2-17-1621/54 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Andres Hallmägi

Määruse tegemise aeg ja koht

15. november 2017, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-1621

Tsiviilasi, hageja nõue

I I hagi kohtutäitur Krista Järveti, T S ja Korteriühistu

TALLINNA MNT 36 vastu enampakkumise kehtetuks

tunnistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I I (IK XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Stella Einla

Kostja I: kohtutäitur Krista Järvet

Kostja II: T S (IK XXX)

Lepinguline esindaja: jurist Mihhail Tuštšenko

Kostja III: Korteriühistu TALLINNA MNT 36

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.

3. Vabastada I I 350 euro riigilõivu riigituludesse kandmise kohustusest.

4. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel T S kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosas nr XXX III jakku I I kasuks tehtud

võõrandamise keelumärge.

5. Menetluskulude suuruse ja hüvitamise lahendab kohus eraldi määrusega pärast otsuse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esi-

mese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul

2-17-1621

õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Asjaolud ja hageja nõue

Hageja I I elab koos oma hooldatava (Lisa 1 – 01.04.2009.a Narva Linnavalitsuse korraldus

(hoolduse seadmine) nr 356-k) emaga M I (ik: XXX) korteris, mis asub aadressil

XXX(katastritunnus XXX, reg. osa nr XXX).

Alates 1994. a kõnealuse korteri ainuomanik oli I I. I I elas korteris koos oma emaga.

2014-2015. a oli I I elus raske periood: tütre mõrv Sankt-Peterburis, I I suhtes toime pandud

röövimine Vene Föderatsiooni territooriumil, dokumentide kaotus, probleemid tervisega, jt. 2014-

2015. a viibis I I päris pikka aega Vene Föderatsiooni territooriumil ning tal puudus võimalus

naasta Eestisse. Selle perioodi jooksul tekkis hagejal võlgnevus kostja III KÜ Tallinna mnt 36

(edaspidi „KÜ“) ees kommunaalteenuste eest. Kuna alguses oli hageja Venemaal ja hiljem olid tal

materiaalsed raskused, ei õnnestunud hagejal leppida KÜ-ga kokku võlgnevuse kustutamises.

18.03.2015. a pöördus KÜ kohtusse hagiga võla nõudes I I vastu.

16.06.2015 tegi Viru Maakohus tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ning mõistis I I välja kostja

III kasuks 1332,11 eurot võlga viivised 174,14 eurot ja 225 eurot riigilõivu ja jättis menetluskulud I

I kanda.

10.07.2015 tasus I I vabatahtlikult 450 eurot võlgnevuse osaliseks kustutamiseks KÜ

arvelduskontole (Lisa 2 – I I pangakonto väljavõte perioodil 01.01.2015-19.01.2017).

29.07.2015 alustas Narva kohtutäitur Krista Järvet KÜ avalduse ja Viru Maakohtu 16.06.2015. a

alusel täitemenetluse (täiteasi nr 167/2015/831) I I suhtes. Vastavalt kohtutäituri 29.07.2015

täitmisteatele tuli I I tasuda kokku koos täitekuludega 1608,21 eurot (Lisa 3).

09.03.2016 esitas I I kohtutäiturile avalduse (Lisa 10) paludes lubada tal kustutada võlgnevus osade

kaupa. Kohtutäituri põhjendatud vastuse avaldusele ei olnud I I kätte saanud, kuid tasus võlgnevust

vastavalt tema poolt pakutud graafikule.

Pärast Viru Maakohtu 16.06.2015.a otsuse jõustumist tegi I I enda ja oma ema pangakontolt KÜ

arvelduskontole ja kohtutäituri Krista Järvet arvelduskontole järgmisi makseid (Lisa 2 - I I

pangakonto väljavõte perioodil 01.01.2015-19.01.2017; Lisa 4 - M I pangakonto väljavõte perioodil

01.01.2015-19.01.2017):

1) KÜ arveldukontole:

10.07. 2015.a – 450 eurot (I I kontolt)

2-17-1621

30.03.2016.a – 195 eurot (M I kontolt)

31.03.2016.a. – 82.25 eurot (kohtutäitur kandis KÜ arvelduskontole 82.25 eurot 140 eurodest, mis

olid kantud 16.04.2016.a M I pangakontolt kohtutäituri pangakontole)

30.05.2016.a - 120 eurot (kohtutäitur kandis KÜ arvelduskontole 120 eurot 150 eurodest, mis olid

kantud 16.04.2016.a M I pangakontolt kohtutäituri pangakontole)

13.10.2016.a – 320 eurot (M I kontolt)

13.10.2016.a. – 580 eurot (M I kontolt)

15.10.2016.a – 390 eurot (M I kontolt)

05.12.2016.a – 130 eurot (M I kontolt)

5.01.2017.a – 150 eurot (M I kontolt)

21.01.2017.a – 1304 eurot (M I kontolt)

21.01.2017.a – 70 eurot (M I kontolt)

2) Kohtutäituri arvelduskontole:

31.03.2016.a – 140 eurot, millest kohtutäitur kandis KÜ pangakontole üle 82,25 eurot (57,75 jäi

kohtutäiturile);

16.04.2016.a – 150 eurot, millest kohtutäitur kandis KÜ pangakontole 120 eurot (30 eurot jäi

kohtutäiturile).

Kokku pärast 16.06.2015 kohtuotsuse jõustumist kandis I I võlgnevuse kustutamiseks KÜ ja

kohtutäituri pangakontodele üle 3999 eurot.

I I kandis raha KÜ ees võlgnevuse kustutamiseks KÜ arvelduskontole ja mitte kohtutäituri

arvelduskontole, kuna I I ja KÜ olid kokku leppinud selles, et Ivanova maksab otse KÜ-le ja KÜ

teavitab sellest kohtutäiturit. Kuid tegelikult KÜ ei teavitanud kohtutäiturit sellest, et I I tasub oma

võlgnevust.

Samuti ei võinud KÜ poolt koostatud kommunaalteenuste arved sisaldama rahasumma, mida

nõutakse täitemenetluse (Lisa 5 – arved kommunaalteenuste eest). KÜ ei kustutanud kohtu otsuse

alusel I I väljamõistetud rahasummat 1332 eurot kõikidest kohtuotsusele ja täitemenetluse al-

gatamisele järgnevatest kommunaalteenuste arvetest, mistõttu Irina Ivanova arvas, et võlgnevuse

kustutamine KÜ arvelduskontole raha ülekandmisega on mõistlik.

Seoses sellega, et KÜ kajastas võlgnetavat summat kõikides kommuaalteenuste arvetes, suurenesid

valesti ka võlgnetavalt summalt arvestatud viivised ning selle tagajärjel oli igas arves kuni 2016. a

novembri kuu arveni kajastatud valesti arvestatud viivise suurus. Samuti esinesid

kommunaalteenuste arvetes teised vead seoses vale arvutustega, mis olid tehtud KÜ poolt (Lisa 6 -

hageja poolt tehtud arvutused; hagejal on majandusteaduse magistri kraad).

09.03.2016 arestis kohtutäitur I I kuuluvat kinnistu – 2-toalist korterit, 47,6 m2, aadressil XXX.

Vastavalt kohtutäituri 09.03.2016.a. kinnisasja arestimise aktile moodustas I Ipoolt maksmisele

kuuluv summa 1616.71 eurot, mis sisaldus täitekulud (Lisa 7 – kinnisasja arestimise akt).

17.01.2017.a. toimus TMS § 881 enampakkumine ning hagejale kuuluv korter (XXX; katastritunnus

XXX, reg.osa nr.XXX) müüdi ainsale enampakkumisest osavõtjale T S (Kostja II) 13 500 euro eest

hageja teadmata.

Kohtutäitur ei teavitanud hagejat enampakkumise toimumisest.

2-17-1621

19.01.2017. a (2 päeva pärast enampakkumist) edastas kohtutäitur hagejale vara enampakkumise

akti, mida hageja sai kätte 23.01.2017.a (Lisa 8 - vara enampakkumise akt). Kuna hageja ei valda

eesti keelt, ei saanud ta aru, mis dokumendiga on tegemist.

18.01.2017 helistas hagejale teadmata isik ja hakkas imperatiivses vormis nõudma, et hageja

vabastaks korteri, kuna tema (hiljem selgus välja, et see oli T S) ostis hagejale kuuluvat korteri

17.01.2017 toimunud enampakkumisel. Hageja keeldus korteri valduse üle andmast.

Hageja ei teadnud, mis põhjusel tema korter võis olla maha müüdud. 19.01.2017.a ja 20.01.2017.a

käis hageja notari Sergei Nikonovi juures. Notar kinnitas, et vastavalt kinnistusraamatus olevatele

andmetele I I on korteri omanik. Hageja tuli järeldusele, et tegemist on pettusega ning 23.01.2017

esitas hageja avalduse PPA-la ja prokuratuurile. Kuna peaaegu kõik võlgnevused enampakkumise

läbiviimise hetkeks olid hagejal kustutatud (Lisa 6, Lisa 2, Lisa 4), ei uskunud hageja, et tema

korter võis olla enampakkumisel ilma tema teadmata maha müüdud. Jätkates maksma korteri eest,

kandis hageja 21.01.2017.a. KÜ arvelduskontole 1374 eurot (Lisa 4). Enampakkumise läbiviimise

hetkeks oli hageja võlgnevus KÜ ees umbes 500 eurot (Lisa 6). Korter oli müüdud maha 13500

eurot eest. Vastavalt eksperdi hinnangule korteri tegelik väärtus on 23 500 eurot, mis on 10 000

eurot rohkem kui summa, mille eest korterit müüdi enampakkumisel maha.

23.01.2017 esitas hageja kohtutäiturile kaebuse enampakkumise läbiviimise peale (Lisa 9 – kaebus

kohtutäiturile). Kohtutäituri ja hageja kohtumine peab toimuma 01.02.2017.

25.01.2017 sai hageja teada, et tema ei ole enam korteri omanik ja kohtutäituri avalduse alusel on

kinnistusraamatusse kantud korteri omanikuna T S.

29.01.2017 kandis KÜ üle 21.01.2017.a hageja poolt KÜ arvelduskontole ülekantud summa (1374

eurot) hageja kontole tagasi (Lisa 4).

Hagi nõuded ja nende põhjendused

Hageja esitab hagi vastavalt TMS §-le 223. Hageja leiab, et enampakkumist tuleb tunnistada

kehtetuks, kuna enampakkumise läbiviimise hetkeks puudus hagejal võlgnevus KÜ ees, mida

tõendavad hageja ja hageja ema M I pangakonto väljavõtted ja hageja arvutused.

Hageja arvamusel KÜ pahatahtlikult ei teavitanud kohtutäiturit sellest, et hageja teeb ülekandeid

võlgnevuse kustutamiseks otse KÜ arvelduskontole ja viis kohtutäiturit eksitusse. KÜ väga hästi

teadis, et hageja on oma võlgnevuse ära tasunud ning hageja korteri realiseerimiseks puudub alus.

KÜ varjas seda fakti, et hageja kustutas oma võlgnevust KÜ ees. KÜ ei teavitanud kohtutäiturit, et

võlgnevus on kustutatud isegi siis, kui kohtutäitur otsustas läbi viia enampakkumise. Kohtutäitur

samuti ei selgitanud välja, et võlgnevus oli kustutatud. KÜ ja kohtutäituri tegevuste tagajärjel jäi

hageja ja tema raske puuetega ema ilma eluasemeta.

Hageja rõhutab, et tema ja tema ema ainus sissetulek on ema pension (412.59 eurot kuus),

sotsiaaltoetus (40.91 eurot kuus) ja hooldustoetus (26.00 eurot kuus), kokku 479,5 eurot kuus. Kuna

hageja on oma ema hooldaja, puudub tal võimalust töötada. Töötasu või muud sissetulekut

ettevõtlusest vms hageja ei saa. Korterist kolimine tekitab hageja haige (Lisa 1 – tõend M I puuete

kohta) emale (hageja emal on nahavähk) palju raskusi. Samuti hagejal ja hageja emal puudub piisav

sissetulek selleks, et üürida või müüa sobivat korterit.

Vastavalt TsMS § 377 tagada võib ka hagi, milles on esitatud tulevane või tingimuslik nõue, samuti

tuvastushagi. Seega, hageja palub kohut vastavalt TsMS § 378 kohaldada esialgset õiguskaitset

2-17-1621

ning rakendades hagi tagamise abinõuet, keelata kostjal II (T S) nõuda hagejalt kostjale vara

(korteri) üleandmist kuni käesoleva asja lahendamiseni.

Hageja arvamusel kostjal ei tekkinud omandiõigust, kuna enampakkumine peab olema tunnistatud

kehtetuks. Vastavalt TMS § 98 lg 2 omandit ei teki, kui arestimine on tühine või kui on rikutud

enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks.

Hageja väidab, et enampakkumise läbiviimisel rikkus kohtutäitur TMS sätestatud norme. Vastavalt

TMS § 84 lg 3 võlgnikule tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva

enne enampakkumist. Kohtutäitur hagejale enampakkumise läbiviimise kavatsusest ja

enampakkumise kuulutuse sisust teatanud ei olnud. Kuna hagejat ei teavitatud sellest, et

enampakkumine toi-mub ning hageja ei teadnud, et tema korterit kavatsetakse müüa maha, ei

saanud hageja kasutada TMS § 97 lg 11 sätestatud võimalust enampakkumist lõpetada.

Vastavalt TMS § 97 lg 11 kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on võlgnikul

õigus sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui

võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja

täitekulude katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise

ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest.

Hagejal ei olnud enampakkumisest teada, seega puudus tal võimalus tõendada õigeaegselt seda, et

tal ei olnud enampakkumise läbiviimise hetkeks võlgnevust KÜ eest ning ei saanud hageja või

kolmas isik kohe tasuda kohtutäiturile raha, mis oli vajalik täitekulude katteks.

Tuginedes eelpooltoodule hageja palub:

1) Tunnistada 17.01.2017.a toimunud enampakkumise kehtetuks.

2) Tunnistada, et hageja on kinnisasja (korteri), mis asub aadressil XXX(katastritunnus XXX,

reg.osa nr.XXX), ainuomanik ja kostjal II ei tekkinud omandiõigust vaidlusaluse kinnisasja

suhtes, kuna 17.01-2017.a läbiviidud enampakkumine oli kehtetu.

3) Kohustada kostjat T S välja anda hagejale Irina Ivanovale kinnisasja (aadress: XXX;

katastritunnus XXX, reg.osa nr.XXX) enampakkumise kehtetuks tunnistamise korral.

Kostja I vastus hagiavaldusele

1. Kostja I hagi ei tunnista.

2. 29.07.2015.aastal Narva kohtutäitur Krista Järvet alustas täitemenetluse (täiteasi nr

167/2015/831) I I suhtes sissenõudja KÜ TALLINNA MNT. 36 (registrikood XXX) 29.07.2015

esitatud täitmisavalduse ja Viru Maakohtu 16.06.2015.a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-4226

alusel. Viru Maakohtu 16.06.2015. a kohtuotsusega tsiviilasjas

nr 2-15-4226 kohus mõistis Irina Ivanovalt välja KÜ TALLINNA MNT. 36 kasuks võlgnevus

suurusega 1 332.11 eurot, viivised suurusega 174.14 eurot ja menetluskulud suurusega 225.00

eurot. Sissenõudja KÜ TALLINNA MNT. 36 esitas kohtutäiturile täitmisavalduse, milles palus

mõista I I välja võlgnevus suurusega 1 281.25 eurot. Sissenõudja andmeil enne täitmisavalduse

esitamist oli makstud 450.00 eurot I I poolt (vastuse lisa 1).

3. Hageja poolt välja toodud väited hageja ülalpidamisel oleva ema M I (isikukood XXX), hageja

tütre mõrva Peterburi linnas, hageja suhtes toime pandud röövimise Venemaa Föderatsiooni

territooriumil, dokumentide kaotuse, tervise probleemide ja hageja raske eluperioodi kohta ei

ole antud kohtuasjas asjakohased.

2-17-1621

4. Hageja poolt esitatud väide, et korteriomandi müümise tagajärjel on jäänud hageja koos emaga

ilma koduta, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuna TMS ei keela müüa

enampakkumisel kinnisasjana korterit, mida kasutatakse elamiseks.

5. 29.07.2015.aastal kohtutäitur koostas kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja täitmisteate, mis

oli saadetud I I Rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile XXX. Lähtudes TMS § 10 lg-st

1 kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara

arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud

kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate

kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud

dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Sama sätte lg 2 järgi dokumentide

kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses tsiviilkohtumenetluses

menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei tulene teisiti.

Menetlusdokumendi võib TsMS § 306 lg 3 järgi kätte toimetada mh postiteenust

majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Postiteenust majandustegevusena osutava isiku

vahendusel võib menetlusdokumendi TsMS § 312 lg 1 järgi kätte toimetada tähitult

väljastusteatega või lihtkirjana. Kuigi PostS § 7 lg 4 p 1 järgi edastatakse tähtsaadetisena

kirisaadetis, mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse

tuvastamist võimaldava tunnuse alusel, ei järeldu sellest, et tähtkirja saaks menetluses lugeda

kättetoimetatuks üksnes saajale või tema esindajale allkirja vastu üleandmisega. Saajale allkirja

vastu üleandmine on üksnes esmane ja eelistatud viis tähitud kirja üleandmiseks, kuid kui see ei

ole võimalik, saab kasutada ka TsMS 36. ptk-s ettenähtud võimalusi. TsMS § 326 lg 1 kohaselt

kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema

esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või

äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema

esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. TsMS 326 lg 2

järgi kättetoimetamine paragrahvi 326 lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui

menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt

erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik

kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seaduse § 322 lõike 1 või § 323

kohaselt. TsMS 36.ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks juhul, kui

menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta,

kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei

jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamis-

fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust

üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui

menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest. Seega võib kättetoimetamisteatise lugeda

vähemalt TsMS § 313 lg 5 mõttes usaldusväärseks ja kättetoimetamiseks piisavaks.

Kättetoimetamise vastab TsMS § 326 nõuetele, mh on proovitud saadetist üle anda vähemalt

kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja saadetis on

jäetud I I postkasti aadressil, mille ta ise avaldanud. Lisaks ei vaidle I I selle üle, et koht, kus

dokumendid prooviti anda, on tema elukoht (hagiavalduses ta ise kinnitas, et alaliselt elab

aadressil XXX). Lähtudes ülaltoodust saab lugeda 29.07.2015.a. täitmisteade võlgnikule

kättetoimetatuks postkasti panekuga I I Rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile XXX

(vastuse lisa 2), lisaks täitmisteade oli avaldatud 27.08.2015.a. väljaandes Ametlikud

Teadaanded (vastuse lisa 3).

6. 10.11.2015. aastal kohtutäitur esitas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse

keelumärge korteriomandi, asukohaga XXX, käsutamise keelamiseks sissenõudja KÜ

TALLINNA MNT. 36 kasuks. Vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt ja selle

edastamisega seotud täitekulu väljamõistmise otsus oli edastatud I I14.11.2015. aastal. Lisaks

16.11.2015. a I I

2-17-1621

7. oli saadetud meeldetuletus pakkumisega kustutada võlgnevuse kuni 30.11.2015.a.

vabatahtlikult.

8. 17.02.2016. aastal sissenõudja KÜ TALLINNA MNT. 36 esitas kohtutäiturile avalduse, millega

palus korraldada enampakkumise I I kuuluva korteriomandi, asukohaga XXX, müümise

eesmärgil sissenõudja KÜ TALLINNA MNT. 36 nõude rahuldamiseks (vastuse lisa 4).

9. 19.02.2016. aastal kohtutäitur saatis I I Rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile XXX

teatise, et 09.03.2016 toimub korteriomandi, asukohaga XXX arest. 09.03.2016. aastal

kohtutäitur arestis nimetatud korterioman-di, määrates korteriomandi hinnaks 18 000.00 eurot.

Kinnisasja arestimise akt oli kätte toimetatud I I 21.03.2016.aastal postkasti aadressil XXX,

panekuga (vt vastuse p 4) (vastuse lisa 5), lisaks kinnisasja arestimisakt oli lisatud I I suunatud

e-kirjale, mille kättesaamist I I on kinnitanud (vastuse lisa 8). Hageja väidab, et korteriomandi,

asukohaga XXX, tegelikuks turuhinnaks on 23 500 eurot. TMS § 217 lg 1 kohtutäituri otsuse

või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib

täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui

kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Juhul, kui kinnisasja arestimisakt ei ole vaidlustatud ja see on kehtiv, siis

on õigustatud ka kinnisasja arestimisele järgnev menetlustoiming täitemenetluses, ehk

kinnisasja müük. Hageja ei vaidlustanud kohtutäituri määratud hinda ja talle oli mh kätte

toimetatud arestimisakt, milles kohtutäitur oli hinnatud korteri väärtuseks 18 000.00 eurot ja

teavitanud kohtutäituri otsuse peale 10 päeva jooksul kaebuse esitamise võimalusest. Seega on

hageja kaotanud õiguse tugineda hagis hinna ebaõigele määramisele.

10. 10.03.2016.aastal I I esitas kohtutäiturile e-posti kaudu aadressilt taotluse palvega lubada tasuda

tekkinud võlgnevust igakuiste osamaksetena (vastuse lisa 6), mis oli rahuldatud kohtutäituri

poolt sissenõudja nõusolekul. Kiri võla tasumise tingimustega koos kinnisasja arestimisaktiga

oli saadetud I I e-posti aadressile 14.03.2016.aastal. Nimetatud kirjas oli märgitud, et I I on

kohustatud tasuma võlgnevust alates 28.03.2016.aastast kuni võla tasumiseni igakuiste

osamaksetena (14.03.2016. a seisuga võlgnevuse suurus moodustas 1 616.71 eurot) ja maksete

sooritamiseks vajalikud rekvisiidid, nimelt kohtutäituri ametialasele arvelduskonto number

(vastuse lisa 7). Hageja väide, et ta ei saanud kätte käesolevat kirja on ebaõige, kuna

14.03.2016. aastal I I kinnitas e-posti kaudu, et ta hakkab tasuma oma võlgnevust igakuiste

osamaksetena alates 28.03.2016.aastast (vastuse lisa 8), seega oma vastusega ta kinnitas

nimetatud kirja kättesaamist. Sellest tulenevalt I I oli teadlik oma võlgnevuse olemasolust ja

võlgnevuse suurusest, samuti oli ta teadlik, et võlgnevust tuleb tasuda kohtutäituri Krista Järveti

ametialasele arvelduskontole, mitte sissenõudja KÜ TALLINNA MNT. 36 arvelduskontole.

Lisaks kohtutäitur juhib tähelepanu sellele, et Irina Ivanova korduvalt saatis kohtutäiturile e-

kirju e-posti aadressilt mis tõendab, et nimetatud e-posti aadress on I I kasutusel.

11. 31.03.2016. aastal kandis I I kohtutäituri ametialasele arvelduskontole 140.00 eurot,

18.04.2016.aastal kandis veel 150.00 eurot ning peale nimetatud laekumisi ei laekunud enam

raha kohtutäituri ametialasele arvelduskontole I I poolt, seega I I on rikkunud endale võetud

kohustust võlgnevuse tasumise osas ja kohtutäituril tekkis õigus nõuda võlgnevuse tasumist.

Samuti ei ole kohtutäiturile teada, et I I ja Korteriühistu TALLINNA mnt 36 vahel on sõlmitud

kokkulepe, mille kohaselt I I kohustub tasuma Viru Maakohtu 16.06.2015.a. kohtuotsusega

tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlgnevust otse sissenõudja Korteriühistu TALLINNA

mnt 36 arvelduskontole. Hageja väide, et tema arvates võlgnevuse tasumine otse sissenõudja

Korteriühistu TALLINNA mnt 36 arvelduskontole oli mõistlik, kuna Korteriühistu TALLINNA

mnt 36 poolt koostatud arved kommunaalteenuste eest sisaldasid Viru Maakohtu 16.06.2015. a

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlgnevuse summat on ekslik, kuna I I

2-17-1621

ise kinnitas e-kirjaga, et ta on teadlik, et Viru Maakohtu 16.06.2015.a. kohtuotsusega tsiviilasjas

nr 2-15-4226 välja mõistetud võlgnevus on üle antud täitmisele kohtutäiturile ning et tasumist

tuleb teostada kohtutäituri arvelduskontole (vastuse lisa 8).

12. VÕS § 88 lg 1 järgi võib võlgnik mitme kohustuse täitmiseks raha üle andes määrata, millise

kohustuse täitmiseks ta raha annab, kui sellest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks ning kui võlg-

nik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud,

millise kohustuse ta on täitnud, võib VÕS § 88 lg 4 kohaselt määrata selle võlausaldaja.

Hagiavaldusele lisatud lisadest tulenevalt I I ja M I teostasid maksed sissenõudja Korteriühistu

TALLINNA mnt 36 arvelduskontole selgitusega „korterimaks XXX“, määramata, millised

kohustused täidetakse esimeses järjekorras ja seega Korteriühistu TALLINNA mnt 36 võis ise

määrata, milline kohustus täidetakse, s.o Viru Maakohtu 16.06.2015. a kohtuotsusega

tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlgnevus või jooksvad arved kommunaalteenuste eest.

Sellest tulenevalt Korteriühistul TALLINNA mnt 36 on õigus arvestada I I ja M I poolt

teostatud maksed jooksvate arvete kommunaalteenuste eest katteks.

13. Hageja väide valesti võlgnevalt summalt arvestatud viiviste kohta ei ole antud kohtuasjas

asjakohane.

14. Täitemenetluse seadustiku § 198 alusel sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises

järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3)

kinnisvarale. Kuna I I kuuluvatelt kohtutäituriga arestitud pangakontodelt raha ei laekunud ning

puudus temal ka muu tulu või vara, millele kohtutäitur võiks sissenõuet pöörata, kohtutäitur oli

sunnitud pöörama sissenõuet I I kuuluvale ainuvarale, nimelt korteriomandile, asukohaga XXX

ning kuna sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei andnud tulemust, oli kohtutäituril TMS

§ 53 lg 1 alusel õigus arestida sissenõudja taotluse alusel korteriomandit. Kohtutäitur juhib

tähelepanu sellele, et võlgnik peab täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ka ise

aktiivselt ning nt välja pakkuma tegelikke võimalusi muu vara müümiseks, et vältida kinnisasja

müüki (RKTKo 28.09.2011. a, 3-2-1-69-11 p 15).

15. Vastavalt sissenõudja Korteriühistu TALLINNA mnt 36 poolt kohtutäiturile esitatud tõendile nr

2016-3, 31.07.2016. seisuga Viru Maakohtu 16.06.2015. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-

4226 välja mõistetud võlgnevuse jääk oli 1 304.00 eurot (vastuse lisa 9) ning kuna sissenõudja

nõude rahuldamine muul viisil ei andnud tulemust 15.08.2016. aastal kohtutäitur teavitas, et

avalikul elektroonilisel enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

oksjonikeskkonnas müüakse I I kuuluv korteriomand, asukohaga XXX. Vastavasisuline teade

oli avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.08.2016.aastal ja toimetatud kätte I I

30.08.2016.a (vt vastuse p 4) elukoha aadressile XXX postkasti panekuga. Kuna nimetatud

enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat, enampakkumine oli kuulutatud nurjunuks.

Enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt, millega kohtutäitur palus teatada 5 päeva jooksul,

alates antud dokumendi kättesaamisest, missugune on I I arvamus kinnisasja allahindamise

kohta oli kätte toimetatud I I elukoha aadressile 20.09.2016.aastal ja e-postile (vastuse lisa 10)

jäi ilma I I vastuseta. TMS § 100 lg 5 järgi kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte

rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise

kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta, asju ei või alla hinnata rohkem kui 70

protsenti esimese enampakkumise alghinnast. Sellest tulenevalt kohtutäitur koostas vara

ümberhindamise akti määrates korteriomandi uueks hinnaks 13 500.00 eurot (vastuse lisa 11).

Vara ümberhindamise akt toimetatud hagejale kätte 15.12.2016. a postkasti panekuga (vt

vastuse p 4).

2-17-1621

16. Vastavalt sissenõudja Korteriühistu TALLINNA mnt 36 poolt kohtutäiturile esitatud tõendile nr

2017-1, 01.01.2017.a seisuga Viru Maakohtu 16.06.2015.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-

4226 välja mõistetud võlgnevuse jääk oli 1 304.00 eurot (vastuse lisa 12). Kohtutäitur juhib

tähelepanu sellele, et kinnisasja müümine on õigustatud alles siis, kui on selge, et sissenõudja

nõuet ei ole võimalik rahuldada muul viisil ning kuna sissenõudja nõude rahuldamine muul

viisil ei andnud tulemust, 06.12.2016. aastal kohtutäitur teavitas, et ta hakkab korduvalt müüma

avalikul elektroonilisel enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

oksjonikeskkonnas I I kuuluvat korteriomandit, asukohaga XXX. Vastavalt vara

ümberhindamise aktile alghinnaks on määratud

13 500.00 eurot. Teade kordusenampakkumise läbiviimise kohta oli avaldatud väljaandes

Ametlikud Teadaanded 08.12.2016, kätte toimetatud I I elukoha aadressile XXX linn postkasti

panekuga (vt vastuse p 4) ja e-posti aadressile (vastuse lisa 13). Korduv teade

kordusenampakkumise läbiviimise kohta oli saadetud 12.01.2017.aastal I I e-postile (vastuse

lisa 14).

17. Kohtutäitur juhib tähelepanu sellele, et 03.01.2017. aastal sissenõudjale KÜ-le TALLINNA

MNT. 36 oli esitatud päring võlgnevuse olemasolu ja suuruse kohta 03.01.2017. a seisuga.

Vastuseks sissenõudja KÜ TALLINNA MNT. 36 teavitas kohtutäiturit, et I I võlgnevus KÜ

TALLINNA MNT. 36 ees 01.01.2017. a seisuga moodustas 1 739.82 eurot (Viru Maakohtu

16.06.2015.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlgnevus suurusega

1 304.00 eurot ja jooksev võlgnevus suurusega 435.82 eurot) ning seega 10.01.2017-

17.01.2017. a kordusenampakkumise toimumise ajal oli I I Viru Maakohtu 16.06.2015.a.

kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-4226 alusel sissenõudja KÜ TALLINNA MNT. 36 kasuks välja

mõistetud võlgnevus tasumata (vastuse lisa 12). Nagu eespool on viidatud, 01.01.2017. seisuga

hageja võlgnevus sissenõudja ees moodustas 1 739.82 eurot. 05.01.2017. a hageja kandis

sissenõudja arvelduskontole 150.00 eurot, seega enampakkumise toimumise ajal oli hagejal

võlgnevus sissenõudja ees summas 1 589.82 eurot, sh Viru Maakohtu 16.06.2015.a.

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlgnevus. Hageja väidab, et

enampakkumise toimumise ajal hagejal puudus võlgnevus sissenõudja ees, kuid raha, summas 1

374.00 eurot kandis ta sissenõudja arvelduskontole 21.01.2017.a, s.o pärast enampakkumise

lõppemist. TMS § 95 lg 11 kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on

võlgnikul õigus sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise

lõppemist. Kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja

nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas

toimuva enampakkumise ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest.

18. 10.01.2017-17.01.2017.a. toimunud kordusenampakkumisel müüdav korteriomand, asukohaga

XXX, on müüdud ostjale T S (isikukood XXX) hinnaga 13 500.00 eurot, vara

kordusenampakkumise akt oli kätte toimetatud I I elukoha aadressile XXX, postkasti panekuga

ja e-posti aadressile 18.01.2017. aastal.

19. Hageja leiab, et temale kuuluva korteri enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks, sest

kohtutäitur on rikkunud enampakkumise korraldamisel enampakkumise olulisi tingimusi. TMS

§ 223 lg 2 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib

täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara

on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise

arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kohtutäituri hinnangul ei

nähtu hagiavaldusest selliseid asjaolusid, mis lubaksid väita, et enampakkumine oleks tühine ja

seetõttu saaks enampakkumise kehtetuks tunnistada. Enampakkumise võib kehtetuks tunnistada,

kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Kuna erinevalt enampakkumise aktist ei pea

enampakkumise kuulutust võlgnikule kätte toimetama, vaid piisab selle sisust teatamisest, ei saa

enampakkumisest mitteteatamist lugeda enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks.

2-17-1621

Kohtutäituril on õigus endal otsustada, millisel viisil ta enampakkumise enampakkumise

toimumisest võlg-nikku teavitab. Tõendamiskoormis selles osas, et hageja ei saanud teadet

enampakkumise toimumisest kätte, lasub hagejal. Hagiavalduses hageja ise kinnitas, et ta sai

vara enampakkumise akti kätte 23.01.2017.a, kuid kuna hageja väitel ta ei valda eesti keelt, ei

saanud ta aru, mis dokumendiga on tegemist. Sellest tulenevalt saab järeldada, et hageja on

saanud kätte ülejäänud kohtutäituri poolt saadetud dokumendid, sh teade enampakkumise

läbiviimise kohta, kuid eesti keele mittevaldamise tõttu ignoreeris neid.

20. 05.01.2017.a kohtutäiturile esitatud vastusega sissenõudja KÜ TALLINNA MNT. 36 kinnitas,

et Viru Maakohtu 16.06.2015.a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-4226 alusel välja mõistetud

võlgnevus oli tasumata ja seega ei saa I I väita, et 10.01.2017-17.01.2017. a toimunud

kordusenampakkumise läbiviimise ajal puudus temal võlgnevus sissenõudja KÜ TALLINNA

MNT. 36 ees, kuna raha, summas 1 374.00 eurot kandis ta sissenõudja arvelduskontole

21.01.2017.a, s.o pärast enampakkumise lõppemist. Lisaks I I ise kinnitas kohtutäiturile

suunatud elektrooniliste kirjadega (vastuse lisad 6 ja 8), et ta on teadlik oma võlgnevuse

olemasolust ja võlgnevuse suurusest kohtutäituri Krista Järveti ja KÜ TAL-LINNA MNT. 36

ees ning oli ta teadlik, et võlgnevust tuleb tasuda kohtutäituri Krista Järveti ametialasele

arvelduskontole, mitte sissenõudja KÜ TALLINNA MNT. 36 arvelduskontole. Kohtutäitur on

seadusest tulenevalt teinud kõik, et teavitada I I enampakkumise toimumisest, kohtutäitur on

edastanud I I teate enampakkumise toimumisest kirja teel postkasti panemisega kohtutäiturile

teadoleval aadressil, saates teate I I kasutusel olevale e-posti aadressile , avaldades teate

Ametlikes Teadaannetes (vastuse lisa 15) ja internetiportaalis varad.ee ning vastavalt vastuse p-s

4 ülaltoodud argumentatsioonile saab lugeda I I enampakkumise teate kättetoimetatuks. Kuna

kohtutäitur on seadusest tulenevalt edastanud I I enampakkumise teate, siis ei ole kohtutäitur

rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi, sest asjaolu, et Irina Ivanova väidetavalt ei saanud

teada enampakkumise toimumisest, on I I enda käitumise tulemus.

21. Arvestades ülaltooduga Kostja 1 on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata täies

ulatuses.

22. Kostja I arvab, et menetluskulud peab kandma hageja.

Kostja II vastus hagiavaldusele

2-17-1621

2-17-1621

Kostja III vastus hagiavaldusele

1. KÜ Tallinna mnt 36 hagi ei tunnista.

2. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Viru Maakohtu 16.06.2015 tagaseljaotsusega tsiviilasjas

nr 2-15-4226 I. I KÜ Tallinna mnt 36 kasuks välja võlgnevus summas 1731,25 eurot.

I. I ei tasunud võlga ja KÜ pöördus kohtutäituri poole täitemenetluse alustamise avaldusega.

I. I ei vaidlustanud nimetatud kohtuotsust ja kohtutäituri tehinguid täiteasjas nr 167/2015/831:

- 29.07.2015 täitmisteatis,

- 09.03.2016 kinnisasja arestimise akt,

- 18.01.2017 vara enampakkumise akt.

Täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teade avalikustati Ametlikes Teadaannetes 15.08.2016

(nr 990866, vastuse lisa 1) ja 08.12.2016 (nr 1057528, vastuse lisa 2).

I. I kohtuotsuse järgset võlga kohtutäituri poolt määratud tähtajaks ei tasunud. Raha ülekandmisega

kohtutäiturile kinnitas Ivanova, et ta teadis kohtuotsuse ning täitemenetluse olemasolust aga ei

2-17-1621

maksta. Sel alusel pole I. I seaduslikku alust kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks vara

müümisel.

III. I poolt lisatud panga väljavõtetega püüab ta kohut eksitusse viia ja tõestada, et ta maksis

korteriühistulele kohtuotsuse alusel. Tegelikkuses olid need jooksvad maksed korteriühistulele.

Menetlusabi ja hagi tagamine

10.03.2017 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta 300 euro riigilõivu

tasusmisest hagiavalduse esitamisel ja 50 euro riigilõivu tasumisest hagi tagamise avalduse

esitamisel.

20.03.2017 määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise avalduse ja kandis kostja II kuuluvale

kinnisasjale asukohaga XXX võõrandamise keelumärke Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosas nr 2562309 III jakku hageja kasuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata, lähtudes järgmistest asjaoludest.

19.02.2016 saatis kohtutäitur hageja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile XXX teatise, et

09.03.2016 toimub korteriomandi, asukohaga XXX arest. 09.03.2016. aastal arestis täitur arestis

nimetatud korteriomandi, määrates korteri-omandi hinnaks 18 000.00 eurot. Kinnisasja arestimise

akt toimetati I I kätte 21.03.2016 postkasti panekuga aadressil XXX. Lisaks oli kinnisasja

arestimisakt lisatud I I suunatud e-kirjale, mille kättesaamist I I kinnitas (vastuse lisa 8). Hageja

väidab, et korteriomandi, asukohaga XXX, tegelikuks turuhinnaks on 23 500 eurot. TMS § 217 lg 1

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokume-ndi täitmisel või täitetoimingu tegemisest

keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates

päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui kinnisasja arestimisakti ei vaidlustatud, on õiguspärane

ka kinnisasja arestimisele järgnev menetlustoiming täitemenetluses ehk kinnisasja müük.

Hageja kohtutäituri määratud hinda 18 000 eurot ei vaidlustanud, seega kaotas hageja õiguse

tugineda hagis hinna ebaõigele määramisele.

10.03.2016 esitas hageja kohtutäiturile e-aadressilt taotluse (tl 19) lubada tasuda võlga igakuiste

osamaksetena, mille kohtutäitur sissenõudja nõusolekul rahuldas. Kiri võla tasumise tingimustega

koos kinnisasja arestimisaktiga oli saadetud hageja e-posti aadressile 14.03.2016 (tl 22). Kirja

kohaselt oli hageja kohustatud tasuma võla alates 28.03.2016. a igakuiste osamaksetena (14.03.2016

seisuga oli võlg 1616.71 eurot). Kirjas olid märgitud maksete sooritamiseks vajalikud rekvisiidid,

nimelt kohtutäituri ametialasele arvelduskonto number.

Hageja väide, et ta ei saanud 14.03.2016 kirja kätte, on ebaõige, kuna 14.03.2016 e-kirjas (tl 24)

kinnitas ta, et ta hakkab tasuma oma võlgnevust igakuiste osamaksetena alates 28.03.2016. Seega

oma vastusega kinnitas ta 14.03.2016 kirja kättesaamist. Eeltoodust tulenevalt oli hageja teadlik

oma võla suurusest samuti sellest, et võlg tuleb tasuda kohtutäituri Krista Järveti ametialasele

arvelduskontole, mitte sissenõudja KÜ TALLINNA MNT. 36 arvelduskontole.

2-17-1621

31.03.2016. aastal kandis hageja kohtutäituri ametialasele arvelduskontole 140.00 eurot, 18.04.2016

kandis veel 150.00 eurot. Rohkem raha kohtutäituri ametialasele kontole hagejalt ei laekunud.

Seega rikkus hageja endale võetud kohustust võla tasumise osas ja kohtutäituril tekkis õigus nõuda

võla tasumist.

Hageja väide, et tema arvates on võla tasumine otse sissenõudja Korteriühistu TALLINNA mnt 36

arvelduskontole oli mõistlik, kuna Korteriühistu TALLINNA mnt 36 poolt koostatud arvtes

kommunaalteenuste eest oli Viru Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226

välja mõistetud võlasummat on ekslik, kuna hageja ise kinnitas e-kirjaga, et on teadlik, et Viru

Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võla üle andmisest

täitmisele kohtutäiturile ning et tasuda tuleb kohtutäituri arvelduskontole (tl 24).

VÕS § 88 lg 1 järgi võib võlgnik mitme kohustuse täitmiseks raha üle andes määrata, millise

kohustuse täitmiseks ta raha annab, kui sellest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks ning kui võlgnik

ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise

kohustuse ta on täitnud, võib VÕS § 88 lg 4 kohaselt määrata selle võlausaldaja.

Hageja maksis sissenõudja Korteriühistu TALLINNA mnt 36 arvelduskontole selgitusega

„korterimaks XXX“, määramata, millised kohustused täidetakse esimeses järjekorras ja seega

Korteriühistu TALLINNA mnt 36 võis ise määrata, mis kohustus täidetakse, kas Viru Maakohtu

16.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlgnevus või jooksvad arved

kommunaalteenuste eest. Sellest tulenevalt Korteriühistul TALLINNA mnt 36 oli õigus arvestada I

I ja M I poolt teostatud maksed jooksvate arvete kommunaalteenuste eest katteks.

Kuna kostja III nõude rahuldamine muul viisil ei andnud tulemust, oli kohtutäituril TMS § 53 lg 1

alusel õigus sissenõudja taotluse alusel korteriomand arestida.

Riigikohtu 3-2-1-69-11 p 15 kohaselt peab võlgnik täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma

ka ise aktiivselt ning nt välja pakkuma tegelikke võimalusi muu vara müümiseks, et vältida kinnis-

asja müüki. Hageja täituriga ühendust ei võitnud ja variante võla tasumiseks välja ei pakkunud.

Vastavalt kostja III kohtutäiturile esitatud tõendile nr 2016-3, 31.07.2016 oli seisuga Viru

Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlgnevuse jääk oli 1

304.00 eurot ning kuna sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei andnud tulemust, teavitas

täitur 15.08.2016 avalikul elektroonilisel enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

oksjonikeskkonnas hagejale kuuluva korteriomandi, asukoht XXX, müügis. Sama teade oli

avaldatud 15.08.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded ja toimetatud kätte I I 30.08.2016 elukoha

aadressile XXX, postkasti panekuga. Kuna enampakkumisele ühtegi osavõtjat ei ilmunud, kuulutati

enampakkumine nurjunuks.

Enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt, millega kohtutäitur palus teatada hagejat 5 päeva

jooksul, alates antud dokumendi kättesaamisest arvamusest kinnisasja allahindamise kohta,

toimetati hagejale elukoha aadressile 20.09.2016 ja e-postile (tl 26-28). Hageja ei vastanud. TMS §

100 lg 5 järgi kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise

enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja

sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise

alghinnast. Sellest tulenevalt kohtutäitur koostas vara ümberhindamise akti ja määras korteriomandi

uueks hinnaks 13 500.00 eurot (tl 29). Vara ümberhindamise akt toimetatud hagejale kätte

15.12.2016 postkasti panekuga.

06.12.2016 teavitas kohtutäitur, et ta hakkab korduvalt müüma avalikul elektroonilisel

enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas I kuuluvat

2-17-1621

korteriomandit, asukohaga XXX. Vastavalt vara ümberhindamise aktile alghinnaks on määratud 13

500 eurot. Teade kordusenampakkumise läbiviimise kohta oli avaldatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded 08.12.2016, kätte toimetatud hagejale elukoha aadressile XXX postkasti panekuga ja e-

posti aadressile (tl 34). Korduv teade kordusenampakkumise läbiviimise kohta oli saadetud

12.01.2017 hageja e-postile (tl 35).

Kostja III teavitas kohtutäiturit, et hageja võlg kostja III ees 01.01.2017 seisuga oli 1739.82 eurot,

mis koosnes Viru Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud

võlast 1 304.00 eurot ja jooksvast võlast 435.82 eurot. Seega 10.01.2017-17.01.2017

kordusenampakkumise toimumise ajal oli hagejal Viru Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsuse

tsiviilasjas

nr 2-15-4226 alusel kostja III kasuks välja mõistetud võlg tasumata.

01.01.2017 seisuga oli hageja võlg kostja III ees moodustas 1739.82 eurot. 05.01.2017 kandis

hageja kostja III arvelduskontole 150.00 eurot. Seega enampakkumise toimumise ajal oli hagejal

võlg kostja III ees 1 589,82 eurot Hageja väidab, et enampakkumise toimumise ajal hagejal kostja

III ees võlga ei olnud, kuid 1 374.00 eurot kandis ta kostja kontole 21.01.2017, see on pärast

enampakkumise lõppemist.

TMS § 95 lg 11 kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on võlgnikul õigus

sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui võlgnik

või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja

täitekulude katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise

ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest.

10.01.2017-17.01.2017 toimunud kordusenampakkumisel müüdav korteriomand, asukohaga XXX,

müüdi kostjale II hinnaga 13 500 eurot, vara kordusenampakkumise akt oli kätte toimetatud I I

elukoha aadressile XXX, postkasti panekuga ja e-posti aadressile 18.01.2017. aastal.

Hageja väiteid, et temale kuuluva korteri enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks, sest

kohtutäitur on rikkunud enampakkumise korraldamisel enampakkumise olulisi tingimusi, ei saa

võtta arvesse. TMS § 223 lg 2 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks,

kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise

arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hagiavaldusest ei nähtu

asjaolusid, mis kinnitaksid enampakkumise tühisust. Enampakkumise võib kehtetuks tunnistada,

kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Erinevalt enampakkumise aktist ei pea

enampakkumise kuulutust võlgnikule kätte toimetama, vaid piisab selle sisust teatamisest, ei saa

enampakkumisest mitteteatamist lugeda enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks.

Kohtutäituril on õigus endal otsustada, millisel viisil ta enampakkumise enampakkumise

toimumisest võlgnikku teavitab. Tõendamiskoormis selles osas, et hageja ei saanud teadet

enampakkumise toimumisest kätte, lasub hagejal. Hagiavalduses kinnitas hageja, et ta sai vara

enampakkumise akti kätte 23.01.2017.

05.01.2017 kostjale I esitatud vastuses kostja III kinnitas, et Viru Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsuse

tsiviilasjas nr 2-15-4226 alusel välja mõistetud võlg oli tasumata. Seega ei saa hageja väita, et

10.01.2017-17.01.2017. a toimunud kordusenampakkumise läbiviimise ajal tal võlga kostja III ees

ei olnud, 1 374.00 eurot kandis ta kostja III kontole 21.01.2017, see on pärast enampakkumise

lõppu.

Hageja kinnitas kohtutäiturile saadetud e-kirjadega, et ta on teadlik võlast ja selle suurusest teadlik

ning samuti teadlik sellest, et võlg tuleb tasuda kostja I ametialasele kontole. Kostja I tegi kõik

2-17-1621

endast oleneva, et teavitada hagejat enampakkumise toimumisest, samuti saatis ta hagejale teate

enam-pakkumise toimumisest kirja teel postkasti panemisega kohtutäiturile teadoleval aadressil,

saates teate I I kasutusel olevale e-posti aadressile, avaldades teate Ametlikes Teadaannetes (vastuse

lisa 15) ja internetiportaalis varad.ee.

Seega tuleb lugeda enampakkumise teade hagejale kättetoimetatuks. Olles teadlik, et tema suhtes on

käimas täitemenetlus, oleks pidanud hageja ilmutama hoolsust täitemenetluse käigu ja võla kohase

tasumise osas.

Menetluskulud

Kuna otsus tehti hageja kahjuks jäävad menetluskulud hageja kanda.

10.03.2017 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi, vabastades ta 300 euro riigilõivu

tasumisest hagiavalduse esitamisel ja 50 euro riigilõivu tasumisest hagi tagamise avalduse

esitamisel. Kuna hageja varaline seisund ei ole menetluse käigus paranenud, vabastab kohus hageja

TsMS § 190 lg 8 alusel 350 riigilõivu riigituludesse maksmise kohustusest.

Õigusabikulude suuruse ja hüvitamise lahendab kohus eraldi määrusega pärast kohtuotsuse

jõustumist.

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi

kohtunik