2-16-2857/51 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2017. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-2857

Tsiviilasi

AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) avaldus A.J. pankroti

väljakuulutamiseks

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 06. juuli 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Tamsalu Terko (pankrotis) ja AS Tamsalu Veskid (pankrotis)

määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (võlausaldajad):

1. AS Tamsalu Terko (kustutatud 16.10.2017) (registrikood:

10177886), pankrotihaldur Martin Krupp

2. AS Tamsalu Veskid (pankrotis) (registrikood: 10771193),

pankrotihaldur Urmas Ustav

Puudutatud

isik

(võlgnik):

A.J.

(isikukood:

XXX),

pankrotihaldur Ly Müürsoo

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. juuli 2017. a määrus.

2. Saata asi samale maakohtule täiendavaks läbivaatamiseks.

3. Rahuldada AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrotihaldur

Urmas Ustavi määruskaebus.

4. Lõpetada määruskaebemenetlus AS Tamsalu Terko

(pankrotis/ kustutatud 16.10.2017) osas seoses AS Tamsalu

Terko (pankrotis) äriregistrist kustutamisega.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu 03.06.2016 kohtumäärusega kuulutati välja A.J. (võlgnik) pankrot ja nimetati

tema pankrotihalduriks Ly Müürsoo.

Viru Maakohtu 03.10.2016 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek.

2. 26.07.2017 esitas pankrotihaldur kohtule PankrS § 65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel aruande ja

taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Taotluse kohaselt toimus võlausaldajate üldkoosolek 13.06.2017. Pankroti väljakuulutamise

seisuga oli A.J. l AS-is SEB Pank arvelduskonto (saldo 15,67 eurot) ja väärtpaberikonto, millel on

AS Tamsalu Terko (kustutatud) aktsiad 1 117 200 tk (A.J. teatel 1 157 200 tk), turuväärtus seisuga

14.04.2016 0 eurot, ja AS Tamsalu Veskid (pankrotis) aktsiad (kogus 40 000 tk), turuväärtus

seisuga 14.04.2016 0 eurot. Haldur edastas AS-ile SEB Pank avalduse, milles lubas A.J. l välja

võtta sularaha igakuiselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ulatuses. Maksu- ja Tolliameti

andmetel on A.J. saanud riiklikku pensioni alates aprillist 2017. a netoummas 458,13 eurot, mis

on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk. Seega saadavast pensionist pankrotivara

hulka laekumisi toimunud ei ole. Pankrotimenetluse ajal on kohtutäitur Raigo Pärs kandnud

pankrotivarasse 87,25 eurot ja kohtutäitur Kersti Vilbo 219,35 eurot.

Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Pandiga koormatud vara pankrotimenetluses ei ole.

Müüdud pankrotivara ei ole. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse teatas, et A.J.

oli rahvastikuregistri andmetel abielus H.J. ga alates 16.10.1970 kuni 28.10.2013. A.J. teate

kohaselt lahutuse käigus ühisvara jagatud ei ole. Seega on võlgnikule kuuluvate aktsiate näol

tegemist ühisvaraga ja enne võimalikku vara müüki on vaja ühisvara jagada.

H.J. teatas 12.03.2017 e-kirjaga vastuseks halduri järelepärimisele, et ei ole nõus aktsiate müügiga

enampakkumisel ja et kui halduril on olemas ostja aktsiatele, siis ta on nõus need läbirääkimise

käigus sobiva hinnaga müüma. A.J. pankrotihalduril ei ole aktsiatele ostjat.

Haldur kutsus 25.05.2017 algusega kell 13:00 kokku võlausaldajate üldkoosoleku päevakorraga:

1. Pankrotihalduri ülevaade pankrotimenetluse käigust, ühisvara jagamise hagi esitamise

otsustamine; 2. Usaldusisiku nimetamine.

Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes

Ametlikud Teadaanded 06.06.2017, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Seega ei

ole võlausaldajatel huvi ühisvara jagamise hagi esitamiseks kohtusse. Maksu- ja Tolliamet andis

23.05.2017 e-kirjaga teada, et ei pea ühisvara jagamise hagi esitamist A.J. pankrotimenetluses

otstarbekaks, kuivõrd jagatava vara (pankrotis äriühingute aktsiad) väärtus on olematu. Teised

võlausaldajad oma seisukohta haldurile edastanud ei ole. Kuna pankrotimenetluses ei olnud

likviidset vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. Võlausaldajad ei ole II järgus raha

saanud, sh: Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 13 976,67 eurot; Eesti Vabariik

Maksu- ja Tolliameti kaudu 368 915,23 eurot; AS Tamsalu Terko (kustutatud) 559,14 eurot;

AS Tamsalu VESKID (pankrotis) 69 227,77 eurot.

Hagisid esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulusid pankrotimenetluses ei ole.

Maksejõuetuse tekkimise põhjus on vastutustundetu käitumine mitme äriühingu juhtorganites

tegutsedes. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS-i mõttes.

Haldur palus PankrS 65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel: 1) lõpetada pankrotimenetlus raugemise

tõttu; 2) kinnitada pankrotihalduri tasuks kokku 1008 eurot (840 eurot + käibemaks 168 eurot) ja

mõista see välja OÜ-le Sentire MK; 3) halduri tasust 66,60 eurot välja mõista pankrotivara arvelt;

4) halduri tasust 318 eurot välja mõista pankrotiavalduse esitaja poolt kohtu deposiiti tasutud

summadest; 5) halduri tasust 623,40 eurot välja mõista pankrotiavalduse esitajalt; 6) vabastada Ly

Müürsoo A.J. pankrotihalduri kohustustest; 7) otsustada A.J. kohustustest vabastamise menetluse

algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada A.J. d ennast täitma

usaldusisiku kohustusi.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus lõpetas 06.07.2017 määrusega A.J. pankrotimenetluse raugemisega pärast

pankroti väljakuulutamist ning vabastas Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest.

Maakohus kinnitas pankrotihalduri tasuks 1008 eurot, millest 66,66 eurot mõistis välja pankrotivara

arvelt ning 623,40 eurot mõistis välja pankrotiavalduse esitajalt AS-ilt Tamsalu Veskid (pankrotis).

Maakohus algatas A.J. kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas A.J. d täitma usaldusisiku

kohustusi. Lisaks kohustas maakohus A.J. d tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal

sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maakohus määras kindlaks võlgniku kohustused vastavalt

PankrS §-le 173.

Maakohus määras, et võlgnikul on õigus jätta endale 25 % töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest

saadud tulust. Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet

(PankrS § 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole.

4. Maakohtu põhjenduste kohaselt on võlgniku varaks 306,60 eurot. Samuti on võlgniku ja tema

endise abikaasa H.J. ühisvaraks AS Tamsalu Terko (kustutatud 16.10.2017) aktsiad 1 117 200 tk

ja AS Tamsalu Veskid aktsiad 40 000 tk. Aktsiate turuväärtus on 0 eurot. Võlgnikul on kohustusi

vähemalt 452 678,81 eurot ulatuses ja tema kohustused ületavad tema vara 100 %-liselt. Seega ei

jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete

tegemiseks. Vahendite puudumise tõttu pankrotimenetluses ei ole võlausaldajad üldse raha saanud.

Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega

tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku poolt tahtliku maksejõuetuse

põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kohus leidis, et PankrS § 157 p 2 ja § 158 lg 4

alusel tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist.

5. Kohus rahuldas PankrS § 65 lg 1 kolmanda lause alusel halduri taotluse tasu määramiseks

summas 840 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 168 eurot, kokku 1008 eurot OÜ-le

Sentire MK selliselt, et 66,60 eurot mõistetakse välja pankrotivara arvelt, 318 eurot kohtu deposiiti

ettetasutud summast ning 623,40 eurot pankrotiavalduse esitajalt AS-ilt Tamsalu Veskid

(pankrotis). Vastuväiteid tasu suurusele esitatud ei ole.

6. Võlgnik on 16.06.2016 esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Maakohus ei tuvastanud võlgniku suhtes esinevaid PankrS § 171 lg 1 punktides 1-5 sätestatuid

aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Haldur on neljal korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi

üldkoosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, kuid ükski

võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud. Võlausaldajad üldkoosolekutele ei ilmunud ega

usaldusisiku kandidatuuri üles ei seadnud. Võlgnik on andnud nõusoleku täita ise usaldusisiku

kohustusi.

Kohus kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. AS Tamsalu Terko (kustutatud) pankrotihaldur Martin Krupp (määruskaebuse esitaja I) esitas

maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus

määrus, millega määrata deposiidi summa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks,

jätta rahuldamata A.J. pankrotihalduri Ly Müürsoo taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks

raugemisega ning jätta algatamata A.J. kohustustest vabastamise menetlus.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus leidnud, et halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul

pandiesemed ning muud varad ning võlgniku võlausaldajatel ei ole huvi pankrotimenetluse

jätkamise vastu. Kohus on oma määruse punktis 11 aga kirjeldanud, et võlgniku varadeks on 306,60

eurot ja võlgniku ning tema endise abikaasa ühisvaras olevad AS Tamsalu Terko (kustutatud)

aktsiad 1 117 200 tk ning AS Tamsalu Veskid aktsiad 40 000 tk. Järelikult ei ole asjakohane kohtu

väide, et võlgnikul puuduvad muud varad.

Samuti ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et võlausaldajatel ei ole huvi pankrotimenetluse

jätkamise vastu. Olenemata võlgniku pankrotihalduri aruandes kirjeldatud võlausaldajate huvi

puudusest peab kohus siiski andma võlausaldajatele võimaluse deposiidi maksmiseks. Kohus on

ekslikult jätnud kohaldamata PankrS § 158 lg 6. Olukord, kus pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemisega peale pankroti väljakuulutamist ilma deposiiti määramata, on võlausaldajate suhtes

ebaõiglane ning võtab neilt ära võimaluse oma õigusi ja huve kaitsta.

Kohus on ekslikult jätnud kasutamata PanrkS § 171 lg 2 p 1 tuleneva õiguse jätta võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Nimelt mõisteti Viru Maakohtu 15.11.2010

otsusega A.J. süüdi KrK § 1481 lg-te 2,10 (KarS § 386 lg 1) ja KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 2)

järgi. A. J tunnistati süüdi selles, et ta esitas AS Tamsalu Veskid (pankrotis) juhatuse liikmena

aktsiaseltsi

maksudeklaratsioonides

maksuhaldurile

tahtlikult

valeandmeid.

Tsiviilhagi

lahendamist puudutavas osas on vaidlus jätkunud, kuid A.J. on kriminaalkorras süüdi mõistetud

maksualase kuriteo toimepanemises.

Kohtul tuleb arvestada ka sellega, et võlgniku kuriteoga tekitatud kahju on siiani riigile hüvitamata.

Samuti sellega, et võlgnik taotleb kohustustest vabastamist olukorras, kus pankotimenetluses on

tunnustatud peamiselt nõuet, mis võlausaldaja hinnangul on käsitatav õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise nõudena (Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu summas

368 915,23 eurot).

8. AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustav (määruskaebuse esitaja II) esitas

maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus

määrus, millega jätta A.J. pankrotihalduri Ly Müürsoo taotlus rahuldamata. Alternatiivselt palub

AS Tamsalu Veskid saata asi uueks otsustamiseks tagasi Viru Maakohtule.

Määruskaebuse kohaselt on võlausaldajal AS Tamsalu Veskid (pankrotis) selge ja väljendatud huvi

võlgniku pankrotimenetluse jätkamise vastu. AS Tamsalu Veskid (pankrotis) on korduvalt

avaldanud valmisolekut pankrotimenetluses vajalike toimingute teostamiseks tarvilikke kulusid

kanda (võlausaldaja pankrotitoimkonna nõusolekul).

01.07.2017 (st 5 päeva enne pankrotimenetluse lõpetamist) edastas võlausaldaja võlgniku

pankrotimenetluses nõudeavalduse kogusummas 69 227,77 eurot, milles väljendas selget huvi

pankrotimenetluse jätkumise vastu. Esineb ülekaalukas avalik huvi võlgniku pankrotimenetluse

jätkumise vastu, kuivõrd võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on suuresti võlgniku poolt toime

pandud erinevad kuriteod – sh maksukuriteod.

Maakohus on rikkunud PankrS § 30 lg-t 1, kuna võlausaldajale ei ole antud võimalust deposiiti

raha maksta.

Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamine ei ole võimalik, kuivõrd võlgnik on

mõistetud süüdi maksualase kuriteo toimepanemises. A.J. on süüdi mõistetud kohtuasjas nr 3-1-

1-57-11 müügikäibe varjamise ja varjatud käibe arvelt ettevõtlusega mitteseotud tegevuse

teostamise eest, mis on kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 2 (KrK § 1481 lg-d 2 ja 10; KarS § 386 lg

1) järgi maksukuriteona.

Kohus on ekslikult määruse tegemisel tuginenud halduri hinnangule, mille järgi võlgniku

sissetulekud on väiksemad Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgast. Halduri aruande kohaselt

on võlgnik Maksu- ja Tolliameti andmetel saanud alates 2017. aasta aprillist maksustatavat tulu

Sotsiaalkindlustusametist, milleks on olnud pension summas 458,13 eurot neto. 2017. aasta

miinimumpalga suuruseks on 470 eurot bruto, mis on 398,46 eurot neto. Võlgniku pension summas

458,13 eurot neto ületab miinimumpalka summas 59,67 eurot.

AS Tamsalu Veskid (pankrotis) nõustus ka AS Tamsalu Terko (kustutatud) määruskaebusega ja

leidis, et määruskaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

9. A.J. pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas vastuse määruskaebustele, millega palub jätta

määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Pankrotihaldur leiab, et AS Tamsalu Veskid (pankrotis) ei ole esitanud mistahes tõendeid oma väite

kinnituseks, et tal on selge ja väljendatud huvi pankrotimenetluse jätkamise vastu. Vastupidi –

võlausaldaja AS Tamsalu Veskid (pankrotis) on olnud kogu pankrotimenetluse vältel olnud

passiivseks võlausaldajaks, kes ei ole vastanud mitte ühelegi pankrotihalduri pöördumisele ega osa

võtnud mitte ühestki võlausaldajate üldkoosolekust.

Ka teise määruskaebuse esitaja, AS Tamsalu Terko (kustutatud) on olnud A.J. pankrotimenetluses

passiivseks võlausaldajaks, kes ei ole vastanud mitte ühelegi pankrotihalduri pöördumisele ega osa

võtnud mitte ühestki võlausaldajate üldkoosolekust.

Võlgnikul olemasoleva vara kohta märgib haldur, et kogu aktsiaportfelli väärtuseks on AS SEB

Pank märkinud 0 eurot. Aktsiate näol on tegemist ühisvaraga ja enne võimalikku vara müüki oli

vaja ühisvara jagada.

A.J. pankrotihaldur edastas 08.09.2016 kõigile võlausaldajatele pöördumise, milles selgitas, et

aktsiate näol on tegemist ühisvaraga ja enne vara müüki on vaja ühisvara jagada. Haldur pöördus

01.02.2017 uuesti kõikide võlausaldajate poole selgitades, et ei saa alustada vara müüki enne kui

ühisvara on jagatud. Kuna määruskaebuste esitajad ei vastanud kummalegi halduri pöördumisele,

siis saab teha järelduse, et määruskaebuste esitajatel puudus huvi A.J. pankrotimenetluse ja A.J.

võimaliku ühisvara jagamise vastu.

Haldur edastas 19.05.2017 kõikidele võlausaldajatele teate, et kutsus 25.05.2017 algusega kell

13:00 kokku A.J. võlausaldajate üldkoosoleku, kuid ükski võlausaldaja, ka määruskaebuste

esitajad, koosolekust osa ei võtnud. Sama teatega, palus võlgniku pankrotihaldur, et juhul, kui

koosolekust osavõtt ei ole võimalik, võlausaldaja kirjalikku digitaalallkirjaga seisukoht teates

nimetatud küsimuste osas, millele määruskaebuse esitajad ei vastanud.

Kuna ükski võlausaldaja võlausaldajate üldkoosolekust osa ei võtnud ega teatanud ka muul viisil,

et soovib A.J. pankrotimenetlust rahastada ja seeläbi A.J. pankrotimenetlusega jätkata, siis asus

haldur seisukohale, et võlausaldajatel ei ole huvi pankrotimenetluse jätkamiseks.

Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäär kuus on 2017. a 470 eurot. Seega TMS § 132 lg 1

kohaselt ei arestita sissetulekut summas 470 eurot kuus ja seega on AS Tamsalu Veskid (pankrotis)

seisukoht, et A.J. l on õigus saada kuus 398,46 eurot, otseses vastuolus TMS § 132 lõikega 1.

AS Tamsalu Veskid (pankrotis) esitas A.J. pankrotimenetluses 01.07.2016 tavapärase

nõudeavalduse, milles puudub mistahes muu väidetavalt selgesõnaline huvi pankrotimenetluse

jätkamise vastu. Kuna A.J. pankrotimenetluses sai nõudeid esitada kuni 13.09.2016, s.o päevani,

kui haldur esitas jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks, siis on ilmselgelt eksitav AS-i Tamsalu

Veskid (pankrotis) väide, et ta on esitanud 5 päeva enne kaevatava määruse tegemist

pankrotihaldurile veel mingi nõudeavalduse.

Käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele AS Tamsalu VESKID (pankrotis) viidatud PankrS § 30

lg 1, kuivõrd säte reguleerib pankroti väljakuulutamise eelset olukorda. Praegusel juhul on kohus

A.J. pankroti välja kuulutanud.

11. Võlgnik A.J. esitas seisukoha AS Tamsalu Terko (kustutatud) pankrotihalduri Martin Krupp

määruskaebusele, milles palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Nii pankrotihalduri Ly Müürsoo poolt kohtule esitatud aruandes kui ka Viru Maakohtu 06.07.2017

määruses on põhjalikult, selgelt ning arusaadavavalt selgitatud, miks kohus lõpetab

pankrotimenetluse PankrS §-de 157 lg 2 ja 158 lg 4 alusel.

Kuna A.J. oli AS Tamsalu Terko (kustutatud) juhatuse liige kuni 03.06.2016 (kuulutati välja A.J.

isiklik pankrot) ja enamusaktsiate omanik, siis on tema see, kellel on õigus ja huvi ettevõttele

tekitatud kahjud pankrotihaldurilt tagasi nõuda. Kuni aga kestab A.J. isiklik pankrotimenetlus, on

tal seda raske teha.

12. Võlgnik A.J. esitas seisukoha AS Tamsalu Veskid (kustutatud) pankrotihalduri Urmas Ustav

määruskaebusele, milles palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Kuna kohus ei ole rikkunud määruskaebuses väljatoodud pankrotiseaduse sätteid, siis jääb täiesti

arusaamatuks, mida AS Tamsalu Veskid (pankrotis) üldse vaidlustab.

Nii pankrotihalduri Ly Müürsoo poolt kohtule esitatud aruandes kui ka Viru Maakohtu 06.07.2017

määruses on põhjalikult, selgelt ning arusaadavavalt selgitatud, miks kohus lõpetab

pankrotimenetluse PankrS §-de 157 lg 2 ja 158 lg 4 alusel.

Pankrotimenetluse jätkamine oleks ainult aja ja raha raiskamine.

AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrot sai alguse AS Tamsalu Terko (kustutatud)

pankrotihaldurite Martin Krupi ja Sirje Taela poolt väljamõeldud süüdistuste alusel.

Selle asemel, et võtta süüdlased vastutusele, mis on pankrotihalduri kohus, hoopiski AS Tamsalu

Veskid (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustav premeeris neid, et aitasid ettevõtte pankrotti viia

(tööta jäi 200 inimest) ning kandis AS Tamsalu Terkole (kustutatud) teadmata põhjusel 6 500 000

krooni (415 428,37 eurot). Ainuüksi sellega tekitati teadlikult ettevõttele kahju vähemalt 415

428,37 eurot.

Kuna A.J. on ainus juhatuse liige ja aktsiate omanik, siis on tema see, kellel on õigus ja huvi

ettevõttele tekitatud kahjud pankrotihaldurilt tagasi nõuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab et maakohtu 6. juuli 2017. a määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata

samale maakohtule täiendavaks läbivaatamiseks.

14. Ringkonnakohus märgib esmalt, et pankrotivõlausaldajatel oli praegusel juhul õigus esitada

määruskaebus maakohtu määrusele, millega kohus lõpetas pankrotimenetluse raugemise tõttu

PankrS § 158 alusel, vaatamata PankrS § 164 lõikes 2 sätestatule.

PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale

määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva

seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Samas ei näe pankrotiseadus ette vastuväite

esitamise võimalust pankrotimenetluse lõpetamisel PankrS §-s 158 sätestatud alusel.

Määruskaebuse esitanud võlausaldajad ei ole niisugust vastuväidet menetluses ka esitanud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et PankrS § 164 lõikes 2 sätestatud kaebeõiguse piirang on

kohaldatav üksnes sellistel juhtudel, kui seadus võimaldab esitada pankrotimenetluse lõpetamisele

vastuväite. Kuna pankrotiseadusest ei tulene vastuväite esitamise võimalust pankrotimenetluse

lõpetamisel raugsemise tõttu PankrS § 158 alusel, siis on võlausaldajatel õigus esitada

pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebus ka ilma, et nad oleksid esitanud

eelnevalt PankrS § 164 lõikes 2 nimetatud vastuväite.

15. Teiseks leiab ringkonnakohus, et AS Tamsalu Terko (kustutatud) osas tuleb menetlus lõpetada,

kuna AS Tamsalu Terko (kustutatud) on 16.10.2017 äriregistrist kustutatud.

TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks olev

juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohaldatakse ka hagita asja

läbivaatamisel hagimenetluse sätteid.

Ringkonnakohus ei pea sellest lähtudes vajalikuks lahendada AS Tamsalu Terko (kustutatud)

esitatud määruskaebust, kuna määruskaebuse esitaja on lõppenud ja määruskaebuse lahendamise

tulemus ei saa tema õigusi kuidagi mõjutada.

Haldur on avaldanud, et seoses AS Tamsalu Terko registrist kustutamisega on pankrotihaldur

teinud jaotiste ümberarvestused, mille tulemusena on AS Tamsalu Veskid (pankrotis) uueks jaotise

suuruseks 15,312 %

16. PankrS § 158 lg 4 kohaselt tuleb maakohtul veenduda, et pankrotimenetluse raugemise tõttu

lõpetamise eeldused on täidetud. Seejuures kehtib pankrotimenetluses uurimisprintsiip. PankrS § 3

järgi peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja

asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite

kogumise. Samuti on kohtule PankrS § 69 lg 1 ning PankrS § 84 järgi pandud järelevalvekohustus

nii halduri tegevuse kui ka kogu menetluse seaduslikkuse üle. Sekkumist õigustab avalik huvi

nõuetekohase pankrotimenetluse vastu.

Pankrotimenetluse raugemise eeldusena tuleb kohtul tuvastada, et pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui

menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, tuleb määruses märkida, millises osas

on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

Praegusel juhul ei nähtu maakohtu määrusest, kas ja mida on maakohus teinud pankrotimenetluse

seisukohalt oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Kohtumääruses viidatakse üksnes halduri poolt

esitatud andmetele, kohus ei ole pidanud vajalikuks halduri poolt esiletoodut mingil viisil

täpsustada ega täiendavat teavet hankida. Asjas ei ole esitatud hinnanguid võlgniku tegelikule

varalisele seisundile lähtuvalt tema tavapärasest elulaadist (s.o sissetulekute ja kulutuste

omavaheline vastavus ja eluline usutavus). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus võlgnik on

süüdi mõistetud ulatuslikus maksusüüteos ning tuvastatud on tema poolt riigile ulatusliku kahju

tekitamine, samuti äriühingutele kahju tekitamine raamatupidamisreeglite jämeda rikkumise ja

juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjel, ei ole piisav käsitleda üksnes tema

pangaarvele pensioni näol laekuvaid sissetulekuid.

Ringkonnakohus nõustub seejuures seisukohaga, et võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvara

hulka kuulunud pankrotis äriühingute AS Tamsalu Terko (kustutatud) ja AS Tamsalu Veskid

(pankrotis) aktsiad ei ole ilmselt käsitatavad kui vara, mille arvel oleks võimalik katta

pankrotimenetluse kulusid või rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kui ühisvaraks olnud aktsiad olid

asja materjalidest nähtuvalt juba varemgi väärtusetud, siis pärast AS Tamsalu Terko äriregistrist

kustutamist ei saa sellenimelise äriühingu aktsiad enam üldse ühegi isiku vara hulka kuuluda,

vastavas osas ei eksisteeri vara enam isegi nominaalselt.

17. Iseenesest saab nõustuda halduri poolt avaldatuga, et määruskaebuse esitanud võlausaldajad ei

ole pankrotimenetluse kestel näidanud selget ja põhistatud huvi pankrotimenetluse jätkamise vastu.

Haldur on kohtule selgitanud ja põhistanud, et pankrotimenetluses on lisaks esimesele

üldkoosolekule kokku kutsutud veel 4 võlausaldajate üldkoosolekut, kuid AS Tamsalu Veskid

(pankrotis) ei ole neist ühelgi osalenud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et AS Tamsalu Veskid

(pankrotis) oleks muul viisil ilmutanud oma huvi selle vastu, et pankrotimenetlus jätkuks.

Arusaamatuks jääb AS Tamsalu Veskid (pankrotis) määruskaebuse punktis 9 väidetu, mille

kohaselt olevat AS Tamsalu Veskid (pankrotis) 5 päeva enne pankrotimenetluse lõpetamise kohta

määruse tegemist, s.o 01.07.2017, edastanud pankrotimenetluses nõudeavalduse kogusummas

69 227,77 eurot, milles väidetavalt väljenduski võlausaldaja selge huvi pankrotimenetluse

jätkamise vastu.

Asja materjalidest nähtuvalt on AS Tamsalu Veskid (pankrotis) esitanud nõudeavalduse A.J.

pankrotimenetluses summas 69 227,77 eurot 01.07.2016. a, mitte 2017. a. Tegemist oli tavapärase

ja tähtaegselt esitatud nõudeavaldusega, mis leidis pankrotimenetluse käigus täies ulatuses

tunnustamist. Nõudeavalduse esitamisega pankrotimenetluse algfaasis ei ole võlausaldaja juba ette

väljendanud oma selget ja kindlat tahet jätkata pankrotimenetlust ka juhul, kui hiljem ilmneb, et

pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja väljamaksete tegemiseks ning esineb

alus menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. 01.07.2017. a seisuga ei olnud ilmselgelt enam

võimalik esitada pankrotimenetluses täiendavaid nõudeavaldusi.

Eeltoodu ei vabasta siiski kohut pankrotimenetluse seisukohalt oluliste asjaolude väljaselgitamise

kohustusest (PankrS § 3 lg 3).

18. Määruskaebuses on maakohtule ette heidetud PankrS § 30 rikkumist tulenevalt sellest, et

maakohus ei andnud võlausaldajatele võimalust tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

nimetatud rahasumma deposiidina selleks ettenähtud kontole.

Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 30 kohaldub olukorras, kus pankrotti ei ole veel

väljakuulutatud. Pärast pankroti väljakuulutamist ei tulene pankrotiseadusest kohtule kohustust

määrata omal algatusel kindlaks deposiidimakse tasumise tähtaeg ja rahasumma ning teatada

väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

määratud summa deposiidina selleks ettenähtud kontole.

Samas sätestab PankrS § 158 lg 6, et kohus ei lõpeta menetlust kõnealuse paragrahvi lõike 4 alusel,

kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Ringkonnakohtu arvates ei

tulene sellest siiski kohtu kohustust järgida selles olukorras PankrS §-s 30 sätestatut. Pankroti

väljakuulutamise eelne olukord ei ole samastatav sellega, kus pärast pankroti väljakuulutamist on

pankrotihaldur teinud seaduses ettenähtud toimingud, välja on selgitatud võlausaldajad ja nende

nõuete suurused, määratud kindlaks jaotised, selgitatud välja võlgniku varaline seis ning ka

väljavaated pankrotivara suurendamiseks.

19. PankrS § 55 kohaselt on halduri ülesandeks nii kõigi võlausaldajate kui ka võlgniku õiguste ja

huvide kaitsmine ning arvestamine. Muuhulgas on sellest tuletatav halduri kohustus veenduda, kas

pankrotimenetluse jätkamine on PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärke arvestades

kooskõlas nii võlausaldajate kui võlgniku huvidega.

Praegusel juhul saab asuda seisukohale, et haldur on teinud võlausaldajate seisukohtade

väljaselgitamiseks omalt poolt piisavalt pingutusi. Kokku on kutsutud 4 võlausaldajate

üldkoosolekut. 13.06.2017. a üldkoosoleku päevakorras oli seejuures pankrotihaldurile nõusoleku

andmise otsustamine pankrotimenetluse lõpetamiseks vaatamata sellele, et ei ole olnud võimalik

pankrotivara müüa; samuti usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise

otsustamine. Seega oli võlausaldajatele teada, et haldur kaalub kohtule pankrotimenetluse

lõpetamise taotluse esitamist, samuti võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitamist.

Võlausaldajad koosolekul ei osalenud ega esitanud haldurile ka muus vormis oma seisukohti

kavandatavate sammude kohta.

Samas on haldur oma 26.06.2017 maakohtule esitatud ettepanekus lõpetada pankrotimenetlus

raugemise tõttu esitanud punktis 14 konkreetse taotluse määrata kohtul deposiiti makstavaks

summas 1700 eurot, mis kataks nii senised pankrotimenetluse kulud kui ka tulevikus tehtavad

kulud. Haldur palus pankrotimenetluse lõpetada juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei tasu

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt PankrS § 158 lg 6 alusel määratavat

summat. Maakohus ei ole selle taotluse osas mistahes seisukohta võtnud ning see võis tuua kaasa

06.07.2017. a määrusega ennatlikult pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetamise.

20. Ringkonnakohus tegi oma 2. oktoobri 2017 kohtunõudega määruskaebuse esitanud

võlausaldajate pankrotihalduritele ettepaneku tasuda Rahandusministeeriumi ettemaksukontole

1700 eurot pankrotimenetluse seniste ja tulevaste kulude katteks. Ühtlasi palus ringkonnakohus

esitada seisukohad, missuguseid toiminguid tuleks A.J. pankrotimenetluses edaspidi veel teha, et

täita pankrotimenetluse eesmärke (PankrS § 2).

Ringkonnakohtu määratud tähtajaks tasus võlausaldaja AS Tamsalu Veskid (pankrotis)

pankrotihaldur 1700 eurot selgitusega „deposiidimakse A.J. pankrotimenetluse kulude katteks

(tsiviilasi nr 2-16-2857)“.

Võlausaldaja pankrotihaldur selgitas, et kuna pankrotimenetlus on kestnud pikka aega ning on

seetõttu võlausaldajate kõrgendatud tähelepanu all, on oluline äärmise põhjalikkusega välja

selgitada võlgniku tegelik varaline olukord (sh võlgniku kulutuste ja sissetulekute vastavus), vara

tagasivõitmise võimalused, võimalused nõuete rahuldamiseks nii pankrotimenetluse kestel kui ka

selle lõppedes. Muu hulgas on vajalik veenduda, et võlgniku pankrotihaldur on põhjalikult välja

selgitanud võlgniku igapäevakulutused ja tema suutlikkuse neid oma sissetulekute arvel täita (sh

eluline usutavus); võlgniku poolsed võimalused nõuete rahuldamiseks; kas ja milliseid

jõupingutusi on võlgnik teinud nõuete rahuldamiseks; kas ja millised on võimalused võlgniku ja

tema abikaasa ühisvara hulka kuuluva vara võõrandamiseks, katmaks pankrotimenetluse kulusid

ja rahuldamaks võlausaldajate nõudeid; kas võlgniku tegevuses pankrotimenetluse kestel on

õigusrikkumise tunnuseid, arvestades võlgniku õiguslikku staatust. Võlausaldaja eristaatusest

tulenevalt on oluline välistada, et ükski olemasolevat või edasist õiguslikku arengut silmas pidades

oluline asjaolu ei jääks läbi analüüsimata kohases menetluslikus formaadis, milleks on

pankrotimenetlus.

Võlausaldaja pankrotihaldur palus ühtlasi võlgniku pankrotihalduril mõistlikult ettenähtavas

tulevikus kutsuda kokku võlausaldajate üldkoosolek, arutamaks nimetatu ning muude

pankrotihalduri hinnangul oluliste küsimuste üle.

21. A.J. pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas võlausaldaja pankrotihalduri kirjale vastuse, milles

märgib, et AS-l Tamsalu Veskid (pankrotis) (jaotise määr 15,312 %) puudub alus nõuda

võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumist (PankrS § 79 lg 1, lg 2 p 2). Pankrotimenetluses on

juba kokku kutsutud 4 üldkoosolekut (lisaks I üldkoosolekule), kuid AS Tamsalu Veskid

(pankrotis) esindaja ei ole neist osalenud ühelgi.

Haldur märkis seonduvalt võlgniku võimaliku ühisvara jagamisega, et võlgniku suurim

võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet (nõue 638 915,23 eurot) on haldurile kirjalikult teatanud, et ei

pea ühisvara jagamise hagi otstarbekaks.

Vastu tulles AS Tamsalu Veskid (pankrotis) soovile kokku kutsuda veel kord A.J. võlausaldajate

üldkoosolek, palub pankrotihaldur võlausaldajal teatada, milline peaks olema kokkukutsutava

võlausaldajate üldkoosoleku päevakord (PankrS § 79 lg 3 p 4).

22. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodust lähtudes on põhjendatud tühistada maakohtu

06.07.2017. a määrus osas, millega kohus lõpetas A.J. pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist.

Kuivõrd muutunud on ka menetluslik olukord, s.o pankrotimenetluse kulude katteks on teostatud

deposiidimakse summas 1700 eurot, siis tuleb asi saata maakohtule seisukoha kujundamiseks, kas

ja missugusel kujul on põhjendatud pankrotimenetluse jätkamine.

Ringkonnakohus märgib seejuures, et PankrS § 158 lõikest 6 ei tulene absoluutset keeldu lõpetada

pankrotimenetlus raugemise tõttu isegi juhul, kui võlausaldaja on tasunud massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud

summa.

PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärkideks rahuldada pankrotimenetluse kaudu

võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel seaduses ettenähtud korras. Füüsilisest isikust

võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabastada oma kohustustest samuti

seaduses sätestatud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse

põhjused.

PankrS § 55 lg 1 kohaselt on halduri ülesandeks kaitsta kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi

ja huve ning tagada seaduslik, kiire ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus.

Nimetatud pankrotimenetluse kesksetest eesmärkidest ei anna alust kõrvale kalduda ka asjaolu, et

võlausaldaja on tasunud deposiiti mõningase rahasumma, välistamaks pankrotimenetluse

lõpetamise. Pankrotimenetluse jätkamine ei saa olla eesmärgiks iseeneses. Seetõttu tuleb

ringkonnakohtu arvates PankrS § 158 lõiget 6 tõlgendada selliselt, et kohus ei lõpeta deposiiti raha

tasumise korral pankrotimenetlust juhul, kui on piisavalt alust arvata, et pankrotimenetluse

jätkamine aitab mingil viisil täita pankrotimenetluse ülesandeid ja sellele seatud eesmärke.

Maakohtul tuleb PankrS § 3 lõikes 3 sätestatut arvestades kujundada selles osas oma seisukoht.

Samas peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et raha olemasolu deposiidikontol ei tähenda

seda, et deposiiti kantud raha tuleks eelduslikult täies mahus pankrotihaldurile välja maksta.

Väljamaksete põhjendatust tuleb hinnata lähtuvalt halduri poolt menetluse jätkamise korral tehtud

töö ja panuse ning võimalike kulutuste otstarbekusest ning vajalikkusest.

23. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et pankrotimenetluse jätkamise eesmärgiks ei saa

praegusel juhul enam olla maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.

A.J. pankrotihaldur on kohtule esitatud aruannetes asunud seisukohale, et maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks oli vastutustundetu käitumine mitme äriühingu juhtorganites tegutsedes. Võlgnik on

seoses oma tegevusega äriühingute juhtorganites mõistetud kriminaalkorras süüdi KrK § 1481 lg-

te 2, 10 (KarS § 386 lg 1) ja KarS § 3891 lg 2 järgi ning teda on karistatud tingimisi vangistusega.

Nii maksumenetluses kui ka kriminaalmenetluses (kriminaalasja nr 1-09-5750) on võlgniku

tegevusele äriühingu juhtorgani liikmena juba hinnang antud.

Seega tuleb ringkonnakohtu arvates lugeda maksejõuetuse põhjuseks kuriteo toimepanek ja mitte

halduri poolt märgitud „muu põhjus“. Täiendav selle problemaatika käsitlemine ei ole

pankrotimenetluse jätkamise raames enam otstarbekas.

24. Ringkonnakohus leiab, et A.J. pankrotimenetluse eesmärgiks ei ole asjaolusid arvestades ka

PankrS § 2 teises lauses sätestatud, s.o füüsilisest isikust võlgnikule võimaluse andmine vabaneda

oma kohustustest.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 (p 10) selgitanud, et võlgadest vabastamise menetlus

näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja

peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue

võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt

süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust algatamata jätta (vt Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-121-11, p 12). Juhud, mil võlgniku raske süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte, on loetletud PankrS § 171 lg 2 p-

des 1–5. PankrS § 171 lg 2 p 1 kohaldub juhul, kui võlgnik on süüdi mõistetud maksualases

kuriteos. Nimetatud sätte järgi on süüdi mõistetud isikuks nii isik, kelle kohta on karistusregistris

kanne tema karistatuse kohta, kui ka isik, kelle kohta on sellekohased andmed registrist kustutatud

ja üle kantud arhiivi.

25. Nagu eelpool märgitud, on praegusel juhul võlgnik mõistetud süüdi ulatuslikes maksualastes

süütegudes. Kohtuotsusega nr 1-09-5750 on võlgnikult tsiviilhagi korras mõistetud välja 368 915

eurot 36 senti maksukuriteoga tekitatud kahju hüvitisena. Ka võlausaldaja AS Tamsalu Veskid

(pankrotis) nõude näol on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele suunatud nõudega.

Tsiviilasjas nr 2-05-23429 on võlgnikult AS Tamsalu Veskid (pankrotis) kasuks välja mõistetud

65 850 eurot hüvitisena juhatuse liikme poolt oma kohustuste, sh hoolsuskohustuse, rikkumisega

süüliselt tekitatud kahju eest nii TsK § 222 lg 1 ja TsK § 227 kui ka ÄS 315 lg 1 alusel.

Põhjendatud on määruskaebuses esitatud etteheide, et kohus on jätnud käsitlemata PankrS § 171

lg 2 punktis 1 sätestatud piirangu, mille kohaselt võidakse jätta võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380 – 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises.

Maakohtu 06.07.2017. a määruse p-s 15 märgitu kohaselt ei ole tuvastatud, et võlgniku suhtes

esineksid PankrS § 171 lg 2 p-des 1 – 5 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks. Võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole nende asjaolude esitamisest kohtule

teatanud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatu ei ole kooskõlas asja materjalidega, kuna toimikus

esineb korduvaid viiteid maksualaste süütegude toimepanekule, muuhulgas on toimikus Tartu

Ringkonnakohtu 23.12.2013. a otsus nr 1-09-5750 koos viidetega süüdimõistmise alustele.

26. Ringkonnakohus möönab, et PankrS § 171 lg 2 p 1 jätab kohtule kaalutlusõiguse, kas algatada

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus või mitte (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-155-16,

p 16; nr 3-2-1-46-13, p-d 10-11). Võlgniku süüdimõistmine viidatud sättes loetletud kuriteo

toimepanemises ei välista iseenesest võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid

kaalutlusõiguse nõuetekohaseks teostamiseks tuleb kohtul kõiki olulisi asjaolusid kaaluda ja ka

arvesse võtta. Asjaolu, et maakohus ei ole praegusel juhul võlgniku süüdimõistmisega üldse

arvestanud ega seda käsitlenud, on käsitatav diskretsiooni piiride olulise rikkumisena.

Lisaks tuleb arvestada, et PankrS § 176 lõike 2 kohaselt ei lõpe isegi võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise korral õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise

kohustused. Seega tuleb kohtul analüüsida kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise

otstarbekust ka lähtuvalt sellest, kas ja millises ulatuses saaks võlgnik seaduse kohaselt üldse oma

kohustustest vabaneda. Kui pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kujutavad endast

suuremas ulatuses õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusi, siis ei saa

menetluse algatamist pidada otstarbekohaseks ega seaduse mõttega kooskõlas olevaks.

Eeltoodust lähtudes tuleb määruskaebus tühistada ka osas, milles kohus algatas A.J. kohustustest

vabastamise menetluse ja kohustas teda täitma usaldusisiku kohustusi, samuti määras kindlaks

võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluses.

27. Kokkuvõttes tuleb Viru Maakohtu 6. juuli 2017. a määrus tühistada täies ulatuses.

Ringkonnakohus saadab asja maakohtule täiendavaks läbivaatamiseks ning seisukoha

kujundamiseks, kas pankrotimenetluse jätkamine on võlausaldaja poolt deposiiti tasutud rahalist

makset arvestades põhjendatud ning pankrotimenetluse peamist eesmärki – võlausaldajate nõuete

suuremas ulatuses rahuldamine – arvestades otstarbekas.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp