1-17-4754/16 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1174754

Määruse kuupäev

10. november 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Paavo Randma ja Peeter Roosma

Kohtuasi

Kahtlustatava T. J-i vara arestimine KarS § 831 lg 1 ja § 84

kohaldamise tagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a määrus

kriminaalasjas nr 1174754, millega jäeti kaitsja määruskaebus

läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. J-i kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Helga

Aadamsoo

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

11. oktoober 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata

T. J-i kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale.

2. Saata kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale Tallinna

Ringkonnakohtule eelmenetluse toimetamiseks.

3. Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas 16. mail 2017 Pärnu Maakohtule taotluse T. J-i vara

arestimiseks karistusseadustiku (KarS) § 831 lg 1 ja § 84 alusel vara konfiskeerimise asendamise

tagamiseks.

1.1. Taotluse kohaselt kahtlustatakse T. J-i KarS § 210 lg 2 järgi selles, et OÜ T juhatuse liikmena

pani ta toime soodustuse saamise pettuse teel. Koos OÜ A juhatuse liikme A. J-iga esitas ta

ajavahemikus 29. august 2012 kuni 13. november 2014 toetuse saamiseks valeandmeid

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, kes olles eksimuses investeeringuobjekti

tegeliku maksumuse ja omafinantseeringu tegeliku suuruse osas, maksis

OÜ-le T toetuse puusöe pakkeseadme soetamiseks kokku summas 100 000 eurot. Kahtlustus

tugineb kriminaalmenetluses kogutud dokumentaalsetele tõenditele, sealhulgas läbiotsimise

protokollidele ja pangaarvelduskontode ning raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokollidele.

1.2. Eeltoodust nähtuvalt sai OÜ T kuriteo toimepanemise tulemusena 100 000 eurot. Tegemist on

kuriteoga saadud varaga KarS § 831 tähenduses. Vastavalt KarS § 831 lgle 1 konfiskeeritakse vara,

1-17-4754

kui see kuulub teo toimepanijale. Kuivõrd kuritegelik vara kulutati ettevõtluses ära, siis pole

võimalik seda konfiskeerida, mistõttu tuleb kohaldada vara konfiskeerimise asendamist KarS § 84

alusel. Selle nõude tagamise eesmärgil palub prokuratuur kanda kinnistusraamatusse keelumärge T.

J-ile kuuluva korteriomandi Xxxxxx XX-XX, Tallinn käsutamise välistamiseks.

2. Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määrusega arestiti konfiskeerimise ja konfiskeerimise

asendamise tagamiseks T. J-i korteriomand Xxxxxx XX-XX, Tallinn ning määrati kanda

asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 3 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 8 alusel

kinnistusraamatusse keelumärge.

3. Samal päeval, s.o 17. mail 2017, koostas Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei uurija

vara arestimise protokolli, millele on alla kirjutanud T. J. Toimingu käigus tutvustati T. J-ile Pärnu

Maakohtu 17. mai 2017. a määrust, mida kahtlustatav kinnitas omakäelise allkirjaga määrusel

(tl 17). Kohtumääruse koopiat T. J-ile ei antud.

4. 24. mail 2017 saatis PPA Keskkriminaalpolitsei vanemuurija T. J-ile e-posti teel Pärnu Maakohtu

17. mai 2017. a määruse, mille kättesaamist kahtlustatav samal päeval kinnitas. T. J. küsis

uurimisasutuse ametnikult, mis hetkest hakkab kulgema kohtumääruse edasikaebetähtaeg. Uurija

vastuse kohaselt kulgeb kaebetähtaeg kohtumääruse kättesaamisest (tl 26).

5. T. J-i kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv esitas 2. juunil 2017 maakohtu määruse peale

määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a määrusega jäeti T. J-i kaitsja määruskaebus läbi

vaatamata, põhjendades seda määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. T. J. kinnitas

omakäelise allkirjaga, et ta tutvus maakohtu määrusega 17. mail 2017. Seega sai T. J. maakohtu

määrusest KrMS § 387 lg 2 mõttes teadlikuks 17. mail 2017, sest siis tal oli võimalik tutvuda

määruse terviktekstiga ja kasutada tõhusalt kaebeõigust. Seega tuleb KrMS § 387 lgs 2 sätestatud

10-päevase kaebetähtaja kulgemist arvestada KrMS § 171 lg 1 ls 2 alusel alates sellest päevast ning

kaebetähtaeg möödus 29. mail 2017. Uurimisasutuse ametniku ekslik selgitus, mille kohaselt

kaebetähtaeg hakkab kulgema alates määruse kättesaamisest, eeltoodut ei väära. Riigikohus on

selgitanud, et lähtuda tuleb seaduses sätestatud kaebetähtajast. Samuti on kaebuse esitanud

vandeadvokaadist kaitsja, mistõttu ei ole kaebetähtaja rikkumine õigustatav.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Ringkonnakohtu määruse peale esitas 21. juunil 2017 määruskaebuse T. J-i kaitsja, kes taotleb

ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks.

Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

7.1. Ringkonnakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, jättes

nõuetekohaselt tuvastamata kahtlustatavale vara arestimise määruse kättetoimetamise aja. Vaidlust

ei ole selles, et kahtlustatav sai maakohtu määruse olemasolust teada 17. mail 2017. Kahtlustatav

nõudis uurimisasutuse ametnikult määruse koopiat, kuid seda talle 17. mail 2017 ei väljastatud.

Määruse ärakiri edastati talle 24. mail 2017. Seega tekkis kahtlustataval esimene reaalne võimalus

määrust vaidlustada alles 24. mail 2017.

2(6)

1-17-4754

7.2. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et isik saab ennast efektiivselt kaitsta ja kaebeõigust

kasutada olukorras, kus ta teab vara arestimise faktist, kuid ei tea arestimise põhjendusi. Riigikohus

selgitas asjas nr 311817, et kahtlustataval ja kaitsjal peab kaebeõiguse realiseerimiseks olema

võimalus tutvuda määruse terviksisuga. Kaitsja märgib, et teadasaamine või tutvustamine peab

toimuma selliselt, et kahtlustataval on reaalne võimalus esitada määruskaebust. Praeguses asjas

viivitas menetleja pahatahtlikult isikule kohtumääruse kätteandmisega ilma objektiivsete takistusteta

ja seejärel eksitas õigushariduseta isikut kaebetähtaja arvestamise osas.

7.3. Alternatiivselt palub kaitsja ennistada maakohtu määruse vaidlustamistähtaeg. Kahtlustatav sai

vara arestimise määruse kätte 24. mail 2017 ja uurija eksitava info tõttu ei osanud kaitsja ega

kahtlustatav kaebetähtaja ennistamist eelnevalt taotleda. Kahtlustatav pöördus kaitsja poole sisuliselt

siis, kui maakohtu kaebetähtaeg (arvestatuna alates 17. maist 2017) juba möödus.

1. Prokurör esitas määruskaebusele vastuse, milles leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja

tuleb jätta rahuldamata.

1. Isikul on võimalik tutvustamise käigus tutvuda nii kuriteokahtlusega kui ka vara

arestimise asjaolude ja põhjendustega, mis sisalduvad määruses. Vastav teadmine on

piisav määruse vaidlustamiseks. Prokuröri hinnangul ei eelda vara arestimise määruse

tutvustamine selle ärakirja kätteandmist. Kahtlustataval on õigus saada kohtueelses

menetluses tehtavaid määruseid vaid seaduses ettenähtud juhul või taotluse esitamisel.

Praegusel juhul edastatigi T. J-ile määrus tema taotlusel 24. mail 2017.

2. Igal juhul oli kahtlustataval võimalik esitada määruskaebus tähtaegselt, sest ta sai selle

ärakirja 24. mail 2017. Määruskaebetähtaeg lõppes alles 29. mail 2017. Määruskaebuse

esitamiseks ei esinenud objektiivseid takistusi. Vandeadvokaadist kaitsja pidanuks

teadma, et menetlustähtajad tulenevad seadusest, mitte kellegi selgitustest. Seega on

põhjendamatu ka tähtaja ennistamine.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2. Esmalt lahendab kolleegium küsimuse, kas maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus

on tähtaegne, analüüsides selleks vara arestimise menetlusega seonduvat (I), seejärel käsitleb

määruskaebetähtaja ennistamisse puutuvat (II) ja lahendab määruskaebuse (III).

I

3. KrMS § 142 lg 2 kohaselt arestitakse vara kohtueelses menetluses reeglina prokuratuuri

taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse alusel. Vara arestimise menetluse eripära seisneb

selles, et kahtlustatav või kolmas isik, kelle vara arestitakse, kaasatakse sellesse menetlusse

alles pärast kohtu vastavat otsustust, vältimaks arestitava varaga selliste toimingute tegemist,

mis kahjustavad kriminaalmenetlust. Seetõttu saab isik vara arestimise menetlusest ja selle

tulemusena tehtavast määrusest üldjuhul teada alles pärast määruse tegemist ja ka jõustumist

(KrMS § 408 lg 5).

10.1. Vaatamata määruse jõustumisele ehk kohesele täidetavusele on seda võimalik vaidlustada

määruskaebemenetluses KrMS § 387 lg 2 reeglite kohaselt, s.o kümne päeva jooksul alates päevast,

mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Seega on kaebetähtaega puutuvalt

määrava tähtsusega see, millal sai kahtlustatav praeguses asjas vaidlustatavast määrusest teada või

3(6)

1-17-4754

pidi sellest teada saama. Vahistamisega seoses on Riigikohus leidnud, et kahtlustataval ja tema

kaitsjal peab kaebeõiguse realiseerimiseks olema võimalus tutvuda määruse terviksisuga, mistõttu

tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega arvestada alates päevast, mil kahtlustatav ja kaitsja said

teada või pidid teada saama eeluurimiskohtuniku kirjalikult vormistatud ja põhistatud määrusest.

See on oluline ka ausa ja õiglase menetluse põhimõtet silmas pidades, kuna tagab kahtlustatavale

reaalse võimaluse vahistamist tõhusalt vaidlustada ja end kaitsta (vt Riigikohtu 31. märtsi 2017. a

määrus asjas nr 311817, p 8).

10.2. KrMS § 142 lg 5 kohaselt tutvustatakse vara arestimise määrust viivitamata isikule, kelle vara

arestitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või kui arestitakse juriidilise isiku vara, siis

tema esindajale, mille kohta võetakse temalt määrusele allkiri. Kui allkirja võtmine ei ole võimalik,

siis edastatakse määrus isikule, kelle vara arestitakse, või arestitava vara omanikuks oleva juriidilise

isiku esindajale. Seega eristab seadus määruse tutvustamist ja selle võimatuse korral määruse isikule

edastamist. Vara arestimise määruse tutvustamine toimub üldjuhul uurimisasutuses. Seejuures on

alusetu kaitsja väide, et selle käigus tehakse isikule teatavaks vaid vara arestimise fakt. Määruse

tutvustamise mõiste hõlmab nii grammatilisel kui ka teleoloogilisel tõlgendamisel määrust

tervikuna, sealhulgas ka võimalust määrus koos kõigi selle põhjendustega läbi lugeda ehk tutvuda

määruse sisuga. Muu hulgas ka sel põhjusel allkirjastab isik tutvustatud määruse, mitte näiteks

ainuüksi vara arestimise protokolli.

10.3. Praeguse kriminaalasja materjalist nähtuvalt tutvustati kahtlustatavale T. J-ile tema vara

arestimise määrust 17. mail 2017, mida kinnitab isiku omakäeline märge nii eeluurimiskohtuniku

määrusel kui ka vara arestimise protokollil. Menetlustoimingu käigus oli isikul võimalik tutvuda

määruse terviksisu ja põhjendustega kooskõlas Riigikohtu määruses asjas nr 311817 väljendatud

seisukohtadega. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt KrMS § 387 lgst 2 tuli määruskaebuse esitamise

tähtaega praeguses asjas arvestada alates 17. maist 2017, mistõttu määruskaebuse esitamise viimane

päev oli 29. mai 2017. Tegelikult esitas kahtlustatava kaitsja määruskaebuse alles 2. juunil 2017,

seega hilinenult.

II

11. Järgnevalt käsitleb kolleegium määruskaebetähtaja ennistamise ja selle tähtajaga seonduvat.

KrMS § 390 lgst 1 ja § 319 lgst 7 tulenevalt võib ringkonnakohus ennistada määruskaebetähtaja

määruskaebuse esitaja taotlusel, kui selleks esineb mõjuv põhjus. Praeguses kriminaalasjas ei

taotlenud kahtlustatava kaitsja maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses ringkonnakohtule

menetlustähtaja ennistamist, kuid esitas vastava taotluse ringkonnakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuses. Kaitsja viitab sellele, et uurija jättis põhjendamatult kahtlustatavale andmata

määruse ärakirja ja eksitas T. J-i ka edasikaebetähtaja arvestamise osas, kinnitades, et see hakkab

kulgema alates määruse koopia kättesaamisest. Seetõttu lähtusid nii kaitsja kui ka kahtlustatav

kuupäevast, mil isikule edastati tema taotlusel määruse koopia, s.o 24. maist 2017.

12. Kolleegium märgib, et kuigi pärast määruse tutvustamist on kahtlustatavale teada tema suhtes

tehtud määruse sisu ja selle põhjendused, mis vastab määrusest teada saamise mõistele KrMS § 387

lg 2 tähenduses, ei saa siiski eirata tõsiasja, et kaebeõiguse tõhusaks kasutamiseks ja kaitsja abi

kasutamiseks võib osutuda vajalikuks määruse täisteksti valdamine määruskaebuse koostamisel.

4(6)

1-17-4754

12.1. Erinevalt näiteks KrMS § 132 lgst 2 ei näe vara arestimist reguleeriv säte otsesõnu ette

menetleja kohustust anda isikule, kellele vara arestimise määrust tutvustatakse, selle määruse

koopia. Praktikas on seda siiski peetud tavapäraseks. Samuti ei saa nõustuda kaitsjaga, et juba

seaduses kasutatud „määruse tutvustamise“ mõiste hõlmab vältimatult ka selle koopia kätteandmist.

See ei ole kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku läbiva mõistekasutusega. Isikul on aga

vaieldamatult õigus saada määruse koopia sellekohase taotluse esitamisel. KrMS § 1604 kohaselt,

kui isikul on kriminaalmenetluse seadustiku alusel õigus tutvuda menetlusdokumendiga,

võimaldatakse talle teha sellest väljakirjutusi ja saada tasu eest selle koopia, kui menetlusseadustik

ei sätesta teisiti. Seda õigust võib piirata prokuratuuri põhistatud määrusega (KrMS § 1604 lg 2).

Viidatud sättest tulenevalt on kahtlustataval, kellele tutvustatakse vara arestimise määrust, õigus

soovi korral teha määrusest väljakirjutusi ja taotleda ka sellest koopia tegemist. Selle õiguse

selgitamine kuulub menetleja ülesannete hulka. Kaitsja määruskaebuse kohaselt taotles isik

menetlejalt määruse koopiat juba tutvustamise käigus, kuid sellest keelduti. Kuigi selle taotluse

kohta ei ole tehtud märget vara arestimise määrusesse ega protokolli, ei nähtu nendest

dokumentidest ka seda, et menetleja oleks kahtlustatavale vastavat õigust selgitanud. Sellekohaseid

kahtlusi tuleb tõlgendada isiku kasuks.

12.2. Ühtlasi nendib kolleegium, et KrMS § 1562 (kohtumenetluses menetlusdokumentide

kättesaadavaks tegemine) lg 1 näeb ette kohtu kohustust teha e-toimiku süsteemis kohtumenetluse

pooltele viivitamata kättesaadavaks kõik kohtumenetluse menetlusdokumendid, sõltumata sellest,

kuidas need kohtumenetluse pooltele kätte toimetatakse. Kuigi säte ei reguleeri otsesõnu kohtueelse

menetluse raames kohtu tehtavate määruste avalikustamist, tuleb pidada põhjendatuks ka

kohtueelses menetluses tehtud määruste kättesaadavaks tegemist juhul, kui see ei ole seadusest

tulenevalt välistatud – näiteks jälitustoiminguks antavate lubade puhul. Vara arestimise määruse e-

toimiku kaudu kättesaadavaks tegemine on põhjendatud hiljemalt pärast määruse tutvustamist või

isikule edastamist KrMS §142 lgs 5 kirjeldatud viisil. Kriminaalasjast nähtub, et vara arestimise

määrust ei tehtud pärast tutvustamist kättesaadavaks ka e-toimiku kaudu.

12.3. Eelviidatud menetlusõiguse rikkumisi võib kolleegiumi hinnangul pidada piisavaks aluseks

määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

13. Lahendada tuleb siiski ka küsimus, kas määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus on

praeguses asjas esitatud tähtaegselt. KrMS § 172 lg 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva

jooksul alates päevast, mil takistus ära langes.

13.1. Kaitsja esitas tähtaja ennistamise taotluse alles ringkonnakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuses 21. juunil 2017. Määruskaebuse esitamine võis menetleja tegevuse tõttu olla

takistatud kuni 24. maini 2017, mil isikule väljastati vara arestimise määruse koopia. Seega lähtudes

KrMS § 172 lg 3 sõnastusest saanuks kaitsja taotleda tähtaja ennistamist 14 päeva jooksul alates 24.

maist 2017, s.o kuni 7. juunini 2017.

13.2. Siiski leiab Riigikohus, et praeguses kriminaalasjas mõjutasid kahtlustatava tegevust lisaks

menetleja viivitusele 17. mai 2017. a maakohtu määruse koopia kättesaadavaks tegemisel ka

uurimisametniku ekslikud selgitused määruskaebetähtaja kulgemise kohta. Olukorras, kus

eeluurimiskohtuniku määrust tutvustab kahtlustatavale uurimisasutuse ametnik, lasub tal kohustus

anda isikule õiget teavet edasikaebekorra kohta. Kui menetleja loob kahtlustatavale eksliku

kujutluse kaebetähtaja kulgemise kohta, peab isikul pärast selle ekslikkuse ilmsikstulekut olema

5(6)

1-17-4754

võimalik taotleda kaebetähtaja ennistamist. Olemuslikult on sel juhul tegemist ennistamise tähtaja

ennistamise taotlusega. Vastasel juhul ei olnuks isikule tagatud kaitseõigus riigivõimu eksitava

tegevuse tõttu. Sellest lähtuvalt leiab kolleegium, et isikul oli õigus taotleda menetlustähtaja

ennistamist ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale. Praegusel

juhul sisalduski tähtaja ennistamise taotlus ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses. Edastades

määruskaebuse Riigikohtule, väljendas ringkonnakohus KrMS § 389 lgst 4 lähtuvalt oma seisukoha,

et ta ei pea tähtaja ennistamist põhjendatuks. Praegusel juhul on siiski Riigikohtu hinnangul

eeltoodud põhjendustel ilmne, et määruskaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada. Seega rikkus

ringkonnakohus oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

III

14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §st 390, § 362 pst 2 ja § 361 lg 1 pst 6 tühistab

Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a määruse, millega jäeti läbi vaatamata

kahtlustatava T. J-i kaitsja vandeadvokaat Robert Sarve määruskaebus Pärnu Maakohtu 17. mai

2017. a määruse peale. Menetlustähtaja ennistamise tähtaja otsustamine kuulub asja menetleva

kohtu pädevusse, mistõttu määruskaebus tuleb saata Tallinna Ringkonnakohtule eelmenetluse

toimetamiseks. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)