2-16-1676/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo

Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.11.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-1676

Tsiviilasi

Nordecon AS-i hagi Kantauro OÜ vastu garantii

tagastamiseks või alternatiivselt garantii täitmise õiguse

puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.04.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nordecon AS-i apellatsioonkaebus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

202 000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (apellant): Nordecon AS (registrikood 10099962,

asukoht Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Martin-

Johannes Raude

Kostja (vastustaja): Kantauro OÜ (registrikood 10757783,

asukoht Roosikrantsi 11, 10119 Tallinn), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Rolan Jankelevitš ja advokaat Priit

Lember

Kohtuistungi toimumise aeg

17.10.2017

RESOLUTSIOON:

1. Jätta kostja taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 24.04.2017 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

3. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Nordecon AS-i kanda.

4. Välja mõista Nordecon AS-lt Kantauro OÜ kasuks lisaks maakohtu poolt

väljamõistetud menetluskuludele 1960 eurot ringkonnakohtu menetluskulude

hüvitamiseks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Nordecon AS-l tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2).

Menetlusabi taotlemise selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi

taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Nordecon AS-i (hageja) esitas 01.02.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Kantauro

OÜ (kostja) vastu garantii tagastamiseks või alternatiivselt garantii täitmise õiguse

puudumise tuvastamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija 26.07.2013

Stroomi Kaubanduskeskuse projekteerimise ja ehituse töövõtulepingu nr 02.12.021A (I

kd, tl 10-59, edaspidi leping). 26.11.2014 andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Stroomi

Kaubanduskeskusele

kasutusloa

ning

04.12.2014

võttis

kostja

kaubanduskeskuse kasutusele (I kd, tl 60-63).

3. Lepingu p 10.1 kohaselt andis hageja tehtud töödele alates tööde vastuvõtmisest 24 kuu

pikkuse ehitusgarantii. Lepingu p 10.4 kohaselt pidi hageja kõrvaldama garantiiajal

ilmsiks tulnud mittevastavused. Swedbank AS-i poolt väljastatud garantiikirja nr 14-

096496-GF kohaselt garanteeris Swedbank AS kostjale kostja esimesel nõudmisel kuni

202 000 euro suuruse summa tasumise garantiikirjas toodud tingimustel. Garantiikirja

kohaselt kehtis garantiikiri kuni 09.12.2016 (I kd, tl 68-69).

4. 16.12.2015 esitas kostja hagejale pretensiooni ja nõude töövõtulepingust tulenevate

kohustuste täitmiseks (I kd, tl 70-72), milles teatas, et 2015. aasta suvel läbiviidud

ekspertiisi kohaselt on töödes 9 elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtlikku

puudust, 23 ehitusobjekti kasutusiga vähendavat puudust ja 45 ehitise nõuetekohast

hooldamist ja kasutamist takistavat puudust. Kostja nõudis, et nn ohtlikud puudused

kõrvaldataks hiljemalt 04.01.2016 ning ülejäänud puudused kõrvaldataks hiljemalt

16.01.2016. Puuduste kõrvaldamata jätmise korral lubas kostja realiseerida talle antud

pangagarantii.

5. Pooled pidasid 08.01.2016 - 27.01.2016 kirjavahetust võimalike puuduste kõrvaldamise

osas (I kd, tl 90-117; III kd, tl 91-91 pöördel; III kd, tl 92 pöördel - 95). Hageja pakkus

selle perioodi vältel kostjale mitmel korral puuduste kõrvaldamist ning pakkus

põhjendatud puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (hiljemalt 30.01.2016), kuid

kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest. Ehkki kolm hageja pöördumist olid saadetud

enne kostja ühepoolselt määratud tähtaega (16.01.2016) ning hageja oli põhjendatud

puuduste kõrvaldamiseks valmis, ei võimaldanud kostja puudusi siiski kõrvaldada.

Kostja ei olnud valmis isegi puuduste kõrvaldamise osas hagejaga läbi rääkima.

6. 29.01.2016 esitas hageja kostjale töövõtulepingu ülesütlemisavalduse (I kd, tl 118-121).

Hageja selgitas, et on püüdnud täita oma lepingust tulenevaid garantiikohustusi lepingus

ettenähtud tähtaegade jooksul ja lepingus ettenähtud garantiiaja lõpuni, kuid kostja on

hagejal garantiikohustuse täitmist takistanud.

7. Kostjal on kohustus hagejale pangagarantii tagastada, kuna pooltevaheline leping on

lõppenud. Kostja ei võimaldanud hagejal kõrvaldada garantiiajal ilmnenud puudusi ning

seega oli hagejal tulenevalt lepingu p-st 17.4.5 õigus leping üles öelda. Hageja poolt

29.01.2016 lepingu ülesütlemisega lõppes nii hageja garantiikohustus kui kostjale antud

pangagarantii realiseerimise õigus (võlaõigusseadus (VÕS) § 186 p 6, § 187 lg 1). VÕS

§ 187 lg 2 ja § 196 lg 4 kohaselt peab kostja hageja poolt antud pangagarantii hagejale

tagasi andma (vt ka RKTKo 3-2-1-180-12, p 15).

8. Kui kohus leiab, et kostjal pangagarantii tagastamise kohustus puudub, siis

alternatiivselt ei või kostja pangagarantiid täitmisele pöörata. Kostja ei leppinud

hagejaga kokku lepingu p 10.4 kohaselt mõistlikku tähtaega tööde teostamiseks ega

andnud lepingu p 9.6 kohast täiendavat mõistlikku tähtaega. Kuna kostja ei ole hagejale

garantiitööde tegemiseks täiendavat tähtaega andnud ning hageja ei ole kostjale muu

isiku poolt tööde parandamiseks nõusolekut andnud, ei või kostja hagejalt

parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist nõuda.

9. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kohustada kostjat tagastama hagejale töövõtulepingu

alusel antud Swedbank AS-i garantiikiri või alternatiivselt, tuvastada, et kostjal puudub

töövõtulepingu alusel antud Swedbank AS-i garantiikirja täitmisele pööramise õigus.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

10. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Olukorras, kus lepingust

tulenev võlasuhe on kostja rikkumise tõttu lõppenud, ei saa kostjal tekkida lepingust

tulenevat nõuet, mida garantii saaks tagada. Lepingu ülesütlemisega lõppes kostjale

antud pangagarantii realiseerimise õigus. Kuna lepingu p-de 6.17 ja 9.3 järgi esitas

garantii hageja, tuleb garantii VÕS § 187, § 196 lg 4, § 189 lg 1 ja § 155 lg 4 p 3 järgi

ka hagejale tagastada. Alternatiivselt tuleb garantii tagastada VÕS § 1028 jj järgi, kuna

garantiiga tagatav kohustus on ära langenud. Hageja saab nõuda garantiiga tagatud

kohustuse lõppemise korral kostjalt garantii tagastamist. See, et töövõtja saab nõuda

töövõtulepingu raames tagatisena antud pangagarantii tagastamist, on leidnud

kohtupraktikas kinnitamist (Harju Maakohtu 23.04.2015 otsus asjas 2-13-42734).

11. Alternatiivselt tuleb tuvastada, et kostjal puudub garantii täitmisele pööramise õigus.

Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-79-16 käsitati olukorda, kus töövõtja oli esitanud tellijale

töövõtulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks pangagarantii ning töövõtja palus

kohtul tuvastada, et tellijal puudub garantii alusel väljamaksete saamise õigus.

Riigikohus kinnitas, et hagejal [töövõtjal] on iseenesest õigus esitada tuvastusnõue, et

kostjal [tellijal] ei ole õigust pangagarantiid realiseerida. Riigikohus märkis, et sellise

tuvastusnõude esitamise ainukeseks eelduseks oli, et hageja toetub asjaolule, et kostja

rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut.

12. Kostja viited Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-2-1-34-13 ja 3-2-1-49-12 ei ole

asjakohased. Nimetatud lahendid käsitavad garandi poolt garantii täitmisele vastuväite

esitamist. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga.

13. Hageja ei nõustu, et käesoleval juhul ei mõjuta lepingu ülesütlemine töövõtugarantiid.

Hageja ütles kostja rikkumise tõttu lepingu (sh selles sisalduva garantiilepingu) üles.

Sellistel asjaoludel lepingu ülesütlemise tagajärg on garantiikohustuse lõppemine.

Vastupidisel juhul oleks lepingu p-s 17.4.5 ettenähtud ülesütlemise alus tagajärjetu.

Kõik lepingu ülesütlemise ajaks alustatud garantiitööd viis hageja lõpule.

14. Kostja ei ole käitunud heas usus ja kooskõlas lepinguga. Keskuse kasutamist takistavate

ja eluohtlike puuduste olemasolu väitmine olukorras, kus kostja enda käitumisest

nähtuval ei olnud faktiliselt keskuse kasutamisele takistusi ja külastajate elule ohtu, on

vastuolus hea usu põhimõttega. Kui kostja oleks soovinud korraldada 2015. aasta suvel

sõltumatut ekspertiisi, oleks kostja pidanud andma hagejale võimaluse ekspertiisis

osaleda ja eksperdi poolt ära kuulatud saada. Ekspertiis, mis toimus kostja tellimusel ja

kostja juhiste järgi, ei ole sõltumatu. Lisaks puudub kostja valitud eksperdil pädevus

eriosade ekspertiisi teostamiseks, kuigi suur osa ekspertiisist puudutab just eriosasid.

15. Hageja ei ole lepingut rikkunud. Ebaõige on kostja väide, et kuigi kostja on alates 2014.

aasta lõpust juhtinud töövõtja tähelepanu erinevate puuduste kõrvaldamise vajadusele,

on see kohustus jäänud hageja poolt pika aja vältel suures osas täitmata. Hageja edastas

kostjale 15.12.2014, 17.12.2014, 15.01.2015 ning 06.02.2015 põhjalikud ülevaated

kõigist likvideeritud puudustest (tl 12-90, III kd).

16. Kostja on rikkunud lepingu punkte 10.4, 9.1 ja 9.6 ning VÕS § 6 ja 7. Puuduste

kõrvaldamiseks oleks kostja pidanud esmalt mõistlikus tähtajas kokku leppima ning

seejärel täiendava mõistliku tähtaja andma. Kui kostjal endal kulus ekspertiisi

analüüsimiseks 14 tööpäeva, ei saanud ta nõuda hagejalt ekspertiisi analüüsimist ning

ekspertiisis väidetud puuduste kontrollimist ja kõrvaldamist 10 tööpäeva jooksul.

Mõistlik aeg tööde tegemiseks ei saa olla lühem, kui aeg tehtavaid töid kajastava

dokumendi analüüsimiseks. Samuti ei saa olla mõistlik aeg tööde tegemiseks lühem, kui

tegelikkuses kuluv aeg samade tööde kohta hinnapakkumise saamiseks. Kostja nõudis

väidetud kiireloomuliste puuduste kõrvaldamist 04.01.2016, kuid sai samade tööde

kohta alternatiivse hinnapakkumise alles 02.02.2016. Hagejalt nõutud tööde väidetavale

teostamisele kulus kostjal veelgi kauem. Väidetavad puudused, mille kõrvaldamist

nõudis kostja hagejalt 04.01.2016, kõrvaldas kostja väidetavalt ise alles 2016. aasta

märtsiks ning teatud juhtudel koguni 2016. aasta juuniks.

Kostja vastuväited hagile

17. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

18. Stroomi Kaubanduskeskus avati 2014. aasta detsembris. Ehitisel tuvastati rida puudusi,

mille töövõtja kohustus kõrvaldama lepingu p 10.4 kohaselt kas nii kiiresti kui võimalik

või mõistliku tähtaja jooksul, olenevalt puuduse tõsidusest. 2015. aasta suveks oli selge,

et töövõtja venitab puuduste kõrvaldamisega ning ehitusobjektil ilmnes järjest ka uusi

puudusi. Seetõttu pöördus kostja ehitusekspert TR poole. 26.11.2015 ekspertarvamuse

lisas 1 on esile toodud kokku 81 erinevat puudust. Loetletud puudustest 9 on ohtlikud

elule, tervisele, varale või keskkonnale; 23 puudust vähendavad oluliselt ehitusobjekti

kasutusiga; 45 puudust takistavad ehitise nõuetekohast hooldamist ja kasutamist. Suur

osa ehituseksperdi poolt tuvastatud puudustest oli avastatud juba kaubanduskeskuse

avamisel, kuid hageja ei olnud neid ligikaudu aasta vältel suutnud nõuetekohaselt

likvideerida (kuigi kinnitas vastupidist).

19. 16.12.2015 edastas kostja hagejale ekspertarvamuse ning nõudis eksperdi poolt esile

toodud 9 ohtliku puuduse kõrvaldamist 10 tööpäeva jooksul (hiljemalt 04.01.2016) ning

ülejäänud puuduste kõrvaldamist hiljemalt 16.01.2016. Tähtajad määrati vastavalt

lepingu p-dele 9.1 ja 9.6, mille kohaselt tuleb kohustuste täitmiseks määrata mõistlik

tähtaeg, mis ei või olla lühem kui 10 tööpäeva. Arvesse võeti ka seda, et suur hulk

puudusi oli hagejale teada juba alates 2014. aasta lõpust ning nende kõrvaldamise

kohustuse täitmisest hoiti kõrvale ligikaudu aastase perioodi vältel. Ainus erinevus

kostja varasemate puuduste teavituste ning 16.12.2015 kirja vahel on see, et varem

jooksvalt teatatud probleemid koondati kokku ühte dokumenti ning kostja lisas kirjale

juurde ekspertarvamuse (VÕS § 644 lg 2, RKTKo nr 3-2-1-60-15, p 14).

20. Kuigi lepingu p-i 16.6 kohaselt on poolel kohustus vastata lepingu täitmist

puudutavatele tahteavaldustele ja teadetele 5 tööpäeva jooksul, ei võtnud hageja

kostjaga ühendust enne 07.01.2016, kui projektijuhi poolt saadeti e-kiri sooviga

kooskõlastada osade tööde tegemine. Esimene kirjalik vastus nõudekirjale saadeti alles

08.01.2016 (14 tööpäeva pärast nõudekirja saatmist). 08.01.2016 kirjas teatas hageja

ekspertarvamuses esile toodud puuduste kohta, et selliseid puudusi ei ole või tööd

„teostati vastavalt projektile“. Mitmete 2015. aasta lõpus eksperdi poolt vahetult

tuvastatud puuduste kohta väitis hageja, et need kõrvaldati juba 2015. aasta alguses.

Seega ei kavatsenud hageja suure osa puudustega tegeleda.

21. Hagejale ei tehtud takistusi tööde tegemiseks, mida sooviti teostada tähtaegselt. Kostja

andis omapoolse kooskõlastuse kõikide puuduste kõrvaldamise tööde tegemiseks,

millega sooviti alustada enne 16.01.2016. Pärast 16.12.2015 kirjas määratud tähtaegade

möödumist hagejale tööde tegemiseks kooskõlastusi ei antud, kuivõrd lepingu p-de 9.1

ja 9.6 kohaselt oli kostjal õigus kasutada selleks teisi töövõtjaid hageja arvel.

22. Hagejapoolne lepingu ülesütlemine oli alusetu ning õiguslike tagajärgedeta. Leping on

kehtiv. Eksitav on hageja väide, et lepingu ülesütlemisega lõpevad nii võlasuhe kui ka

sellega seotud tagatised. Garantiikirja ja garantiist tulenevate õiguste kehtivus ei sõltu

lepingust ega selle ülesülemisest, kuna garantii puhul on tegemist mitteaktsessoorse

tagatisega (VÕS § 155 lg 2). Lisaks ei ole VÕS § 155 lg-te 2-4 kohaselt hagejapoolne

lepingu ülesütlemine garantii lõppemise aluseks. Isegi, kui leping oleks kehtivalt üles

öeldud, siis jäävad kehtima kuni lepingu ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused

(VÕS § 195 lg 2).

23. VÕS § 187 lg 2 alusel ei saa garantii tellija nõuda garantiikirja endale üleandmist.

Selline õigus saaks olla vaid garandil (Swedbank AS). Lepingus ega garantiikirjas ei ole

sätet, mis kohustaks kostjat garantiikirja hagejale üle andma kui hageja on lepingu enda

arvates üles öelnud.

24. Riigikohtu juhiste kohaselt saab garantiikirja tagastamise või selle täitmisele pööramise

õiguse puudumise tuvastamise aluseks olla üksnes selge ja äratuntav garantii

kuritarvitamine ning garandi vastuväide (vt RKTKo nr 3-2-1-34-13, p 16; nr 3-2-1-49-

12, p 11). Sellist olukorda antud juhul ei ole.

25. Kostja on käitunud heas usus ja kooskõlas lepinguga. Kostja soovis ekspertiisi

tellimisega veenduda ehitusobjekti puuduste olemasolus ning ka puuduste iseloomus.

Hageja süüdistused ekspertiisi ebapädevuse kohta on paljasõnalised.

26. Hageja väited tema poolt puuduste kõrvaldamise kohta on valed ja tõendamata. Kostja

on teinud reaalseid kulutusi tegelike puuduste kõrvaldamiseks. Bauschmidt OÜ

hinnapakkumistest nähtuvalt on kostja tasunud puuduste kõrvaldamiseks teistele

töövõtjatele 181 544,70 eurot (käibemaksuta) ning kandnud vastavas ulatuses kahju.

OÜ Bauschmidt poolt tööde teostamisel koostatud aktid kinnitavad et 16.12.2015

nõudes välja toodud puudused olid reaalselt olemas. Aktides fikseeriti ehitise seisukord

enne töö tegemist (puudus ja selle olemus), parandustöö käik ja tulemus. Lisaks

Bauschmidt OÜ poolt juba teostatud töödele on kaubanduskeskuses 2016. aasta sügisel

avastatud täiendavalt hulganisti lepingule mittevastavusi. Kostja on esitanud Harju

Maakohtusse hageja vastu nõude täiendava kahju 277 212,50 euro sissenõudmiseks

(kohtuasi nr 2-16-17984).

Esimese astme kohtu otsus

27. Harju Maakohtu 24.04.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Maakohus tühistas Harju

Maakohtu 02.02.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Maakohus jättis

menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 9410

eurot.

28. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus Swedbank AS-i poolt

väljastatud garantiikiri tagastada või alternatiivselt, kas kostjal puudub õigus

garantiikirja realiseerida.

29. Hagejal puudub lepingu ülesütlemisele tuginedes õigus nõuda garantiikirja tagastamist.

Ebaõige on hageja tõlgendus, mille kohaselt on kostja kohustatud juhindudes VÕS §

186 p-st 6, § 187 lg-test 1 ja 2 ning § 196 lg-st 4 garantiikirja töövõtulepingu

ülesütlemise tõttu tagastama. Tulenevalt VÕS § 155 lg-st 2 on garantii

mitteaktsessoorne kohustus, st et garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja

ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest.

Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt., 2016, komm § 155 p 3.2, p

4.1.1) kohaselt on töövõtugarantii tagatavast põhisuhtest (töövõtuleping) sõltumatu ehk

abstraktne lepinguline võlasuhe, mida tuleb eristada põhisuhtest (töövõtulepingust).

Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust (vt ka RKTKo

3-2-1-7-14 p 11; 3-2-1-177-11 p 12; 3-2-1-73-10 p 34). See tähendab eelkõige, et

töövõtugarantiist

tulenevad

nõuded

on

töövõtulepingust

tulenevatest

õiguskaitsevahenditest sõltumatud ning konkureerivad selliste õiguskaitsevahenditega

(vt ka RKTKo 3-2-1-177-11 p 12). Garantiist tuleneva nõude maksma panemine ning

suurus sõltub üksnes garantii enda tingimustest ega ole sõltuvuses tagatava kohustuse

olemasolust, suurusest või selliste kohustuste rikkumisest.

30. Garantii mitteaktsessoorse tagatise põhimõttest tuleneb, et garantii ei lõpe lepingust

taganemise või ülesütlemisega (VÕS § 155 lg 2). Ka VÕS § 155 teistest lõigetest, mh

lg-st 4, mis sätestab garantii lõppemise alused, ei tulene, et garantii lõpeks lepingu

ülesütlemise korral ning et kostjal oleks kohustus see tagastada. VÕS § 155 lg 4 on

garantii lõppemise puhul erisätteks muude tagatiste lõppemist käsitlevate normide seas.

31. Väidetavad puudused ehitusobjektil, mille kõrvaldamist kostja 16.12.2015 avaldusega

nõudis ning mille üle pooltel on vaidlus, puudutavad töid, mis olid tehtud enne

töövõtulepingu ülesütlemisavalduse esitamist. Oleks vastuolus garantii andmise

põhimõtetega, kui töövõtulepingu ülesütlemise teel oleks võimalik vabaneda enne

lepingu ülesütlemist tehtud töödele antud garantiist (vt ka VÕS § 195 lg 2). Ka poolte

vahelisest töövõtulepingust ega Swedbank AS-i poolt antud garantiikirjast ei tulene, et

lepingu ülesütlemisel kohustus kostja garantiikirja tagastama. Garantiikirja tagastamise

alus saab tuleneda üksnes garantiilepingust endast või VÕS § 155 lg-s 4 loetletud

garantii lõppemise tingimuste täitumisest.

32. Rahuldamisele ei kuulu ka hageja alternatiivne nõue, milles hageja on palunud

tuvastada, et kostja ei või pangagarantiid täitmisele pöörata. Puudub alus pidada kostja

poolt 16.12.2015 nõudekirjas (I kd, tl 70-72) puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaegu

ebamõistlikuks. Tähtajad vastasid töövõtulepingu p-st 9.6 tulenevale minimaalsele 10-

tööpäevasele nõudele. Võttes arvesse, et tähtaja sisse jäid jõulud ja aastavahetus, oli

tegelik kalendripäevade arv pikem, kui see oleks olnud mitte pühadeaegsel perioodil.

Hagejale antud tähtaegade võrdlemine uue töövõtja Bauschmidt OÜ tegevuse ja

hinnapakkumisega (III kd, tl 92) ei ole adekvaatne, kuna hageja töövõtjana oli kõige

paremini kursis objekti seisukorraga, kuid uuel töövõtjal puudus eelnev kokkupuude ja

info ehitusobjekti kohta. Samuti ei oma tähendust hageja väited selle kohta, kui kaua

kostjal endal läks 23.11.2015 ekspertiisiaktiga tutvumiseks aega. Seadusest ega

lepingust ei tulenenud, et vastavad tähtajad pidid olema võrdsed või teineteisest

sõltuvad. Poolte varasemast suhtlusest nähtub, et kostja oli teavitanud objektil esinenud

puudustest hagejat ka varem, 2014. ja 2015. aastal (II kd, tl 111-154). Lisaks on hageja

tuginemine töövõtulepingu p-le 10.4 põhjendamatu, võttes arvesse, et hageja esitas ise

kostjale 29.01.2016 töövõtulepingu ülesütlemisavalduse (I kd, tl 118-121) ning

nähtuvalt 22.02.2016 kirjast keeldus seoses lepingu ülesütlemisega lepingut täitmast (II

kd, tl 155-157). Hea usu põhimõttega ei oleks kooskõlas olukord, kus töövõtja on

lepingu üles öelnud ning tugineb hilisemalt sellele, et ta ei ole andnud nõusolekut teistel

isikutel parandustöid teostada. Seega ei anna hageja väited seoses töövõtulepingu p-

dega 9.6 ja 10.4 alust tuvastada, et kostjal puudub garantii realiseerimise õigus.

33. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-34-13 p-s 16 selgitanud, et nõudegarantii lepingule

tuginemine ei ole lubatud juhul, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ning rikuks

heas usus käitumise põhimõtet (vt TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ja VÕS § 6 lg 1). Seejuures

peab garantii saaja õiguste kuritarvitamine olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav.

Tagatava kohustuse puudumist saab põhistada nt jõustunud kohtu- või vahekohtu

lahendiga või poolte kokkuleppega võlasuhte lõpetamise kohta (vt RKTKo nr 3-2-1-49-

12, p 11). Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks garantii kuritarvitamise olukorraga

või hea usu põhimõtte rikkumisega. See peab vastavalt Riigikohtu juhistele olema

selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav, nt jõustunud kohtu- või vahekohtu lahendiga või

poolte kokkuleppega võlasuhte lõpetamise kohta. Antud juhul ei ole sellise olukorraga

tegemist. Kostja on esitanud riiklikult tunnustatud eksperdi TR 23.11.2015

ekspertarvamuse objektil esinenud puuduste kohta (I kd, tl 73-87; III kd, tl 102-169).

Hageja väited nimetatud ekspertarvamuse ebausaldusväärsuse osas on paljasõnalised.

Hageja ei ole ümber lükanud ega tõendanud, et objekt oli puudusteta, mis annaks alust

väita, et kostja kuritarvitab garantiid. Hageja on küll esitanud kostjale 15.12.2014,

17.12.2014, 15.01.2015 ja 06.02.2015 saadetud ülevaated (III kd, tl 12-90 pöördel)

puuduste kõrvaldamise kohta, kuid ekspertiisiakt, millele kostja 16.12.2015 nõudekirjas

tugines, koostati hilisemalt, s.o 23.11.2015. Asjaolu, et kostja hoidis keskuse külalistele

avatuna, ei tõenda iseenesest seda, et puuduseid ei olnud. Käesoleva vaidluse

lahendamisel ei oma tähendust see, kas kostja oli õigustatud hoidma puuduste

esinemisel keskust avatuna või mitte. Kostjal võib selle eest olla vastutus kolmandate

isikute ees, kuid see ei oma tähendust käesolevas vaidluses. Lisaks on poolte vahel

tsiviilasjas 2-16-17984 vaidlus garantiiülevaatusel tuvastatud puuduste kõrvaldamise

kulu hüvitamisega. Eelnevast tulenevalt ei saa väita, et tegemist oleks selgelt äratuntava

olukorraga garantii kuritarvitamisest, mis annaks käesolevas vaidluses aluse tuvastada,

et kostjal puudub õigus garantiid realiseerida.

34. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, tühistas ta 02.02.2016 kohtumäärusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu (TsMS § 386 lg 4).

35. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja taotlus

menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt, s.o 9410 euro (õigusabi

9310 eurot, riigilõiv 100 eurot) ulatuses. Hageja palus jätta kostja 19.02.2016 ja

07.04.2016 määruskaebustega seotud kulud kostja kanda, kuna määruskaebuste

esitamine oli ebavajalik ja põhjendamatu (TsMS § 169 lg 3). Alternatiivselt hagi

rahuldamata jätmise korral palus hageja jätta määruskaebustega seotud kulud hagejalt

välja mõistmata, sest määruskaebuste esitamine oli TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 mõttes

ebavajalik ja põhjendamatu. Kostja 19.02.2016 määruskaebus jäi Tallinna

Ringkonnakohtu määrusega rahuldamata ja 07.04.2016 määruskaebus Riigikohtu

määrusega menetlusse võtmata. Maakohus leidis, et puudub alus jätta TsMS § 169 lg 3

alusel määruskaebusmenetlustega seotud kulud kostja kanda, vaatamata sellele, et

määruskaebuseid ei rahuldatud. TsMS § 169 pealkirjast nähtuvalt reguleerib nimetatud

säte menetluse venimisest tingitud menetluskulude jaotust. Hagi tagamise määrust edasi

kaevates ei saa pidada kostja tegevust menetluse venitamiseks, vaid seadusest tuleneva

õiguse kasutamiseks tema õiguste riivel. Samuti ei nimeta TsMS § 169 lg 3 sõnastus

määruskaebusmenetlusega seonduvaid kulusid, vaid esitatud taotluse, väite või tõendiga

seotud kulusid.

Apellatsioonkaebus

36. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

37. Maakohus on hageja väiteid ja asjaolusid ebaõigesti hinnanud. Hageja nõude aluseks ei

olnud väide, et garantii aluseks oleva õigussuhte lõppemisel lõpeb ka garantii. Hageja

ei vaidlusta maakohtu põhjendusi garantii mitteaktsessooruse kohta. Hageja tugines

väitele, et ta ütles 29.01.2016 avaldusega üles nii töövõtulepingu kui ka garantiilepingu.

Seega tekkis garantii tagastamise kohustus garantiilepingu ülesütlemisest, mitte

töövõtulepingu ülesütlemisest. VÕS § 155 lg-s 4 on sätestatud üksnes näitlik loetelu

garantii lõppemise alustest, mis kehtivad kui garantiilepingust endast ei tulene teisiti.

Käesoleval juhul on pooled sõlminud töövõtugarantii lõppemise kohta eraldi

kokkuleppe (lepingu p-d 17.2 - 17.4). Hagejal oli tulenevalt lepingu p-dest 5.5 ja 17.4.5

õigus üles öelda ka töövõtugarantii, kuna leping hõlmas endas nii töövõtulepingut kui

ka garantiilepingut. Maakohus ei ole analüüsinud kas lepingu p-s 17.4.5 sätestatud

tingimused olid täidetud.

38. Hageja hinnangul on ta töövõtugarantii lepingu p-i 17.4.5 alusel kehtivalt üles öelnud

ning saab seega VÕS § 196 lg 4 alusel nõuda garantiikirja tagastamist. Ebaõige on

maakohtu seisukoht, et garantiikirja tagastamine on vastuolus garantii andmise

põhimõtetega. Garantii eesmärk on anda võlausaldajale seaduses sätestatuga võrreldes

soodsam seisund ning kostja minetas soodsa seisundi lepingu p-s 17.4.5 sätestatud

kohustuse rikkumise tõttu.

39. Alternatiivselt puudub kostjal pangagarantii realiseerimise õigus. Maakohus on

tõlgendanud ebaõigesti lepingu punkte 10.4 ja 9.6. Kostjale tulenes lepingu p-st 10.4

kohustus leppida hagejaga kokku mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Juhul, kui

hageja sellise tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, pidanuks kostja andma täiendava

mõistliku tähtaja, arvestades puuduste sisu ja mahtu (lepingu p 9.6).

40. Isegi, kui kostja võis puuduste kõrvaldamise tähtajad määrata ühepoolselt, siis võttes

arvesse väidetavate puuduste mahtu (77 puudust) ning asjaolu, et puuduste

kõrvaldamiseks antud ajavahemik langes täpselt pikka pühadeperioodi (jõulud-

aastavahetus), ei olnud tähtajad mõistlikud. Seda eriti ajal, mil kostja alltöövõtjate

töökorraldus erines pühade tõttu tavapärasest töökorraldusest ning puudusi oleks tulnud

kõrvaldada töötavas ja pühade ajal rahvast täis keskuses. Ehitusobjektiga kursis olemine

ei tähenda, et hageja ei vajanud aega puuduste olemasolu tuvastamiseks, nende põhjuste

väljaselgitamiseks ja seejärel puuduste kõrvaldamiseks. 10 või 19 tööpäeva pikkused

tähtajad ei ole realistlikud. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei ilmestaks

hagejale antud tähtaegade ebamõistlikust aeg, mis kostjal endal kulus ainuüksi

ekspertiisiakti analüüsimisele (14 tööpäeva). Samuti on ekslik maakohtu seisukoht,

nagu ei oleks adekvaatne hinnata hagejale antud tähtaegasid Bauschmidt OÜ tegevuse

ja hinnapakkumisega. Bauschmidt OÜ hinnapakkumine on tehtud 02.02.2016 ning

seega pidi Bauschmidt OÜ-l hiljemalt 02.02.2016 olema täielik ülevaade

ehitusobjektist, selle puudustest ja puuduste kõrvaldamise võimalustest. Bauschmidt

OÜ kõrvaldas puudused alles 2016. aasta märtsiks ning teatud juhtudel koguni 2016.

aasta juuniks või septembriks.

41. Hageja ei nõustu, et käesoleval juhul ei ole tegemist selgelt äratuntava olukorraga

garantii kuritarvitamisest. Olukorras, kus pangagarantii realiseerimine eeldas

pooltevahelise kokkuleppe kohaselt kostjalt teatud nõuetest kinnipidamist (eelkõige

seoses tähtaegadega) ning kostja nendest nõuetest kinni ei pidanud, oleks garantii

realiseerimine selge kostjapoolne kuritarvitus ja vastuolus hea usu põhimõttega.

Maakohtu tuginemine pooltevahelisele vaidlusele tsiviilasjas nr 2-16-17984 kui

tõendile sellest, et kostja tegevuse kujul ei ole tegemist garantii kuritarvitamisega, ei ole

asjakohane. Asjaolu, et paralleelselt menetletakse kostja nõuet hageja vastu seoses

garantiipuuduste kõrvaldamisega, ei võimalda järeldada, et kostja garantiipuuduste

kõrvaldamise nõue oleks põhjendatud.

42. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis hagejalt välja

kostja 19.02.2016 ja 07.04.2016 määruskaebustega seonduvad menetluskulud ja

määrata

menetluskulud

kindlaks

selliselt,

et

määruskaebustega

seonduvad

menetluskulud jäetakse hagejalt välja mõistmata. Maakohus võttis 19.02.2016 ja

07.04.2016

määruskaebustega

seoses

seisukoha

küsimuses,

mis

puudutab

menetluskulude jaotust. Maakohus ei ole analüüsinud aga hageja taotlust seoses

menetluskulude

kindlaksmääramisega.

Asjaolu,

et

menetluskulud

jäävad

menetluskulude jaotuse alusel ühe poole kanda, ei tähenda automaatselt, et nende

kulude vastaspoolelt väljamõistmine oleks õigustatud. 19.02.2016 ja 07.04.2016

määruskaebustega seonduvad menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud TsMS §

174 lg 1 ja § 175 lg 1 tähenduses.

Vastustaja seisukoht

43. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

44. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited

ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus

otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.

Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub

esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

45. Kostja

esitas

ringkonnakohtule

taotluse

17.10.2017

kohtuistungi

protokolli

parandamiseks. Taotluses palus kostja täpsustada protokolli kostja esindaja ütluste osas.

Hageja hinnangul ei ole võimalik tagantjärgi täpselt kindlaks määrata, millises

konkreetses sõnastuses keegi midagi kohtuistungil avaldas, kuid kostja avaldatu on asja

lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt ebaoluline, sest kostja ei ole

esimese astme menetluses väidetavate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaegu esile

toonud ega tõendanud.

46. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. TsMS

§ 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist

käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.

TsMS § 53 lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks,

kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed

edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist. Ringkonnakohus leiab, et

protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Kostja

täpsustus oma lause sõnastuse osas on asja lahendamisel ebaoluline. Protokolli

parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.

47. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist:

48. Maakohus ei ole hageja väiteid ja asjaolusid ebaõigesti hinnanud. Maakohus tugines

põhjendatult garantii mitteaktsessoorusele, sest just töövõtulepingu rikkumise tõttu

kostja poolt ütles hageja 29.01.2016 avaldusega väidetavalt üles nii töövõtulepingu kui

ka garantiilepingu.

49. VÕS § 155 lg-test 2 ja 4 tulenevalt ei lõpe töövõtulepingu ülesütlemisega ka

töövõtugarantii. Garantii lõppemist töövõtulepingu ülesütlemisega ei ole sätestatud ka

lepingus. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et üldist viidet lepingu punktis

5.5 selle kohta, et termin „Leping“ hõlmab kõiki lepingu dokumente, ei ole võimalik

tõlgendada poolte kokkuleppena kalduda kõrvale seaduse oluliseks põhimõtteks olevast

töövõtugarantii abstraktsuse põhimõttest ning muuta töövõtugarantii töövõtulepinguga

aktsessoorseks.

Selline

kokkulepe

peaks

sõnaselgelt

nähtuma

töövõtugarantiikokkuleppest endast (lepingu punktid 10.1-10.4). Antud juhul ei nähtu

sellist kokkulepet ühestki lepingu osast või lisast.

50. Alusetu on hageja etteheide, et maakohus ei ole töövõtugarantii ülesütlemist

analüüsinud. Otsuse punktidest 17-20 nähtub maakohtu seisukoht töövõtugarantiist

tulenevate kohustuste mittelõppemise kohta.

51. Maakohus on õigesti leidnud, et garantiikirja tagastamise nõue lepingu ülesütlemise

tõttu on vastuolus garantii olemusega. Vastupidisel juhul oleks töövõtjal igal hetkel

võimalik töövõtulepingu ülesütlemisega vabaneda enne lepingu ülesütlemist tehtud

töödele antud garantiist. Selline tõlgendus ei vastaks VÕS § 650 lg 1 ja § 155

põhimõtetele. Garantiid ei ole võimalik lihtsalt ühepoolselt üles öelda.

52. Hageja tõlgendus VÕS § 196 lg-st 4 on väär. VÕS § 196 lg 4 ei käsitle olukorda, kus

ülesütlemiseks õigustatud pool laiendab ülesütlemise enda varasemalt tekkinud ja seni

täitmata kohustustele teise poole ees ja vabaneb neist (ehk kaotab huvi enda kohustuste

täitmise vastu), vaid olukorda, kus ülesütleval poolel ei ole enam huvi vastaspoole poolt

temale täidetud kohustuste vastu ja ta tagastab lepingu alusel saadu teisele poolele.

Töövõtugarantiist tulenevad täitmata kohustused ei ole tagasitäidetavad, st VÕS § 196

lg 4 olemuslikult sellistele ülesütleva poole kohustustele ei kohaldu.

53. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka hageja alternatiivse nõude

rahuldamata jätmise kohta. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud garantii

kuritarvitamist kostja poolt.

54. Riigikohus on selgitanud, et garantii alusel väljamaksete tegemise keelamine on

võimalik vaid väga erandlikes olukordades ning selle aluseks saab olla üksnes garantii

ilmselge ja äratuntav kuritarvitamine (nt kohtuasi nr 3-2-1-49-12, punkt 11). Kohtuasja

nr 3-2-1-34-13 p-s 16 selgitas Riigikohus järgmist: „[---] üksnes nõudegarantii

lepingule tuginemine ei ole lubatud juhul, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ning

rikuks heas usus käitumise põhimõtet (vt TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ja VÕS § 6 lg 1).

Seejuures peab garantii saaja õiguste kuritarvitamine olema selgelt äratuntav ja kindlaks

tehtav. Tagatava kohustuse puudumist saab põhistada nt jõustunud kohtu- või

vahekohtu lahendiga või poolte kokkuleppega võlasuhte lõpetamise kohta (vt

Riigikohtu 16. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49- 12, p 11). Eeltoodut arvestades

ei nõustu kolleegium kohtute seisukohaga, et hageja on esitanud nõude garantii andja

vastu oma õigusi ilmselgelt kuritarvitades. Asjas ei ole jõustunud lahendiga tuvastatud,

et hageja on nõudnud garantii täitmist, teades, et garantiiga tagatud kohustust tegelikult

ei ole (st kasutanud oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult). Pooled vaidlesid

müügilepingust tulenevate nõuete üle. Garantii mitteaktsessoorset olemust arvestades ei

mõjutanud eeltoodu hageja nõuet garandi vastu“.

55. Eelnevast nähtub, et vaidluse olemasolu garantii realiseerimise ja selle aluseks olevate

nõuete üle ei saa mõjutada garantii kehtivust. Kohtuasja nr 3-2-1-49-12 p-s 11 on

Riigikohus selgitanud, et tõendid, millest ei nähtu garantii väljamaksmise nõude

alusetus ilmselgelt, on garantii kuritarvitamise tuvastamiseks sobimatud: „Vältimaks

garantii funktsiooni mitteaktsessoorse tagatisena õiguskäibes kahjustamist, peab

garantii saaja õiguste kuritarvitamine olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav.

Tagatava kohustuse puudumist saab põhistada nt jõustunud kohtu- või vahekohtu

lahendiga või poolte kokkuleppega võlasuhte lõpetamise kohta. Tõendid, mis nii

õiguslikust seisukohast kui ka objektiivsetest asjaoludest tulenevalt jätavad siiski üles

kahtluse või nõuavad täiendavat hindamist, ei ole õiguste kuritarvitamise vastuväite

esitamiseks sobivad“.

56. Käesolevas hagis ei ole esile toodud selget garantii kuritarvitamist. Pooled vaidlevad

garantii realiseerimise aluseks olevate nõuete üle. Riigikohtu poolt sobivaks peetud

tõendeid (jõustunud kohtu- või vahekohtu otsus või poolte kokkulepe võlasuhte

lõpetamise kohta), ei ole esitatud.

57. Maakohus on eeltoodud Riigikohtu praktikale õigesti viidanud ja põhjendanud, et sellist

kuritarvitamise olukorda antud juhul ei esine.

58. Hageja väide, et garantiitööde tegemiseks poolte kokkuleppega tähtaja mittemääramine

ja tellija poolt ühepoolselt tähtaja määramine on ilmselge garantii kuritarvitamine, ei ole

kooskõlas Riigikohtu eeltoodud praktikaga. Poolte vahel on vaidlus lepingu täitmise ja

kostja poolt kasutatud õiguskaitsevahendite kohaldamise üle.

59. Maakohus ei ole tuginenud pooltevahelisele vaidlusele tsiviilasjas nr 2-16-17984 kui

tõendile sellest, et kostja tegevuse kujul ei ole tegemist garantii kuritarvitamisega.

Maakohus üksnes viitas paralleelselt poolte vahel toimuvale teisele kohtuasjale, kus

pooled vaidlevad garantiiajal ilmnenud puuduste ja nende kõrvaldamise kulu üle ehk

siis selle üle, millises summas on garantii realiseerimine õigustatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

60. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus

jättis

menetluskulud hageja kanda ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja

kanda.

61. Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 9410 eurot,

sellest riigilõiv on 100 eurot ja õigusabikulud 9310 eurot.

62. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis hagejalt välja

kostja 19.02.2016 ja 07.04.2016 määruskaebustega seonduvad menetluskulud ja

määrata

menetluskulud

kindlaks

selliselt,

et

määruskaebustega

seonduvad

menetluskulud jäetakse hagejalt välja mõistmata. 19.02.2016 ja 07.04.2016

määruskaebustega seonduvaid menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud TsMS §

174 lg 1 ja § 175 lg 1 tähenduses.

63. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Määruskaebuste esitamist ei saa pidada

ebavajalikuks. Tegemist oli kostja seadusest tuleneva õiguse kasutamisega tema õiguste

riive olukorras, mida ei saa hinnata ebavajalikuks toiminguks. Maakohus on otsuses

hinnanud 19.02.2016 ja 07.04.2016 määruskaebustega seonduvate menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust ja on kostja kasuks välja mõistetavat menetluskulu

määruskaebuste osas ka vähendanud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

64. Kuna maakohus määras kostja maakohtus kantud menetluskulude suuruse kindlaks, siis

määrab ringkonnakohus TsMS § 177 lg 1 alusel kindlaks ka kostja apellatsiooniastme

menetluskulude suuruse.

65. Kostja esitas kohtuistungil ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja palus juurde

arvestada istungi kulu vastavalt protokollile. Nimekirja kohaselt on kostja

menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile 30,25 tunni ulatuses,

kokku summas 4235 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest:

kohtuotsuse analüüs 2,5 tundi; apellatsioonkaebuse analüüs 2,75 tundi; nõupidamine

kliendiga 1 tund; kohtuasja analüüs 4,75 tundi; vastuse koostamine 6,5 tundi; kohtukõne

koostamine 10,25 tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine 2,5 tundi, millele lisandub

kohtuistungil osalemine 1 tund kokku 31,25 tundi. Kostjale on osutatud õigusabi

tunnihinnaga 140 eurot ilma käibemaksuta. Kostja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud

kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist.

Kostja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

66. Hageja märkis, et kostja õigusabikulu on rohkem kui kaks korda suurem hageja

õigusabikulust ning palus kohtul hinnata poolte tasakaalu.

67. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub

rahuldamisele osaliselt.

68. TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kostjale õigusabi osutamise ajakulu

ülepaisutatud, lähtudes sellest, et kostja kordab apellatsioonimenetluses põhiliselt juba

maakohtus esiletoodud asjaolusid ja põhjendusi. Arvestades kostja poolt

apellatsioonimenetluses koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on tegemist

osaliselt

põhjendatud

ja

vajalike

õigusabikuludega.

Maakohtu

otsuse

ja

apellatsioonkaebusega tutvumise, analüüsimise ning vastuse koostamise põhjendatud

ja vajalik ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul kokku 12 tundi ja ettevalmistus

kohtuistungiks 1 tund, millele lisandub 1 tund kohtuistungil osalemise eest. Kokku on

apellatsioonimenetluse

kohane

ajakulu

14 tundi.

Kostjat

esindasid

kaks

vandeadvokaadist esindajat, kelle tunnitasu 140 eurot ilma käibemaksuta saab vastava

kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Seega tuleb hagejalt kosta kasuks välja

mõista menetluskulu hüvitamiseks 1960 eurot (14x140).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Kaija Kaijanen

Margo Klaar