3-17-2176/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 13.11.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-2176 Haldusasi Sergei Olari (Olar) kaebus Riigiprokuratuuri tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada Sergei Olari kaebus läbivaatamatult.

2. Edastada käesolev kohtumäärus kaebajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

20.10.2017 esitas Sergei Olar Tallinna Halduskohtule venekeelse kaebuse, mis tõlgiti eesti keelde. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist, mis on tekitatud Riigiprokuratuuri tegevusega (tegevusetusega), mida kohus on rutanud haldusasjas nr 3-17-1541.

07.11.2017 esitas Sergei Olar Tallinna Halduskohtule venekeelse taotluse, mis tõlgiti eesti keelde. Taotluse kohaselt ähvardab kaebajat KAPO ja Riigiprokuratuuri ametnike hooletuse ja nende tegevuse kooskõlastamatuse tõttu tulevikus Eesti spioonina karm karistus Vene Föderatsioonis- 10- kuni 20- aastane vabadusekaotus spionaaži eest. Kaebaja kordab, et taotleb mittevaralise kahju hüvitamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

Haldusasjast nr 3-17-1541 nähtuvalt on kaebaja taotlenud tühistada Riigiprokuratuuri 16.06.2017 kiri nr PR-6-9/17/42-(5), millega Riigiprokuratuur jättis rahuldamata Sergei Olari taotluse tema suhtes tunnistajakaitse kohaldamiseks seoses ohuga tema elule ja vabadusele, mis tulenes väidetavast koostööst Kaitsepolitseiametiga. Kaebaja märkis kaebuses, et ta tegi koostööd KAPO-ga, hankis neile vajalikku teavet ning andis vabatahtlikult välja suure koguse lõhkeseadmeid ja relvi, mistõttu ähvardab teda Venemaal spionaažisüüdistuse ja 10- kuni 20-aastase vanglakaristuse oht. Samuti taotles kaebaja kohustada Riigiprokuratuuri kohaldama tema suhtes tunnistajakaitset. Tallinna Halduskohus tagastas 09.08.2017 määrusega kaebuse selle esitajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, samuti põhjusel, et kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki (haldusasi nr 3- 17-1541).

Riigiprokuratuuri tegevus või tegevusetus, mille osas kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, on seotud Riigiprokuratuuri keeldumisega kaebajale tunnistajakaitse kohaldamisest.

Tallinna Halduskohus märkis 09.08.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1541, et Tunnistajakaitse seaduse (TuKS) §-st 2, § 5 lg-st 2 ja § 6 lg-st 1 nähtub, et tunnistajakaitse kaitseabinõusid kohaldatakse kriminaalasja raames ja huvides. Tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamise võimaluse näeb ette ka Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 67 lg 6. Kohus leidis, et seega on tegemist kriminaalmenetluse meetmega. Kuigi TuKS § 8 lg-st 1 nähtuvalt saab tunnistajakaitset kohaldada nii kohtueelse menetluse ajal, kohtumenetluse ajal kui ka pärast kohtumenetlust, eeldab tunnistajakaitse kohaldamine hinnangut kriminaalmenetluses kogutavatele tõenditele (TuKS § 10 lg 1 p-d 1 ja 2, § 12 lg 3 p 3). Kohus asus viidatud määruses seisukohale, et halduskohtul puudub pädevus sekkuda kriminaalmenetlusse ja asuda hindama kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ja nende piisavust.

Käesolevas asjas on kaebaja taotlus samuti suunatud kriminaalasjaga seotud tegevuse õigusvastasuse tuvastamisele ja selle alusel kahju hüvitamisele. Seega ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Kohus nõustub Tallinna Halduskohtu 09.08.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1541 märgituga, et halduskohtul puudub pädevus sekkuda kriminaalmenetlusse ja asuda hindama kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ja nende piisavust. Käesoleval juhul on seadus ette näinud vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra. KrMS § 16 lg 1 ja § 18 lg 1 ning TuKS § 9 lg 1 p

1 alusel on kriminaalmenetlust pädev esimese astmena läbi viima maakohus, kelle ülesandeks on vajadusel hinnata ka tunnistajakaitse kohaldamise vajadust. Kohus on seisukohal, et halduskohtul ei ole pädevust sekkuda kriminaalmenetlusse ega hindama kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ja nende piisavust. Seega ei ole halduskohtu pädevuses menetleda nõuet Riigiprokuratuuri tegevuse või tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning sellest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kuna esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik