1-17-5283/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-5283

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2017, Tallinn

Kohtuasja number

1-17-5283

Kohtunik

Meelika Aava

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 28. septembri 2017. a otsus Kirill Švetsi

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,9 ja § 213 lg 2 p 1,4 järgi

kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Kirill Švets

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Kirill Švetsi apellatsioon Harju Maakohtu 28. septembri 2017. a

kohtuotsusega temalt välja mõistetud menetluskulude peale läbi vaatamata ja tagastada

apellatsioon selle esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil

menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14. juulil 2017 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalja Lebed,

süüdistatav Kirill Švets ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe Kirill

Švetsi süüdi tunnistamise kohta KarS § 199 lg 2 p 7,9 ja § 213 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritavates

kuritegudes ning karistuse ja liitkaristuse suuruses.

Samuti lepiti kokkuleppes kokku Kirill Švetsi süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulude

suuruses, milleks oli sundraha 705 eurot ja määratud kaitsja tasu 360 eurot ning kohtumenetluses

tekkida võivate kulude hüvitamise kohustuses, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest (4 kd tl 46-51).

2. Harju Maakohus mõistiski 28. septembri 2017. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses

Kirill Švetsi kokkuleppes märgitus süüdistuses süüdi ja mõistis karistuse.

Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha 705 eurot ja määratud

kaitsja tasu 744 eurot (4 kd tl 61-66).

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Kirill Švets, kes taotleb kohtuotsuse

tühistamist temalt menetluskulude väljamõistmise peale ning jätta neist pool riigi kanda.

Taotlust põhjendab sellega, et ta on osaliselt töövõimetu, viibib vanglas ja peab abistama oma

alaealist poega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega,

maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab

kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud.

Alates 29. märtsist 2015 jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes

varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et

KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad

kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste

käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude

hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi

hüvitamises.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et

kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille

kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile

(§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi

ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu

pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva

kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega

prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.

14. juulil 2017 ringkonnaprokuröri Natalja Lebedi, süüdistatava Kirill Švetsi ja tema kaitsja

Leelo Viili

vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas sõnaselgelt, et

kriminaalmenetluse kuluks on sundraha 705 eurot ja määratud kaitsja tasu 360 eurot ning

kohtumenetluses tekkida võivad kulud, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest (4 kd tl 46-51).

25. septembril 2017 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et Kirill Švets on kohtuistungil

kohtuliku arutamise ajal avaldanud, et talle on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub kokkuleppega

vabatahtlikult, samuti väljendas ta kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet. Palub kokkuleppe

kinnitada (4 kd tl 56).

Apelleeritud kohtuotsusega ongi Kirill Švets kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud

ja karistatud ning temalt on välja mõistetud menetluskulud vastavalt kokkuleppes märgitule.

Kohus on väljamõistetud menetluskulud võimaldanud tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest igas kuus vähemalt 120,75 eurot (4 kd tl 62 pöördel).

2(3)

Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega.

Vaatamata sellele vaidlustab Kirill Švets maakohtu otsust ja taotleb jätta kriminaalmenetluse

kulud osaliselt riigi kanda. Kohtukolleegium ei pea süüdistatava taotlust asjakohaseks.

Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuliku arutamise

järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka

KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et

tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt

kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest

loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni

võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma

seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja

tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318

järgi apellatsiooniõigust.

5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus

seisukohal, et süüdistatava Kirill Švetsi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)