1-17-1515/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. novembril 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-17-1515 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu,

tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi

Viru Vangla materjali tingimisi d R.D ´i

enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla Asja läbivaatamise kuupäev 20.11.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu

R.D, isikukood XXX, xxx

RESOLUTSIOON

J kohus m

uhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, ääras:

Jätta R.D vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

Määrused ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 10.11.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava

lid R.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.

R.D tunnistati süüdi KarS § järgi Viru Maakohtu 25.05.2017 otsusega

ja

karistati 10 kuulise vangistusega. alusel stetud karistusele 10 KarS § 65 lg 2 liita mõi

(kümme) kuud vangistust Viru Maakohtu 02.11.2016 otsusega mõistetud karistus 1

(üks) aasta vangistust ja liitkaristuseks mõista R.D-le 1 (üks) aasta

10 (kümme) kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus on 03.04.2017 03.02.2019. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 13.11.2017.

R.D andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl 13 ).

Kinnipidamisasutusest kohta koostatud iseloomutuse kohaselt on R.D

süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud 12 korda ja viibib vangistuses 6 korda. R.D osaleb alates 16.10.2017 xxx Isikul puuduvad kehtiv distsiplinaarkaristus . . ad ed

Vabanemisel soovib elama asuda xxx. Korteri omanik T. A. on andnud nõusoleku, et käesolevasse korterisse saab paigaldada elektroonilise järelevalve seadet. Abikaasa T. A.on andnud nõusoleku, et kinnipeetav võib vabaneda kõnealusesse korterisse. Isikul on kehtiv elamisloakaart kehtivusega 26.12.2021. l on xxx klassi haridust. Erinevate Süüdimõistetu

kutseoskuste (xxx) väljaõppe saanud töötamise käigus. Riigikeelt ei valda. Isik ei näe oma vanuses hariduse täiendamises mingeid eeliseid. Kinnipeetav on pikemalt töötanud xxxs. Vahetult enne vangistust töötas ikohal, töökoht oli mitteametlik. Peale vangistust on xxxamet isikul olemas garanteeritud töökoht mis tegeleb loomakasvatusega. TÄITSe andmetel on xxx

isikul rahalisi nõudeid 9422,65 eurot. Isikut on karistatud kolm korda varguste eest ning väidetavalt ei ole need sooritatud majandusliku kasusaamise eesmärgil. Kinnipeetaval on abikaasaga head suhted ja nad suhtlevad telefoni ja kokkusaamiste teel. Neil on kaks ühist täiskasvanut last. Isikuga läbiviidud vestlusest ilmneb, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Isik ei hooli oma tegude tagajärgedest, on süstemaatiline õigusrikkuja. Riskivat ja hoolimatut elustiili iseloomustab sõltuvusainete tarvitamine, korduvad kriminaalitamine kutsuda esile ja väärteod. Teatud olukordades võib alkoholi tarv agressiivse käitumise. Kriminaalhooldusel olles rikkus talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi näol risk ja ohtlikus olemas. Õigusrikkumine on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav eitab alkoholi sõltuvust. Isik ei tunnista ega hooli kahjust, mida alkoholi kuritarvitamine põhjustab tema isiklikule elule või tervisele. Isik ei näe vajadust alkoholi tarbimist piirata ning puudub motivatsioon muutuda. Varasemad õigusrikkumised on toime pandud alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna andmetel isikul on diagnoositud alkoholi sõltuvus. Vanglal puuduvad andmed, et isik oleks narkootikume tarvitanud. Isikule ei ole diagnoositud kroonilisi haigusi. Tervislik seisund on väidetavalt hea ja ravimeid ei tarvita.

Kinnipeetav kordab oma vigu, ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, väldib nendega tegelemist. Süüdistab oma ebaõnnestumistes teisi ja lahendab oma probleeme kuritegelikul viisil. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele ja elab põhimõtteliselt üks päev korraga. Vangla hinnangul on isik ohtlik avalikkusele. Oht seisneb võimaliku eluohtliku vigastuse tekitamises, vägivalda kasutades vastuhakkamisega võimuesindajale, alkoholijoobes juhtimisele. Üldise korduva kuriteo toimepanemis teo e tõenäosus 2 aasta jooksul on %. Vägivaldse kuri

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32 %. Arvestades kinnipeetava uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoreid toetab Viru Vangla

R.D vabastamist ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on taotlenud vabastamist R.D

elektroonilise järelevalve alla elukohta xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Lähedastest on isikul ja tütar A õnul on abikaasa T. A.a, ema A. A., poeg R. A. . .O Abikaasa s

kinnipeetaval lähedastega head suhted, suheldakse nii telefoniteel kui külastamiste teel vanglas. Abikaasa tunnistas, et kodus on esinenud küll erinevaid probleeme, aga ta ootab oma meest koju. Abikaasa avaldas, et kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega. Peale vangistusest vabanemist on kinnipeetaval garanteeritud töökoht firmas xxx, mis tegeleb loomakasvatusega. A.H. on kinnitanud, et garanteerib kinnipeetavale peale vanglast vabanemist töökoha. Rahvastikuregistri andmetel omab kinnipeetav kehtivat elamisloakaarti tähtajaga 26.12.2021. Varasemalt on R.D olnud korduvalt kriminaalkorras karistatud erinevate kuritegude eest. Viiel korral on isikut karistatud joobes juhtimise eest.

Lisaks on varasemalt karistatud varguse, huligaansuse, vägistamise ja mootorsõiduki ärandamise eest. Viimati oli määratud kriminaalhooldusele 02.11.2016.a. Viru Maakohtu

Jõhvi kohtumaja otsusega KarS § 424 järgi. Kriminaalhooldusel olles rikkus talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi mis tuvastati registreerimise käigus. Karistus pöörati täitmisele ja seda karistust kannab käeoleva ajani.

Prokurör teatab, et ei soovi võtta osa R.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, R.D ennetähtaegset vabastamist.

R.D selgitas kohtuistungil, et ta taotleb enda vabsatamist ja on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Ta soovib alustada seadusekuuleka eluga, talle on tagatud töökoht ja lähedaste toetus.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta tuleb jätta , leiab, et R.D vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabasta mise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise

– tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

R.D on 11 klassi haridust. Isik on omandanud erinevad kutseoskused ( ehitaja, santehniku ja masinist) väljaõppe töötamise käigus. Isikul on peale vabanemist garanteeritud töökoht firmas Nurme Barbara. Isikul on peale vabanemist olemas elukoht ja toetav tugivõrgustik abikaasa, tütar ja poeg.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on Kõik neli kehtivat kriminaalkaristust. kehtivad kriminaalkaristused on joobes juhtimise eest.

Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu karistust joobes juhtimise eest.

Kehtivaid väärteokaristusi on seitse, LS § 239 lg 1 p 2, LS § 201 lg 1; LS § 242 lg 1; LS §

224 lg 2, ,

KPS § 23(1) lg 1 TS kuni 30.06.2017 § 73 lg 1, KarS § 218 lg 1 järgi.

Kinnipeetav on vangistuses osalenud alates 27.07.2017 sotsisaalprogrammis Eluviisitreening.

Süüdimõistetul puuduvad kehtiv distsiplinaarkaristused. ad

Süüdimõistetul on tähtajaline elamisloakaart kehtivusega kuni 26.12.2021.

Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele ja omanik on nõus isiku sinna elama asumisega.

Vabanemisjärgne töökoht on garanteeritud ettevõttes firmas xxx.

Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel eluja töökoht ning lähedas ervitatav tööhõives osalemine te toetus. Samuti on positiivselt t ja

sotsiaalsetes tegevustes tegutsemine. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik.

Esmalt tuleb tähele panna, ehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas et k üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-

91-06 p 8.1). See tingimus on puuduvad kehtiv

täidetud (süüdimõistetul ad distsiplinaarkaristused).

On o 03.02.2019, s.o 1 aasta 4 kuu luline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaeg elektroonilise järelevalve alla ne vabastamine liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et 7 kuuline vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Seda enam, kui praeguseks hetkeks on isiku individuaalses täitmiskavas viidud isikuga läbi üks sotsiaalprogramm.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20 ).

S as (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul amas on värskemas kohtupraktik hinnatakse isiku käitumi vanglas ja tema võimalus st i vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut v välistatud, et õi tema

elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – üüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla s tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistet ja töö lähedaste u pingutusi (kindel elukoht,

olemasolu ning tööhõives osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennet Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et ähtaegseks vabastamiseks piisav.

süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Seda enam, et kinnipeetav ise ei tunnista oma alkoholiprobleemi. Vangla iseloomustuse kohaselt isik ei näe vajadust, et vähendada alkoholi tarbimist, kuigi meditsiiniosakonna andmetel on isikule diagnoositud a lkoholi sõltuvus.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt ka katseaja tõttu ähvardada pikaajalise vangistuse tõttu, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Kriminaalhooldusametniku andmetel on isik korduvalt kriminaalhoolduse all olnud ja ikka jätkab kuritegude toimepanemisega. Seega on kohtule alust arvata, et vaatamata heale käitumisele vanglas ja võimalustele vabaduses, ei ole kriminaalhooldus see meede, mis vähendaks isiku poolt uute k e võimalikkust olulisel määral. I uritegude toimepanemis siku

käitumise muster on välja kujunenud. Isik on pikema ajal jooksul olnud orienteerunud kuritegude toimepanemisele ja kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu tervise ja kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

R.D otsusega mõistetud temale Viru Maakohtu 25.05.2017 vangistuse kandmisest ti vabastamata. ngimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla

/

Inna Kirsipuu kohtunik