5-17-33/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

51733

Otsuse kuupäev

20. november 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister,

Viive Ligi ja Malle Seppik

Kohtuasi

Justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määruse nr 21

põhiseaduspärasuse kontroll

Menetluse alus

Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2017. a määrus asjas

nr 3171999

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Justiitsminister võttis 6. oktoobril 2016. a vastu määruse nr 21, millega muutis justiitsministri

30. novembri 2000. a määrust nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE), lisades kõik suitsetatavad

tubakatooted vanglas keelatud asjade loetellu (VSKE § 641 punkt 31) ning tunnistades kehtetuks

vanglas suitsetamist reguleerinud sätted (VSKE § 82 lõiked 2 ja 21). Justiitsministri 6. oktoobri

2016. a määrus jõustus 1. oktoobril 2017.

2. Viru Vangla direktor andis 24. aprillil 2017. a käskkirja nr 1-1/55, millega muutis Viru Vangla

kodukorda, keelates alates 1. oktoobrist 2017 suitsetamise Viru Vangla territooriumil ning tühistades

kodukorra sätted, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas.

3. Kinnipeetav Vjatšeslav Kogut esitas 1. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

tunnistada põhiseadusvastaseks ja kehtetuks VSKE § 641 punkti 31. Lisaks sellele esitas V. Kogut

kohtule taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras VSKE § 641 punkti 31 kehtivus.

4. 3. oktoobril 2017 esitas V. Kogut Viru vanglale vaide, milles palus tunnistada kehtetuks Viru

vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkiri nr 1-1/55 ning lubada tal võtta jalutusele kaasa viis

sigaretti ja osta poest neli pakki sigarette.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 18. oktoobri 2017. a määrusega asjas nr 3171999 V. Koguti taotluse

osaliselt ja peatas Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivuse. Lisaks

sellele tunnistas halduskohus põhiseadusvastaseks ja jättis kohaldamata justiitsministri 6. oktoobri

2016. a määrusega nr 21 tehtud muudatused VSKE-s. Kuna määrus ja käskkiri on lahutamatult

seotud, ei olnud esialge õiguskaitse kohaldamine ja kaebaja õiguste reaalne kaitsmine halduskohtu

hinnangul võimalik ilma VSKE-s tehtud muudatuste kohaldamata jätmiseta. Tartu Halduskohus

saatis 18. oktoobril 2017 oma määruse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks

Riigikohtule.

5-17-33

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

6. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (RTL 2000,

134, 2139; RT I, 11.10.2016, 5) § 82 lõiked 2, 21 ja 3 ning § 641 punktid 3 ja 31:

§ 82. Suitsetamisest loobumise korraldus

[---]

(2) [Kehtetu]

(21) [Kehtetu]

(3) Avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas viibiv kinnipeetav annab tootja poolt kokku

pandud suitsetatavad tubakatooted ja tuletikud vanglateenistusele hoiule või hoiustab kinnipeetav

need vanglateenistuse poolt määratud kohas ajaks, kui tal ei ole õigust viibida kohas, kus on lubatud

suitsetada.

§ 641. Keelatud esemete ja ainete loetelu

Kinnipeetavale on vanglas keelatud:

[---]

3) süütamisvahendid;

31) suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid

tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada;

[---].“

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Tartu Halduskohus on saatnud Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks

18. oktoobri 2017. a määruse, mille resolutsioonis on kohus tunnistanud põhiseadusvastaseks ja

jätnud kohaldamata justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 tehtud muudatused VSKE-s.

Nimetatud määrusega muutis justiitsminister VSKE § 81 pealkirja, tunnistas kehtetuks lõiked 2 ja 21

ning muutis lõike 3 sõnastust, samuti muutis minister § 641 punktide 3 ja 31 sõnastust. Seega taotleb

Tartu Halduskohus VSKE § 82 lõigete 2, 21 ja 3 ning § 641 punktide 3 ja 31 põhiseaduspärasuse

kontrolli. Tartu Halduskohus tunnistas vaidlusalused sätted põhiseadusevastaseks määrusega,

millega kohus peatas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lõike 1 punkti 1 alusel

esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivuse.

8. Põhiseaduse (PS) § 15 lõike 2 ja § 152 lõike 1 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse (PSJKS) § 9 lõike 1 järgi on esimese ja teise astme kohtul kohtuasja lahendamisel õigus ja

kohustus jätta kohaldamata mistahes asjassepuutuv ja põhiseadusega vastuolus olev seadus või muu

õigustloov akt ning edastada vastav otsuse või määruse Riigikohtule. PS § 152 lõikest 2 ning

PSJKS § 14 lõike 2 esimesest lausest tulenevalt on Riigikohtu pädevuses tunnistada asja

lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks sätted,

mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuvad.

9. Riigikohtu praktika järgi on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava

tähtsusega ja mille põhiseadusvastasuse ning kehtetuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle

põhiseaduspärasuse korral (Riigikohtu seisukoht alates Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a

otsusest asjas nr 3411000, punkt 10 ja 28. oktoobri 2002. a otsusest kohtuasjas nr 341502, punkt 15;

vt ka Riigikohti üldkogu 30. aprilli 2013. a otsus asjas nr 311513, punkt 19). Sätte asjassepuutumise

2(4)

5-17-33

hindamiseks on vajalik, et asja lahendav kohus oleks välja selgitanud nii vaidluse lahendamiseks

olulised asjaolud kui ka kohaldatava õigusnormi, mistõttu ei luba PSJKS § 9 lõige 1 esimese või

teise astme kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust enne asja lõplikku

otsustamist ega teha määrust ainuüksi põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse lahendamise kohta.

Kohus peab lisaks normi põhiseaduse vastaseks tunnistamisele ja kohaldamata jätmisele lahendama

ka asjakohase õigusküsimuse, mis on vajalik instantsikohtus oleva vaidluse lahendamiseks

(Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. aprilli 2004. a määrus asjas nr 341204,

punkt 17; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 7. mai 2013. a otsus asjas

nr 3411113, punkt 25; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi; 25. juuni 2013. a

määrus asjas nr 3411613, punktid 22-23; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

3. märtsi 2015. a määrus asja nr 3415614, punktid 34–35). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium on leidnud, et PSJKS § 9 lõige 1 ei luba kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetlust esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega enne asja lõplikku otsustamist, välja

arvatud kui kohus esialgset õiguskaitset kohaldades leiab, et esialgse õiguskaitse menetluses

kohaldatav norm on põhiseaduse vastane (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

12. novembri 2015. a määrus asjas nr 3412815, punkt 29).

10. Kolleegium leiab, et Tartu Halduskohtu taotlus VSKE § 82 lõigete 2, 21 ja 3 ning § 641

punktide 3 ja 31 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ei ole lubatav, kuna Tartu Halduskohus ei ole

18. oktoobri 2017. a määruse tegemisel lõplikult otsustanud asjakohase õigusküsimuse üle. Tartu

Halduskohus otsustas määruses üksnes selle üle, kas on põhjendatud kohaldada esialgset

õiguskaitset ja peatada Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivus, kuid

mitte selle üle, kas kõnealune käskkiri tühistada (HKMS § 5 lõike 1 punkt 1). Kolleegiumi

hinnangul oleks Tartu Halduskohus saanud algatada menetluse VSKE asjakohaste sätete

põhiseaduspärasuse kontrollimiseks lahendiga, milles kohus oleks otsustanud selle üle, kas tühistada

Viru Vangla kodukorra muutmine suitsetamise keelu osas. Juhul kui halduskohus oleks leidnud, et

VSKE sätete kehtivuse korral ei ole kodukorra muudatuste tühistamine võimalik, oleks halduskohus

pädev jätma VSKE otsustava tähtsusega sätted kohaldamata ja pöörduma põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtu poole.

11. Tartu Halduskohtu määruse põhjendustest ilmneb, et kohtu arvates ei ole ilma VSKE sätete

kohaldamata jätmiseta võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset, tõhusalt kaitsta kaebaja õigusi ja

saavutada olukord, kus kaebajal on võimalik vanglas suitsetada. Kolleegium leiab, et sellises

olukorras oleks halduskohus saanud kaitsta kaebaja õigusi piisavalt tõhusalt esialgse õiguskaitse

korras, keelates vanglal toimingu tegemise või kohustades vanglat toimingut tegema (HKMS § 251

lõike 1 punktid 2 ja 3). Kolleegiumi hinnangul oleks halduskohus saanud kohustada Viru Vanglat

võimaldama kinnipeetavale suitsetamiseks vajalike esemete kasutamist ka olukorras, kus see oleks

vastuolus VSKE sätetega. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval oleks võimalik

lisaks vangla kodukorra muudatuste tühistamisele esitada halduskohtule kohustamisnõue vangla

poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks, taotleda VSKE sätete kohaldamata jätmist

ning esialgse õiguskaitse kohaldamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri 2017. a määrus

asjas nr 317749, punkt 12). Lisaks sellele juhib kolleegium tähelepanu, et kuna kehtiva õigustloova

akti kehtetuks tunnistamise pädevus on Riigikohtul (PSJKS § 15 lõike 1 punkt 2), siis ei peata

VSKE sätete põhiseadusvastaseks tunnistamine ja kohaldamata jätmine halduskohtu lahendi

resolutsioonis nende sätete kehtivust ega tooks kaasa halduskohtu poolt soovitud tagajärge.

Võimaldamaks kinnipeetaval vanglas suitsetada, peaks halduskohus kohustama vanglat selleks

vajalikke toiminguid tegema või keelama vanglal suitsetamist takistavate toimingute tegemise

(HKMS § 5 lõike 1 punktid 2 ja 3).

3(4)

5-17-33

12. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes PSJKS § 11 lõikele 2 tagastab kolleegium Tartu Halduskohtu

taotluse läbivaatamatult, kuna taotluse läbi vaatamine ei kuulu Riigikohtu pädevusse.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Malle Seppik

4(4)