1-17-4407/55 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.10.2017, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-17-4407

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Rahvakohtunikud

Mare Võrno, Helen Leuska

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Tõlk

Riina Palmi, Jelena Laas

Prokurör

Sirje Merilo

Kriminaalasi

Nikita Gikalo süüdistatuna KarS § 200 lg 2 p 7 järgi

üldmenetluses

Aleksandr Razdorski süüdistatuna KarS § 200 lg 2 p 7 järgi

üldmenetluses

Süüdistatavad

NIKITA GIKALO, isikukood 39607255236, elukoht xxxx

(viibib xxxx); kodakondsus määratlemata; 8. klassi haridus,

emakeel vene keel; ei tööta; kriminaalkorras karistatud 3-l

korral, viimati 01.10.2015 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 ja

§ 199 lg 2 p 7, 8 - 25 lg 4 järgi, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta

vangistust,

mõistetavat

karistust

suurendati

eelmise

kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 26 päeva

vangistust võrra, lõplik karistus 1 aasta 26 päeva vangistust.

Sama kohtu 12.02.2016 määrusega vabastatud tingimisi enne

tähtaega katseajaga 6 kuud, vabanes 01.03.2016, katseaja lõpp

31.08.2016.

ALEKSANDR

RAZDORSKI,

isikukood

38101080213,

elukoht xxxx; kodakondsus määratlemata; 8. klassi haridus;

emakeel vene keel; töökoht – xxxx; varem kriminaalkorras

karistamata

Kaitsjad

Silvi Erro, Eduard Bulattšik

RESOLUTSIOON:

Tunnistada Nikita Gikalo süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis)

aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks 05.02.2017.

Tõkend vahistamine Nikita Gikalo suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tunnistada Aleksandr Razdorski süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3

(kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuse aeg 05.-06.02.2017 karistusaja hulka, karistust

jääb kanda 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva

vangistust.

KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust, ülejäänud 2

aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust jätta tingimisi kohaldamata katseajaga 4 (neli)

aastat.

Koheselt kandmisele kuuluv vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel.

Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Aleksandr Razdorski kinnipidamiskohta

saabumise aeg.

Mõista Nikita Gikalolt Eesti Vabariigi riigieelarve tuludesse menetluskulud, milleks on



sundraha 1175.00 eurot;



õigusabi kulud kohtueelses menetluses 158.64 eurot.

Menetluskulud kokku summas 1333.64 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004,

Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300 või Danske

Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700070858 ning selgitusega: „Nikita

Gikalo , 1-17-4407, menetluskulu“ Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus

tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Mõista Aleksandr Razdorskilt Eesti Vabariigi riigieelarve tuludesse menetluskulud, milleks on

 sundraha 1175.00 eurot;

 õigusabi kulud kohtueelses menetluses 48.00 eurot;

 õigusabi kulud kohtumenetluses 988.80 eurot.

Menetluskulud kokku summas 2211.80 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004,

Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300 või Danske

Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700070861 ning selgitusega: „Aleksandr

Razdorski, 1-17-4407, menetluskulu“ Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse

otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõend – CD plaat häirekeskuse andmebaasi salvestustega jätta kriminaaltoimikusse.

Kohtuotsus toimetada kätte Nikita Gikalole ja Aleksandr Razdorskile, kaitsjatele, prokurörile

ja kannatanutele ning saata täitmiseks Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest so. hiljemalt 01.11.2017. Apellatsiooniteate esitamisel on

kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 15.11.2017. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 30.11.2017.

Süüdistus

Nikita Gikalot ja Aleksandr Razdorskit süüdistatakse selles, et nemad 05.02.2017 kella 00.30

paiku xxxx maja juures tungisid kallale R V ja A N, peksid neid rusikate ja jalgadega pähe ja

kehasse ning peksmise käigus võtsid R V pükste taskust ära mobiiltelefoni Sony Xperia Zl

väärtusega 150 € ning A N pükste taskust mobiiltelefoni LG väärtusega 130 € koos

isikutunnistuse, juhilubade ja kliendikaartidega, põhjustades kannatanutele valu ja

tervisekahjustusi. Kui kannatanu A N järgnes neile, et oma telefon tagasi saada, siis peksid nad

kannatanut edasi.

Seega Nikita Gikalo ja Aleksandr Razdorskit, võttes vägivallaga ära võõraid vallasasju nende

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, panid toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus uuris järgmisi tõendeid

1. Kannatanu A N kohtus antud ütlusetut nähtub, et ööl vastu 05.02.2017 hakkas ta koos sõbra

R Viga mööda xxxx liikuma kesklinna poole, kui vastu tulid kaks meesterahvast - üks kogukam

ja teine väiksem. Kohakuti jõudes sai ta kogukamalt (viitas kohtusaalis Razdorski suunas) kohe

hoobi näkku, kukkus sellest pikali ja tundis, et kellegi käsi on taskus. Kui uuesti märkama

hakkas ja püsti tõusis, siis nägi, et R oli pikali maas, samuti nägi, et mingi kogu keeras nurga

taha. Sai aru, et tema taskust võeti telefon, et seda kätte saada, järgnes meestele mööda lumel

olevaid jälgi. Jõudnud ühe maja hoovi tuli nurga tagant seesama kogukam kuju ja lõi kohe jälle

rusikaga näkku. Teine mees oli ka sealsamas. Küsis enda telefoni ja ei mäleta, mida talle vastati,

kuid siis tuli juba politsei. Politsei juureolekul küsis ta uuesti oma telefoni, aga kogukam mees

kehitas seepeale õlgu. Tema palve peale helistas politseinik tema numbrile ja seepeale leiti kaks

telefoni sealtsamast mõne meetri kauguselt maast. Teine telefon oli R oma. Tunneb kohtusaalis

ära neid rünnanud mehed.

2. A N EMO patsiendikaart – nähtub, et tuvastati parema kulmu piirkonnas hematoom, huul

turses, suus põse limaskestal pindmised haavad.

3. Kannatanu R Vi kohtus antud ütlustest nähtub, et ööl vastu 05.02.17 tahtsid nad koos A Nga

minna baari, ta oli üle keskmise joobes. Xxxx kohtusid kahe mehega (tunneb kohtusaalis need

isikud ära viidates süüdistatavatele) ja „läks löömaks kohe" - sinise jopega mees (Gikalo) tõukas

teda, tema tõukas vastu ja sama sinise jopega mees lõi teda rusikaga näkku. Selle tagajärjel

kaotas ta teadvuse ja edasi mäletab hetkest, kui kiirabi ta autosse aitas. Enne seda lööki jõudis

silmanurgast veel märgata, et mingi madin oli A ja selle teise mehe vahel. Kui kiirabiautost

välja tuli, siis A tõi tema kätte tema enda telefoni, see olevat kusagil hoovis olnud.

4. R Vi patsiendikaart – nähtub, et tuvastati pea pindmised hulgivigastused.

5. Tunnistaja B Ki kohtus antud ütlustest nähtub, et ta oli ööl vastu 05.02.2017 kella 00.30

paiku oma kodus xxxx, kui läbi akna nägi tänaval liikumas kahte seltskonda - kaks meest tulid

turuplatsi poolt (ühel oli sinine jope ja teisel hele jope) ja kaks meest neile vastu. Vastutulijad

tundusid olema joobes ja tuikusid nähtavalt. Nad ei olnud veel kohakuti jõudnud, kui turuplatsi

poolt tulijad hakkasid jooksma teistele vastu ja siis läks löömiseks - sinise jopega mees hakkas

peksma ühte vastutulijat ja heleda jopega mees teist. Peksti nii käte kui jalgadega ja väga

intensiivselt ning juba esimeste löökide järel olid kannatanud pikali maas. Tema helistas siis

kohe 112 ja sel ajal peksmine jätkus, arvab, et see kestis vähemalt paar minutit. Korra läksid

peksjad juba veidi eemale, kuid siis tulid millegipärast tagasi, peksid veel ja ta nägi, kuidas

sinise jopega mees langes või kukkus ühele maasolijale peale. Kõik toimus värava ees

tänavavalgustuse all ja kõik oli läbi lippaia hästi näha. Tema pani riidesse ja välja minnes

märkas eemalt juba vilkureid. Kui tema värava juurde jõudis, siis oli üks pekstutest seal ees

maas vereloigus ning ülejäänud olid edasi liikunud kõrvalkrundile. Koos politseiga läks ta

samuti sinna ning meelde on jäänud, kuidas kannatanu peksjatelt mingil hetkel küsis, et kuidas

mu telefon sinu kätte sai (või midagi sellist). Ise ta telefone kusagil ei näinud. Räägiti eesti

keeles, aga peksjatel oli tugev aktsent. Tunneb kohtusaalis nii tookordsed peksjad kui ka

kannatanud ära, aga ei oska öelda, kummal peksjatest oli sinine jope ja kummal hele jope.

6. B Ki kõnesalvestus häirekeskusele- nähtub, et 05.02.2017 kell 00.30 helistab K

häirekeskusele ja teatab, et xxxx maja ees pekstakse rusikate ja jalgadega kahte meest hirmus

tihedalt, et „ei tea, kas üldse liigutavad seal" „ühel on mingi sinine jope seljas valge mütsiga ja

teine on mingi valges riietuses ja praegu need kaks meest enam ei liiguta üldse";

7. Tunnistaja R Ki kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ööl vastu 05.02.2017 sai ta

politseitöötakjana väljakutse xxxx, kus pidavat toimuma peksmine. Kohapeale jõudes nägi

kahte meesterahvast, kellest üks jooksis maja taha ja teine jäi kohapeale ning üritas püsti tõusta.

Selle teise nägu oli verine ja oli aru saada, et ta on alkoholi tarvitanud. Kutsusid kohale kiirabi

ja tema läks mööda lumel olevaid jälgi teisele mehele järele. Xxxx tänaval maja nr xxxx hoovis

nägi, kuidas üks mees oli pikali maas ja kaks peksid teda jalgadega. Tema sekkumise peale

peksmine lõpetati. Dokumentide järgi tuvastas, et peksjateks olid Nikita Gikalo ja Aleksandr

Razdorski. Appi tulid veel politseinikud K K ja M M ning kuna kannatanu kurtis, et temalt on

telefon ära võetud, siis otsisid nad mõlemad peksjad ka läbi, kuid telefone neilt ei leitud. Hiljem

politseijaoskonnas N.Gikalo väitis, et hoopis temale tuldi kallale.

8. Tunnistaja, politseiametnik K K kohtus antud ütlustest nähtub, et ööl vastu 05.02.17 kutsuti

teda xxxx juurde, kus toimuvat peksmine. Varem oli sinna kohale jõudnud juba teine patrull.

Kohapeal oli ühe kannatanu juures juba kiirabi. Patrullpolitseinik R K kutsus teda ja paarilist

ühte hoovi, kus oli teine kannatanu ja kaks väidetavat peksjat. Sel hetkel oli kõik rahulik.

Kannatanu ütles, et teda see peksmine ei huvitagi, kuid ta tahab oma telefoni tagasi. Razdorski

vastas, et tema ei tea telefonidest midagi. Helistades kannatanu numbrile kostus helinat ja kuuri

seina juures paar meetrit eemal lume peal olidki kaks telefoni üksteise peale pandud. Tema

võttis need üles ja kannatanu tunnistas ühe omaks ja teine oli tema sõbra oma.

9. Indikaatorvahendi kasutamise protokollidest nähtub, et Nikita Gikalo ja Aleksandr

Razdorski olid alkoholijoobes.

10. Süüdistatava Aleksandr Razdorski ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista, tema

kohtus antud ütlustest nähtub, et süüdistuses märgitud sündmustest ta eriti ei mäleta. Mäletab

ähmaselt vaid seda, et oli väga purjus ja kõndis koos vennaga mööda xxxx tänavat, tema oli ees

ja vend kõndis järel, kui sai löögi selja piirkonda ja kukkus. Temal oli seljas valge jope ja vennal

sinine. Edasi mäletab vaid politsei vilkureid. Tunnistab, et kuigi ta politseis mitmel korral üle

kuulati, ta sellest hoobist selga midagi ei rääkinud, kuna ta ei mäletanud. Mälu selles osas

taastus tal hiljem. Kannatanuid ja tunnistaja K ta varem näinud ei olnud.

11. Süüdistatava Nikita Gikalo ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista, tema kohtus antud

ütlustest nähtub, et 05.02.17 öösel tarvitasid nad vennaga alkoholi ning läksid end tänavale

värskendama. Temal oli seljas sinine jope ja vennal valge. Xxxx tänaval tulid neile vastu

noormehed, kellest üks hakkas karjuma solvanguid, millele ta ei pööranud tähelepanu.

Kohakuti jõudes nägi ta silmanurgast, kuidas üks vastutulijates hakkas kätt tõstma ja vend

varjas oma pead kätega. Teine (R V) tuli agressiivselt tema ja venna poole ning ta lükkas selle

mehe endast ja vennast eemale ning sai seejärel löögi rusikaga vastu pead. Ta vastas samuti

löögiga vastu pead ning see noormees ei suutnud jalgel seista ning kukkus. Ka teine noormees

oli pikali, aga ta ei näinud, mis temaga juhtus, võib-olla lihtsalt libastus ja kukkus. Seda, et vend

kedagi löönud oleks, ta ei näinud {kohtueelsel menetlusel rääkis uurijale aga seda, et „

Aleksandr tõstis käed ja kaitses ennast ja lõi enesekaitseks vastu, mille tulemusel see ründaja

kukkus pikali maha"). Vastuolu põhjendas sellega, et uurijale rääkides ta „eeldas", et see nii

võis olla. Ei tema ega ka vend ei sobranud kannatanute taskutes ja midagi neilt ära ei võtnud,

ühe kannatanu lohistasid sõiduteelt ära, et autod talle otsa ei sõidaks, maaslamavaid

kannatanuid nad ei peksnud. Nad hakkasid ära minema purskkaevu poole, kui üks noormees (A

N) tõusis püsti, hakkas neile järele jooksma ja solvanguid ütlema. Kas ta sel ajal midagi ka

telefonidest rääkis, ta ei mäleta. Uurijale rääkis, et „see esimene, kellega konflikt tekkis, jooksis

meile järgi. Ta karjus midagi telefonidest ja et lööb meid maha". Nad läksid esimesse

ettejuhtuvasse hoovi, et temaga rohkem mitte kokku puutuda, kuid N tuli sinna järgi ja hakkas

teda kätega vastu pead peksma. Kui politsei kohale tuli, siis N hakkas kohe rääkima oma

telefonidest, mida aga nende juurest ei leitud.

Kohtu põhjendused

12. KarS § 200 lg 2 p 7 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja isikute grupi poolt. Objektiivsest

küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Vägivald peab olema asja

äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele. Vägivald

peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, s.o vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal,

vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusesse.

13. Kohus loeb süüdistatavate KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse

süüteokoosseisu esinemise süüdistatavate tegevuses tõendatuks eelkõige kannatanute ütlustega,

samuti tunnistaja B Ki, R Ki ja K K ütlustega. Kannatanute A N ja R Vi ütlustest nähtub, et

konflikti algatasid süüdistatavad, Nikita Gikalo ründas R Vi, Aleksandr Raždorski A Nu, R V

kukkus ja kaotas teadvuse peale esimest lööki, ka A N kukkus peale esimest lööki uimasena

maha ja tundis kuidas tal taskust telefon ära võeti. A N ütlustest nähtub veel, et toibudes jooksis

ründajatele järgi ühte hoovi, et telefon kätte saada, seal lõi Aleksandr Razdorski teda uuesti,

sealt paari meetri kaugusel maast leidis politsei ka nii tema, kui R Vi telefonid. Kannatanute

ütlusi konflikti alguse kohta kinnitavad tunnistaja B Ki ütlused, kes nägi oma kodust läbi akna,

kuidas süüdistatavad kannatanutele kallale tungisid ja neid käte ja jalgadega peksid. B Ki poolt

häirekeskusele tehtud kõnest nähtub, et ta teatab mitte tülist, kaklusest või vastastikusest

löömisest, vaid räägib sellest, et pekstakse intensiivselt kahte meest, kes ei liiguta üldse.

Politseiametnik R Ki ütlustest nähtub, et jõudes sündmuskohale xxxx tänaval nägi ta ühte meest

jooksmas xxxx maja hoovi, kui ta ise hoovi jõudis, nägi kahte meest, kes peksid jalgadega

maaslebavat kannatanut, peksjateks osutusid Nikita Gikalo ja Aleksandr Razdorski.

Politseiametnik K K ütlustest nähtub, et jõudis sündmuskohale hiljem, R K kutsus ta ühte hoovi,

kus oli üks kannatanu ja kaks väidetavat peksjat, kannatanu soovis tagasi oma telefoni,

helistades kannatanu telefoni numbrile leidis ta paari meetri kaugusel kuuri seina juurest maast

lume pealt kaks üksteise peale pandud telefoni, hiljem selgus, et üks neist kuulus A Nle, teine

R Vile.

14. Kohus ei loe usaldusväärseiks süüdistatavate ennastõigustavaid ütlusi (nemad on

kannatanud, neid rünnati esimesena, nad olid sunnitud end kaitsma, telefonidest ei tea midagi),

kuna need on vastuolus kõigi teiste asjas esinevate tõenditega. Kohus peab usaldusväärseks

kannatanute ütlusi juhtunu kohta kuna need riimuvad B Ki ütlustega. Kohus leiab, et B Ki

ütlused on objektiivsed ja usaldusväärsed, süüdistatavad ja kannatanud on temale võõrad

inimesed, tunnistajarolli sattus ta täiesti juhuslikult. Ta jälgis sündmuste käiku koduaknast läbi

lippaia, peksmine toimus tema aiavärava juures tänaval laternaposti all hästivalgustatud kohas.

Sündmuse edasise käigu osas xxxx hoovis kinnitavad kannatanu A N ütlusi politseiametnike

ütlused, R K nägi pealt sealset peksmist, K K leidis hoovis süüdistatavate vahetust lähedusest

kannatanute telefonid.

15. Puudub igasugune mõistlik alus arvata, et kannatanu A N võttis nii enda kui sõbra telefonid

ja jooksis nendega järgi sündmuskohalt lahkuvatele süüdistatavatele. Kas ta soovis need

vabatahtlikult peksjatele üle anda, või lootis ta telefonide asetamisega süüdistatavate lähedusse

viimased röövimises süüdi lavastada? Kumbki võimalus pole eluliselt usutav, ka polnud A N

teadlik sellest, et B K on helistanud häirekeskusesse ja kohe on sündmuskohale saabumas

politsei. Kõiki tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et telefonid said xxxx hoovi sattuda

ainult süüdistatavate tegevuse tagajärjel.

16. Pole võimalik kindlaks teha kas süüdistatavad hakkasid kannatanuid peksma seepärast, et

tundmatutelt isikutelt nende telefone röövida, mõnel muul põhjusel või ilma igasuguse

põhjuseta. Samas ei ole röövimise puhul oluline, kas võõra vara hõivamise ja omastamise

tahtlus tekkis enne peksmist, peksmise ajal või vahetult peale peksmist. Tuvastatud on see, et

peksmisest tulenevat kannatanute vastupanu puudumist kasutati ära selleks, et hõivata nende

vara ja seega ongi röövimise objektiivne koosseis täidetud. Kannatanute ja tunnistajate ütlustest

nähtuvalt tegutsesid süüdistatavad ühiselt ja kooskõlastatult, mis tähendab, et tegemist on

kaastäideviijatega.

17. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust

objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes

ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Kohus leiab, et

olles teadlikud oma tegevuse õigusvastasusest panid süüdistatavad peksmise ja telefonide

hõivamise toime vähemalt otsese tahtlusega. Võttes vägivalla tagajärjel vastupanu osutamiseks

võimetutelt kannatanutelt ära mobiiltelefonid ja lahkudes hõivatud võõra varaga sündmuskohalt

olid süüdistatavad endale eesmärgiks seadnud kannatanutele kuuluvate mobiiltelefonide

omastamise ning tegid kõik endast oleneva oma eesmärgi realiseerimiseks.

18. Süüdistatavate tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Karistus

19. KarS § 200 lg 2 p 7 sanktsiooniks on vangistus 3-15 aastat.

KarS § 56 alusel on karistuse mõistmise aluseks isiku süü. Seadusandja on andnud süü suuruse

hindamiseks ka kindlad kriteeriumid, milleks on karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud,

võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvid.

Süüdistatavate karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Nikita Gikalole karistuse mõistmisel arvestab kohus, et ta on varem kohtu poolt karistatud isik,

oluline on märkida, et eelnev karistus oli mõistetud samuti vägivallakuriteo ja varavastase

kuriteo eest. Nikita Gikalo vabanes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt 01.03.2016, katseaeg

lõppes 31.08.2016. Juba 05.02.2017. pani ta toime käesolevas kohtuotsuses käsitletava kuriteo.

Mõlema süüdistatava süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et

kannatanutele raskeid vigastusi ei tekitatud ja röövitu väärtus polnud suur.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Nikita Gikalot tuleb karistada sanktsiooni keskmisest

väiksema määraga.

Lisaks ülaltoodule arvestab kohus Aleksandr Razdorski puhul ka tema halba tervislikku

seisundit (on osaliselt töövõimetu) ja asjaolu, et ta on varem kohtu poolt karistamata. Eeltoodut

arvestades leiab kohus, et Aleksandr Razdorski puhul on võimalik määrata karistus sanktsiooni

alammääras, kohaldada tema suhtes kolme kuulist šokivangistust ja jätta ülejäänud vangistus

tingimisi täitmisele pööramata.

Menetluskulu

20. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Nikita Gikalo puhul on menetluskuludeks sundraha 1175.00 eurot ja õigusabi kulud kohtueelses

menetluses 158.64 eurot, kokku 1333.64 eurot.

Aleksandr Razdorski puhul on menetluskuludeks sundraha 1175.00 eurot, õigusabi kulud

kohtueelses menetluses 48.00 eurot ja õigusabi kulud kohtumenetluses 988.80 eurot, kokku

2211.80 eurot.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp

Rahvakohtunikud /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Võrno, Helen Leuska

Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2018 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. novembri 2017 otsus muutmata.

2. Apellatsioonid jätta rahuldamata.

3. Määrata advokaadibüroole OÜ Advokaadibüroo Bulattšik apellatsioonimenetluses

Aleksandr Razdorskile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 96

(üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot.

4. Mõista Aleksandr Razdorskilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 96

(üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot.

5. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

6. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

25.10.2017 kohtuotsus 1-17-4407 jõustus 22. veebruaril 2018. a Tartu Ringkonnakohtu

kohtuotsusega.

Referent /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne