3-16-1494/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17. november 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1494

Haldusasi

R.V.i kaebus SA Erametsakeskus 13.06.2016 otsuse nr

5-2/16/1-20 tühistamiseks ja SA Erametsakeskus

kohustamiseks vaadata kaebaja 31.12.2015 avaldus

uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: R.V.

Vastustaja: SA Erametsakeskus

Kolmas isik: MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta mentlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.12.2017.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.V. esitas SA-le Erametsakeskus (edaspidi ka EMK) 31.12.2015 avalduse, milles palus

võtta MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud suhtes tarvitusele meetmed, et toetuste summad laekuks

taotlejate arveldusarvetele seadusaktides kehtestatud tähtaegadel (tl 5).

EMK 13.06.2016 otsusega nr 5-2/16/1-20 otsustati HMS § 43 lg 4 p 2 alusel lõpetada R.V.

31.12.2015 avalduse alusel algatatud kontrollimenetluse põhjendatud otsusega toimingut mitte

sooritada (tl 7-11p).

2. 12.09.2016 saabus kohtualluvuse korras Tallinna Halduskohtule R.V.i kaebus SA

Erametsakeskus 13.06.2016 otsuse nr 5-2/16/1-20 tühistamiseks ja SA Erametsakeskus

kohustamiseks.

Pärast kaebuse korduvat täpsustamist (03.10.2016, 24.10.2016 ja 14.11.2016) esitas kaebaja

halduskohtule kaebuse EMK 13.06.2016 otsuse nr 5-2/16/1-20 tühistamiseks ja SA

Erametsakeskus kohustamiseks vaadata kaebaja 31.12.2015 avaldus uuesti läbi.

3. 12.01.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 10.10.2017 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja leiab, et kaebus tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebuse esitaja selgitab, et soovis oma 31.12.2015 vastustajale saadetud avalduses, et

vastustaja võtaks tarvitusele meetmed, et toetuse summad laekuks taotlejate arveldusarvetele

seadusaktides kehtestatud tähtaegade jooksul ehk vastavalt SA Erametsakeskus nõukogu

28.03.2012 kinnitatud “Erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse

maksmise kord 2012” punktile 6.1.10 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuse laekumisest

metsaühistu arvelduskontole

4.2. Aastatel 2011 – 2013 reguleeris erametsanduse toetamist keskkonnaministri 11.02.2009

määrus nr 11 „Erametsanduse toetuse andmise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded,

taotluse hindamise kord ja hindamiskriteeriumid, toetuse tagasinõudmise kord, kinnituskirja

vorm ja nõuded sisule ning metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuste

täpsustatud määrad“ (edaspidi Määrus). Lisaks Määrusele tuli juhinduda SA

Erametsakeskus nõukogu poolt kinnitatud dokumendist „Erametsanduse toetuse taotlemise,

taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord“ (edaspidi Kord), mille redaktsioonid on nii

2011, 2012 ja 2013 aastaks.

Korra 2011, 2012, ja 2013 aasta redaktsioonide punktis 6.1.10 oli sätestatud toetuse

saaja kohustused. Ühe kohustusena kohustus metsaühistu (MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud)

„tagama ühistaotluse korral toetuse summa ülekandmise toetuse saaja (nt erametsaomaniku)

või töö teostaja (nt konsulendi) arveldusarvele 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuse

laekumisest metsaühistu arvelduskontole“.

Seega on ühistu kohustatud toetuse töö teostaja (nt konsulendi) arveldusarvele üle kandma 30

kalendripäeva jooksul. Paraku ei ole kõik metsaühistu poolsed ülekanded toimunud 30

kalendripäeva jooksul ja osad ülekanded on vaatamata korduvatele meeldetuletustele

teostamata tänase päevani. Samuti on ebaselge metsaühistupoolne käitumine teiste toetuste

taotlejate osas.

4.3. Kaebaja leiab, et vastustaja pole menetluse käigus keskendunud kaebuse esitaja avalduse

sisule sooviga, et vastustaja võtaks tarvitusele meetmed, et toetuse summad laekuks taotlejate

arveldusarvetele seadusaktides kehtestatud tähtaegade jooksul.

Kaebaja möönab, et vastustaja on palunud osapooltelt lisakommentaare ja need ka saanud.

Samas leiab kaebaja, et vastustaja on lasknud end eksitada MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud

esindaja poolt esitatud suurest hulgas erinevatest dokumentidest, mis ei puuduta üldse

õigeaegseid ülekandeid s.t. toetuse ülekanne tuleb teha 30 kalendripäeva jooksul toetuse saajale

peale toetuse laekumist MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud pangakontole.

Samuti pole vastustaja kaebaja arvates pööranud tähelepanu MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud

maksekäitumisele toetuste ülekandmiste osas.

4.4. Kaebaja on seisukohal, et metsaseadusele tuginedes on vastustajal võimalik kõigepealt jätta

taotlus rahuldamata, kui: 1) taotleja, toetuse saaja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse

saamise nõudele; 2) toetuse liigi või tegevuse rahastamise eelarve ei võimalda teha taotluse

rahuldamise otsust; 3) taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid; 4) taotleja mõjutab taotluse

menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 5) taotleja ei võimalda

kontrollida enda või taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele; 6) taotleja ei ole varem

kasutanud käesoleva seaduse alusel antud toetusi sihipäraselt.

Toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel on toetuse andjal õigus: 1) kontrollida kõiki

taotleja valduses olevaid dokumente, sealhulgas finantsdokumente, mis omavad tähtsust toetuse

sihipärase kasutamise kontrollimisel; 2) teostada kohapealset kontrolli taotleja või toetuse saaja

juures, sealhulgas tutvuda toetatava töö, tegevuse või investeerimisobjektiga ning viibida

asjaomasel kinnisasjal või hoones; 3) puuduste avastamise korral nõuda nende kõrvaldamist

määratud tähtajaks.

Seega on võimalik vastustajal võimalik edasiste metsaühistu poolt esitatud toetuste menetluse

peatamisega saavutada see, et metsaühistu täidab tekkinud kohustused taotlejate ees.

4.5. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et ta ei ole palunud hakata vastustajal muutma juba

tehtud toetuste otsuseid.

4.6. Erametsanduse toetuse andmise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, taotluse

hindamise kord ja hindamiskriteeriumid, toetuse tagasinõudmise kord, kinnituskirja vorm ja

nõuded sisule ning metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuste

täpsustatud määrad (vastu võetud 11.02.2009 nr 11) § 18 lg 3 tulenevalt oleks vastustaja saanud

järelevalvemenetluses välja nõuda MTÜ-lt Kesk-Eesti Metsaomanikud vastavate aastate

pangakontod ja veenduda, kas nimetatud toetuse ülekanded on toimunud 30 kalendripäeva

jooksul peale toetuse laekumist MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud pangakontole.

4.7. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole oma keelduva otsuse tegemisel kaalunud õigesti mitmeid

asjaolusid või ei ole nende kohta kaebajalt teavet küsinud - näiteks küsimuste osas, et miks

esitas kaebaja arved, kas oli sõlmitud koostööleping jms vt otsuse p 8.2.. Eelkõige jääb otsusest

selgusetuks, milliseid kaebaja varasemad väited on olnud paljasõnalised ja tõendamata.

Kaebaja toob välja, et vastustaja tugineb otsuse punktis 9 FIE R.V.i ja SA Erametsakeskus

vahelistele vaidlustele. Kaebaja on vastustajalt küsinud, millistele vaidlustele ta viitab. Kaebaja

on seisukohal, et kuna otsuse koostaja konkreetseid juhtumeid välja ei too siis järelikult ei ole

neid ka olemas.

4.8. Kaebaja rõhutab, et MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud juhatuse liikme volitused on

lõppenud.

4.9. Kaebaja toob välja, et vaidlustatud otsuses on märgitud, et avalduse kohaselt ei ole MTÜ

Kesk-Eesti Metsaomanikud saadud toetust FIE R.V.ile kohaselt üle kandnud. Seega on

avalduse põhjal vastustaja juba algselt eeldanud, et ühtegi ülekannet ei ole FIE R.V.ile MTÜ

Kesk-Eesti Metsaomanikud poolt toimunud.

4.10. Kaebaja märgib, et otsuse punktis 8.1. keskendub vastustaja FIE R.V.i poolt esitatud

arvetele, mitte MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud kohustusele teostada ülekanne 30

kalendripäeva jooksul. Samuti huvitab kaebajat, kas MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud

esitatud arvete tasumine on toimunud 30 päeva jooksul.

4.11. Kaebaja selgitab, et nõustamisteenuse osutamiseks on kaebaja sõlminud MTÜ-ga Kesk-

Eesti Metsaomanikud käsunduslepingu. Käsunduslepingu alusel tuleb toetuse taotluse esitajal

SA-lt Erametsakeskus laekunud toetuse summa 30 päeva jooksul teenuse osutajale edasi kanda.

SA Erametsakeskus juures töötab kontrollüksus, mille ülesandeks on viia läbi kontrolle, kas

toetusena taotletud summade taotlemise vastab seadusaktides sätestatule ja kas toetuse summad

jõuavad toetuse taotlejale ( MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud puhul, kas toetus kantakse edasi

30 päeva jooksul).

Nõustamistoetuse raames laekunud summade edasikandmiseks ei ole vaja esitada arvet. Arvet

ei esita vastustajale ka MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud, vaid toetuse väljamakse aluseks on

toetuse taotlus.

MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud ja konsulendi suhteid reguleerib käsundusleping.

Vastustajal

on

võimalus

kontrollide

käigus

küsitleda

metsaomanikku,

kellele

metsandusvaldkonna konsulent teenust on osutanud, metsandusvaldkonna konsulenti, kes

saabki toetuse taotlust esitada ainult läbi metsaühistu (tegu on konsulendi töötasuga) ja

metsaühistut.

Tekkinud on olukord, kus toetuse taotlejal (konsulent) ei ole võimalik toetuse summat kätte

saada põhjusel, et toetuse taotluse esitaja (MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud) ei ole seda lihtsalt

pika aja jooksul teinud. Veelgi enam - MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud esindaja väidab, et

konsulent pole teenust metsaomanikele osutanudki (tl 77) .

Kaebaja leiab, et sellisel juhul tuleb vastustajal kontrollida, kas konsulent on teenust

metsaomanikele osutanud (seda on ka eelnevalt kontrollitud). Juhul kui teenust on osutatud,

tuleb MTÜ-l Kesk-Eesti Metsaomanikud taotletud summa toetuse taotlejale edasi kanda, kui

ei, siis tuleb toetuse summa tagasi kanda vastustajale.

Nüüd, kus kaebaja on pöördunud avaldusega vastustaja poole, selgub vaidlustatud otsusest, et

kaebaja ise on süüdi ülekannete mittetoimumises ja seda vaatamata toetuse saaja kohustusele

toetusena laekunud summa 30 päeva jooksul edasi kanda.

Tänaseks on kaebaja uurinud ka seda, et kes on MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud juhatuses

ning äriregistri andmetel polegi MTÜ-l Kesk-Eesti Metsaomanikud juhatust. Juhatuse

olemasolu kontrolli pole vastustaja viie aasta jooksul kordagi teinud (vastustaja on piirdunud

ainult äriregistri väljavõttega). Seega poleks tohtinud vastustaja, üldse enam kui kolmesaja

liikmelisele ühistule, kellel pole juhatust, toetusi maksta (toetusesummad jäävad kümnetesse

tuhandetesse, kui mitte sadadesse tuhandetesse eurodesse aastas). Selles valguses muutub veel

olulisemaks kaebaja avalduses märgitu, et vastustaja kontrolliks ka seda, kas toetussummad on

teiste MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud kaudu toetusi taotlenud ühistuliikmeteni jõudnud

Kaebaja märgib siinkohal, et ta saab aru kohtu selgitutest, et seda avalduse osa ei saanudki

vastustaja lahendada. Samas ei takista miski selle kontrollimist.

Kaebaja leiab, et vastustajal ole vaja avalduse põhjal teha muud kui: 1) Võtta enda andmebaasist

toetuse ülekannete kuupäevad töödeldavas formaadis. 2) Paluda KEMO seaduslikul esindajal

saata FIE R.V.ile ja Pusku Investile tehtud ülekannete aeg. 3) Võrrelda, kas ülekanded on

toimunud 30 tööpäeva jooksul. Juhul kui on, siis on asi korras. Juhul kui ei, siis on tegu toetuse

korra rikkumisega. 4) Tulemus saata avalduse esitajale st kaebajale. 5) Mittesihipärase toetuse

kasutamise korral saab vastustaja nõuda kolmandalt isikult toetuse sihipärast kasutamist või

toetuse tagasi nõuda; 6) Vastustajal on võimalus ka kogu toetus tagasi nõuda ja teha väljamakse

mõnele teisele metsaühistule, kellega on kaebajal käsundusleping ja kes ei pidurda toetuse

sihipärast kasutamist; 7) Menetluse juures ei ole vaja uurida erinevate lepingute olemasolu

peale käsunduslepingu. (MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud ja R.V.i vahel sõlmitud

käsundusleping ning MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud ja Pusku Investi vahel sõlmitud

käsundusleping) – need lepingud on saadetud ka vastustajale. 6) EMK ei pea analüüsima

lepinguid, mis ei puutu avalduse lahendamisel asjasse ja milleks on tööleping ja koostööleping.

4.12. 26.10.2017 kohtule esitatud lõplikes seisukohtades jäi kaebaja oma kaebuse juurde.

Kaebaja märgib, et kolmas isik ei ole esitanud ühtegi tõendit, et P. Põntson on tema juhatuse

liige.

Ühtlasi esitas kaebaja kohtule mitmeid täiendavaid dokumente (tl 118-132).

4.13. Kaebuse esitaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda (15 eurot riigilõiv).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

5.1. Vastustaja selgitab, et ta algatas kaebaja avalduse alusel haldusmenetluse MTÜ-le Kesk-

Eesti Metsaomanikud kaebaja poolt aastatel 2011 – 2013 osutatud nõuandeteenuse eest

makstud toetuse sihipärase kasutamise kontrollimiseks (kontrollimenetlus).

Kontrollimenetluse käigus edastasid nii kaebaja kui MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud

vastustajale selgitusi ja tõendeid erinevate asjaolude kohta, mis on seotud kaebaja poolt aastatel

2011 – 2013 osutatud nõuandeteenuse eest saadud toetusrahadega.

13.06.2016 lõpetas vastustaja Kontrollimenetluse ning võttis vastu otsuse nr 5-2/16/1-20

„Haldusakti andmisest keeldumine” (otsus).

Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja põhjendamata ning vastustaja poolt vastu võetud otsus

on õiguspärane. Vastustaja leiab, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja tegelikku

eesmärki, milleks on MTÜ-lt Kesk-Eesti Metsaomanikud nõustamistoetuse kättesaamine

seoses kaebaja poolt aastatel 2011 – 2013 osutatud nõuandeteenusega.

5.2. Vastustaja selgitab, et SA Erametsakeskus nõukogu poolt oli aastateks 2011 – 2013

kehtestatud „Erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise

kord“ (edaspidi kord), mille punktiga 6.1.10 oli sätestatud toetuse saaja (metsaühistu) kohustus

kanda toetus konsulendi arveldusarvele 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuse laekumisest

metsaühistu arvelduskontole.

Vastustaja märgib, et kaebajal tekkis tema poolt aastatel 2011 – 2013 osutatud nõuandeteenuse

eest MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud makstud toetussummadele nõudeõigus kaebaja ja

MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahel eksisteerivatest tsiviilõiguslikest suhetest.

Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole mõistnud, et tema nõudeõigus kaebaja poolt osutatud

nõuandeteenuse eest makstud toetussummadele tuleneb kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti

Metsaomanikud vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest, mitte Korra punktist 6.1. Vastustaja

leiab, et kaebaja poolt osutatud nõuandeteenuse eest saadud toetusrahade kasutamist

reguleerivad järgnevalt loetletud kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahelised

tsiviilõiguslikud suhted:

5.2.1.

Kaebaja

ja

MTÜ

Kesk-Eesti

Metsaomanikud

vahel

kirjalikult

sõlmitud

käsunduslepingud (tl 89-91p), millega MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud tellis kaebajalt

metsaomanike individuaalnõustamist metsamajanduslikes ja õigusalastes küsimustes ning

kohustus selle eest maksma kaebajale tasu. Käsunduslepingute punkti 3.1. kohaselt tuli tasu

maksta vastavalt SA Erametsakeskuse toetuse taotlemise korrale.

5.2.2. MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud ja metsakonsulent R.V. vahel 03.01.2012 kirjalikult

sõlmitud koostööleping, mille objektiks oli MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud ja

metsakonsulendi vaheline erametsaomanike nõustamise toetuse jaotamine (tl 92-93).

Nimetatud lepingu punktis 4.2.4. on sätestatud järgnev: „Metsakonsulendil on kohustus

eraldada 50 (viiskümmend) protsenti Erametsakeskuse poolt metsakonsulendile makstud

erametsaomanike nõustamise toetusest Metsaühistu poolt tehtavate kulude katteks

Metsaühistule“.

5.2.3. MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud ja kaebaja vahel suuliselt sõlmitud kokkulepe, mille

kohaselt tasus MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud kaebaja poolt osutatud nõuandeteenuse eest

saadud toetusraha arvelt kaebaja poolt MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud edastatud arveid.

Nimetatud kokkuleppe olemasolu kinnitab MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud oma kirjades (tl

94-96p). Dokumentaalselt on antud kokkulepe tõendatud kaebaja kirjadega MTÜ-le Kesk-Eesti

Metsaomanikud. 30.12.2011 kaebaja poolt MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud edastatud arve

kaaskirja on märgitud, et „See arve tuleb minu nõustamisrahadest maksta“. Samasisuline palve

on kaebaja poolt esitatud ka 08.02.2012 ja 08.02.2013 MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud

edastatud arvete kaaskirjades (tl 97-99p).

5.2.4. MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud juhatuse otsustega nr 18-04-2013/1 ja 25-04-2013/1

on tehtud kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud nõuete tasaarveldused ja nimetatud

otsused on kaebaja poolt kohtule koos kaebaja 24.10.2016 vastusega esitatud. Otsuses 18-04-

2013/1 on märgitud järgnev: „Vähendada R.V.ile makstava nõustamistoetuse summat EMK

poolt R.V.i (edaspidi RV) metsade (omanik Puksu Invest OÜ) hooldusraiete tegematajätmiste

eest määratud hooldusraiete trahvi ulatuses summas 2022,4 eurot. /…/ Seetõttu tegi RV ise

MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud ettepaneku arvestada tema (omanik Puksus Invest OÜ)

tegemata hooldusraie eest SA Erametsakeksus poolt MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud

(taotluse esitaja) hooldusraie toetuse trahvisumma maha RV nõustamistoetuse rahast“. Otsuses

25-04-2013/1 on märgitud järgnev: „Vähendada R.V.ile makstava nõustamistoetuse summat

SA Erametsakeksus poolt R.V.i (edaspidi RV) metsade (omanik Puksu Invest OÜ)

hooldusraiete tegematajätmiste eest määratud hooldusraiete trahviga seotud otseste kulude

katteks summas 2000 eurot (kaks tuhat eurot)“.

Tulenevalt eelnimetatud dokumentaalsetest tõenditest, on vastustaja arvates tõendamist leidnud

asjaolu, et kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahel oli sõlmitud erinevaid

kokkuleppeid kaebaja poolt aastatel 2011 – 2013 osutatud nõuandeteenuse eest saadud

toetussummade kasutamise kohta. Vastustaja leiab, et just need kokkulepped on aluseks

nõustamistoetuse nõudmisel.

Vastustaja leiab, et nimetatud kokkulepped on oma olemuselt tsiviilõiguslikud, kuivõrd neil on

võlaõigusseaduses sätestatud võlasuhte tunnused. Vastustaja märgib, et vastustaja ei puutu

tsiviilõiguslikesse suhetesse, mis eksisteerivad kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud

vahel. Vastustajal puudub õigus ja pädevus hinnata tsiviilõiguslike dokumentide sisu vastavust

õigusaktidele ja nende kehtivust. Samuti ei saa vastustaja lahendada erimeelsusi, mis on seotud

neist dokumentidest tulenevate poolte kohustuste täitmisega.

5.3. Toetuse sihipärase kasutamise kontrolliga ei ole võimalik saavutada kaebaja tegelikku

eesmärki, milleks on MTÜ-lt Kesk-Eesti Metsaomanikud nõustamistoetuse kättesaamine

seoses kaebaja poolt aastatel 2011 – 2013 osutatud nõuandeteenusega.

Kaebaja on avalduses palunud, et vastustaja võtaks tarvitusele meetmed, et ta saaks MTÜ-lt

Kesk-Eesti Metsaomanikud kätte nõustamistoetuse, mis on makstud MTÜ-le Kesk-Eesti

Metsaomanikud tema poolt aastatel 2011 – 2013 osutatud nõuandeteenusega. Sama nõuet saab

järeldada ka kaebuse punktist 6.

Metsaseaduse (MS) § 10 lg 92 punkti 1 kohaselt on vastustajal õigus kontrollida toetuse

sihipärast kasutamist. MS § 10 lg 9 on vastustajal õigus nõuda toetuse saajalt toetusena saadud

raha tagasimaksmist, kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse saaja ei kasutanud toetust

sihipäraselt. Nimetatud tagasinõudele ei järgne aga toetusena saadud raha edasikandmine

nõuandeteenust osutanud konsulendile.

Tulenevalt keskkonnaministri poolt 14.04.2014 vastu võetud määruse nr 10 „Erametsanduse

toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ (edaspidi

Määrus) § 8 lõikest 2 võib nõustamistoetust taotleda ja saada metsaühistu. Määrus ei näe ette,

et nõustamistoetust võiks taotleda ja saada konsulent.

Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et isegi kui vastustaja oleks kontrollimenetluses

tuvastanud, et MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud ei ole kasutanud toetusrahasid sihipäraselt ja

vastustaja oleks tulenevalt sellest nõudnud MTÜ-lt Kesk-Eesti Metsaomanikud toetusraha

tagasimaksmist, siis ei oleks kaebajal õigust taotleda vastustajalt MTÜ-lt Kesk-Eesti

Metsaomanikud tagasinõutud toetusrahade endale kandmist. Kaebaja ei ole ka oma kaebuses

märkinud, millele tuginedes ta leiab, et läbi toetuse sihipärase kasutamise kontrolli tekib tal

õigus tagasinõutud toetusrahade temale ülekandmiseks.

Vastustaja leiab, et kui kaebaja ei ole MTÜ-lt Kesk-Eesti Metsaomanikud kaebaja ja MTÜ

Kesk-Eesti Metsaomanikud vahel sõlmitud lepingute täitmist nõudnud (ehk nõudnud

toetusrahade endale ülekandmist), on see olnud tema otsus, mille eest vastustaja ei vastuta.

Vastustaja on seisukohal, et kaebajal on võimalik saada MTÜ-le Kesk-Eesti Metsaomanikud

makstud nõustamistoetus kätte vaid MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud käest. Toetuse sihipärase

kasutamise kontrollimenetlus nimetatud tulemust vastustaja arvates anda ei saa.

5.4. Vastustaja märgib, et tema ülesanne ei ole kontrollida kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti

Metsaomanikud vahel sõlmitud käsunduslepingute täitmist.

Kehtivate õigusaktidega ei ole reguleeritud, mis aja jooksul kohustub metsaühistu

erametsaomanikule osutatud nõu andnud konsulendile saadud nõustamistoetuse üle kandma.

Metsaühistu ja konsulent saavad selles ise kokku leppida Määruse § 8 lõikes 4 nimetatud

võlaõiguslikus lepingus. Seega ei ole ka vastustaja ülesandeks kontrollida, mis aja jooksul on

nõustamistoetus MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud poolt kaebajale üle kantud.

Selguse huvides täpsustab vastustaja, et toetuse sihipärase kasutamise kontroll ei ole sama, mis

käsunduslepingutest tuleneva raha maksmise kohustuse täitmise kontroll. Neid reguleerivad

erinevad õigusnormid ja neid teostavad erinevad isikud. Käsunduslepingutest tulenevate

kohustuste täitmist saavad kontrollida vaid käsunduslepingu pooled ehk käesoleval juhul

kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud.

5.5. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole oma õiguste teostamisel käitunud heas usus ja mõistlikult.

Vastustaja leiab, et kaebaja oleks pidanud koheselt või vähemalt mõistliku aja möödudes

reageerima ja andma vastustajale teada, et MTÜ Kesk-Eesti Metsaomaniku ei kasuta saadud

nõustamistoetust sihipäraselt, mitte viivitama sellega aastaid. Vastustaja on sellele kaebaja

tähelepanu juhtinud ka otsuse punktides 34 ja 35.

5.6. Vastustaja leiab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vastustajalt teiste isikute

õiguste kaitsmist ja teisele isikule konkreetse ettekirjutuse tegemist.

5.7. Vastustaja leiab, et Peep Põntsonil on MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud esindusõigus.

Tuginedes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 80 lõikele 2 ja Riigikohtu lahendile nr 3-

2-1-56-12, kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik

teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Vastustaja on suhelnud MTÜ-d Kesk-Eesti

Metsaomanikud puudutavates küsimustes õige isikuga, kuivõrd vastustajale ei ole teada, et

MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud juhatuse liikme osas tehtud registrikanne oleks vale.

5.8. Vastustaja leiab, et otsust vastu võttes on ta kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt

arvestades otsuse põhjendusi ja seda, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vastustajalt

teiste isikute õiguste kaitsmist ja konkreetse ettekirjutuse tegemist.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks ta leiab, et otsus on

õigusvastane. Vastustaja on seisukohal, et ta on piisava põhjalikkusega Kontrollimenetluse läbi

viinud ning vastu võetud otsus on õiguspärane. Otsusega ei ole rikutud kaebaja õigusi ja

vabadusi.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

6. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebus on alusetu. SA Erametsakeskus

13.06.2016 otsus nr 5-2/16/1-20 on kolmanda isiku arvates igati seaduslik ja põhjalik ja kaebus

tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta. .

6.1. Kolmanda isiku arvates on kaebus esitatud vaid selleks, et juhtida kõrvale tähelepanu

kaebaja enda rikkumistelt metsakonsulendi ja MTÜ Eesti Metsaühistu juhatuse liikmena ning

tekitada endale võimalikke tõendeid või argumente tsiviilvaidlustes (2-16-2282 ja 2-17-967)

kasutamiseks ja/või võimalikest kriminaalasjadest pääsemiseks.

6.2. Kolmas isik märgib, et kaebaja on oma toetusrahad kolmandalt isikult vastavalt sõlmitud

lepingutele kätte saanud. Kui kaebajal oleks kolmanda isiku vastu tõepoolest mingid nõuded,

siis oleks R.V. juba 4-5 aastat tagasi pöördunud nendega tsiviilkohtusse.

6.3. SA Erametsakeskus on kolmanda isiku kaebealust tegevust (nõustamise toetus) varasemalt

väga ulatuslikult kontrollinud ning ka kaebaja 31.12.2015 avalduse valguses täiendavalt

asjaolusid kontrollinud. Kontrollide käigus kolmanda isiku tegevuses puudusi ei tuvastatud.

6.4. Kolmas isik leiab, et kaebaja ei ole arusaadavalt selgitanud, millised vead on SA

Erametsakeskus

kaebaja

arvates

tema

31.12.2015

avalduse

alusel

läbi

viidud

järelevalvemenetluses teinud. Ainus viga tundub kaebaja arvates olevat see, et SA

Erametsakeskus ei tee täpselt seda, mida kaebaja talle ette kirjutab. Sellist õigust kaebajal

õnneks siiski ei ole. Kolmanda isiku arvates on SA Erametsakeskus kaebaja 31.12.2015

avalduse põhjalikult ja vigadeta läbi vaadanud ja lahendanud.

6.5. Kolmas isik palub menetluskulud jätta kaebaja kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme,

poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses

seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega

tõendada, et vaidlustatud otsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne

muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele. Kohus leiab, et vaidlustatud otsuse näol on

tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt

õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab HMS §-des 55-

57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele. Samuti on õiguspäraselt järgitud metsaseaduses

sätestatut.

8. Kohus märgib, et vaidlust ei ole selles, et 31.12.2015 esitas R.V. SA Erametsakeskus

avalduse, milles palus võtta tarvitusele meetmed, et toetuste summad laekuks taotlejate

arveldusarvetele seadusaktides kehtestatud tähtaegade jooksul. Avaldusest nähtub, et 2011-

2013 aastal MTÜ-ga Kesk-Eesti Metsaomanikud sõlmitud käsunduslepingu raames teostatud

erametsaomanike nõustamiste eest ei ole R.V. oma väitel ettenähtud toetussummasid MTÜ-lt

Kesk-Eesti Metsaomanikud saanud (tl 5).

Pooled ei vaidle ka selle üle, et R.V. 31.12.2015 avalduse alusel alustas SA Erametsakeskus

haldusmenetluse.

Haldusmenetluse tulemusena otsustas SA Erametsakeskus oma 13.06.2016 otsusega nr 5-

2/16/1-20 „Haldusakti andmisest keeldumine“ lõpetada R.V. 31.12.2015 avalduse alusel

algatatud kontrollimenetluse käesoleva põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada. (tl 7-

12)

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või

toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

Käesoleval juhul tuleb asja lahendamisel kõigepealt arvesse võtta, et võrreldes 2011-2013

aastatega on toetuste saamise regulatsioon muutunud, millest lähtuvalt tuli SA Erametsakeskus

kaebaja 31.12.2015 taotlust lahendades juhinduda järelevalve teostamisel ja vastavate

meetmete rakendamise üle otsustamisel kehtivast õigusest. Kaebaja poolt viidatud SA

Erametsakeskus nõukogu poolt 02.01.2013 kehtestatud „Erametsanduse toetuse taotlemise,

taotluse

menetlemise

ja

toetuse

maksmise

kord“

(Kättesaadav

arvutivõrgus:

http://www.eramets.ee/static/files/1453.EMK_toetuste_kord_2013.pdf ) 2013 aastaks p 6.1.10

ja sama korra varasemad redaktsioonid, mis sätestasid, et „… toetuse taotleja ja toetuse saaja

on kohustatud tagama ühistaotluse korral toetuse summa ülekandmise toetuse saaja (nt

erametsaomaniku) või töö teostaja (nt konsulendi) arveldusarvele 30 kalendripäeva jooksul

arvates toetuse laekumisest metsaühistu arvelduskontole“ enam ei kehti.

Kehtiv SA Erametsakeskus põhikiri, metsaseadus ega muud alamalseisvad õigusaktid ei sätesta

üldist järelevalvemenetluse korda (menetlust ja selle võimalikke tulemeid), mis puudutab

toetuste väljamaksmist. Samas on vastav järelevalvepädevus tuletatav metsaseaduse (MS) § 10

lg 92, mille kohaselt toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel on toetuse andjal õigus: 1)

kontrollida kõiki taotleja valduses olevaid dokumente, sealhulgas finantsdokumente, mis

omavad tähtsust toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel; 2) teostada kohapealset kontrolli

taotleja või toetuse saaja juures, sealhulgas tutvuda toetatava töö, tegevuse või

investeerimisobjektiga ning viibida asjaomasel kinnisasjal või hoones; 3) puuduste avastamise

korral nõuda nende kõrvaldamist määratud tähtajaks.

Kohus leiab, et viidatud sihipärase toetuse kasutamise kontrollimine hõlmab endas ka seda,

kas toetus on jõudnud selleks õigustatud isikuni. Sellest tulenevalt leiab kohus, et SA-l

Erametsakeskus on pädevus viia läbi vastav järelevalvemenetlus.

Kohus märgib, et Riigikohus on oma 22.10.2014 lahendis nr 3-3-1-42-14 selgitanud, et isikul

puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme

rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnormid näevad järelevalveorganile

ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme

rakendamiseks.

See tähendab, et järelevalvemenetluse algatamine ja konkreetse meetme kohaldamine on

haldusorgani kaalutlusõigus. Seega on kaebajal üksnes õigus nõuda, et haldusorgan teostaks

vigadeta kaalutlusõigust menetluse algatamiseks või meetme kohaldamiseks. Käesoleval juhul

on järelevalvemenetlus algatatud ja läbi viidud, kuid mingeid meetmeid järelevalvemenetluse

tulemusena ei rakendatud ning menetlus lõpetati 13.06.2016 otsusega nr 5-2/16/1-20.

Kohus leiab, et vastustaja on rakendanud kaalutlusõigust õiguspäraselt ning vaidlustatud

otsusest ei nähtu selliseid kaalutlusvigu, mis võiks kaasa tuua otsuse tühistamise. Vaidlustatud

otsus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

9.1. Kohus märgib seoses kaebaja taotlusega, et SA Erametsakeskus teostaks järelevalvet MTÜ

Kesk-Eesti Metsaomanikud üle seoses toetuste summade ülekandmisega kaebuse esitajale

(seoses 31 avaldusega erametsaomanike nõustamise toetuse taotluste osas) perioodidel 2011-

2013 paludes esiteks kontrollida, kas need on laekunud seaduses sätestatud tähtaegu järgides,

seda, et kaebaja enda ülesanne on teada, kas ta on ja millised summad ta on kätte saanud

tähtaegselt ja millised mitte (kuivõrd kaebaja peab ise selle üle arvestust pidama sh on kaebaja

valduses vastavad lepingud ja dokumentatsioon) ning et sellise üldise järelevalve teostamise

nõudmiseks puudub kaebajal subjektiivne õigus. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt

esitatud toetuste väljamaksmise nõuete osas on tegemist kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti

Metsaomanikud omavahelise tsiviilõigusliku vaidlusega, mida on SA Erametsakeskus

kaebajale ka oma otsuses põhjendatult selgitanud. Vastustaja on lähtudes uurimispõhimõttest

ja ärakuulamispõhimõttest kogunud asjas selle kohta ka täiendavaid tõendeid ja võtnud pooltelt

vastavad selgitused (vt tl 89-100 ja 46 ja 46p).

Asjaolu, et tegemist on tsiviilõigusliku suhtega kinnitab ka kehtiv keskkonnaministri

14.04.2014 määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad

nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse

tagasinõudmise kord“ § 8 lg 4, mis sätestab, et nõustamistoetuse saamiseks peab metsaühistul

olema konsulendiga sõlmitud tööleping, töövõtuleping või muu võlaõiguslik leping, mis

sisaldab muuhulgas lõikes 12 sätestatud tingimusi.

Kohus nõustub siinkohal ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtadega, miks

vastustaja leiab, et tegemist on kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vaheliste

tsiviilõiguslike suhetega ega pea vajalikuks neid korrata.

Kohus on seisukohal, et kaebajal tuleb oma kaebuse tegeliku eesmärgi saavutamiseks, milleks

on MTÜ-lt Kesk-Eesti Metsaomanikud konkreetsete summade kättesaamine osutatud teenuste

eest, milledele on kaebajal tema väitel tekkinud nõudeõigus tulenevalt erinevatest

tsiviilõiguslikest suhetest, pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtusse MTÜ Kesk-Eesti

Metsaomanikud vastu ja järgida selleks seaduses sätestatud korda. Järelevalvemenetluse

tulemusena kaebaja deklareeritud eesmärki ei ole võimalik saavutada.

9.2. Kohus leiab, et SA Erametsakeskus on põhjalikult analüüsinud ja kaalunud kõiki teisi

aluseid võimalike meetmete rakendamiseks (teostanud kaalutlusõigust). Vastustaja on

põhjendatult jõudnud järeldusele, et antud juhul tuleb menetlus lõpetada, kuna kaebaja on

esitanud esiteks SA-le Erametsakeskus vastuolulisi andmeid, samuti lähtudes hea halduse

põhimõttest ja arvestada sellega, et käesoleval juhul sisuliselt puudus kaebajal õigus taotleda

SA-lt Erametsakeskus MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud nõustamistoestuste menetluse

uuendamist ja haldusaktide kehtetuks tunnistamist tulenevalt HMS § 44 lg 1 p 2 ja § 44 lg 3,

kuivõrd vastav avaldus oleks tulnud esitada ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest.

Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks

on seaduses sätestatud piirangud (HMS § 67 lg 1). Kaebaja ei ole järginud mõistikku aega ning

sellest tulenevalt käitunud ka heas usus.

Kaebaja väide, et ta ei ole taotlenud haldusmenetluse uuendamist ega toetuste määramise

otsuste kehtetuks tunnistamist, vaid üksnes järelevalve teostamist selgitamaks välja, kas

summad on laekunud kaebaja arvele 30 päeva jooksul ja et vastustajal oli võimalik vastavat

asjaolu kontrollida on õige selles mõttes, et vastustaja oleks saanud seda teha, kuid kaebaja

jätab tähelepanuta, et selle fakti kontrollimise tagajärjel peaks olema siis võimalik teha ka mingi

kohustav otsustus, sest järelevalvemenetluse eesmärgiks ei saa olla üksnes mingi fakti

tuvastamine. Sellest tulenevalt analüüsiski vastustaja põhjendatult erinevaid võimalikke aluseid

taotluse lahendamisel koos vastavate võimalike tagajärgedega lähtuvalt metsaseaduse § 10 lg

92, mis sätestab toetuse sihipärase kasutamise kontrollimise alused. Vastustaja on kohtu arvates

jõudnud ka põhjendatud järeldusele, et isegi kui oleks tuvastatud, et MTÜ Kesk-Eesti

Metsaomanikud ei oleks kasutanud toetusraha sihipäraselt ja sellest tulenevalt oleks esitanud

vastavalt oma pädevusele toetuse tagastusnõude MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vastu, siis

selle tulemusena ei saavutaks kaebaja ikkagi oma eesmärki, milleks on väidetavalt saamata

jäänud toetusrahade väljamaksmine kaebajale. Sellist otsust järelevalvemenetluses ei ole

võimalik teha. Kaebaja palus oma avalduses SA-le Erametsakeskus võtta tarvitusele meetmed,

et rahad laekuks taotlejale arveldusarvele õigusaktides kehtestatud tähtaegade jooksul (kaebaja

viitas varasemalt kehtinud Erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse

maksmise kord (Kord), mille 2011, 2012 ja 2013 aasta redaktsioonide p 6.1.10. tulenes selleks

30 päevane tähtaeg). Seega oli kaebaja üheselt arusaadavaks eesmärgiks raha laekumise

tagamine. Vastavat meedet ei ole aga vastustajale seadusest tulenevalt ette nähtud arvestades,

et vastav kord esiteks enam ei kehti ning seda, et konsulendi ja MTÜ Kesk-Eesti

Metsaomanikud vahel on tsiviilõiguslik suhe.

Vastustaja on põhjendatult leidnud ka seda, et kaebaja on oma nõude esitamisega alles

31.12.2015 (esimese toetuse taotluse esitamisest, mis võlgnevuste arvestuse tabelis kirjas, on

möödunud rohkem kui viis aastat) rikkunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet.

Arvestades kõiki asjaolusid kogumis on vastustaja kohtu arvates jõudnud põhjendatud

kaalutletud otsusele lõpetada järelevalvemenetlus ning kaebaja taotletud toimingut mitte

sooritada.

9.3. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tulenevalt sellest, et vastustaja ei ole otsuses täpsustanud,

millised kaebaja varasemad väited on olnud paljasõnalised ja tõendamata, on kaalutlusõigust

teostatud valesti.

Kohus märgib, et esiteks on vastustaja viidanud otseselt otsuse p 8.6, kus on välja toodud

kaebaja poolt esitatud paljasõnaline väide nõustamise teostamise kohta. Teiseks on vastustaja

otsuses märkinud, et mitmed asjaolud on vastuolulised ja ebaselged, kuid nende tuvastamiseks

puudub vastustajal pädevus. Kohus nõustub vastustajaga selleski, et vastustaja kohustuseks ei

ole järelevalvemenetluses tuvastada erinevatest tsiviilõiguslikest suhetest tulenevaid nõudeid

või nende puudumist kaebaja ja vastustaja vahel. Sellest tulenevalt on põhjendatud ka vastustaja

seisukoht, et mitmed asjaolud on üheselt tõendamata (seega on ka selles osas kaebaja väited

paljasõnalised).

Kaebaja on valesti mõistnud toetuse sihipärase kasutamise kontrollimise menetluse eesmärki ja

soovib sellest tulenevalt rakendada järelevalvemenetlust enda ja MTÜ Kesk-Eesti

Metsaomanikud vahelistest tsiviilõiguslikest suhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks, mis

ei ole põhjendatud ja õiguspärane.

9.4. Kohus märgib, et kaebaja tõi välja, et vastustaja tugineb otsuses kaebaja ja SA

Erametsakeskus vahelistele vaidlustele, kuid ei ole neid täpsustanud. Kaebaja leiab, et kuivõrd

konkreetseid juhtumeid ei ole välja toodud, siis ei ole neid ka olemas. Kohus nõustub kaebajaga,

et vastustaja ei ole tõepoolest konkreetseid vaidlusi ära näidanud, kuid see ei muuda veel otsust

õigusvastaseks. Kohtumenetluse käigus on ilmnenud, et kaebaja ja kolmanda isiku vahel

toimuvad tasude üle vähemalt kahes tsiviilasjas vaidlused. Vastustaja on kohtu arvates piisavalt

põhjendanud ja esitanud veenvalt vastavad kaalutlused, miks ta järelevalvemenetluse lõpetab.

9.5. Kaebaja leiab, et otsus on õigusvastane, kuna MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud juhatuse

liikme volitused on lõppenud. Vastustaja on kohtu arvates põhjendatult selgitanud, et on

lähtunud äriregistri andmetest ning sellest tulenevalt on selgitused võetud õigelt isikult

tuginedes seejuures MTÜS § 80 lg 2 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-53-12.

9.6. Kaebaja väide nagu tuleks SA Erametsakeskus otsuses märgitust, et avalduse kohaselt ei

ole MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud saadud toetust FIE R.V.ile üle kandnud ja seega on

avalduse põhjal SA Erametsakeskus juba algselt eeldanud, et ühtegi ülekannet ei ole toimunud,

on ekslik. Sellist järeldust kohtu arvates SA Erametsakeskus otsusest välja lugeda ei saa. Lisaks

isegi kui seda saaks eeldada, siis jääb täiesti ebaselgeks, kuidas see saaks mõjutada otsuse

õiguspärasust arvestades, et vastustaja on põhjalikult kaalunud ja põhjendanud, miks ta

kontrollimenetluse lõpetab.

9.7. Kohus märgib, et kaebaja rõhutas kaebuses veel, et SA Erametsakeskus on keskendunud

otsuses kaebaja poolt esitatud arvetele, mitte aga MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud kohustusele

teostada ülekanne 30 kalendripäeva jooksul. Samuti huvitab kaebajat, kas MTÜ-le Kesk-Eesti

Metsaomanikud esitatud arvete tasumine on toimunud 30 päeva jooksul.

Kohus on seisukohal, et vastustaja on põhjendatult analüüsinud mh ka teemat seoses kaebaja

enda poolt esitatud arvetega. Sellega ning otsuses toodud teiste asjaoludega (otsuses nimetatud

kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahel sõlmitud lepingud) koosmõjus näitab

vastustaja, et kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahel olid keerukad tsiviilõiguslikud

suhted, mille suhtes vastustaja ei pea ega saa kontrolli teostada.

Mis puudutab küsimust, kas kaebaja poolt esitatud arved tasuti 30 päeva jooksul või mitte, siis

sellele küsimusele peab vastust teadma kaebaja ise. Kui kaebaja pidas silmas kellegi teise poolt

esitatud arveid, siis selles osas puudub kaebajal kaebeõigus. Kohus märgib siinkohal veel kord,

et kaebaja on valesti mõistnud metsaseaduses sätestatud järelevalvemenetluse eesmärke.

Selleks ei ole avaldaja poolt soovitud viisil järelevalve teostamine. Järelevalvemenetluse

tulemuseks saab olla metsaseadusest tulenevalt toetuse sihipärase kasutamise kontroll, mitte

toetuse saaja ja teenuse osutaja eraõiguslikesse suhetesse sekkumine.

9.8. Kohus leiab, et kaebaja märgib õigesti, et nõustamisteenuse osutamiseks on kaebaja

sõlminud MTÜ-ga Kesk-Eesti Metsaomanikud käsunduslepingu. Samas on kaebaja asunud

ekslikule seisukohale nagu oleks vastustaja ülesanne mh kontrollida seda, kuidas täidetakse

käsunduslepingut. Vastustaja ülesandeks on kontrollida küll toetuse sihipärast kasutamist, kuid

see ei tähenda seda, et vastustaja peaks isikute tsiviilõiguslikesse suhetesse sekkuma.

Käesoleval juhul ei ole kaebaja väitnud, et toetust ei ole kasutatud sihipäraselt. Kaebaja väidab,

et on toetatavat teenust (vt MS §10 lg 1) osutanud, kuid ei ole MTÜ-lt Kesk-Eesti

Metsaomanikud saanud toetuste summasid kätte. Kaebaja osutas teenust tsiviilõigusliku

lepingu alusel ja seetõttu toimub nende lepingute täitmise tagamine vajadusel tsiviilasju

lahendava kohtu kaudu.

9.9. Kaebaja on ka selgitanud oma kaebuses, mida saaks SA Erametsakeskus tema arvates

järelevalvemenetluses teha. Oma 31.12.2015 avalduses ei ole kaebaja seda taotlenud (kaebajal

puudub selleks ka subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluses konkreetsete toimingute

sooritamist), vaid on palunud üldsõnaliselt võtta tarvitusele meetmed. Vastustaja on

põhjendatud otsusega toimingu sooritamisest keeldunud.

9.10. Kaebaja viide nagu ei oleks vastustaja pidanud analüüsima kõiki talle esitatud dokumente

sh kaebaja ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vahelist koostöölepingut ja töölepingut ei ole

asjakohane. Vastustajale olid MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud poolt vastavad dokumendid

esitatud, seega tuli vastustajal ka nende olemasolu ja sisuga haldusmenetluses arvestada.

10. Kuivõrd kohus jättis eelnevast tulenevalt kaebaja tühistamiskaebuse rahuldamata, jääb

rahuldamata ka kohustamiskaebus kaebaja avalduse uueks lahendamiseks. Kokkuvõtvalt leiab

kohus kõigest eelnevast tulenevalt, et kaebus on tervikuna põhjendamatu.

11. Kohus märgib täiendavalt, et jätab kaebaja poolt 26.10.2017 esitatud täiendavad

dokumendid (tl 118-132) tõendina tähelepanuta, kuivõrd need on kohtule esitatud hilinenult.

Uusi asjaolusid sisalduv avaldus/dokument tuli vastavalt kohtu 10.10.2017 määrusele esitada

kohtule nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne

menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Kuivõrd kaebaja ei ole vastavat nõuet järginud,

siis jätab kohus dokumendid lähtudes HKMS § 51 lg 3 ja 62 lg 1 tähelepanuta.

12. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ega kolmas isik ei ole kohtule

menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste

kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik