5-17-39/3 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

51739

Otsuse kuupäev

16. november 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Viive Ligi

Kohtuasi

Meelis Kaldalu kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

23. oktoobri 2017. a otsuste nr 40, 41 ja 42 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Meelis Kaldalu kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 23. oktoobri 2017. aasta otsuste

nr 40, 41 ja 42 tühistamiseks rahuldamata.

2. Ülejäänud osas jätta Meelis Kaldalu kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Meelis Kaldalu esitas 18. oktoobril 2017 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) kaebuse, et mitmes

haldusreformi käigus liidetavas omavalitsuses ilmnes põhiseaduse (PS) § 156 rikkumine. Ta palus

tuvastada, millistes omavalitsustes see rikkumine aset leidis ja selle olulise mõju korral tühistada

kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemused.

2. 19. oktoobril 2017 esitas M. Kaldalu VVK-le veel kaks kaebust. Neist esimeses märkis ta, et

valimised korraldati olukorras, kus oli tuvastatud e-valimiste turvarisk, mille puhul võis olla

tegemist tahtliku turvaauguga laialdase jälgimise korraldamiseks. Samuti märkis ta, et valimiste

ühetaolisus on muutunud raskesti hoomatavaks, kuna e-valimistel ei tuvastata valijaid silmast silma,

e-valimispäev ja valimispäev ei kattu ja e-häält pole võimalik valimispäeval muuta. Teises kaebuses

leidis M. Kaldalu, et nii 2015. kui 2017. aastal pole tema erinevaid valimiskaebusi menetletud.

Mõlemas kaebuses palus ta, et VVK hakkaks viimaks kaebusi sisuliselt menetlema ja võtaks

seisukoha, et salajaste e-valimiste korraldamine on muutunud põhiseadusevastaseks ning et

evalimiste kõvakettad tuleb säilitada.

3. 23. oktoobril 2017 saatis M. Kaldalu VVK koosoleku ajal e-kirja teel avalduse, milles esitas

täiendavad selgitused ja muutis oma taotlusi.

4. VVK jättis M. Kaldalu 18. oktoobri 2017. aasta kaebuse 23. oktoobri 2017. aasta otsusega nr 42

läbi vaatamata, kuna selles ei vaidlustatud valla või linna valimiskomisjoni või valimiste korraldaja

otsuseid või toiminguid, vaid esitati üldist laadi kahtlustusi valimiste kohta.

5. M. Kaldalu 19. oktoobril 2017 esitatud kaebused jättis VVK läbi vaatamata 23. oktoobri

2017. aasta otsustega nr 40 ja 41. Esimese kaebuse kohta märkis VVK otsuses nr 40, et

elektrooniliste häälte säilitamise toimingud ei mõjuta kaebajale antud häälte kindlakstegemist.

5-17-39

Seetõttu ei saa need kaebaja õigusi rikkuda. Mis aga puudutab üldisi etteheiteid elektroonilise

hääletamise korraldusele, siis valimiskaebust ei saa esitada rahulolematuse tõttu kehtiva õigusega.

Teise kaebuse kohta märkis VVK otsuses nr 41, et sellest ei selgu täpselt, milliste varasemate

kaebuste menetlemata jätmist on vaidlustatud. Lisaks selgitas VVK, et ei ole M. Kaldalu 2015. aasta

ja 2017. aasta kaebusi ignoreerinud ning et kaebaja jaoks ebasoodsa otsuse tegemine ei tähenda

menetlusnõuete rikkumist. Teises kaebuses elektroonilise hääletamise kohta esitatud taotluse kohta

leidis VVK, et see ei ole kaebuse põhjendustega seotud. 23. oktoobril 2017 e-kirjaga saadetud

avalduse kohta otsustas VVK, et see tuleb jätta läbi vaatamata kaebetähtaja möödumise ja allkirja

puudumise tõttu.

6. M. Kaldalu esitas 27. oktoobril 2017 vahetult Riigikohtule kaebuse VVK otsuste peale. Kuna

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lõike 1 järgi esitatakse kaebus

Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu, edastas Riigikohus kaebuse 3. novembril 2017

Vabariigi Valimiskomisjonile.

7. 7. novembril 2017 saatis Vabariigi Valimiskomisjon M. Kaldalu kaebuse Riigikohtule koos

vaidlustatud otsuste ja kaaskirjaga, milles jäi otsustes esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta

kaebuse rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHAD

8. Kaebaja selgitab esiteks, et viibib kaebuse koostamise ajal vanglas ja palub endale tagada ligipääs

internetile ja tingimused valimiskaebuste esitamiseks. Lisaks märgib ta, et ei temal ega ka ühelgi

teisel valimisliidu Südamega Tartu esindajal ei võimaldatud osaleda valimisdebattides.

9. Teiseks leiab kaebaja sisuliselt seda, et toimunud kohaliku omavalitsuse volikogude valimised

olid e-hääletamise ja valimispäeval hääletamise erinevuste tõttu vastuolus valimiste ühetaolisuse

põhimõttega.

10. Kolmandaks leiab kaebaja, et valimised toimusid salajasuse põhimõtet rikkudes, kuna valimised

korraldati hoolimata tuvastatud turvariskist.

11. Neljandaks rikuti kaebaja hinnangul kohaliku omavalitsuse volikogu valmistel PS § 156 sellega,

et mõnes omavalitsusüksuses oli kandidaatide ja valijate nimekirja kantud selle

omavalitsusüksusega alles pärast valimistulemuste väljakuulutamist ühendatavate valdade ja linnade

elanikke.

12. Kaebaja palub eespool punktides 9–11 kirjeldatud kaebusi vaadelda kaebustena VVK otsuste

peale (vt eespool punktid 4 ja 5). Kui tuvastatakse rikkumine ja leitakse sellel olevat oluline mõju

hääletamistulemusele, palub kaebaja tunnistada hääletamistulemused kehtetuks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Osas, milles kaebus puudutab interneti kasutamise ja valimiskaebuste kirjutamise tingimusi

vanglas ning osavõttu valimisdebattidest, ei ole selle lahendamine Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi pädevuses. Need etteheited ei puuduta valimiskomisjonide otsuseid ega

toiminguid. Juhindudes PSJKS § 40 lõike 1 punktist 1 jätab kolleegium kaebuse selles osas läbi

vaatamata.

2(3)

5-17-39

14. M. Kaldalu kaebused valimiste ühetaolisuse ja salajasuse põhimõtte ning PS § 156 rikkumise

peale on Vabariigi Valimiskomisjon kolleegiumi hinnangul jätnud eespool punktides 4 ja 5 märgitud

põhjendustel õiguspäraselt läbi vaatamata. Seetõttu jätab kolleegium PSJKS § 46 lõike 1 punktist 2

juhindudes M. Kaldalu kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 23. oktoobri 2017. a otsuste nr 40, 41

ja 42 peale rahuldamata.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Viive Ligi

3(3)