3-16-1273/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.11.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1273

Haldusasi

Baka Pro OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.04.2016

maksuotsuse nr 12.2-3/035322-18 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Baka Pro OÜ, volitatud esindaja v.adv Gerly

Kask

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Kristel Uibo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.02.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Baka Pro OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Baka Pro OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

07.02.2017 otsus muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.12.2017.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-1273

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 06.04.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/035322-18 (mille

lahutamatuks osaks on MTA 22.03.2016 kontrollakt nr 12.2-3/035322-14) jäeti rahuldamata

Baka Pro OÜ (edaspidi: Baka Pro) 2015. aasta septembri tagastusnõue 4679,90 eurot, rahuldati

Baka Pro 2015. aasta oktoobri käibedeklaratsiooni (KMD) parandamisel tekkinud tagastusnõue

519,97 eurot ja kohustati Baka Prod tasuma maksusumma 3097,60 eurot. Maksuotsusega

vähendati Baka Pro perioodi 2015. aasta september sisendkäibemaksu 5440 euro võrra ja

enammakstud käibemaksu 4679,90 euro võrra ning suurendati sama maksustamisperioodi

tasumisele kuuluvat käibemaksu 760,10 euro võrra ja perioodi 2015. aasta oktoober

tulumaksukohustust 2337,50 euro võrra. Maksuotsus tugineb järgmistele asjaoludele.

1) Baka Pro soetas maksumenetluses esitatud teabe kohaselt Epsilon Trading OÜ-lt (edaspidi:

Epsilon; alates 13.01.2016 Vardekins OÜ) 02.09.2015 arve nr 02091502 ja 22.10.2015 arve nr

22101501 alusel erinevaid tööstusseadmeid ning tarnis need 2015. aasta oktoobri lõpus

Venemaa äriühingule OOO Bars (edaspidi: Bars). Maksuhaldur ei sea kahtluse alla

tööstusseadmete olemasolu ning nende eksporti Barsile.

2) Baka Pro deklareeris alusetult Epsiloni poolt tööstusseadmete kohta väljastatud arvel nr

02091502 märgitud käibemaksu 5440 eurot 2015. aasta septembri KMD-l sisendkäibemaksu

hulgas. Tegelikkuses ei olnud Epsilon arvel kajastatud kaupade müüjaks ning Baka Pro oli

sellest teadlik.

Epsilon ei saanud arvel nr 02091502 kajastatud seadmeid Baka Prole müüa, kuna Epsilon ei ole

soetanud neid seadmeid Alfa Group EST OÜ-lt (edaspidi: Alfa). Alfal puudus kontrollitaval

perioodil igasugune äritegevus. Epsiloni endine juhatuse liige Ignati Bolšakov kinnitas, et

reaalset Baka Pro jaoks soetatud seadmete vaatlust ega üleandmist-vastuvõtmist ei toimunud.

Epsilon ei olnud huvitatud tehingust kasu saamisest. Seadmete eest kandis Epsilon raha Alfale,

kes kandis selle omakorda edasi majandustegevust mitteomavale äriühingule Talli Art OÜ ning

Soome äriühingule Tradeloyal Oy. Arvete eest tasumine ei tähenda automaatselt äriühingute

vahel tehingute toimumist.

Baka Pro juhatuse liige JS ja IB on varasemast ajast tuttavad. Samuti on IB kinnitanud, et teab

Alfa esindajat AT juba ammusest ajast. Baka Pro ja Epsiloni vahelise tehingu teostus ei ole

eluliselt usutav. Tööstusseadme üleandmist Epsiloni poolt ei ole tegelikult toimunud. Epsiloni

arvel nr 02091502 kajastatud raamide mõõdud erinevad Baka Pro poolt Barsile väljastatud arvel

nr 150046 kajastatud raamide mõõtudest. Epsiloni arvel kajastatud tööstusseadmete väljavedu

Eestist Lätti ei ole tõendatud.

3) Baka Pro deklareeris Epsiloni poolt tööstusseadmete kohta väljastatud arvel nr 22101501

märgitud käibemaksu 3910 eurot 2015. aasta oktoobri KMD-l sisendkäibemaksu hulgas.

Epsilonil ei olnud õigust väljastada arvet nr 22101501 käibemaksuga ja seega puudus Baka Prol

õigus kajastada nimetatud arvet 2015. aasta oktoobri KMD-l (käibe tekkimise koht on Läti).

Baka Pro tunnistas oma viga ning parandas 2015. aasta oktoobri KMD-d. Vaatamata

parandusele on Baka Pro seisukohal, et tehing on 2015. aasta oktoobris toimunud.

Maksuhaldur on seisukohal, et tegelikkuses ei ole Baka Pro arvel nr 22101501 kajastatud kaupu

Epsilonilt soetanud. Epsilon ei saanud arvel nr 22101501 kajastatud seadmeid müüa, kuna

Epsilon ei ole neid seadmeid soetanud SIA-lt Roja Can (edaspidi: Roja Can). Tehingu osapoolte

vahel koostatud dokumentatsioon ei ole usaldusväärne ning seadmete üleandmine Roja Cani

poolt Epsilonile ei ole tõendatud. Baka Pro oli tehingute mittetoimumisest teadlik. Menetluse

raames andis Baka Pro vastuolulisi ning ajas muutuvaid seletusi. Kaupade soetamist ja

transporti puudutav dokumentatsioon on puudulik ja ebausaldusväärne.

3-16-1273

3(11)

4) Äriühing on kohustatud maksma tulumaksu kuludelt, mille kohta puudub nõuetele vastav

algdokument. Kuna tehinguid Epsiloniga ei ole toimunud, tuleb Epsiloni arvete alusel panga

kaudu väljamakstud summas sisalduv käibemaks kokku 9350 eurot lugeda ettevõtlusega

mitteseotud väljamakseks ning maksustada tulumaksuga 2337,50 eurot.

2. Maksu- ja Tolliamet jättis 26.05.2016 vaideotsusega nr 6-1/3350-2 rahuldamata Baka

Pro 07.05.2016 vaide MTA 06.04.2016 maksuotsuse peale.

1) Baka Pro ei ole soetanud Epsiloni 2015. aasta septembri- ja oktoobrikuu arvetel märgitud

tööstusseadmeid mitte arvel märgitud isikult, vaid tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, kelle

puhul ei saa eeldada nende käibemaksukohustuslaseks olemist. Kuigi on olemas Epsiloni arved,

kaupade üleandmise-vastuvõtmise aktid ning Epsiloni kinnitus tehingute toimumise kohta, siis

arvestades nii Epsilonil kui ka temale väidetavalt kaupa müünud Alfal tavapärase

majandustegevuse puudumist, vastuolusid tehingute osapoolte seletustes ning tehingute kohta

vormistatud dokumentides, ei saa lugeda tehinguid tegelikkuses toimunuks. Pole eluliselt

usutav, et kui Barsi esindaja arutab septembrikuu alguses Baka Pro esindajaga tehingu üksikasju

ning annab teada, milliseid tootmisseadmeid täpselt saada soovitakse, siis juba 02.09.2015 on

leitud seadmete müüja, kellel on juhtumisi vajalik tootmisliin olemas ning juhuslikult osutub

müüjaks majandustegevust mitteomav äriühing, kes omakorda soetab vajalikud seadmed teiselt

majandustegevust mitteomavalt äriühingult.

2) Maksuotsuses ei ole maksuhaldur enam kahtluse alla seadnud, et 23.10.2015 toimus kauba

vedu Eestist Läti tollilattu. Arvestades, et 23.10.2015 CMR-l puudub kaupade kirjeldus ning

Epsiloni septembrikuu arvel märgitud kaupade kaal ja mõõtmed erinevad Baka Pro poolt

Barsile väljastatud arvel märgitust, pole siiski kindel, kas tegemist oli just Epsiloni 02.09.2015

arvel näidatud kaubaga. Isegi kui eeldada, et tegemist oli sama kaubaga, siis ei lükka see ümber

maksuhalduri järeldust, et kauba müüjaks ei saanud olla Epsilon.

3) Tehingu kasumlikkuse arvestamisel võib maksuotsuse koostaja olla eksinud, mis tulenes

sellest, et kui Epsiloni arvel oli lihapallide tootmisliin näidatud ühe kaubana, siis Barsile

väljastatud arvel oli see eraldatud kolmeks erinevaks kaubaks. Arvestades aga muid

kontrollaktis ja maksuotsustes kajastatud asjaolusid, ei mõjuta see võimalik eksimus

maksuotsuse õiguspärasust.

4) Kuna Roja Can esitas arve Epsiloni nimele, siis on arusaadav, et Roja Can kinnitabki

tehingute toimumist nii, nagu see on dokumentidel kajastatud, mitte aga selliselt, nagu tehing

tegelikkuses aset leidis. Väidetavalt Roja Canilt soetatud kaup asus Lätis, kusjuures Epsiloni

esindaja selle vastuvõtmisel ega üleandmisel ei osalenud. Isegi juhul, kui Epsilon oleks olnud

selle tehingu osapooleks, siis ei saanud Epsilonil tekkida sellest väidetavast müügitehingust

käivet Eestis ega sellest tulenevalt Baka Prol ka sisendkäibemaksu maha arvamise õigust.

5) Arvestades, et Epsiloni ei saa lugeda tegelikuks müüjaks ning Baka Pro on vaidlusalustel

arvetel näidatud kaubad soetanud tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, siis puudus Baka Prol nii

arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus kui ka kohustus tasuda arvetel näidatud

käibemaksu müüjale. Kuna Epsiloni arved ei ole nõuetekohased kuludokumendid, siis on

maksuhaldur nende arvete alusel tehtud väljamaksed õigesti maksustanud tulumaksuseaduse

(TuMS) § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksuga. Siiski on maksuhaldur tulumaksu määramisel

arvestanud maksukohustust vähendava asjaoluna, et Baka Pro oli arvetel näidatud kaubad

saanud ja nende eest tasunud, mistõttu on maksuotsuses loetud ettevõtlusega mitteseotud

väljamakse suuruseks Epsiloni arvetel näidatud käibemaksu osa.

3. Baka Pro OÜ esitas 27.06.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 06.04.2016

maksuotsuse tühistamiseks.

3-16-1273

4(11)

1)

Maksuotsuse põhjendused on ebaselged. Maksuotsuse p-st 3 (ärakuulamisõiguse

tagamine) tuleneb, et maksuhaldur ei ole jäänud kõigi kontrollakti põhjenduste juurde, samas

ei ole maksuotsuses maksustamise faktilisi põhjendusi korrigeeritud. Olukorras, kus

maksuhaldur on eriarvamuse järgselt kontrollaktis tehtud järeldusi muutnud ja parandanud,

olnuks haldusakti põhjenduste kontrollitavuse tagamiseks vajalik tuua maksuotsuses uuesti

tervikuna välja maksuhalduri hinnang ja järeldused. Maksuotsus ei vasta haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 55 nõuetele.

2)

Maksuotsuse põhjendused on ebapiisavad. Kaebaja eriarvamuses ja vaides esitatud

argumente ei ole piisaval määral ümber lükatud. Asjaolud, et Alfal puudus kontrollitaval

perioodil äritegevus, reaalne tegevuskoht ja toimiv juhtkond, ei ole Baka Pro tegevuse

hindamisel olulised, kuna ükski neist asjaoludest ei viita ega kinnita, et kaebaja Alfa

majandustegevuse puudumisest teadis või pidi teadma. Maksuhaldur on tuginenud

maksuotsuses sellele, et tehingut Alfa ja Epsiloni vahel ei ole toimunud ja seega ei saanud

Epsilon müüa Baka Prole arvel nr 02091502 kajastatud kaupa. Nimetatud järeldus ei ole

kohtupraktikat (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-81-12) arvestades asjakohane ega välista Epsiloni

poolt kauba müümist Baka Prole. Maksuotsuses heidetakse kaebajale ette teiste äriühingute

pangakontodel toimuvaid liikumisi, näitamata ära, kuidas kaebaja teadis või pidi sellest teadma.

Seda, kuidas on Epsilon oma majandustegevuse või maksuarvestuse korraldanud, ei saa ette

heita Baka Prole.

3)

MTA väidetud varasem tutvus ei ole põhjendatud ega asjakohane. Seletustest ei tulene,

et isikute vahel oleks olnud selline tutvus, mis võimaldas neil kokku leppida fiktiivsete

tehingute teostamises. IB väidetud ammune tutvus 2000. aastast, s.o ajast kui isikud olid 13-

aastased, ei tähenda, et nad suhtlevad ka praegusel ajal.

4)

Baka Pro teenis tehingult vaieldamatult tulu. MTA ei ole välja toonud ühtegi

tõsiseltvõetavat asjaolu, mis välistab Epsiloni poolt kauba üleandmise Baka Prole. Maksuhaldur

on kontrollaktis märkinud, et ta ei sea kahtluse alla tööstusseadmete olemasolu ning nende

eksporti Venemaal asuvale äriühingule Barsile. CMR-lt on näha, et kauba pealelaadimine

toimus 23.10.2015. Transpordiettevõte on kinnitanud, et veok ületas piiri 23.10.2015. Lisaks

kinnitas SIA LWL veokijuht, et Pärnust laaditi peale 5 kaubaalust ning kaup sarnanes

toiduainetetööstuse seadmetele. Vaideotsuses ei ole neid tõendeid analüüsitud.

5)

Kaebaja vaidlustab maksuotsuse ka seoses Epsiloni arvega nr 22101501. Maksuotsuses

toodud asjaolud, s.o võimalikud vastuolud ja puudused Roja Cani ja Epsiloni vahelises tehingus

ei ole ette heidetavad kaebajale ega ole kaebaja tõendamissfääris. Maksuhalduril ei olnud

takistusi tehinguga seotud asjaolude väljaselgitamiseks Roja Cani kaudu. MTA väidetud

asjaolusid tutvuse kohta tegelikkuses ei esine. Kauba asukohta puudutavad vastuolud ütlustes

on ebaolulised, kuna teiste tõenditega on tõendatud, et kaup asus Lätis. Kauba transpordi

dokumentatsiooni puudused ei ole tingitud kaebajast ja kaebaja on teinud kõik endast oleneva,

et selgitada välja transpordiga seotud asjaolud. Kaebaja ei nõustu MTA-ga, et seadmete

soetamise dokumentatsioon on puudulik ja ebausaldusväärne. Kaebaja jääb vaides toodud

vastavate väidete juurde, mis on vaideotsuses jäetud tähelepanuta.

6)

Maksuotsus on tulumaksu määramise osas motiveerimata. Maksuotsusest ei selgu,

milline on maksuhalduri arvates õige kauba hind, mis Baka Prol tuli kauba eest tasuda.

Olukorras, kus tegemist on kauba soetamisega ning pole mõistlikult võimalik, et kaup on

saadud tasuta, tuleb maksuhalduril läbi viia hindamine, kui ta leiab, et raha on siiski

ettevõtlusest maksuvabalt välja viidud (Riigikohtu otsused nr 3-3-1-60-11 ja nr 3-3-1-70-08).

Kui võtta aluseks, et õige kauba hind oli arvetel näidatud hind ilma käibemaksuta, siis ei selgu

maksuotsusest, kuhu või kellele läks käibemaksu osa. Kui käibemaksu osa ei tagastatud Baka

Prole, siis tuleb maksuotsuses selgitada, miks maksuhaldur leiab, et kogu arvel näidatud summa

3-16-1273

5(11)

ei olnud Baka Pro jaoks ettevõtlusega seotud. TuMS §-de 51 ja 52 eesmärgiks on maksustada

ettevõtlusest väljaviidud kasumit. Kuna arvel näidatud ja müüjale tasutud käibemaksu saab

äriühing sisendkäibemaksuna maha arvata, ei saa vastava summa osas rääkida ettevõtlusest raha

välja viimisest. Käibemaksusumma maksustamine tulumaksuga toob kaasa topeltmaksusta-

mise, arvestades, et maksuotsusega jäetakse rahuldamata käibemaksu tagastusnõuded.

4. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1)

Maksumenetluse tulemusena ei saa väita, et kaebaja ei ole väidetavalt Epsilonilt soetatud

kaupa üldse saanud, küll on aga vaidlusküsimus selles, kas kaebaja on arvel näidatud kauba

soetanud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Tehingute toimumine kaebaja ja Epsiloni vahel ei

ole kinnitust leidnud. Epsiloni kohta kogutud andmed kinnitavad kahtlust, et viimane ei ole

tegelikke majandustehinguid teinud ega arvel näidatud kaupu kaebajale müünud. Tuvastatud

asjaolud viitavad koosmõjus selgelt sellele, et vaidlusalustes tehingutes on toimunud ainult

dokumentide vormistamine ja tegelikult pole neis märgitud äriühingute vahel vastavaid

tehinguid toimunud. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et ainuüksi arvete esitamine ja

tasumine ning deklareeritud andmete kajastamine maksuarvestuses ei kinnita veel tehingute

toimumist arvetel näidatud poolte vahel, kui esineb põhjendatud kahtlus, et need tehingud ei

ole tegelikult aset leidnud. Kahtlus on enamasti tingitud teatud tõsistest ebakõladest ja lünkadest

tõendites, mis viitavad sellele, et tehinguid ei ole poolte vahel reaalselt toimunud, ning pooled,

olles sellest teadlikud, on püüdnud jätta vastupidist muljet. Samas ei olnud pooltel võimalik

kõiki detaile ette näha ning üksikasjades oma seletusi ja dokumenteerimist kooskõlastada, nagu

selgelt ilmneb ka käesolevast asjast.

2) Kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus

ei laiene pahausksele isikule, kes teadis, et arvel näidatud isik ei ole tegelikult kauba müüja või

teenuse osutaja. Ainuüksi arve formaalsest nõuetelevastavusest ei piisa sellises olukorras

sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse säilimiseks. Kuna tegelikkusele mittevastavate arvete

kajastamine oma raamatupidamises ja maksudeklaratsioonides saab toimuda üksnes tahtlikult,

siis puudub kaebajal vaidlusaluste tehingutega seoses sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

3) Kuna vaidlustatud maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, on tõendamiskoormus

läinud üle maksukohustuslasele. Kaebaja ei ole esitanud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis

annaks alust kahelda vaidlustatud maksuotsuse õigsuses. Kaebaja esitatud lisatõenditest

nähtuvalt on SIA LWL autojuht 05.05.2016 seletuses märkinud, et veetud kauba puhul oli

tegemist hakkmasinaga. Maksuhaldur ei pea seda seletust usaldusväärseks: kuna autojuht laadis

masina oma veoki peale lahtivõetud kujul, jääb arusaamatuks, kuidas ta teadis, et tegemist on

just hakkmasinaga, mitte mingi muu masinaga.

4) Maksuhaldur on maksuotsuses kaebaja eriarvamusele vastates oma seisukohti piisavalt

arusaadavalt põhjendanud. See, et maksuhaldur on mõningaid asjaolusid möönnud ja seejärel

põhjendanud, miks need ei mõjuta maksustamise aluseks olevaid seisukohti, ei muuda

maksustamise aluseid ebaselgeks ega mõistetamatuks. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses

muutnud oma maksustamise aluseks olevaid seisukohti võrreldes kontrollaktiga.

5) Maksustamisel ei tohi olla karistuslikku iseloomu, ent sellest põhimõttest ei saa teha

järeldust, et maksuhaldur peaks hindamise teel maksustamist kaaluma iga kord, kui mingi

väljamakse kohta puudutavad nõuetekohased või usaldusväärsed dokumendid. See viiks

olukorrani, kus maksukohustuslasel on kasulik ja mõistlik maksupettusi toime panna ning loota

õnnestumisele, teades samas, et ebaõnnestumise korral on maksuhalduril vaevarikas kohustus

tegelikud asjaolud välja selgitada. Olukorras, kus on tõendatud, et ostjal puudub

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus (ostja teadis, et arvel märgitud müüja ei ole tegelik

müüja), on selge, et väljamaksele käibemaksusumma lisamine ei olnud põhjendatud. Seetõttu

3-16-1273

6(11)

ei ole väljamakse vähemalt käibemaksusumma osas ettevõtlusega seotud ja kuulub

maksustamisele tulumaksuga.

5. Tallinna Halduskohus jättis 07.02.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

1)

Kaebaja on toonud iseenesest põhjendatult esile asjaolu, et maksuhaldur on oma

seisukohti maksu- ja vaidemenetluse kestel mõnevõrra muutnud. Nii ei sea maksuhaldur

erinevalt kontrollaktist (p 1.2.2 alap 4) enam maksuotsuses (p 3.4) arvega nr 02091502

seonduvalt kahtluse alla kaupade veo eest küsitud hinna õigsust ega seda, et 23.10.2015 CMR-

l kajastatud veok ületas Eesti piiri. Samuti ei sea maksuhaldur maksuotsuses (p 3.1) kahtluse

alla kaebaja poolt koos eriarvamusega esitatud SIA FIL un KO arvet 1000 varda soetamise

kohta, mis selgitab kontrollaktis (p 1.2.2 alap 1) välja toodud vastuolu soetatud ja edasimüüdud

varraste koguste osas. Lisaks on maksuhaldur vaideotsuses (p 20) möönnud, et tehingu

kasumlikkuse arvestamisel võib maksuotsuse koostaja olla eksinud. Samas on maksuhaldur

seisukohal, et maksu määramine maksuotsuses toodud ulatuses on põhjendatud ka muude

menetluses tuvastatud asjaolude pinnalt. Vaideotsuses on leitud, et arvestades nii Epsilonil kui

ka temale väidetavalt kaupa müünud Alfal tavapärase majandustegevuse puudumist,

vastuolusid väidetavate tehingute osapoolte seletustes tehingute tehiolude kohta ning tehingute

kohta vormistatud dokumentides, ei saa lugeda Epsiloni ja Baka Pro vahelisi tehinguid

tegelikkuses toimunuks.

2)

Maksuotsuses on osundatud sellele, et kaebaja juhatuse liikme JS ja IB väited kaupade

üleandmise koha osas on vasturääkivad. Samuti on kaebaja ja Epsiloni esindajate väited tehingu

tegemisele eelnevate tegevuste (kaebaja poolt Barsile kauba müümiseks tarnija otsimine ning

IB poolt pakkumise tegemine) toimumise aja kohta vastuolus arvetel märgitud kuupäevadega,

kuna arvete järgi pidanuks kaebaja saama hankijalt arved ja kaubad kätte enne seda, kui kaebaja

esindajate väidete järgi kaupade tarnijat otsima asuti. Need asjaolud loovad põhjendatud

kahtluse, et arvel nr 02091502 kajastatud tehingut Epsiloniga ei ole kaebaja poolt kirjeldatud

viisil tegelikkuses toimunud. Kaebaja ei ole vastuolusid selgitanud. Seega on alust järeldada, et

isikud on andnud maksumenetluses kokkuleppel valeütlusi, jätmaks muljet tehingute

toimumisest. Tegelikkusele mittevastavad ütlused ei kinnita tehingu toimumist. Kaebaja

esindajate huvi tehingu tegemisest mulje loomiseks on selgitatav taotletava maksueelisega:

Epsilon oli käibemaksukohustuslane, kellelt kauba soetamise näitamine andis aluse

sisendkäibemaksu deklareerimiseks, samas kui sellele vastav müüja maksukohustus jäi

täitmata. IB poolt kaebajat toetavate ütluste andmist saab seostada JS ja IB varasema tutvusega,

mida JS seejuures algselt varjata püüdis.

3)

Eeltoodud põhjendatud kahtlust toetavad muud maksumenetluses tuvastatud asjaolud,

eelkõige Epsilonil ja temale väidetavalt kaupa müünud Alfal tavapärase majandustegevuse

puudumine ning kaebaja poolt Epsilonile tasutud summade edasise liikumisega seonduv.

Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud täiendavaid tõendeid, mis

kummutaksid maksuhalduri põhjendatud kahtluse selles, et Epsilon ei ole arvel nr 02091502

kajastatud kauba tegelik müüja. Olukorras, kus kaebaja esindaja kinnitab sellistes sündmustes

osalemist, mis tegelikkuses sellisel kujul aset ei leidnud, ei saa rääkida kaebaja heausksusest

või hoolsuskohustuse rikkumisest. Selliste tehingute kinnitamine, mis ei ole tegelikkuses aset

leidnud, saab olla üksnes teadlik valeandmetele tuginemine.

4)

Kui maksuhaldur tuvastab, et kauba müüjaks ei ole arvel märgitud isik, tuleb asuda

seisukohale, et müüjaks on tundmatu kolmas isik. Tundmatu kolmanda isiku puhul ei saa

lähtuda eeldusest, et tegemist on käibemaksukohustuslasega. Kui arve esitanud isik pole

käibemaksukohustuslane, pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata (Riigikohtu 02.06.2003

otsus asjas nr 3-3-1-40-03, p 9).

3-16-1273

7(11)

5)

Arvestades, et Epsiloni 22.10.2015 arvega nr 22101501 seonduvalt ei ole kaebaja

käibemaksuarvestust

maksuotsusega muudetud ega käibemaksu määratud,

puudub

maksuotsuse (resolutsiooni) õiguspärasuse hindamiseks vajadus analüüsida nimetatud arvega

seotud tehingu asjaolusid. Maksuhaldur tuvastas, et arvel nr 22101501 kajastatud kauba

soetamise puhul ei saanud olla tegemist Eestis tekkinud käibega, st käibemaksu objektiga (KMS

§ 1 lg 1). Maksumenetluse käigus nõustus kaebaja nimetatud asjaoluga ning parandas oma

2015. aasta oktoobri KMD-d.

6)

Kaebaja tegi teadlikult käibemaksusummale vastavad väljamaksed seoses tehingutega,

millega käibemaksukohustust ei kaasnenud. Epsiloni arved ei ole nõuetekohasteks

raamatupidamise algdokumentideks nendel kajastatud käibemaksu summa osas. Väljamaksed,

mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud

nõuetele vastav algdokument, loetakse TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ettevõtlusega mitteseotud

kuluks, millelt kuulub TuMS § 51 lg 1 alusel tasumisele tulumaks. Vaidlust ei ole selles, et

Epsiloni arvetel kajastatud käibemaksule vastavad summad on kaebaja reaalselt Epsilonile

tasunud. Maksuhaldur on seega põhjendatult määranud kaebajale tulumaksu Epsiloni arvetel nr

02091502 ja nr 22101501 kajastatud käibemaksu summas tehtud väljamaksetelt.

7)

Õige ei ole kaebaja seisukoht, et maksuhaldur oleks pidanud määrama tulumaksu

hindamise teel. Maksuhaldur ei ole Epsiloni arvetel nr 02091502 ja nr 22101501 kajastatud

kauba maksumust kahtluse alla seadnud ega selles osas tulumaksu määranud. Ka kaebaja ei ole

väitnud, et arvetel näidatud kauba maksumus oleks ebaõige. Järelikult on kaebaja ja

maksuhaldur kauba maksumuse osas üksmeelel ning puudus vajadus seda ümber hinnata. See,

kellele liikus arvete alusel tasutud käibemaksusumma, ei ole tulumaksu määramise seisukohast

määrav – oluline on see, et kaebajal puudus kohustus vastavat kulu kanda ja seetõttu on

väljamakse ettevõtlusega mitteseotud kulu. Kaebaja ei saanud Epsiloni arvetel kajastuvat

käibemaksu enda sisendkäibemaksuna maha arvata, samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid, et

raha oleks kaebajale tagastatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Baka Pro OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1)

Kohus ei pööranud tähelepanu kaebaja väitele, et maksuotsuse p-d 2 ja 3 on vastuolus

ning pole selge, milliste tuvastatud asjaolude juurde on maksuhaldur kokkuvõttes jäänud ehk

millised asjaolud moodustavad haldusakti põhjenduse. Kohus ei võtnud seisukohta, kas

maksuotsus vastab selle vastuolu tõttu HMS § 55 ja § 56 lg 1 nõuetele.

2)

Halduskohtu otsus on JS ja IB seletuste hindamise osas jäetud põhjendamata. Kohus on

nentinud, et kauba üleandja ja vastuvõtja kirjeldavad kauba üleandmist erinevalt, kuid

kohtuotsusest ei selgu, kas see erinevus on oluline ning mida kohus sellest järeldab. Kohus ei

ole põhjendanud, kuidas jõudis ta järeldusele, et hankijalt saadi arved ja kaubad kätte enne seda,

kui neid hakati Barsi esindajaga kohtumise järel otsima. Kohtu mõttekäik ei ole jälgitav. Kohus

rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-t 1.

3)

Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et pelgalt vastuoluline informatsioon loob

põhjendatud kahtluse, et arvel nr 02091502 kajastatud tehingut tegelikult ei toimunud. Tehingu

teise poole esindaja ütlustes esinevad ebakõlad ei saa olla kaebajale etteheidete tegemise ega

tehingu toimumises kahtlemise aluseks. Viidates IB ja JS varasemale tutvusele, ei ole kohus

selgitanud, milline see tutvus oli. Seeläbi rikkus kohus maksumenetluses antud ütluste

3-16-1273

8(11)

hindamisel HKMS § 61 lg-t 1. Kaebaja osundas juba vaides tutvust puudutavatele ebakõladele,

kuid maksuhaldur ei põhjendanud, miks ta kaebaja väidetega ei nõustu.

4)

Maksuhaldur ei ole maksuotsuses ega kontrollaktis esitanud selliseid asjaolusid või

põhjendusi, millest nähtuks, et kaebaja teadis või pidi teadma sellest, kellelt hankis kauba

Epsilon ning kuhu liikus kaebaja poolt viimasele tasutud raha. Teist tehingupoolt

iseloomustavate asjaolude esitamine ei ole ostja pahausksuse põhjendamiseks piisav. Seega ei

saa ka tõendamiskoormus nende asjaolude ümberlükkamise osas minna üle kaebajale, kuna

tegemist ei ole kaebaja tegevust, teadmist või tahtlust tõendava järeldusega.

5)

Kohtuotsus on arvet nr 22101501 puudutavas osas vastuoluline. Kohus leidis, et

nimetatud arvel kajastatud tehingu toimumine ei oma tähtsust. Samas kui arvel nr 22101501

kajastatud kaup on soetatud Epsilonilt, siis on seda ka arvel nr 02091502 kajastatud kaup.

6)

Olukord, kus tehing toimus kahe Eesti äriühingu vahel Lätis ning kaup müüdi edasi

Venemaale, on maksuõiguslikult erinev olukorrast, kus tehingut maksuhalduri väitel üldse ei

toimunud või toimus tundmatu isikuga. Maksuotsuses ei analüüsitud, kas tegemist võib olla

Läti käibega ning kas arvel oleks pidanud olema teine käibemaksumäär. Sellisel juhul ei oleks

tehingu summa kaebaja jaoks arvel näidatud netohind.

7. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

Tehingute toimumine kaebaja ja Epsiloni vahel ei ole kinnitust leidnud. Kontrollaktis

toodud asjaolud kogumis on aluseks maksuhalduri kahtlusele, et Epsilon ei ole arvetel näidatud

kaupu kaebajale müünud. Maksuhalduri kahtlus tugineb enamasti tõsistele ebakõladele ja

lünkadele tõendites – need viitavad sellele, et tehinguid pole reaalselt toimunud, ning pooled,

olles sellest teadlikud, on püüdnud jätta vastupidist muljet. Kuna tegelikkusele mittevastavate

arvete kajastamine raamatupidamises ja maksudeklaratsioonides saab toimuda üksnes

tahtlikult, siis puudub kaebajal õigus seoses vaidlusaluste tehingutega sisendkäibemaksu maha

arvata.

2)

Maksuhaldur ei ole maksuotsuses muutnud oma maksustamise aluseks olevaid seisukohti

võrreldes kontrollaktiga.

3)

Kaebaja on esmakordselt apellatsioonkaebuses esitanud väite, et tegemist on Läti

käibega. Kaebaja on oma tulumaksu määramisega seonduvaid väiteid alates vaide esitamisest

pidevalt muutnud. Olukorras, kus maksuhaldur on tõendanud, et kaebajal puudub õigus

sisendkäibemaksu maha arvata, on selge, et arvele käibemaksu lisamine ei olnud põhjendatud.

Seetõttu ei olnud väljamakse vähemalt arvel näidatud käibemaksu osas seotud ettevõtlusega.

4)

Asjaolust, et äriühing väldib maksuhalduri korralduste täitmist, millega palutakse tal

esitada tõendeid ja selgitusi oma majandustegevuse kohta, saab järeldada, et majandustegevust

kinnitavad selgitused ja tõendid puuduvad (Euroopa Inimõiguste Kohtu 08.02.1996 otsus asjas

John Murray v Ühendkuningriik (avaldus nr 18731/91), p 51). Kuna arvetel märgitud müüja ei

saanud vaidlusalust kaupa kaebajale müüa, siis oli kaebaja teadlik sellest, et ta ei saanud

Epsilonilt arvetel märgitud kaupa.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

3-16-1273

9(11)

vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Täiendavalt märgib

ringkonnakohus järgmist.

9. Kaebaja käibemaksukohustust on maksuhaldur muutnud seoses 02.09.2015 arvega nr

02091502. Maksuotsusest ja kontrollaktist järeldub, et maksuhalduri arvates on kaebaja ja

Epsiloni vahelised tehingud näilikud. Seejuures ei ole vastustaja seadnud kahtluse alla kauba

olemasolu ega selle edasimüümist Venemaa äriühingule Bars, vaid maksuhalduri arvates tuleb

kauba müüjaks lugeda tundmatu kolmas isik, kelle puhul ei saa eeldada, et tegemist on

maksukohustuslasega.

MKS § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing

tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid

sätteid. Näilik on selline tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel ei

ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, pooled tahavad jätta mulje tehingu

olemasolust või varjata tegelikku tehingut (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1). MKS §

83 lg 4 kohaldamisel tuleb tuvastada, kas vaidlusaluse tehingu pooled leppisid kokku, et

avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi ei saabugi (tegelikult tehingut polegi), või

varjati koos tegelikku tehingut (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-23-12, p 17). Kui maksuhaldur

leiab, et näilik tehing on tehtud teise tehingu varjamiseks, peab ta nimetama konkreetse

tsiviilõigusliku kvalifikatsiooni – millist liiki tehinguga oli tegemist ning millist liiki tehingut

pooled silmas pidasid. Tehingu näilikkus võib seisneda ka selles, et tehing ei ole toimunud

nende isikute vahel, keda lepingudokumendis lepingupooltena näidatakse (Riigikohtu lahend nr

3-2-1-82-14, p 34). Tahtlus saada maksueelist on vaja tuvastada juhul, kui näilik tehing tehakse

teise tehingu varjamiseks. Kui tehingut pole üldse toimunud, jääb see sõltumata maksueelisest

arvesse võtmata (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-46-11, p 19). Maksueelis tähendab seda, et kohane

tehing annab kõrgema maksukoormuse (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-52-09 (p 19) ja nr 3-3-1-

59-09 (p 19)).

Eelnevat arvestades tuleb kaebaja ja Epsiloni vahelised tehingud MKS § 83 lg 4 alusel

maksustamisel kõrvale jätta, kuna maksuotsuse kohaselt ei ole neid üldse toimunud.

10. Tehingu näilikkusele viitab maksuhalduri hinnangul eelkõige asjaolu, et Epsilonil ei saanud

olla arvel nr 02091502 nimetatud kaupu, kuna ta ei soetanud neid Alfalt, kellel

maksumenetluses tuvastatu kohaselt puudus kontrollitaval perioodil majandustegevus.

Maksuhaldur on oma seisukohta veenvalt põhjendanud. Olukorras, kus kaup saadi tundmatult

isikult, on sisendkäibemaksu mahaarvamise osas oluline, kas ostja teadis, et tehingu teine pool

pole tegelik müüja või ta pidi seda teadma (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-81-12, p 15). Praegusel

juhul on alust arvata, et kaebaja oli teadlik, et Epsilon pole kauba tegelik müüja. See järeldub

kogumis järgmistest asjaoludest.

Esiteks on nii kaebaja juhatuse liige JS kui ka Epsiloni esindaja IB kinnitanud, et nad olid

varasemast ajast tuttavad (JS 19.11.2015 seletuste protokoll; IB 23.12.2015 seletuste protokoll).

Seejuures üritas JS tutvust IB-ga varjata, kuid väide, et ta polnud IB-ga varasemast tuttav, osutus

nii tema enda kui ka IB hilisemaid ütlusi arvestades selgelt valeks. Põhjendamatu on kaebaja

etteheide, et maksuhaldur ega halduskohus ei selgitanud tehingupoolte esindajate tutvusele

viidates, milline see tutvus oli. Olukorras, kus maksuhaldur tugineb asjaosaliste endi väidetele,

ei pea ta hakkama välja selgitama, mis ajast täpsemalt isikud teineteist tunnevad ja kui tihedalt

nad suhtlevad. JS ja IB on oma seletustes põhjendanud kaebaja ning Epsiloni vahelise tehinguni

jõudmist esindajate varasema tutvusega (JS 19.11.2015 seletused (p 12): „Üks mu tuttavatest

IB ütles, et tal on selline tootmisliin olemas.“; IB 23.12.2015 seletused (p 5): „Tean Baka Pro

OÜ juhatuse liiget JS juba ammusest ajast (aastast 2000), oleme tuttavad. Baka Pro OÜ juhatuse

liige JS võttis minuga telefoni teel ühendust kuskil 2015 augusti lõpust – 2015 septembri alguses

3-16-1273

10(11)

ning ütles, et keegi meie tuttavate ringkonnast ütles talle, et mina tegelen tööstusseadmete ostu-

müügiga ning küsis mu käest ega mul ei ole lihapallide tootmisliini.“). Lisaks selgitas JS, et ta

leppis IB-ga suuliselt kokku selles, et ei vii tootmisliini laost ära enne, kui on selle eest tasunud,

ning hoolimata tasumise viibimisest ei nõudnud IB tootmisliini hoiustamise eest tasu. JS ja IB

tutvust arvestades pidi JS teadma Epsilonil majandustegevuse puudumisest ning ühtlasi

võimaldas tutvusega kaasnev tavapärasest ärisuhtest usalduslikum suhe leppida kokku näilikus

tehingus.

Teiseks viitavad kaebaja teadlikkusele vastuolud Barsilt tellimuse saamise aega ja tarnija

leidmist puudutavate väidete ning arvete väljastamise aja vahel. Halduskohus on toimikus

olevatele tõenditele tuginedes kirjeldanud, kuidas kaebaja ja Epsiloni esindajate väidete järgi

pöördus kaebaja pärast Barsi esindajaga kohtumist 2015. aasta septembri alguses Epsiloni

poole, kes umbes viis päeva hiljem teatas kaebajale, et suudab tarnida vajalikud seadmed.

Samas on Alfa väljastanud arve Epsilonile juba 01.09.2015 ning kohe järgmisel päeval väljastas

viimane arve kaebajale. Seega on täiesti alusetu apellatsioonkaebuse väide, et halduskohus ei

ole põhjendanud, kuidas ta jõudis järeldusele, justkui saadi hankijalt arved ja kaubad kätte

varem, kui neid hakati Barsi esindajaga kohtumise järel otsima.

Kolmandaks on tuvastatud vastuolud JS ja IB – kes mõlemad väidetavalt viibisid Pärnus

seadmete üleandmise juures – seadmete üleandmise asukohta puudutavates väidetes.

Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks, et tegelikkuses toimunud kauba üleandmise puhul

mäletavad asjaosalised kõigest mõned kuud hiljem üleandmise asukohta täiesti erinevalt – JS

väidab, et üleandmine toimus „mingis laohoones“, IB väitel aga asus tootmisliin õues, aiaga

piiratud tootmiskompleksi territooriumil. Põhjendamatu on kaebaja väide, et kohtu mõttekäik

ei ole jälgitav ning jääb selgusetuks, mida saab järeldada sellest, et väidetava kauba üleandja ja

vastuvõtja mäletavad kauba üleandmist erinevalt. Halduskohus on kirjeldatud vastuolusid

kogumis hinnates õigustatult leidnud, et need loovad põhjendatud kahtluse, et tehingut

Epsiloniga kaebaja kirjeldatud viisil tegelikkuses ei toimunud ning isikud on andnud

kokkuleppeliselt valeütlusi, jätmaks muljet tehingu toimumisest.

Lisaks tuleb märkida, et kaebaja sai maksueelise, mis seisnes alusetu sisendkäibemaksu

tagastusnõude tekitamises – ostes kaupa isikult, kes ei ole Eestis käibemaksukohustuslasena

registreeritud (tundmatu isiku puhul ei ole alust eeldada tema käibemaksukohustuslaseks

olemist), ei ole ostjal õigust vastava arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Tehing

Epsiloniga on vormistatud maksueelise saamise nimel ning see koosmõjus eelnevalt nimetatud

asjaoludega kinnitab kaebaja teadlikkust tehingu näilikkusest.

11. Kui maksuhalduril on kahtlus tehingu toimumises, tuleb võtta selgitused mõlemalt

väidetava tehingu poolelt ning selgitada välja, kas neis esineb vastuolusid. Vastuolude

esinemine olulistes tehingut puudutavates asjaoludes – kui need selgelt ei ole põhjustatud

inimlikest eksimustest sündmuste meenutamisel või seletatavad muul eluliselt usutaval viisil –

annab põhjuse kahelda väidete usaldusväärsuses. Praegusel juhul ei tugine maksuotsuse

järeldused üksnes teist tehingupoolt puudutavatele asjaoludele ning IB seletustele, vaid

maksuhaldur on hinnanud mõlema väidetava tehingu poole väiteid koosmõjus. Kaebaja ei ole

vastuoludele esitanud mõistlikku selgitust, vaid on leidnud, et maksuhaldur oleks pidanud välja

selgitama, miks ei ole IB väited kooskõlas muude tõenditega. Selle seisukohaga ei saa nõustuda:

kuna maksuhaldur on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et kaebaja kajastas maksueelise

saamise nimel teadlikult oma maksuarvestuses näilikku tehingut, on tõendamiskoormus läinud

MKS § 150 lg 1 alusel kaebajale üle.

12. Halduskohus ei pidanud vajalikuks analüüsida arvet nr 22101501 puudutavat tehingut, kuna

selle alusel ei ole kaebaja käibemaksukohustust muudetud. Selles osas muutis kaebaja ise oma

3-16-1273

11(11)

KMD-d, kuna käive ei tekkinud mitte Eestis, vaid Lätis (kaupa ei toodud Eestisse). Halduskohus

ei ole möönnud, et arvel nr 22101501 kajastatud tehing võis reaalselt toimuda. Seetõttu ei nõustu

ringkonnakohus kaebaja seisukohaga, et halduskohus on tõendeid ja asjaolusid vastuoluliselt

hinnanud.

13. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et maksuhaldur oleks pidanud analüüsima, kas tegemist

võib olla Läti käibega, millisel juhul oleks arvel pidanud olema teine käibemaksumäär.

Ringkonnakohus märgib, et selle väite oleks kaebaja võinud esitada juba maksu- või

vaidemenetluses või hiljemalt esimese astme kohtumenetluses. Kui tehing oleks reaalselt

toimunud, kuulunuks see maksustamisele Lätis. Toimikust ei nähtu, et Epsilon oli Lätis

käibemaksukohustuslasena registreeritud (vt IB 01.04.2016 suuliste seletuste protokoll, p 16).

Kaebaja on arve nr 22101501 osas oma käibemaksuarvestust ise korrigeerinud, nõustudes seega

maksuhalduriga, et Epsilonil puudus õigus arvele käibemaksu lisada. Arvestades, et

maksuhaldur on veenvalt põhjendanud, et Epsilon ei olnud ei arvel nr 02091502 ega ka arvel nr

22101501 näidatud kauba tegelikuks müüjaks, oli tehingu kajastamine KMD-l igal juhul alusetu.

Kaebaja pole esitanud mingeid tõendeid kauba tegeliku maksumuse kohta ning puudub alus

arvata, et kaebaja oleks tegelikule müüjale kauba eest maksnud rohkem kui Epsiloni arvetel

märgitud hind ilma käibemaksuta. Maksumenetluses tuvastati, et kaebaja poolt Epsilonile

tasutud raha liikus edasi teistele äriühingutele (Alfa, Talli Art OÜ, Tradeloyal Oy), millel puudus

reaalne majandustegevus. Seega on maksuhaldur põhjendatult lugenud arvetel märgitud

käibemaksusumma ettevõtlusest väljaviidud rahaks ja maksustanud tulumaksuga.

14. Apellatsioonkaebuses heidetakse maksuotsusele ette vastuolulisust, täpsustamata, millised

asjaolud on kaebajale jäänud ebaselgeks ning kuidas on see takistanud maksuotsuse aluse

mõistmist. See, et maksuhaldur maksuotsuse p-s 3 (seisukohad kaebaja eriarvamusele) ei sea

erinevalt kontrollaktis väljendatust enam kahtluse alla teatud asjaolude esinemist, ei muuda

maksuotsust tervikuna vastuoluliseks ja ebaselgeks. Kõnealused mööndused ei mõjutanud

kokkuvõttes maksuotsuse järeldusi.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Baka

Pro OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning MTA pole ringkonnakohtule menetluskulude

nimekirja ega kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)