3-17-1800/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number

3-17-1800

Määruse kuupäev

14.11.2017

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

X-i kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 20.07.2017 otsusele

Resolutsioon

Tagastada X-i kaebus tervikuna.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X esitas 12.06.2017 Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse (registreeriti 20.06.2017 nr 2-15/281

all) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello tegevusele. Kaebaja heitis advokaadile ette, et

kriminaalasjas nr 1-16-8412 on teda jäetud õiglase kaitseta.

2. Eesti Advokatuuri aukohus jättis 20.07.2017 otsusega aukohtumenetluse vandeadvokaadi abi G.-

J. Pello suhtes algatamata. Aukohus tuvastas, et vandeadvokaadi abi G.-J. Pellole heidetakse ette

eetikakoodeksi § 8 lg 1 ja § 14 lg 2 rikkumist, kuna advokaat ei tutvunud kaebaja toimikuga ega

arvestanud õigusabi osutades kaebaja psühholoogilise seisundiga, jättes kaebaja huvid seeläbi

kaitseta. Aukohus ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid, mistõttu

puudusid alused advokaadi tegevuse suhtes aukohtumenetluse algatamiseks.

3. X esitas 29.08.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu

20.07.2017 otsus. Kaebaja on märkinud, et kokkulepet suruti talle peale ja et advokaat, kes oli

määratud teda esindama, ei olnud asja materjalidega tutvunud ega andnud kaebajale vajalikke

selgitusi. Kaebaja on selgitanud, et tal on psüühikahäire ja et stressi olukorras teeb ta impulsiivseid

otsuseid, mistõttu peaks seda enam kaitsja olema tähelepanelikum.

Koos kaebusega esitas X riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse, advokatuuri

20.07.2017 aukohtu otsuse, Riigikohtu 02.03.2017 vastuse ja 10.03.2017 vastuse, Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri 30.09.2016 vastuse, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.02.2017 määruse

nr 3-7-1-1-77 ja 23.01.2017 määruse nr 3-7-1-1-1039 ning Tartu Maakohtu 15.12.2016 vastuse

seoses menetlusega nr 1-16-8412.

4. 04.10.2017 saabus Tartu Halduskohtusse lahendamiseks Tallinna Halduskohtu 06.09.2017

määruse alusel X-i kaebus.

5. Kohtute Infosüsteem jagas juhuslikkuse alusel haldusasja nr 3-17-1800 menetlemiseks Tartu

Halduskohtu kohtunik Mare Priksile.

6. Tartu Halduskohus esitas 30.10.2017 Eesti Advokatuurile kohtunõude, paludes kohtule esitada

X-i advokatuurile esitatud kaebus ning selgitada, millal on aukohtu 20.07.2017 otsus kaebajale

toimetatud.

7. Eesti Advokatuur esitas halduskohtule vastuse 01.11.2017. Kohtule esitatud vastuses selgitas

advokatuur, et aukohtu 20.07.2017 otsus toimetati X-ile Tartu Vanglasse 23.08.2017. Advokatuur

selgitas vastuses, et advokatuur on X-i kaebuse läbi vaadanud ja seda nõuetekohaselt menetlenud,

kuid ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Advokatuur märkis, et

kuivõrd aukohtu 20.07.2017 otsuse tegemisel ei ole rikutud menetlusnorme, otsus on piisavalt

põhjendatud ja see ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi, puudub kaebajal käesolevas asjas

kaebeõigus.

Kohtu seisukoht

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud

halduskohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada põhjusel, et kaebajal puudub ilmselgelt

kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole

järgnevatel põhjustel X-il kaebeõigust.

9. Tulenevalt advokatuuriseaduse (edaspidi AdvS) § 16 lg-st 1 võib aukohtumenetluse algatamiseks

advokatuuri aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab

aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi

tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Vastavalt AdvS § 18 lg-le 1 võib huvitatud isik

esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse. Seega, AdvS § 16 lg 1 ja § 18 lg 1 järgi võib

selliseks kohtu poole pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla ka isik, kes esitas

advokatuurile taotluse aukohtumenetluse algatamiseks (kaebaja). HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib

kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Seega on halduskohtusse

pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Riigikohus on otsuses nr 3-

3-1-9-02 selgitanud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab

õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele

täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Eeltoodust lähtuvalt on huvitatud

isikul aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise õigus üksnes juhul, kui vaidlustatud

aukohtu otsus rikub tema subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi.

10. Kohtupraktikas (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2014 määrus nr 3-14-51432, p 6; Tallinna

Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus nr 3-16-1148, p 10) on järjekindlalt rõhutatud, et

aukohtumenetluse peamine eesmärk ei ole kaitsta aukohtule taotluse esitanud isiku subjektiivseid

õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle.

11. Kaebajale annab seadus õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse

algatamiseks ning õiguse saada sellele pöördumisele vastus. Kuigi AdvS annab huvitatud isikule

otsesõnu õiguse taotluse esitamiseks advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks (et tõhustada

advokaadi kutsetegevuse iseärasuste tõttu raskendatud järelevalvet), kuulub otsustusõigus selle üle,

kas advokaadi poolt on toime pandud süütegu või kuidas rikkumisele reageerida, siiski aukohtule.

Järelevalve advokaatide kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle kuulub advokatuuri

pädevusse (AdvS § 3 p 2). Seega asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse

käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle

subjektiivseid õigusi sellega rikutakse. Kohus ei saa huvitatud isiku kaebuse lahendamise käigus

aukohtu poolt menetlusnormide järgimise kontrollimisel asuda hindama, kas aukohus on väidetava

distsiplinaarsüüteo asjaolud tuvastanud õigesti või mitte (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015

otsus nr 3-14-50174, p 10). Samuti ei tulene seadusest ega ühestki teisest õigusaktist isiku

subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.

12. Kohtupraktikas on varasemalt selgitatud, et tulenevalt AdvS § 16 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saab

kaebeõiguse aluseks olla üksnes advokatuuri aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (Tallinna

Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsus nr 3-14-50174, p 10; 03.12.2014 määrus nr 3-14-52251 p 13;

31.12.2013 määrus nr 3-13-1538, p 6; 20.03.2013 otsus nr 3-12-1016, p 12). Kui kaebaja on saanud

realiseerida oma subjektiivse õiguse advokatuurile taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi

menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale.

13. Seega, kohus saab advokatuuri poolt teostatavasse advokaatide kutsetegevuse üle järelevalve

teostamisse sekkuda üksnes siis, kui tegemist on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega

(Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2014 määrus nr 3-14-51771). Kuivõrd aukohtumenetluses ei

otsustata huvitatud isiku (kaebaja) taotluse lahendamisel tema õiguste või kohustuste üle, siis ei saa

ka huvitatud isiku seisundit selles menetluses samastada menetlusosaliste seisundiga

haldusmenetluses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 määrus asjas nr 3-14-52251, p 14, ja

20.03.2013 otsus asjas nr 3-12-1016, p 15). Kohtupraktikas on sedastatud, et advokaadi suhtes

süüteo mittetuvastamine ei riku AdvS § 16 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isiku

(advokatuurile kaebuse esitaja) subjektiivseid õigusi.

14. Kohus, olles tutvunud asja materjalidega asub seiskohale, et aukohtu otsuses esitatud

põhjendused ei anna alust järeldamaks, et kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud. Eesti

Advokatuuri aukohus on X-i kaebuse läbi vaadanud. Kohtule nähtub, et aukohus on X-i kaebust

nõuetekohaselt menetlenud ja tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ole distsiplinaarsüüteo

tunnuseid. Kuivõrd aukohtu 20.07.2017 otsuse tegemisel ei ole rikutud menetlusnorme, otsus on

piisavalt põhjendatud ning see ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi, puudub X-il

käesolevas asjas kaebeõigus.

15. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuivõrd

käesoleva määrusega tagastab kohus X-i kaebuse, puudub vajadus kaebaja esitatud menetlusabi

taotluse lahendamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks

kohtunik