2-16-17148/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2017. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-17148

Tsiviilasi

Eduard Ennuksoni hagi Taevaskoja Paradiis OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. veebruari 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eduard Ennuksoni apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Eduard Ennukson (isikukood XXX,

lepinguline esindaja Kalle Kekki

Vastustaja (kostja): Taevaskoja Paradiis OÜ (registrikood

12848505), seaduslik esindaja Reet Siilbek, lepinguline esindaja

Piret Kägo

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellandi ja vastustaja taotlused võtta asja

materjalide juurde apellatsioonikaebusele ja vastusele lisatud

täiendavad tõendid.

2. Jätta Eduard Ennuksoni apellatsioonkaebus rahuldamata

ja Tartu Maakohtu 23. veebruari 2017. a otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eduard

Ennuksoni kanda. Mõista Eduard Ennuksonilt välja 240 eurot

Taevaskoja Paradiis OÜ kasuks apellatsioonimenetluses

kantud õigusabikulude katteks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Eduard Ennukson (hageja) esitas hagi Taevaskoja Paradiis OÜ (kostja) vastu 4500 euro

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.05.2016 müügilepingu, mille kohaselt hageja müüs

kostjale haagis-kioski Humbaur HVK 132921 hinnaga 9000 eurot. Hageja tegelik soov oli müüa

haagis-kiosk 10 000 euroga, kauplemise tulemusena vähendas hageja hinda 1000 euro võrra ja

müügihinnaks jäi 9000 eurot. Kostja kandis samal päeval hageja pangakontole pool müügisummast

s.o 4500 eurot. Kirjalikult sõlmitud müügilepingu kohaselt tuli teine osa summast s.o 4500 eurot

maksta pärast haagis-kioski autoregistris ümberregistreerimist. Hagejale teadaolevalt on haagis-kiosk

autoregistris ümber registreeritud kostja poolt 2016. a juuni alguses.

Kostja on jätnud müügilepingust tuleneva kohustuse täitmata, tasumata on pool müügisummast. Õige

ei ole kostja väide, justkui oligi haagise müügihinnaks 4500 eurot. Hageja tuli kostjale vastu, sest

kostja väitis, et temal pole hetkel võimalik rohkem tasuda ja sellepärast lisatigi lepingusse klausel, et

peale autoregistris registreerimist tasutakse ülejäänud ostusumma 4500 eurot. Hageja märkis ka, et

kohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-16-11151, kus kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ning leidis, et tegeletakse väljapressimisega. Kostja väitel ei ole 9000

eurost juttugi olnud. Haagis-kioski hinnaks oli 4500 eurot. Taevaskoja Paradiis OÜ kandis 4500 eurot

samal päeval Tatjana Ennuksoni arvele, mis nähtub ka kohtule esitatud dokumentidest. Kokku sai

lepitud, et ülekanne tehakse pärast autoregistrisse kannete tegemist, kuid kuna hagejal oli väga raha

vaja, siis tehti ülekanne samal päeval. Kui nüüd hageja väidab, et ta pole raha saanud, siis on see

abikaasade omavaheline asi.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 23.02.2017 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja

kanda ning määras, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

3.1. Kohus märkis, et vaidluse aluseks olev müügileping on sõlmitud 17.05.2016 hageja ja kostja

vahel (tl-d 11, 60, 61). Pooled ei vaidle selle üle, et müügilepingu punkt 2 on hageja poolt täidetud

s.o haagis-kiosk ja registreerimistunnistus anti üle kostja esindajale. Müügilepingu sõlmimist ja

haagise üleandmist on kinnitanud pooled vande all antud ütlustes. Tatjana Ennuksoni pangakonto

väljavõttest nähtuvalt on 17.05.2016 kostja kandnud Tatjana Ennuksoni arvele 4500 eurot selgitusega

„müügi keoski ost“ (tl 7).

Kohtule esitatud müügilepingutest nähtuvalt on hageja ja kostja valduses olevad müügilepingud küll

erinevalt täidetud, kuid ei ole märgitud ostuhinda. Müügilepingu alla on Reet Siilbeki poolt käsikirjas

kirjutatud: „ostja maksab peale Autoregistri registreerimist omanikule 4500.- (neli tuhat viissada

eurot)“. Reet Siilbek on vande all antud ütlustes kinnitanud, et sellele tekstile kirjutas alla ainult tema.

4500 euro ülekandmine hagejale on tõendatud ka hageja, Tatjana Ennuksoni ja Andres Ilviku

ütlustega. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et ostja, Taevaskoja Paradiis OÜ kandis müüja poolt

nimetatud isikule s.o Tatjana Ennuksonile üle haagis-kioski ostusummana 4500 eurot.

3.2. Poolte vahel on vaidlus müügihinna üle. Hageja on seisukohal, et haagis-kioski müügihind oli

alguses 10 000 eurot, kauplemise tulemusena 9000 eurot, kostja andmetel oli müügihind alguses

6000-6500 eurot, kauplemise tulemusena lepiti kokku 4500 eurole. Hageja on oma väite

tõendamiseks lisanud väljatrüki Kuldne Börs müügikuulutusest. Müügikuulutuse kohaselt müüakse

HUSABERG haagis-kioskit hinnaga 10 000 eurot (tl 30).

Kohus leidis, et esitatud tõend ei ole piisavalt usaldusväärne. Viidatud kuulutuse väljatrükk on

teostatud 24.11.2016, kuulutust on 29.05.2016 muudetud. Hageja poolt haagis-kioski

müügikuulutuse avaldamist interneti väljaandes tuleb tõlgendada kui ettepanekut esitada pakkumus

(VÕS § 16 lg 3). Seega ei oma müügikuulutuses märgitud haagis-kioski hind poolte vahel sõlmitud

müügilepingu seisukohast tähendust. Hageja avaldas kuulutuse kindlaks määramata isikutele, milles

tegi ettepaneku müüa haagis-kiosk hinnaga 10 000 eurot. Hageja ettepanekule vastas kostja oma

esindaja Reet Siilbeki kaudu ja tutvunud haagis-kioskiga, tegi hagejale ettepaneku müügilepingu

sõlmimiseks.

3.3. Hageja poolt väidetud kokkulepitud haagis-kioski müügihind s.o 9000 eurot ei nähtu ka poolte

vande all antud ja tunnistajate ütlustest. Ütlustest nähtuvalt on hageja ja tema abikaasa Tatjana

Ennukson jäänud oma väidete juurde, et müügihinnaks lepiti kokku 9000 eurot. Kostja juhatuse liige

Reet Siilbek ja tema abikaasa aga jäänud oma seisukoha juurde, mille kohaselt oli haagis-kioski

müügihind 6000-6500 eurot, kauplemise tulemusena lepiti kokku 4500 eurot. Ütlused on

kokkulangevad osas, et kuna hagejal oli võlgnevus, siis haagis-kiosk oli kohtutäituri poolt arestitud.

Tatjana Ennuksoni ütluste kohaselt oli haagis-kioski arestist vabastamiseks tarvis maksta

kohtutäiturile 5000 eurot, sellise rahasumma tasumiseks kasutati ka kostjalt saadud 4500 eurot.

3.4. Poolte vahel sõlmitud müügilepingust nähtuvalt on ostja võtnud endale kohustuse maksta peale

autoregistris registreerimist omanikule 4500 eurot. Müügilepingus ei ole märgitud teisi rahalisi

kohustusi, mida kostja oleks pidanud täitma. Seega ei ole VÕS § 29 lg 4 alusel tõlgendades sarnasel

mõistlikul inimesel võimalik aru saada, et märgitud summa oleks olnud osamakse.

Kohus möönis, et iseenesest saab õigeks pidada hageja väidet, et olukorras, kus haagis-kioski

müügihind oleks juba olnud tasutud, ei oleks kostja märkinud lepingusse kohustust, et pärast

registreerimist kannab hagejale 4500 eurot. Samas tuleb arvesse võtta ka kostja vastuväiteid, et esmalt

sõlmiti leping, mille järgi oli kostjal kohustus tasuda pärast haagis-kioski ümberregistreerimist 4500

eurot, kuid siis selgus, et haagis-kiosk on kohtutäituri poolt arestitud ja aresti kustutamiseks tuleks

hagejal võlgnevus tasuda. Tatjana Ennuksoni ütlused kinnitavad, et kohtutäiturile võlgnevuse

tasumiseks oli vaja raha saada ka kostjalt. Tunnistaja A. Ilviku ütluste kohaselt oli kokkulepe, et

müüjad saavad oma asjad korda ja siis toimub maksmine. Kohus pidas eluliselt usutavamaks kostjate

antud ütlusi, mis on kooskõlas ka esitatud kirjalikult sõlmitud müügilepinguga. Kohus rõhutas, et

kirjalikult sõlmitud müügilepingust tulenes kostjale rahaline kohustus tasuda pärast haagis-kioski

ümberregistreerimist hagejale 4500 eurot, teisi rahalisi kohustusi ei ole müügilepingus pooled kokku

leppinud.

3.5. Eeltoodu alusel luges kohus tuvastatuks, et kostjal oli müügilepingust tulenev kohustus maksta

hagejale haagis-kioski eest pärast selle ümberregistreerimist 4500 eurot. Kuna täiendavaid kohustusi

vaidlusalusest võlasuhtest kostjale ei tulenenud, siis hagi rahuldamiseks alus puudub.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus

tühistada. Hageja palub teha asjas uus otsus, millega kohustada kostjat tasuma hagejale 4500 eurot.

Apellatsioonkaebuse kohaselt kahtles maakohus kohtuotsuse punktis 6 nimetatud Kuldse Börsi

kuulutuse ehtsuses ja on tuginenud väitele, et kuulutust on muudetud 29.05.2016. Hageja leiab, et

maakohus on tõendina esitatud kuulutust Kuldses Börsis haagise müügi kohta hinnanud ebaõigesti.

Hageja kinnitab, et kuulutust ei ole muudetud ning esitab tõendi selle kohta, et kuulutus lõppes

29.05.2016 ning et kuulutust ei ole muudetud.

Maanteeameti infosüsteemi väljatrükk tõendab, et Reet Siilbeki ütlused, kus ta väitis, et haagis on

kolme meetrine ja sellepärast vähendati müügihinda, ei ole tõesed. Haagise pikkus on 4,47 meetrit ja

vastab kuulutuses esitatule.

Hageja esitas maanteeametile päringu haagise registreerimisaja kohta, kuna maakohus väitis, et pole

oluline millal haagis registreeriti, vaid lepinguga endine omanik juba loobus haagisest. Maanteeamet

esitas tõendi haagise registreerimisaja kohta.

Hageja leiab, et lepingus tehtud märge, kus ostja kohustub pärast haagise registrisse kandmist tasuma

müüjale 4500 eurot on oluline, kuna ostja ei saanud haagist kohe registreerida ja nimetatud märge

ülejäänud ostusumma tasumiseks näitab seda, et selle aeg saabus alles peale haagise registris

registreerimist s.o 09.06.2016. Hageja ei nõustu maakohtu põhjendustega, mille kohaselt tuli kogu

haagise müügihind lugeda tasutuks.

5. Kostja (vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus täies

ulatuses rahuldamata ning maakohtu otsus tsiviilasjas muutmata. Kostja palub menetluskulud jätta

hageja kanda.

Kostja leiab, et sõltumata sellest, kas kuulutust muudeti või mitte, ei välista see võimalust, et kuulutus

ilmus samaaegselt mitmes portaalis ja ajalehes. Asja müügiks pakkumisel tavaliselt lisatakse kuulutus

mitmesse ajalehte kostja vande all antud selgitustest ja tunnistaja A. Ilviku ütlustest nähtuvalt oli

müügihinnaks 4500 eurot. Lepingu sisust tulenevalt pidi kostja tasuma hagejale 4500 eurot peale

Autoregistris registreerimist, seega on kirjas summa ja tasumise tähtaeg, teistsuguseid kokkuleppeid

lepingust ei nähtu ning selliselt mõistis lepingu sisu ka kostja.

Kostja jääb selle juurde, et pidas 3 meetri pikkust haagist liiga lühikeseks ning tegelikult soovis ta

pikemat haagist. Vastustaja ütlusi kinnitab ka apellandi poolt esitatud väljavõte, millelt nähtub, et

veokasti pikkus oligi 3100 mm ehk 3,1 meetrit. Apellandi poolt viidatud 4,47 meetrit oli kogu haagise

pikkus ehk veokasti ja sinna juurde kuuluva ühendussüsteemi pikkus. Veokast ehk kiosk üksinda oligi

3,1 meetrit pikk. Kostja aga soovis tegelikult suuremat müügipinda, samas 4500 euro eest oli ta

lõpuks nõus soetama ka natuke lühema kioski.

Müügilepingust ei tulene, et 4500 eurot oli ainult üks osa või pool müügihinnast. Kui apellandi väide

vastaks tõele, siis oleks lepingus kirjas ka kogu ostusumma ja oleks sõnaselgelt viidatud, et tegemist

on osalise tasumisega. Kohtule tõendina esitatud lepingust nähtub, et ostja on kinnitanud, et tasub

ostu eest alles peale registreerimist, mis on ka usutav ja loogiline, sest kohapeal selgus, et kaup on

tegelikult täituri poolt arestitud ja ilma aresti alt vabastamiseta ei oleks vastustajal olnud võimalik

kauba omanikuks saada. Ostja kirjutas hinna ja tasumise tähtaja lepingusse eraldi omakäeliselt

justnimelt seetõttu, et müüjal ei tekiks nõudeõigust enne, kui kaup on võimalik ostja nimele

vormistada. Kuna müüjal ei olnud vahendeid kohtutäiturile tasumiseks ja kauba aresti alt

vabastamiseks, siis otsustas ostja müüja palvele vastu tulla ja kandis summa müüjale juba samal

päeval.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu

ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse

rahuldamata.

7. Apellant esitas apellatsioonkaebuses taotlused lisada asja materjalide juurde uued, maakohtus

esitamata tõendid:

- e-kirjavahetus ajalehe „Kuldne Börs“, millega apellant soovib tõendada, et tema poolt avaldatud

haagise müügikuulutust ei olnud muudetud;

- väljavõte Maanteeameti registrist haagise tehniliste andmete kohta: hageja soovib tõendada, et

haagise pikkus oli 4,47 m;

- 01.03.2017. a avaldus Maanteeametile, milles hageja palub väljastada tõendi selle kohta, millal on

haagise tehnilisse passi kantud uus omanik ning Maanteeameti 06.03.2017. a vastus.

Kostja ei vaielnud hageja poolt esitatud uute tõendite asja materjalide juurde võtmisele vastu, kuid

soovis omalt poolt samuti esitada täiendava tõendi haagise Humbaur müügikuulutuse kohta portaalist

auto24.ee.

Ringkonnakohus peab võimalikuks poolte taotlused uute tõendite asja materjalide juurde võtmiseks

rahuldada, kuivõrd pooled ei ole vastastikku esitatud lisadokumentide suhtes vastuväiteid esitanud,

lisatavate tõendite maht on väike ja tõendid võivad aidata kaasa asja õigemale lahendamisele.

8. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheidetega maakohtule, mille kohaselt kohus on hinnanud

asjas esitatud tõendeid valesti ning rikkunud menetlusõiguse norme.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jaotanud õigesti tõendamiskoormise ning on seda pooltele

piisavalt selgitanud. Kuna hageja soovib tugineda sellele, et poolte vahel lepiti haagise hinnana kokku

9000 eurot (millest pool on tasumata), siis tuli hagejal seda TsMS § 230 lõikele 1 tõendada.

Kohus on hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid, kõrvutanud neid omavahel ning analüüsinud iga

tõendi tõenduslikku väärtust. Ringkonnakohtu arvates puudub käesoleval juhul alus hinnata tõendeid

maakohtuga võrreldes erinevalt. Ringkonnakohus järgib esimese astme kohtu põhjendusi ega pea

TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.

9. Apellant vaidlustas maakohtu hinnangu „Kuldse Börsi“ kuulutusele, milles maakohus märkis, et

kuulutust oli muudetud. Kuulutuse väljatrükilt (tl 30) nähtub märge: „ID 79725873, muudetud 05:30

29.05.2016“. Hageja esitas täiendava tõendi, mille kohaselt kuulutust ei olnud muudetud, vaid see

aegus 29.05.2016 kell 05:30. Samas ei oma asjaolu, kas haagise müügikuulutust tegelikkuses muudeti

või mitte, hagi lahendamisel sisulist tähtsust.

Iseenesest ei ole vaidluse all, et hageja on pakkunud haagist müügiks mh hinnaga 10 000 eurot.

Asjaolu, et „Kuldse Börsi“ müügikuulutuse kohaselt pakuti haagist esialgu müügiks hinnaga 10 000

eurot, ei tõenda aga, missuguses hinnas pooled tegelikult kokku leppisid. Müügilepingu sõlmimise

eelselt on pooltel vabadus pidada läbirääkimisi ning õigus leppida kokku niisuguses hinnas, mis on

mõlemale poolele aktsepteeritav. Tavapäraseks saab pidada seda, et läbirääkimiste tulemusena

esialgselt küsitud hind väheneb. Isegi kui eeldada, et haagise turuväärtus võinuks olla 9000 – 10 000

eurot, ei tähenda see, et kokku ei võinud leppida oluliselt madalamas hinnas. Muuhulgas on hageja

ise kinnitanud, et haagisele oli seatud kohtutäituri poolt müügikeeld (arest), mis võis olla hinda

mõjutavaks teguriks.

Vastustaja esitas omalt poolt täiendava tõendina väljavõtte auto24.ee portaalist, kus samalaadset

haagist on pakutud müügiks hinnaga 4000 eurot. See ei tõenda iseenesest samuti, millises

müügihinnas leppisid omavahel kokku käesoleva vaidluse pooled, kuid võimaldab siiski järeldada, et

kostja poolt hagejale tasutud hind 4500 eurot ei ole ilmselgelt sedavõrd madal, et selle hinnaga

lepingu sõlmimist ei saaks pidada usutavaks.

10. Apellant vaidlustas ka asjaolu, et kostja seadusliku esindaja väidete kohaselt oli hageja poolt

pakutud haagis väiksem kui kostja tegelikult soovinuks osta; hageja pakkus 3 meetri pikkust kioskit,

kuid kostja soovis 4 meetri pikkust. Kostja nõustus ostma väiksema kioski 4500 euro eest. Hageja

esitas täiendava tõendina liiklusregistri väljavõtte haagise andmetega, millest nähtuvalt on haagise

pikkus 4,47 m; sh veokasti pikkus 3,1 m. Kostja kinnitas apellatsioonkaebuse vastuses nimetatut,

märkides, et 4,47 m oli kogu haagise pikkus (s.o veokast koos ühendussüsteemiga), kuid veokast ehk

kiosk üksinda oligi 3,1 m pikk.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu ei anna alust heita maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist

ega asja valesti lahendamist. Haagise tegelik pikkus ei kuulu tõendamisesemesse, kuivõrd käesolevas

tsiviilasjas ei ole vaidluse all, kas hageja poolt kostjale võõrandatud haagis vastas lepingu

tingimustele või mitte. Samas on kostja omalt poolt põhistanud, et hageja pakutud haagis oligi

väiksem kui see, mida kostja oleks õiguspoolest soovinud ning tegelikke vastuolusid poolte väidete

vahel selles osas ei esine.

11. Maakohus on oma otsuses hinnanud ka asjaolu, et kirjalikus lepingus sisaldub kostja kirjutatud

lause, et 4500 eurot kuulub tasumisele peale autoregistris registreerimist vaatamata sellele, et poolte

väidete kohaselt tasuti 4500 eurot juba enne registrikande muutmist (kohtuotsuse p 7).

Ringkonnakohus ei korda maakohtu sellekohaseid põhjendusi. Apellatsioonkaebuses esiletoodu

seisneb vaid oletustes ning arutelus, miks niisugune lause lepingule lisati. Maakohus on asjas esitatud

tõendite kõrvutamise abil põhjendanud ka näivat vastuolu, millele hageja oma apellatsioonkaebuses

viitab.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on tõlgendanud pooltevahelist lepingut VÕS § 29 lõikest 4

juhindudes, mille kohaselt juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb

lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi

mõistma. Seega ei ole iseenesest välistatud, et pooled said lepingu sõlmimiselt kokkuleppe

tingimustest erinevalt aru, kuid praegusel juhul lasub hagejal tõendamiskoormis tõendamaks, et

mõlemapoolselt lepiti kokku just neis tingimustes (müügihind), mida väidab hageja. Objektiivsed

tõendid kinnitavad aga, et kokku lepiti haagise hinnas 4500 eurot, millele tugines kostja.

12. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Maakohus jättis menetluskulud hageja (apellandi) kanda ja määras, et hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on vastustaja kandnud

apellatsiooniastmes menetluskulusid summas 240 eurot. Kulud on tehtud õigusabile; vastustaja

esindajal kulus 3 töötundi vastuse koostamisele, töötunni hind on 80 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et tegemist on mõistliku ja põhjendatud menetluskuluga, mistõttu kuulub

vastustaja taotlus rahuldamisele. Ringkonnakohus mõistab hagejalt välja 240 eurot ringkonnakohtus

kantud menetluskulude katteks.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/