2-17-115498/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2017.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-115498

Tsiviilasi

OÜ AF Võlamenetlus hagi Xxxx’i vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

165,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871),

lepinguline esindaja Gerda Kabrits

Kostja Xxxx (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Katrin

Kiisk

Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Xxxx’ilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks põhivõlgnevus 34,31 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitis 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 5,24 eurot ja

alates 14.11.2017 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt (34,31 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

3. Jätta hagi muus osas (põhinõue 76,80 eurot, sellelt arvestatud viivis ja

sissenõudmiskulud 5 eurot) rahuldamata.

4. Menetluskulud jätta 58 % ulatuses OÜ AF Võlamenetlus kanda ja 42% ulatuses

Xxxx’i kanda.

5. Määrata kindlaks OÜ AF Võlamenetlus maakohtus hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja mõista Xxxx’ilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks välja menetluskulud

107,10 eurot.

6. Määrata kindlaks Xxxx’i maakohtus hüvitavate menetluskulude rahalise suurus ja

välja mõista OÜ-lt AF Võlamenetlus Xxxx’i kasuks menetluskulu 191,40 eurot.

7. Tasaarvestada punktides 5 ja 6 hüvitatavad menetluskulud ja välja mõista OÜ-lt AF

Võlamenetlus Xxxx’i kasuks välja menetluskulud 84,30 eurot.

8. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb OÜ-l AF

Võlamenetlus Xxxx’ile tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (84,30

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (13.11.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. OÜ AF Võlamenetlus esitas 19.07.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Xxxx’i vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. OÜ AF Võlamenetlus (hageja) esitas 30.08.2017 maakohtule hagi

Xxxx’i (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XxxxAS ja kostja 20.03.2014 liitumislepingud nr xxxx ja nr

xxxx. Lepingu alusel kohustus XxxxAS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning

kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt

tasuma. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees 111,11 eurot.

Kostjale esitatud nõue sisaldab käsitlustasu 70 eurot, mille alus tuleneb XxxxAS-i ja kostja

vahel sõlmitud liitumislepingu nr xxxx lisast xxxx (osamaksetega vara müügileping). Kuna

kostja rikkus liitumislepingut ja ei tasunud võlgnevust hoolimata sellest, et XxxxAS saatis

kostjale meeldetuletusi tasumata arvete kohta, lõpetati 26.11.2015 leping maksmata arvete

tõttu. 02.11.2016 loovutas XxxxAS oma nõude kostja vastu hagejale.

Hageja kinnitab, et antud nõude katteks ei ole kostja teinud ühtegi makset. Kostjal on Julianus

Inkasso OÜ ja OÜ Castovanni menetluses kaks tasumata nõuet, kus on kostjaga sõlmitud

maksegraafikud. Kostja poolt esitatud kontoväljavõtted kajastavad nimetatud nõuete katteks

tehtud makseid. Antud nõude osas ei ole kostja maksegraafikut sõlminud.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 111,11 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 15,13 eurot ning viivised alates 31.08.2017 kuni põhinõude

111,11 euro täitumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole nõudega, et hageja

esitaks kostjale võlanõude aluseks oleva dokumentatsiooni ning palunud põhjendada

võlanõude kujunemist. 02.12.2016 e-kirjas selgitas hageja, et Julianus Inkasso OÜ menetluses

ei ole ühtegi XxxxAS-i võlgnevust kostja suhtes. Nõude loovutamise teade ei ole kunagi

kostjani jõudnud.

Hageja esitatud arvetelt ei ole arusaadav, kuidas on põhinõue kujunenud. Kostja ei nõustu arvel

nr 2013930534 märgitud käsitlustasuga summas 70 eurot. Kostjal puudub kohustus (mh

lepingust tulenev) taolise teenuse eest tasuda. Kostja märgib, et kokkulepe, millega

võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on

tühine. Hageja esitatud sissenõudmiskulude nõue on põhjendamata, sest väidetavad

kirjavahetused/telefonikõned ei ole kunagi kostjani jõudnud.

Lisaks on kostja teinud hagejale perioodil 10.2015 – 03.2016 iseseisvalt ülekandeid kokku

summas 235 eurot, millega ta juba sisuliselt on kogu nõude täitnud. Kostja on seisukohal, et

hagejal puudub kostja vastu nõue ning isegi kui see kunagi eksisteeris, on kostja kõik enda

võimalikud kohustused hageja (sh ka eelnevate võlausaldajate) ees nõuetekohaselt täitnud.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja maksed on tehtud mõne muu kohustuse täitmiseks.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus menetleb hagi tulenevalt TsMS §-st 405 lihtsustatud korras.

Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

4. Asjas puudub vaidlus, et XxxxAS-i ja kostja vahel on 20.03.2014 sõlmitud liitumisleping nr

xxxx ja liitumislepingu nr xxxx lisana xxxx osamaksetega vara müügileping (tl 23 pöördel, 24

pöördel). XxxxAS müüs kostjale järelmaksuga telefoni ja pakkus telekommunikatsiooni

teenust ning kostja kohustus osamakseid ja teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma.

Kostjale esitatud arvetest tulenevalt oli enne XxxxAS-i poolt lepingute ühepoolset üles ütlemist

kostja põhivõlgnevus XxxxAS-i ees 135,17 eurot (tl 26-28). XxxxAS on kostjaga sõlmitud

lepingud 26.11.2015 ühepoolselt üles öelnud võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse

lõppemist.

Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et 02.12.2016 e-kirjas kostjale märkis

Julianus Inkasso OÜ esindaja, et Julianus Inkasso OÜ menetluses ei ole ühtegi XxxxAS-i

võlgnevust kostja suhtes. See asjaolu ei välista hageja poolt nõude esitamist. Varasemas

27.09.2016 e-kirjas märkis Julianus Inkasso OÜ esindaja, et Julianus Inkasso OÜ menetluses

on kostja võlgnevus XxxxAS-i ees summas 142,06 eurot (tl 61, 64).

5. Hageja palub kostjalt kohustuse täitmisena välja mõista põhivõlgnevuse 111,11 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised seadusjärgses viivisemääras

perioodi 19.12.2015-30.08.2017 eest 15,13 eurot ning viivised alates 31.08.2017 kuni

põhinõude 111,11 euro täitumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses (tl 21 pöördel).

6. Kohtu hinnangul on XxxxAS-i poolt nõude loovutamine hagejale kehtiv. Hageja on esitanud

tõendi nõude loovutamise kohta (tl 23). Hageja selgitab, et nõue loovutati 16.12.2015 ning

teatis saadeti kostjale välja 17.12.2016 lihtkirjaga aadressile Xxxx, Tallinn (tl 81). Kohus leiab,

et isegi kui kostja nõude loovutamise teatist lihtkirjana rahvastikuregistri järgselt aadressilt

(Xxxx, Tallinn) kätte ei saanud, siis hageja on selle esitanud käesolevas menetluses ning sellega

on kostjat VÕS § 170 alusel nõude loovutamisest teavitatud.

7. Kohus hindab kostja vastuväiteid võlgnevuse osas. VÕS § 171 lg 1 tulenevalt võib võlgnik uue

võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki

vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.

8. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine. Hagejal on õigus

nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel, mille järgi võib

võlausaldaja raha maksmise kohust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist. Arvete

alusel on kostjal tasumata telekommunikatsiooni teenused, järelmaksu osamaksed,

maksegraafiku sõlmimise tasu, arve edastamise tasu, meeldetuletuse tasud ja leppetrahv kokku

summas 135,17 eurot (tl 26- 28).

Kohus hindab põhinõude põhjendatust. Teenuste eest ja osamaksete tasumise kohustus tuleneb

lepingute üldtingimustest. Kõigil esitatud arvetel on kajastatud arve edastamise tasu 0,60 eurot

ning arvel nr 2013464603 on maksegraafiku sõlmimise tasu 5 eurot (tl 26-28). Hageja ei ole

välja toonud ega tõendanud, et kostjal on lepingust tulenevalt selliste tasude maksmise

kohustus. Seega jätab kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistmata arve edastamise tasu 1,80

eurot (0,60 x 3) ja maksegraafiku sõlmimise tasu 5 eurot.

Arvel nr 2013464603 on kajastatud meeldetuletuse tasu 2 eurot ja arvel nr 2013930534 on

meeldetuletuse tasu 5 eurot. Kohtu hinnangul on meeldetuletuse tasu (kokku 7 eurot kahe teate

eest) kooskõlas VÕS § 113² lg 1 sätestatuga, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas

kuni 5 eurot.

Arvel nr 2013930534 kajastatud käsitlustasu (70 eurot) osas nõustub kohus kostja seisukohaga.

Osamaksetega vara müügilepingu tingimuste kohaselt tuleb kliendil tasuda liitumislepingu

lõpetamisel kliendi poolse rikkumise tõttu liitumislepingu lõpetamisega seotud kulude katteks

käsitlustasu 70 eurot ja korraga tasuda antud hetkeks vara eest tasumata kõik osamaksed.

Tegemist on tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Kohus leiab, et

eeltoodud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi või ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millised kulud tekkisid liitumislepingu

lõpetamisel. Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning kohus jätab

kostjalt hageja kasuks välja mõistmata käsitlustasu 70 eurot.

Kostja märgib, et on hagejale perioodil 10.2015-03.2016 teinud ülekandeid kokku summas 235

eurot (tl 65-78 pöördel). Hageja selgitab, et väljavõttes kajastuvad maksed on tehtud Castovanni

OÜ ja Julianus Inkasso OÜ menetluses olevate teiste nõuete täitmiseks (tl 81). Kohus leiab, et

hageja on tõendanud, et kostja poolt tehtud maksed on tehtud teiste nõuete täitmiseks.

15.08.2016 e-kirjas selgitab Julianus Inkasso OÜ esindaja, et Julianus Inkasso OÜ menetluses

on kostja võlgnevus XxxxOÜ ees, võlgnevuse tasumiseks on sõlmitud maksegraafik osamakse

suurusega 32,50 eurot (tl 63). Kostja on teinud Julianus Inkasso OÜ-le 11.10.2015, 11.12.2015,

11.01.2016, 11.02.2016 ja 11.03.2016 ülekanded summas 32,50 eurot selgitusega

„GRAAFIKU OSAMAKS“ (tl 65, 66 pöördel, 68-70). Seega on tõendatud, et viidatud maksed

on tehtud XxxxOÜ võlgnevuse katteks. Kuupäevadel 18.01.2016 ja 16.02.2016 on kostja teinud

Julianus Inkasso OÜ-le ülekanded summas 20 eurot ilma selgituseta (tl 68 pöördel, 69 pöördel).

Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist

määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja VÕS § 88 lg 4 alusel.

Seega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena (111,11 – 1,80 – 5 - 70) 34,31

eurot.

9. Hageja nõuab viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast, s.o alates 19.12.2015

seadusjärgses viivisemääras. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda

kostjalt viivist. Kuivõrd kohus vähendas hageja põhinõuet kostja vastu, siis seisuga 13.11.2017

on sissenõutavaks muutunud viivis 696 päeva eest 5,24 eurot. Hageja tulevikus sissenõutavaks

muutuva viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

10. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 30 eurot. Kuna nõue on alla 500 euro, siis VÕS

§ 113² lg 2 p 1 alusel võib hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot. Hageja on saatnud 3 meeldetuletuskirja, siis on nõue põhjendatud summas (15+5+5) 25

eurot. Tulenevalt seadusest on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni

15 eurot ja järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

Menetluskulud

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral jaotab

kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1). Hagi kuulub

rahuldamisele 42% ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskulud 42% ulatuses kostja kanda ja

kostja menetluskulud 58% ulatuses hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on

kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskuludeks

on riigilõiv 75 eurot ja esindaja kulud 150 eurot käibemaksuta (tl 38, 85). Hageja ei ole

käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS

§ 174 lg 10).

13. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

31,50 eurot (75 x 42 %).

Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (TsMS § 144 p 1).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul

kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja

ühe tööühiku suhtes.

Lisaks märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p

14). Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind.

Kohus nõustub hageja esindaja tunnitasu suurusega 75 eurot (käibemaksuta) ja peab hageja

esindaja kulusid põhjendatuks. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub

õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista (150 x 42 % + käibemaks) 75,60 eurot käibemaksuga.

Kostja menetluskuludeks on esindaja kulud 330 eurot käibemaksuga (tl 88). Kostja ei ole

käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS

§ 174 lg 10). Järgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (TsMS

§ 144 p 1). Kohus nõustub kostja esindaja tunnitasu suurusega 120 eurot (käibemaksuga) ja

peab kostja esindaja kulusid põhjendatuks. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista (330 x 58

%) 191,40 eurot käibemaksuga.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused

kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel tuleb välja mõista

hagejalt kostja kasuks (191,40 – 107,10) 84,30 eurot.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik