Legislator Case Law & Legislation
1-17-4769/17 AI generated

1-17-4769/17 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-17-4769/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas 16. mail 2017 Pärnu Maakohtule taotluse M. J-i vara Taotluse kohaselt kahtlustatakse M. J-i KarS § 210 lg 2 järgi selles, et OÜ M juhatuse liikmena,

Legislator headnote

AI generated

1-17-4769/17 · Riigikohtu kriminaalkolleegium: mail 2017 Pärnu Maakohtule taotluse M. J-i vara Taotluse kohaselt kahtlustatakse M. J-i KarS § 210 lg 2 järgi selles, et OÜ M juhatuse liikmena,

Keywords

AI generated
judicial investigation right to an effective investigation lack of prosecutorial standing authorized signatory inadequate constitutional complaint authorization for criminal prosecution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1174769

Määruse kuupäev

10. november 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Paavo Randma ja Peeter Roosma

Kohtuasi

Kahtlustatava M. J-i vara arestimine KarS § 831 lg 1 ja § 84

kohaldamise tagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a määrus

kriminaalasjas nr 1174769, millega jäeti kaitsja määruskaebus

läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. J-i kaitsja vandeadvokaat Kaimo Räppo, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Helga

Aadamsoo

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

11. oktoober 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata

M. J-i kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale.

2. Saata kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale Tallinna

Ringkonnakohtule eelmenetluse toimetamiseks.

3. Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas 16. mail 2017 Pärnu Maakohtule taotluse M. J-i vara

arestimiseks (karistusseadustiku) KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel vara konfiskeerimise asendamise

tagamiseks.

1.1. Taotluse kohaselt kahtlustatakse M. J-i KarS § 210 lg 2 järgi selles, et OÜ M juhatuse liikmena,

tegutsedes koos OÜ A juhatuse liikme A. J-ga, esitas ta ajavahemikus 29. august 2012 –

28. oktoober 2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) valeandmeid

investeeringuobjekti tegeliku maksumuse ja omafinantseeringu tegeliku suuruse osas. Selle

tulemusena maksis PRIA OÜ-le M toetuse puidukuivati soetamiseks kokku summas 100 000 eurot.

Kahtlustus tugineb kriminaalmenetluses kogutud dokumentaalsetele tõenditele, sealhulgas

läbiotsimise protokollidele ja pangaarvelduskontode ning raamatupidamisdokumentide

vaatlusprotokollidele.

1.2. Eeltoodust nähtuvalt sai OÜ M kuriteo toimepanemise tulemusena 100 000 eurot. Tegemist on

kuriteoga saadud varaga KarS § 831 tähenduses. Vastavalt KarS § 831 lgle 1 konfiskeeritakse

kuriteoga saadud vara, kui see kuulub teo toimepanijale. Kuivõrd kuritegelik tulu kulutati

1-17-4769

ettevõtluses ära, siis pole selle konfiskeerimine võimalik. Seetõttu tuleb kohaldada vara

konfiskeerimise asendamist KarS § 84 alusel. Selle nõude tagamiseks palub prokuratuur kanda

kinnistusraamatusse käsutuskeeld M. J-ile kuuluva kolme kinnistu osas (J, E ja K kinnistud).

2. Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määrusega rahuldati prokuratuuri taotlus osaliselt ja arestiti

konfiskeerimise ning konfiskeerimise asendamise tagamiseks M. J-i vara – kinnistu 2,3 ha 100 %

maatulundusmaad asukohaga J, K küla, H vald, Pärnu maakond. AÕS § 63 lg 1 p 3 ja KrMS § 142

lg 8 alusel määrati kanda kinnistusraamatusse keelumärge Eesti Vabariigi kasuks.

3. Samal päeval, s.o 17. mail 2017, koostas Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei uurija

vara arestimise protokolli, millele on alla kirjutanud M. J. Toimingu käigus tutvustati M. J-ile Pärnu

Maakohtu 17. mai 2017. a määrust, mida kahtlustatav kinnitas omakäelise allkirjaga määrusel (tl 17

jj). Kohtumääruse koopiat M. J-ile ei antud.

4. 24. mail 2017 väljastas uurimisasutus Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse koopia M. J-ile

allkirja vastu.

5. M. J-i kaitsja vandeadvokaat Kaimo Räppo esitas 2. juunil 2017 maakohtu määruse peale

määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a määrusega jäeti M. J-i kaitsja määruskaebus läbi

vaatamata, põhjendades seda määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. M. J. kinnitas

omakäelise allkirjaga, et ta tutvus maakohtu määrusega 17. mail 2017. Seega sai M. J. maakohtu

määrusest KrMS § 387 lg 2 mõttes teadlikuks 17. mail 2017, sest siis tal oli võimalik tutvuda

määruse terviktekstiga ja kasutada tõhusalt kaebeõigust. Seega tuleb KrMS § 387 lgs 2 sätestatud

10-päevase kaebetähtaja kulgemist arvestada KrMS § 171 lg 1 ls 2 alusel alates sellest päevast ning

kaebetähtaeg möödus 29. mail 2017.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Ringkonnakohtu määruse peale esitas 21. juunil 2017 määruskaebuse M. J-i kaitsja

vandeadvokaat Kaimo Räppo, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist

ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu määruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised.

7.1. Ringkonnakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, jättes

nõuetekohaselt tuvastamata kahtlustatavale vara arestimise määruse kättetoimetamise aja. Vaidlust

ei ole selles, et kahtlustatav sai maakohtu määruse olemasolust teada 17. mail 2017. Kahtlustatav

nõudis uurimisasutuse ametnikult määruse koopiat, kuid seda talle 17. mail 2017 ei väljastatud.

Määruse ärakiri edastati talle 24. mail 2017. Seega tekkis kahtlustataval esimene reaalne võimalus

määrust vaidlustada alles 24. mail 2017.

7.2. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et isik saab ennast efektiivselt kaitsta ja kaebeõigust

kasutada olukorras, kus ta teab vara arestimise faktist, kuid ei tea arestimise põhjendusi. Riigikohus

on asjas nr 311817 selgitanud, et kahtlustataval ja kaitsjal peab kaebeõiguse realiseerimiseks olema

võimalus tutvuda määruse terviksisuga. Kaitsja märgib, et teadasaamine või tutvustamine peab

toimuma selliselt, et kahtlustataval on reaalne võimalus esitada määruskaebust. Praeguses asjas

2(3)

1-17-4769

viivitas menetleja pahatahtlikult isikule kohtumääruse kätteandmisega ilma objektiivsete takistusteta

ja seejärel eksitas õigushariduseta isikut kaebetähtaja arvestamise osas.

7.3. Alternatiivselt palub kaitsja ennistada maakohtu määruse vaidlustamistähtaeg. Kahtlustatav sai

vara arestimise määruse kätte 24. mail 2017 ja uurija eksitava selgituse tõttu ei osanud kaitsja ega

kahtlustatav kaebetähtaja ennistamist eelnevalt taotleda. Kahtlustatav pöördus kaitsja poole sisuliselt

siis, kui maakohtu kaebetähtaeg (arvestatuna alates 17. maist 2017) juba möödus.

1. Prokurör esitas määruskaebusele vastuse, milles leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja

tuleb jätta rahuldamata.

1. Isikul on võimalik tutvustamise käigus tutvuda nii kuriteokahtlusega kui ka vara

arestimise asjaolude ja põhjendustega, mis sisalduvad määruses. Vastav teadmine on

piisav määruse vaidlustamiseks. Prokuröri hinnangul ei eelda vara arestimise määruse

tutvustamine selle ärakirja kätteandmist. Kahtlustataval on õigus saada kohtueelses

menetluses tehtavaid määruseid vaid seaduses ettenähtud juhul või taotluse esitamisel.

Praegusel juhul edastatigi M. J-ile määrus tema taotlusel 24. mail 2017.

2. Igal juhul oli kahtlustataval võimalik esitada määruskaebus tähtaegselt, sest ta sai selle

ärakirja 24. mail 2017. Määruskaebetähtaeg lõppes alles 29. mail 2017. Määruskaebuse

esitamiseks ei esinenud objektiivseid takistusi. Vandeadvokaadist kaitsja pidanuks

teadma, et menetlustähtajad tulenevad seadusest, mitte uurija selgitustest. Seega on

põhjendamatu ka tähtaja ennistamine.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2. Kolleegium märgib, et praeguses asjas õigusliku vaidluse aluseks olevad faktilised asjaolud

langevad valdavalt kokku määruses asjas nr 1174754 kirjeldatud asjaoludega. Siiski ei ole

tuvastatud, kas menetleja, s.o uurimisasutuse ametnik, andis M. J-ile samasisulisi selgitusi

edasikaebetähtaja kulgemise kohta kui T. J-ile või M. J. lähtus T. J-ile antud selgitustest.

Ringkonnakohus saab võtta vastava asjaolu (selle väljaselgitamise järel) arvesse kaebetähtaja

ennistamise üle otsustamisel.

3. Kriminaalkolleegiumi määruses asjas nr 1174754 toodud kaalutlustel ja juhindudes

KrMS §st 390, § 362 pst 2 ja § 361 lg 1 pst 6 tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu

14. juuni 2017. a määruse, millega jäeti läbi vaatamata kahtlustatava M. J-i kaitsja

vandeadvokaat Kaimo Räppo määruskaebus Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale.

Menetlustähtaja ennistamise tähtaja otsustamine kuulub asja menetleva kohtu pädevusse,

mistõttu määruskaebus tuleb saata Tallinna Ringkonnakohtule eelmenetluse toimetamiseks.

Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)