2-17-114711/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-17-114711

Tsiviilasi

B2 KAPITAL SIA hagi Artur Hüvenen vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

596,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 KAPITAL SIA; registrikood 40103645131;

asukoht Skanstes iela 50, Riga LV-1013, Riga maakond, Läti.

Hageja esindaja: Triin Reinmaa; e-post triin@creditreform.ee

Kostja: Artur Hüvenen, isikukood XXX; viibimiskoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt B2 KAPITAL SIA hagi Artur Hüvenen vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista Artur Hüvenenilt (Hüvenen) (ik XXX) B2 KAPITAL SIA (registrikood

40103645131) kasuks välja:

2.1. 345 (kolmsada nelikümmend viis) eurot ja 45 senti (sealhulgas põhivõlg 289 eurot ja

70 senti, võla sissenõudmiskulud 39 eurot 98 senti ning viivis 15 eurot 77 senti).

2.2. alates 7. oktoobrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra ületavas ulatuses.

2. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta hageja menetluskuludest 62% kostja kanda ja 38% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

5. Mõista Artur Hüvenenilt (Hüvenen) B2 KAPITAL SIA kasuks välja menetluskulu 148

(ükssada nelikümmend kaheksa) eurot ja 80 senti.

6. Mõista Artur Hüvenenilt (Hüvenen) B2 KAPITAL SIA kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise

määrus on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 11. oktoobril

2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 4. novembril 2016. a tähtajatu

liitumislepingu. Tele2 Eesti AS esitas kostjale teenuse kasutamise eest arved nr 51830219,

52088238, 52438857, 15100015353 ja 15100452852. Kostja ei ole arveid tasunud. Hageja

palub sellest tulenevalt mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg 289,70 eurot, võla

sissenõudmise kulud 39,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 107,96 eurot ning viivis

alates 7. oktoobrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni tasumata põhivõlalt määras 0,15%

päevas.

5. Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt jättis kostja talle teenuse osutamise eest esitatud arved tasumata.

Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu 31. märtsil 2017. a üles. Tele2 Eesti AS

loovutas lepingust tulenevad nõuded 11. mail 2017. a hagejale (tl 15). Hageja põhinõue on

seega muutunud sissenõutavaks. Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel

õigus nõuda selle täitmist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

6. Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmisekulu nõue on õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale lepingu kehtivusajal kaks tasulist

meeldetuletuskirja. Meeldetuletuskirjade saatmise kulu oli kokku 9,98 eurot.

Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud viis meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid

kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste

pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Hageja võib seega VÕS § 1132 lg 1 ja lg

2 p 1 alusel nõuda kostjalt võla sissenõudmisekulude hüvitamist summas 39,98 eurot.

Selles osas tuleb hagi rahuldada.

7. Kohus leiab, et hageja viivisenõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud.

8. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh

tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-

13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel

kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10

Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus

kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

9. Hagi kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Tele2 Eesti AS teenuse

kasutamise tingimuste p-st 6.13.2, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1

tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see

lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega

on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3

p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid

seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05,

p 24).

10. Viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist

ning hüvitamist. Viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi

nõuetekohaselt täitma. Viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku

makseraskustelt. Tüüptingimustes sätestatud viivise nõue on seega ebamõistlikult kõrge

ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse

rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivise

nõudega, ning ka väiksem viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku

kohustust korrektselt täitma.

11. Viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Tele2 Eesti AS-i ettenähtav kahju

hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Tele2 Eesti AS oleks tõenäoliselt

saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka

võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa Tele2 Eesti AS-i

kahju olla suurem, kui kulu, mida Tele2 Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja

võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Tele2

Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama

kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui

54,75%. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest

tekkiv kahju on antud juhul ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivise nõude suurusega.

12. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud, arvestades viivise teisest

eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab enam kui

kuus korda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida

seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Kohtu hinnangul

mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka kordades

väiksema sanktsiooni ähvardus. Seega on Tele2 Eesti AS tüüptingimustes võlgnetava

summa tagastamise viivitamise eest ette nähtud viivis ebavajalikult suur ka viivise teisese

eesmärgi saavutamiseks.

13. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15%

päevas, on VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine (vt lisaks Riigikohtu 10. mai 2016.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16).

14. Hageja võib seega viivist nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgses määras.

Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud.

Hageja võib nõuda kostjalt seadusjärgse viivise tasumist kokku 15,77 eurot.

Põhisumma

Periood

Viivis

47,69 eurot

19.12.2016 – 6.10.2017

3,05 eurot

111,64 eurot

19.01.2017 – 6.10.2017

6,39 eurot

105,79 eurot

19.02.2017 – 6.10.2017

5,33 eurot

12,49 eurot

19.03.2017 – 6.10.2017

55 senti

12,09 eurot

19.04.2017 – 6.10.2017

45 senti

Kokku:

15,77 eurot

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 62% ulatuses.

16. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas

285 eurot, sh riigilõiv summas 125 eurot ja esindajakulu summas 160 eurot.

17. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS §-st 4842

tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud

summas 20 eurot. Hageja esindajakulu maksekäsu kiirmenetluse teostatud toimingute osas

on seega põhjendatud summas 20 eurot. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja

keerukust eelkõige asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, milliseid hageja on kohtute

infosüsteemist nähtuvalt esitanud korduvalt, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

esindajakulu hagimenetluses tehtud toimingute osas 95 eurot.

18. Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on seega riigilõiv 125 eurot ja

esindajatasu summas 115 eurot (95 + 20), kokku 240 eurot. Kohus jätab hageja

menetluskuludest 62% kostja kanda ja 38% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja

mõista hageja menetluskulu 148 eurot ja 80 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja

kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa

tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik