2-16-125000/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-16-125000

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.11.2017.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-125000

Tsiviilasi

OÜ Junior Invest hagi AS SEB Pank vastu 1730 euro

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.08.2017.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Osaühing Junior Invest apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1730 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ Junior Invest

(registrikood 12099660), tehinguline esindaja Alexandra

Khamudullina

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS SEB Pank

(registrikood 10004252), tehinguline esindaja Kristiina Taube

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Võtta OÜ Junior Invest apellatsioonikaebus menetlusse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 23.08.2017.a otsus ja saata asi uueks menetlemiseks

maakohtule.

3. Rahuldada OÜ Junior Invest apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

1(5)

Tsiviilasi nr 2-16-125000

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Junior Invest (hageja) esitas 24.10.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse AS

SEB Pank (kostja) vastu 1 730 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi 12.01.2017 kostjale

makseettepaneku, mis toimetati kätte 16.01.2017 ning 20.01.2017 esitas kostja vastuväite.

Pärnu Maakohtu 08.02.2017 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue

kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas

27.03.2017 hagiavalduse kostjalt 1 730 euro väljamõistmiseks. Kohus jättis 31.03.2017 ja

18.04.2017 määrustega hagiavalduse käiguta ja juhtis hageja tähelepanu sellele, et

hagiavaldus ei vastanud TsMS § 363 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Nimelt hagi oli põhistamata ja

hageja ei esitanud tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja

majutusteenuse osutamisega. Hageja sõlmis 06.06.2011 kostjaga kaupmehelepingu nr

KP12278, mille objekt oli hageja müügikohas kaardimaksete võimaldamine. Hageja

pangakontole laekusid summad klientidelt, kes kasutasid kaardimakse võimalust.

Ajavahemikul 2013 - 2014. a võttis kostja hageja kontolt maha 1 730 eurot. Hageja oli teinud

makseterminali kasutades 30.07.2013 kaarditehingu e-kirja teel edastatud kaardiandmetega.

Tegelik kaardi valdaja vaidlustas 30.07.2013 kaarditehingu summas 1730 eurot ja kostja esitas

hagejale lepingu punkti 7.7 alusel nõude dokumentide esitamiseks. Kaupmehelepingu nr

KP11278 punkt 8.1 kohaselt on kaardi valdaja poolse tehingu vaidlustamise korral kaupmehel

kohustus tõendada kaardi valdaja nõusolekut tehinguks. Selleks peab kaupmees lepingu

punkti 7.7 kohaselt esitama pangale kaardimakse kviitungi koopia koos juurde kuuluvate

dokumentidega, mis tõendavad tehingu toimimist kaardi valdaja ja kaupmehe vahel. Hageja ei

esitanud kostjale selliseid dokumente, mis tõendaksid kaardi valdaja nõusolekut tehinguks.

Hageja pöördus kostja poole selgituste saamiseks, kes viitas ühele tüüptingimuste punktile,

kuid ei toonud hageja hinnangul välja faktilisi asjaolusid. Hageja palus mõista kostjalt välja

1730 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta see

aegumise tõttu või nõudeõiguse lõppemise tõttu rahuldamata. Kostja hinnangul ei olnud hagis

esitatud väited põhjendatud ning hagis esitatud faktiliste asjaolude kirjeldus piisav ega selge,

et teha kindlaks millistel asjaoludel hageja nõue põhineb. Kostja heitis hagejale ette, et hageja

ei toonud kohtu ette hagi rahuldamist võimaldavaid asjaolusid. Aegumise kohaldamise

taotluse alusena eeldas kostja, et hageja pidas oma hagiavalduses arvelduslepingu all silmas

kaupmehelepingut nr KP11278. Kostja hinnangul oli eksitav hageja väide, et lepingu alusel

sai hageja õiguse pangakonto kasutamiseks. Kaupmeheleping reguleeris kaarditehingute

vastuvõtmist ja kaupmehele kaarditehingutest laekunud summade väljamaksmist. Kostja

oletas, et hagi võib olla seotud kaarditehinguga, mis oli kajastatud hageja esitatud kviitungil

nr 573, kuigi hageja ei viidanud hagiavalduse tekstis konkreetsele tehingule. Samuti hakkas

nõude aegumistähtaeg kulgema 23.10.2013 ja hageja nõue aegus 23.10.2016. Hageja oli

esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 24.10.2016 ehk pärast aegumistähtaja

lõppu. Lisaks märkis kostja, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg-st 3 tuleneb lisaks

aegumistähtajale ka kohustuse täitmise nõudeõigust lõpetav tähtaeg. Üldjuhul on VÕS § 108

lg 3 järgne tähtaeg märksa lühem aegumistähtajast. Hageja sai võimalikust nõudest teada

29.10.2013. Kostja hinnangul oli 24.10.2016 ehk maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise

ajaks mõistlik aeg nõude esitamiseks möödunud. Kostja esitas hagile ka sisulised vastuväited,

milles märkis, et tegelik kaardi valdaja vaidlustas kviitungil nr 573 märgitud 30.07.2013

kaarditehingu summas 1 730 eurot ja kostja esitas hagejale nõude dokumentide esitamiseks.

2(5)

Tsiviilasi nr 2-16-125000

Hageja ei esitanud kostjale selliseid dokumente, mis oleksid tõendanud, et hageja sooritas

tehingu ja sai kaardi valdajalt tehinguks nõusoleku kaardi valdaja juuresolekul. Kostja esitas

kohtule dokumendi, millest nähtus, et hageja oli teinud makseterminali kasutades 30.07.2013

kaarditehingu e-kirja teel edastatud kaardiandmetega ilma kaardi valdaja juuresolekuta. Tehes

tehingu e-kirja teel edastatud kaardiandmete alusel võttis kaupmees riski, et tal ei ole võimalik

tõendada kaardi valdaja nõusolekut tehinguks, ning pidi arvestama tagasinõude võimalusega.

Seega esitas kostja 23.10.2013 hagejale tagasinõude summas 1 730 eurot, sest tehing polnud

sooritatud kaardi valdaja poolt.

Esimese astme kohtu otsus

3. Harju Maakohus tegi 23.08.2017.a otsuse, millega jättis rahuldamata OÜ Junior Invest

hagi. Otsuse kohaselt ei olnud hagi alusena esitatud faktiliste asjaolude kirjeldus piisav ega

selge, et teha kindlaks, millistel asjaoludel hageja nõue põhineb. Hageja tugines hagi esitades

arvelduslepingule, kuid hageja kohtule arvelduslepingut ei esitanud. Hageja ei selgitanud,

kuidas oli tema nõue kostja vastu seotud poolte vahel sõlmitud kaupmehelepinguga. Hagist ei

nähtunud, et kostja oleks kaupmehelepingut rikkunud ehk millist lepingu sätet ja kuidas oleks

võinud kostja rikkuda. Kohtule jäi arusaamatuks, mis alusel võis hagejal olla rahaline nõue

kostja vastu. Ebaselgeks jäi maakohtule ka see, millist oma nõude aluseks olevat asjaolu

soovis hageja tõendada 30.07.2013 maksekviitungiga ja kostja 29.08.2013 e-kirjaga ja kuidas

maksekviitung oli seotud hageja võimaliku nõudega kostja vastu. Hageja esitas 21.08.2017

maakohtule taotluse seisukoha esitamise tähtaja pikendamiseks. Kohus jättis

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel rahuldamata hageja 21.08.2017

taotluse, sest taotluse menetlemine oleks põhjustanud menetluse lahendamise viibimist ja

hageja ei põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul oli hageja nõue

põhistamata ja tõendamata. Teadmata hageja nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, ei

saanud maakohus kontrollida hageja nõude põhjendatust ja võtta seisukohta, kas hagejal oli

pooltevahelisest võlasuhtest tulenev nõue kostja vastu. Hageja ei tõendanud, et tal on rahaline

nõue kostja vastu. Kuivõrd hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tal on õigus nõuda

kostjalt 1 730 eurot, tuleb jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

4. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju

Maakohtu 23.08.2017.a otsuse ning teha uue otsuse, millega mõistetakse vastustajalt apellandi

kasuks välja 1730 eurot ning jäetakse kõik menetluskulud vastustaja kanda. Apellandi

hinnangul on vastustajapoolne raha äravõtmise põhjendus absurdne, kuna apellant leiab, et

interneti teel tehtava makse puhul ei pea ja ei saagi välismaal asuv klient viibida teenuse

osutajaga samas kohas. Apellant on seisukohal, et antud vaidluses lasus just vastustajal

tõendamis- ja selgitamiskohustus. Maakohtu ainuke etteheide apellandile on esitatud tõendite

osaline tõlkimata jätmine vene keelest eesti keelde. Seejuures kohtunik valdab vene keelt ning

vastustaja üks töökeeltest on vene keel, seega on hagi rahuldamata jätmine tõlgete esitamata

jätmise tõttu otsitud ja pahatahtlik.

Vastustaja seisukoht

5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata

ning maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse, maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p-i 5 alusel

tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest hoolimata ja tsiviilasi tuleb saata uueks

3(5)

Tsiviilasi nr 2-16-125000

menetlemiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohus rikkus

olulisel määral menetlusõigust ning eksimust ei ole võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvaldada.

7. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei toonud kohtu ette piisavalt

asjaolusid, mis võimaldaksid hagi rahuldada. Ringkonnakohus rõhutab, et sellises olukorras

tuleb kohtul täita selgitamiskohustust ning hagejale selgitada, mis asjaolud on vaja hagejal

hagi rahuldamise eeldusena kohtu ette tuua. Oluline on täita selgitamiskohustust sisuliselt, st

selgitades, milliseid asjaolusid konkreetselt tuleb hagi rahuldamise eeldusena kohtu ette tuua

ja tõendada. Selgitamiskohustuse täitmiseks ei ole piisav see, kui kohus annab üldisi selgitusi

selle kohta, et hageja peab kohtu ette tooma ja tõendama kõik hagi rahuldamise eelduseks

olevad asjaolud, või et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud ei ole piisavad.

Selgitamiskohustuse täitmise eesmärk on see, et kohus tagaks kohtusse pöördunud hagejale

tema õiguste kaitsmise võimaluse olukorras, kus hageja pöördub kohtusse murega, mis võib

väärida õiguslikku kaitset. Sellises olukorras ei tohi jääda hagi rahuldamata ainuüksi seetõttu,

et hageja ei too teadmatusest kohtu ette konkreetseid asjaolusid, mis hagi rahuldamist

võimaldaksid.

8. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja kohtusse, raha saamisele suunatud nõude. Nõude

alusena tugines hageja sellele, et tema ja kostja vahel oli arveldusleping, mille alusel pidi

kostja hoidma hageja rahalisi vahendeid ning tegema ülekandeid üksnes hageja korraldusel.

Hageja väitis, et kostja kandis hageja kontolt ilma hageja korralduseta maha konkreetse

rahasumma, mille tagastamist hageja kostjalt nõudis. Maakohus heitis hagejale ette, et hageja

ei esitanud kohtule arvelduslepingut vaid esitas hoopis kaupmehelepingu. Iseenesest ei pea

hageja kohtule tõendeid esitama, kui kostja võtab hageja poolt esitatud faktiväite omaks.

Kostja poolt kohtule esitatud avaldused viitavad sellele, et kostja ei vaielnud vastu sellele, et

hageja ja kostja vahel oli mh ka arveldusleping, mille alusel kohustus kostja hageja

korralduste kohaselt ülekandeid tegema. Juhul, kui kostja avaldustest omaksvõtt piisavalt

selgesti ei nähtunud, tulnuks maakohtul vastava asjaolu osas selgus luua. Juhul, kui maakohtu

jaoks oleks arveldusleping olnud asja lahendamise jaoks oluline, oleks maakohus saanud teha

hagejale konkreetse ettepaneku esitada täiendava tõendina arveldusleping. Kostja avaldused

viitavad ka sellele, et kostja võttis omaks selle, et kostja kandis hageja arvelt ilma hageja

korralduseta üle hageja poolt nõutava rahasumma. Juhul, kui see nii oli, tulnuks maakohtul

hinnata, kas kostjal oli selliseks käitumiseks õiguslik alus, nagu kostja väitis või kas hageja

nõue oli aegunud.

9. Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja tõi kohtu ette piisava

selgusega elulised asjaolud, mille pinnalt oleks maakohus saanud kostjalt üle küsida, kas

kostja võtab omaks, et hageja ja kostja vahel oli arveldusleping ja et kostja kandis hageja

arvelt enda arvele ilma hageja korralduseta hageja poolt nõutava rahasumma. Kui see nii oli,

tulnuks maakohtul sisuliselt hinnata kostja poolt hagile esitatud vastuväiteid, st seda, kas

kostjal oli kaupmehelepingust tulenevalt õigus ilma hageja nõusolekuta hageja pangaarvelt

raha üle kanda. Maakohus oleks võinud sisuliselt hinnata ka kostja aegumise vastuväidet.

Käesoleval juhul jättis maakohus kõik hagi aluseks olevad asjaolud ja kõik kostja poolt hagi

suhtes esitatud vastuväited- nii sisulised kui ka aegumist puudutavad vastuväited hindamata,

piirdudes otsuse tegemisel sisuliselt üksnes tõdemusega, et hageja on esitanud ebapiisavate

asjaoludega selgusetu hagi. Käesoleval juhul sõltub tsiviilasja lahendamine eelkõige kostja

vastuväidetest, st sellest, kas kostjal oli õiguslik alus raha ilma hageja nõusolekuta hageja

arvelt üle kanda või kas hageja poolt kostja suhtes esitatud nõue on aegunud. Neid asjaolusid

ei ole maakohus aga üldse hinnanud. Kuigi kostja esitas maakohtu menetluses hagile nii

4(5)

Tsiviilasi nr 2-16-125000

sisulised kui ka aegumisel põhinevad vastuväited, ei saa ringkonnakohus ise asjas sisulist

lõpplahendit teha, sest maakohus jättis hindamata kõik asjas tähendust omavad asjaolud. Kuna

tuvastamata ei jäänud mitte mõni üksik asjaolu vaid kõik asjaolud, ei saa ringkonnakohus

sisuliselt kogu tsiviilasja ise lahendada, mistõttu tuleb tsiviilasi saata uueks lahendamiseks

maakohtule. Ringkonnakohus märgib, et ka aegumise vastuväite esitamine ei tähenda, et asja

saaks lahendada ilma aegumise aluseks olevate asjaolude hindamiseta. Aegumise

kohaldamine eeldab seda, et maakohus kvalifitseerib vaidlusaluse õigussuhte, millest nõue

võiks tuleneda ning hindab, millal konkreetselt muutus hageja poolt esitatud nõue

sissenõutavaks või millal oleks hageja poolt esitatud nõue muutunud sissenõutavaks eeldusel,

et hagejal oleks olnud kostja suhtes hageja poolt kirjeldatud elusündmusest tulenev nõue

kostja suhtes. Sissenõutavus on oluline aegumistähtaja alguse kindlaksmääramisel. Sellele

lisaks tuleb maakohtul aegumise hindamisel võtta seisukoht aegumistähtaja pikkuse osas.

Aegumise kohaldamise kontekstis peab olema hagejal võimalik esitada aegumise peatumise

või katkemise tõendamise eelduseks olevaid asjaolusid ja tõendeid.

10. Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et konkreetsel juhul ei saa nõustuda

maakohtuga selles, et hageja poolt esitatud hagi oleks olnud sedavõrd ebaselge ja sedavõrd

poolik, et maakohus ei oleks saanud või pidanud tsiviilasja sisuliselt lahendama. Kuna

maakohus tsiviilasja sisuliselt ei lahendanud, tuleb saata tsiviilasi maakohtule uueks

lahendamiseks.

11. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise

tulemusele.

Liis Arrak

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)