4-17-5243/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-5243 (2303,17,001149) Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Väärteoasi

M.J-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 26.09.2017 otsusele väärteoasjas nr 2303,17,001149 Menetlusalune isik M.J

(ik XXX), elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht xxxx OÜ Väärtegu LS § 224 lg 2

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

LS § 224 lg 2 alusel rahatrahv 200 trahviühikut, s.o 800.00 eurot Kaebuse esitaja taotlus Vähendada trahvisummat

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.09.2017 otsus väärteoasjas nr 2303,17,001149 ja teha uus otsus.

2. Mõista LS § 224 lg 2 alusel M.J-ile karistuseks rahatrahv 135 trahviühikut, s.o 540.00 eurot.

3. KarS § 66 lg 2 alusel tuleb rahatrahv summas 540.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne)

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks 45.00 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 26.09.2017 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. 4-17-5243

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalve büroo Tallinna kordoni piirivalvur

Heiki Antonis koostas 05.09.2017 väärteoprotokolli selle kohta, et 05.09.2017 kell 10.03

M.J juhtis mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga xxxx juhile keelatud seisundis kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,25 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,30 +/- 0,05 mg/l. Mõõdetud mõõteseadmega DRÄGER ALCOTEST 7110 EST nr ARDM-0067, taatlemistunnistus nr

TTRC-17-00061. Rikkus LS § 69 lg 3 nõuded, millega pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.09.2017 otsusega karistati M.J LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800.00 eurot.

Otsuse vaidlustas menetlusalune isik 03.10.2017 Harju Maakohtule esitatud kaebusega. Kaebuse esitaja palub vähendada trahvisummat, kuivõrd oma raske majandusliku seisundi tõttu ei ole võimeline seda tasuma. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja oli nõus kirjaliku menetlusega ning esitas kaebuse osas kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja jääb otsuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et alus karistuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad.

2. Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku ab ovo suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Vaidlus puudub selles, et M.J juhtis 05.09.2017 mootorsõidukit joobeseisundis – alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,25 mg/l. Sõiduki juhtimist kinnitab tunnistaja

Tarvi Koppeli ütlused. Tunnistaja sõnul juhtis M.J 05.09.2017 sõidukit Ford Transit Lootsi tänaval suunaga Petrooliumi tänav. Isiku väljahingatavas õhus oli tunda alkoholi lõhna. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt 05.09.2017 kõrvaldati M.J sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel. Alkoholi tarvitamist kinnitavad indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt indikaatorvahendi näit oli 0,26 mg/l ning joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll – M.J esines

05.09.2017 kell 10.03 silmade punetus, unisus, alkoholi lõhn suust. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati 05.09.2017 kell 10.20-10.24 tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0067. M.J-i väljahingatavas õhus oli alkoholisisalduse lõplik mõõtetulemus 0,25 mg/l.

Sõiduki juhtima asumine pärast alkoholi tarbimist ning veendumata enda täielikus kainuses, on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning KarS 3. jaos nimetatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

M.J-ile on määratud karistuseks rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra.

Otsuses sisalduvad põhistused sellises määras karistuse mõistmise kohta – tegemist on enimohtliku liiklusalase väärteoga.

Kohus ei nõustu karistusega üle sanktsiooni keskmise määra. Võttes arvesse alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus, võib M.J-i teosüüd pidada pigem väikeseks. Kohus võtab M.J-i kahetsust arvesse karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Isik on varasemalt karistamata. Kohtu hinnangul on üldja eripreventiivset eesmärki arvestav karistus rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra.

Eeltoodust tulenevalt kohus tühistab Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.09.2017 otsuse väärteoasjas nr 2303,17,001149 ja teeb uue otsuse. LS § 224 lg 2 alusel kohus mõistab M.J-ile karistuseks rahatrahvi 135 trahviühikut, s.o 540.00 eurot.

KarS § 66 lg 2 kohaselt kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

M.J on esitanud dokumendid, mis näitavad tema majandusliku olukorda. Kohus peab põhjendatuks määrata trahvisumma tasumise ositi ühe aasta jooksul igakuiste maksetena.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Anne Rebane kohtunik