3-17-2003/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2003

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Mari-Liis Reidi

Puudutatud isik – XXX OÜ, volitatud esindaja Meelis

Krautmann

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. oktoobri 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXX OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XXX OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. oktoobri 2017. a

määrus haldusasjas nr 3-17-2003 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 03.10.2017 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse anda luba XXX OÜ suhtes täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks, valides meetmena Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti

seadmise XXX OÜ Eesti Vabariigi kõikides krediidiasutustes avatud pangakontodele summas

144 370,12 eurot.

Taotluse kohaselt kontrollib maksuhaldur XXX OÜ 2016. a aprilli, juuni ja augusti

käibemaksu ning tulumaksu (äriühinguga mitteseotud kuludelt) arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsust. Kuigi maksumenetlus ei ole lõppenud, on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks

rahalise kohustuse määramine summas 144 370,12 eurot (sh käibemaks summas 130 796,50

eurot ning erijuhtumite tulumaks summas 13 573,62 eurot).

3-17-2003

2(9)

Esineb põhjendatud kahtlus, et XXX OÜ on tasumisele kuuluva käibemaksu ja erijuhtumite

tulumaksu tasumise vältimiseks esitanud maksudeklaratsioonidel valeandmeid, misläbi on

vähendanud kontrollitaval perioodil tasumisele kuuluvat maksukohustust vähemalt 144

370,12 euro võrra.

XXX OÜ soetas maksustamisperioodidel 2016. a aprill–mai OÜ-lt YYY 584 800 liitrit

diislikütust. 2016. a aprilli käibedeklaratsioonil (KMD) kajastas XXX OÜ sisendkäibemaksu

hulgas kokku 16 731,08 eurot, juuni KMD-l kokku 61 915 eurot ning augusti KMD-l kokku 9

150 eurot. Seega on XXX OÜ vähendanud käibemaksu tasumise kohustust kokku 87 796,08

eurot. Maksumenetluses kogutud tõendid ja toimunud tehingute faktilised asjaolud annavad

aluse järelduseks, et XXX OÜ ja OÜ YYY vahel dokumentides näidatud viisil tehinguid ei

toimunud ning XXX OÜ osales teadlikult maksupettuses. Tehingu aluseks olevad arved on

formaalsed (s.o tegemist on võltsarvetega), et vähendada XXX OÜ käibemaksukohustust.

Maksustamise

õiguslikuks

aluseks

on

OÜ-ga

YYY

toimunud

tehingute

puhul

käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ning lg 3 p 1 ja § 31 lg 1. XXX OÜ-l puudub õigus

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kuna kaup ei ole soetatud arvel näidatud isikult, vaid

tundmatult kolmandalt isikult, kelle puhul puudub teadmine, kas tegemist on

käibemaksukohustuslasega või mitte.

OÜ YYY ei oma reaalset majandustegevust ning tegemist on variühinguga. Äriregistri

andmetel toimub juhatuse liikmete pidev vahetus ning juhatuse liikmetel puudub igasugune

varasem kogemus kütusevaldkonnas ning üsna sagedaseks mustriks on ka isikute

kriminaalkorras karistatus. OÜ-l YYY puudus töötajaskond ja vara ning äriühingu

arvelduskontol toimuvad raha liikumised ei ole iseloomulikud reaalset majandustegevust

omavale äriühingule. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 12.01.2017. XXX

OÜ endise juhatuse liikme RR ütlused tehingute kohta OÜ-ga YYY on üldsõnalised ning isik

ei oska OÜ-ga YYY seotud asjaolusid kirjeldada. Samuti ei kinnita XXX OÜ ja OÜ YYY

vahel sõlmitud ja XXX OÜ poolt koostatud ostu-müügileping (tehingu kogumaksumus

526 776,48 eurot) tehingute toimumist. Tavapäraselt koostavad müüjad suuremahuliste

tehingute puhul ostjatele lepingu, aga mitte vastupidiselt ning ostja tellimuste alusel

väljastatakse kaup ostjale. OÜ YYY ei kinnita KMD-del tehingus osalemist XXX OÜ-ga.

Kuna OÜ YYY ei ole KMD-del XXX OÜ-le kauba müüki deklareerinud ning XXX OÜ on

vähendanud tasumisele kuuluvat käibemaksu OÜ YYY nimel esitatud arvetel märgitud

käibemaksu 87 796,08 euro võrra, siis on riigile tekitatud kahju tasumata käibemaksu osas.

Vedelkütuse müüki ei kinnita ka OÜ YYY vedelkütuse aruanded ja teised asjas kogutud

tõendid. Kütuse eest tasumine toimus CCC OÜ-le (faktoorile), kelle käest liikus raha edasi

Läti ja Poola äriühingutele. OÜ-le YYY ülekannete tegemist CCC OÜ arveldusarvetelt ei

nähtu. Faktooringulepingule viitamine ja raha kandmine kolmandale isikule viitavad, et

kütuse tegelike müüjate eesmärgiks oli vältida raha kandmist OÜ YYY arvelduskontole, kuna

müüjaks vormistatud isik ei olnud sellistest tehingutest teadlik ning raha kättesaamine oleks

võinud osutuda võimatuks.

XXX OÜ soetas maksustamisperioodil 2016. a august OÜ BBB rekvisiitidega arvete alusel

281 970 liitrit diislikütust maksumusega 258 002,56 eurot ning kajastas arvetel märgitud

käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas kokku 43 000,42 euro ulatuses. Maksumenetluses

kogutud tõendite ja tehingu faktiliste asjaolude alusel on tuvastatud, et XXX OÜ ning OÜ

BBB vahelised tehingud ei ole tegelikkuses aset leidnud, s.o kõnealustel arvetel kajastatud

diislikütuse müüjaks ei olnud OÜ BBB ning XXX OÜ pidi seda teadma. OÜ BBB

rekvisiitidega arved on võltsarved, vähendamaks XXX OÜ tasumisele kuuluvat

käibemaksukohustust.

3-17-2003

3(9)

OÜ-l BBB puudus reaalne majandustegevus ning äriühingu juhatuse liikme ütlused ei kinnita

tehingute toimumist. Äriühingul puudus töötajaskond, registervara ning äriühingu

äriregistrijärgsel

ja

majandustegevuse

registris

märgitud

registrijärgsel

aadressil

majandustegevust ei toimu. XXX OÜ ja OÜ BBB vahel toimusid tehingud 2016. a augustis,

kuid tolleaegne juhatuse liige VV on kinnitanud, et sel ajal OÜ BBB nimel tehinguid ei

toimunud ning ettevõttes aktiivset tegevust ei toimunud. Äriühingu esindamiseks volikirju ta

ei

andnud.

Tema

ID-kaart

ei

olnud

tema

enda

käes.

Äriühing

kustutati

käibemaksukohustuslaste registrist 25.10.2016, kuna tõendamata oli ettevõtlusega tegelemine.

Äriühingu tegevusluba nr VKM000650 peatati 28.10.2016 ning tunnistati kehtetuks

16.12.2016. Äriühingu arvelduskontod ei kinnita tehingute toimumist ega äriühingul

majandustegevuse olemasolu. Usaldusväärseks ei saa pidada XXX OÜ juhatuse liikme

seletusi OÜ-ga BBB seonduvalt, kuna need ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega. Samuti ei

ole VVV OÜ roll faktoorina ning faktooringlepingu olemasolu leidnud kinnitust. Arvetel

märgitud faktooringulepingu alusel VVV OÜ-le ülekannete tegemine tõendab pigem asjaolu,

et XXX OÜ ja kütuse tegelike müüjate eesmärgiks oli vältida raha kandmist OÜ BBB

arvelduskontole, kuna müüjaks vormistatud isik ei olnud teadlik sellistest tehingutest ning OÜ

BBB arvelduskontole tasumisel oleks kütuse tegelikel müüjatel osutunud kauba eest raha

kätte saamine raskendatuks või võimatuks. Esineb põhjendatud kahtlus OÜ BBB KMD-del

kajastatud andmete õigsuses, kuna algselt nulliga esitatud 2016. a augusti käibedeklaratsiooni

muutis äriühing hiljem selliselt, et kajastas deklaratsioonil ebatavaliselt suuri ja

dokumentaalset tõendamata tehinguid.

XXX OÜ on saanud maksustamisperioodidel aprill, juuni ja august 2016 laenu seotud

äriühingutelt järgmiselt: OÜ-lt GGG kokku 83 000 eurot, OÜ-lt LLL kokku 92 000 eurot ning

füüsiliselt isikult RP-lt kokku 50 000 eurot, seega kokku 225 000 eurot. Tulumaksuseaduse

(TuMS) § 8 kohaselt on XXX OÜ, OÜ GGG ja OÜ LLL seotud isikud äriühingute juhatuse

liikme RR kaudu.

Maksustamisperioodidel aprill, juuni ja august 2016 oli XXX OÜ-l kohustus oma

raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaks summas 13 573,62 eurot

(197,41+ 13 376,21), sest XXX OÜ on teinud tehinguid seotud isikutega ning tehingu hind on

erinev tehingu turuväärtusest (tulumaksuseaduse (TuMS) § 8). Võttes võrdluse aluseks Eesti

Panga statistika andmed, ei vasta XXX OÜ poolt seotud isikult OÜ-lt GGG saadud laenu

intressimäär 15% aastas turutingimustele ja turutingimustele vastav intressimäär seotud

isikutelt saadud laenu puhul peaks olema 3,33%. XXX OÜ ei oleks võtnud laenu samade

tingimustega (intressimäär 15%) kolmandatelt osapooltelt, kui on võimalus saada soodsamate

intressidega laenu. Samas on OÜ GGG väljastanud teistele seotud isikutele OÜ-le TTT

(juhatuse liige RR) ja OÜ-le UUU (juhatuse liige RR) laenusid intressimääraga 3% (OÜ GGG

kontrolli raames esitatud teave), mis vastab turutingimustele. Eesti Panga statistika andmete

kohaselt kujunes OÜ GGG intressinõue seotud isiku XXX OÜ vastu maksustamisperioodidel

jaanuar kuni detsember 2016 kokku 448,41 eurot. Seega on OÜ GGG saanud nimetatud

perioodil suuremat tulu 1 367,59 euro võrra ning XXX OÜ kandnud suuremat kulu sama

summa ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on XXX OÜ jätnud maksustamisperioodidel jaanuar

kuni detsember 2016 arvestamata, deklareerimata ning tasumata tulumaksu kokku 341,90

eurot, sh kontrollitaval perioodil kokku 197,41 eurot.

Ka LLL ja XXX OÜ vahel kokkulepitud intressimäär 35% aastas ei vasta turutingimustele

ning turutingimustele vastav intressimäär seotud isikutelt saadud laenu puhul peaks olema

3,33%. Eesti Panga statistika andmete kohaselt kujunes OÜ LLL intressinõue seotud isiku

XXX OÜ vastu maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2016 kokku 12 033,81 eurot.

XXX OÜ on tasunud ja kuluks kandnud maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember

2016 OÜ-le LLL tasutud laenuintressi kokku 114 508 eurot. OÜ LLL seisuga 31.12.2016

3-17-2003

4(9)

intressinõue XXX OÜ vastu on 11 975 eurot. Eesti Panga statistika andmete kohaselt peaks

11 975 euro (arvestatud intressimääraks 35%) asemel olema 1 139,30 eurot (intressimäär

3,33%). Seega on XXX OÜ teadlikult kasutanud kõrgemat intressimäära ning jätnud

teadlikult deklareerimata maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2016 seotud isikute

vahel sõlmitud tehingute väärtuste vahe kontrollitaval perioodil (aprill, juuni, august 2016)

kokku 53 504,82 eurot ning väljapool kontrollitavat perioodi, s.o jaanuar kuni märts, mai,

juuli, september kuni detsember 2016, kokku 50 108,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt on XXX

OÜ jätnud maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2016 arvestamata, deklareerimata

ning tasumata tulumaksu kokku 25 903,37 eurot, sh kontrollitaval perioodil kokku 13 376,21

eurot.

Analüüsides XXX OÜ juhatuse liikme RR (juhatuse liige perioodil 29.04.2011‒30.08.2017)

käitumist läbi mitme maksumenetluse ja läbi seotud äriühingute, samuti maksupettuse

toimepanekut ning maksumenetluse takistamist, siis esineb kahtlus, et maksuhalduril ei

õnnestu hilisemalt maksukohustuse katteks viia läbi täitetoiminguid eesmärgipäraselt, sest

ebapiisavate rahaliste vahendite puudumise tõttu võib prognoosida, et hilisem sundtäitmine

võib osutuda võimatuks. Ainus viis maksukohustuse tasumiseks on läbi täitetoimingute.

Analüüsides XXX OÜ arvelduskontodel rahaliste vahendite olemasolu kontrollitaval

perioodil ning 2016. a majandusaasta aruandes märgitud raha arvel seisuga 31.12.2016, siis

nähtub, et XXX OÜ rahasaldo võrreldes kontrollitava perioodiga, s.o seisuga 31.08.2016, on

vähenenud 105 867,45 eurolt 5 805 euroni. Lisaks võõrandas maksumenetluse toimumise ajal

RR XXX OÜ osakud endaga seotud äriühingule R OÜ, kes omakorda müüs osakud AK-le.

Alates 04.07.2017 on AK XXX OÜ juhatuse liige. Seega on XXX OÜ peale kontrolli

alustamisest teadasaamist vahetanud nii omanikku kui viinud sisse muudatusi juhatuse

liikmete osas.

XXX OÜ ei oma kinnistusraamatu andmetel kinnisvara ning äriühingule ei kuulu ka

väikelaevu, väärtpabereid ega väärtpaberite kontosid või sõidukeid. XXX OÜ omab

Swedbank AS-s kahte ning SEB Pank AS-s ühte arvelduskontot. Olenemata asjaolust, et

maksuhaldurile ei ole teada raha hetkeline jääk pangakontodel, on MTA seisukohal, et MKS §

130 lg 1 p-de 3 ja 4 täitetoimingute sooritamist on võimalik rakendada koheselt

maksukohustuse täitmiseks ning arestida XXX OÜ pangakontod summas 144 370,12 eurot.

2. Maksu- ja Tolliamet selgitas 04.10.2017 vastuses halduskohtu 03.10.2017 kohtunõudele,

et XXX on tasunud vedelkütuse seaduse (VKS) §-s 4 sätestatud tagatise summas 21 092

eurot, mistõttu tuleks XXX OÜ pangakontod arestida 123 278,12 euro ulatuses (144 370,12–

21 092).

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 06.10.2017 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-

le loa arestida XXX OÜ arvelduskontod Eesti krediidiasutustes kokku 123 278,12 euro

ulatuses.

Maksuhalduri taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele ning kohtule on esitatud maksuhalduri

väiteid kinnitavad tõendid ja asja lahendamise seisukohalt vajalikud selgitused.

Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldused, et toimumas on kontrollimenetlus ning

selle tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Maksuhaldur

kontrollib 30.05.2016 korralduse nr 12.2-3/037087-1, 27.07.2016 korralduse nr 12.2-

3/037087-3 ja 23.09.2016 korralduse nr 12.2-3/037087-12 alusel XXX OÜ käibemaksu,

tulumaksu (äriühinguga mitteseotud kuludelt) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

maksustamisperioodidel aprill, juuni ja august 2016. Nimetatud perioodist väljapoole jäävad

episoodid (tulumaksuga seonduvalt) on maksuhaldur küll taotluses ära märkinud, kuid

võimaliku rahalise kohustuse määramisel ei ole nendega sisuliselt arvestatud. Võttes aluseks

3-17-2003

5(9)

taotluses toodud asjaolud, siis ei ole välistatud kontrollimenetluse tulemusel maksuotsuse

koostamine, mille kohaselt suureneb kaebaja maksukohustus kontrollitaval perioodil kokku

144 370,12 eurot. Rahalise kohustuse määramine nii sisendkäibemaksu puudutavas osas kui

ka tulumaksu puudutavas osas on tõenäoline ning kohtule ei nähtu, et esineks asjaolusid, mis

maksuotsuse tegemise välistaks või muudaks ilmselgelt võimatuks. Taotluses toodud

asjaoludel ei välista rahalise kohustuse määramist ka kehtiv kohtupraktika.

Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase

tegevusest. MKS § 1361 lg 1 ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks

maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole

etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise

võimaluse tõenäosusele. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, miks esineb

põhjendatud kahtlus, et XXX OÜ arvelduskontode arestimata jätmisel on tõenäoline, et

maksukohustus jääb VKS-s sätestatud tagatisega hõlmamata osas täitmata. Ehkki RR ei ole

enam XXX OÜ juhatuse liige, siis näitab maksupettuses osalemine ning maksumenetluse

alustamise järgselt tehtud tehingud selgelt, et maksuotsuse tegemise järgselt võib selle

sundtäitmine juba ainuüksi äriühingu juhtimisest tulenevalt osutuda raskemaks või isegi

võimatuks. Äriühingul puudub igasugune registervara ning ainsaks varaks on arveldusarvetel

olevad rahalised vahendid. Arvestades asjaolu, et maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et

XXX OÜ on muu hulgas toime pannud maksupettuse, mille eesmärgiks on olnud

maksukohustuste vähendamine, siis ei ole välistatud, et maksukohustuslane võib asuda ka

tulevikus maksude maksmisest kõrvale hoiduma. Sellise olukorra vältimiseks on vajalik anda

maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.

Maksude laekumine on oluline avalik huvi (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p

22) ning praegusel juhul aitab maksuhalduri taotluse rahuldamine avaliku huvi kaitsele selgelt

kaasa ja välistab olukorra, kus võimalikku maksuotsust ei ole võimalik täita muus ulatuses,

kui VKS §-s 4 sätestatud tagatisega. XXX OÜ arvelduskontode arestimine on põhjendatud,

kuna seda õigustab äriühingu käitumine, võimaliku rikkumise iseloom ning maksuotsusega

eeldatavalt sissenõutava summa suurus. Kohtule ei nähtu praegusel juhul muid võimalikke

alternatiive, millega XXX OÜ omandiõiguse või ettevõtlusvabaduse riivet vältida või

vähendada. Maksukohustuse täitmine on avalikes huvides ning olukorras, kus äriühingul

puudub muu vara maksukohustuse täitmise tagamiseks ning maksupettuse toimepanemine

maksukohustuslase poolt on esitatud asjaolude pinnalt usutav, on äriühingu pangakontode

arestimine maksuhalduri nõutud ulatuses põhjendatud ja proportsionaalne. Maksusumma

ületagamise vältimiseks on võimalikust arestitavast summast maha arvatud VKS §-s 4

sätestatutud tagatis kogusummas 21 092 eurot ning arestitava summa määramisel ei ole

arvestatud maksustamisperioodist väljapoole jäävad kohustusi.

Maksuhaldur on kinnitanud, et MTA lõpetab selle määruse alusel lubatud täitetoimingud, kui

täitetoimingu sooritamist tinginud asjaolu langeb ära või XXX OÜ esitab MKS § 120 lg 1 p 3

ja § 121 kohaselt tagatise vähemalt suuruses 144 370,12 eurot, valides tagatise liigi vastavalt

MKS §-s 122 loetelule. Eelnevast nähtub, et maksuhalduriga koostööd tehes ning tagatist

esitades saab äriühing ise pangakontode aresti alt vabastamisele kaasa aidata. Lisaks ei välista

MKS arestitud pangakontodelt maksuhalduri nõusolekul väljamaksete tegemist (MKS § 131

lg 4).

4. XXX OÜ esitas halduskohtu määruse peale 03.11.2017 määruskaebuse. Tallinna

Halduskohus ei pidanud 03.11.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3-17-2003

6(9)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. XXX OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.10.2017 määrus ja

teha asjas uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata.

Määrus on vastuolus seadusega ja põhjendamatu. 27.09.2017 toimunud määruskaebuse esitaja

ja maksuhalduri vahelisel kohtumisel ei teatanud MTA enda kavatsusest määrata tasumisele

täiendav käibemaks tehingutelt OÜ-ga YYY ja OÜ BBB. Maksuhaldur mainis üksnes

laenutehinguid ja nendelt tasutud intressi suurust. MTA 03.10.2017 taotluses on maksuhaldur

kohtumise asjaolusid varjanud, mistõttu puudus kohtul teave tegelikest asjaoludest ning MTA

hea halduse põhimõtteid rikkuvast käitumisest.

Kohus ei ole kaalunud pangakonto arestimise tagajärgi. Üldteada on asjaolu, et pangakonto

arest on majandustegevusega tegeleva isiku jaoks kõige koormavam abinõu ja selle

rakendamise tagajärjed võivad olla ettevõtja jaoks letaalsed.

Asjaolu, et MTA poolt on maksuotsuse andmine tõenäoline, ei ole veel taotluse rahuldamise

aluseks. Kuigi kohus ei saa hinnata kavandatava maksuotsuse perspektiivi, saab ta taotluse

põhjal hinnata XXX OÜ-le etteheidetava käitumise objektiivsust ja kohasust. Kohus ei ole

tõendeid uurinud ega hinnanud. MTA järeldus, et ostja pidi teadma või teadis, et tegemist

polnud tegeliku müüjaga, ei ole taotluses üheselt mõistetav. Asjaolud, millel rajaneb MTA

arvamus ja põhjendatud kahtlus, puudutavad eelkõige OÜ YYY ja OÜ BBB käitumist.

Taotluses ei ole esitatud ühtegi tuvastatud ja tõendatud asjaolu, mis viitaks XXX OÜ

osalemisele OÜ YYY ja OÜ BBB maksupettuses ning XXX OÜ teadlikkusele väidetavatest

võltsarvetest.

OÜ XXX on käibemaksu mahaarvamisel järginud kõiki KMS § 29 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1

sätestatud nõudeid. OÜ YYY ja OÜ BBB olid tehingute toimumise ajal registreeritud

käibemaksukohustuslased.

XXX

OÜ

tugines

heauskselt

tehingute

tegemisel

majandustegevuse registri kandele ja eeldas, et OÜ YYY ja OÜ BBB on MTA silmis

usaldusväärsed kütuse käitlejad ning puudub mistahes oht nendega tehingutesse astuda, sest

eeldatavalt on MTA taganud käibemaksukohustuse täitmise võimaliku käibemaksupettuse

ohu korral. Ostja hoolsuskohustuse ulatus ei saa olla samaväärne muude tehingutega, millele

ei ole samaväärseid käibemaksukohustuse täitmist tagavaid nõudeid kehtestatud. Kütuse

tehingute puhul on tehingupartneri suhtes tavapärasest kõrgem usaldus, mis tuleb kütuse

käitlejatele kehtestatud nõuetest. MTA tugineb asjaoludele (nt OÜ YYY juhatuse liikme

vahetumine), millele oleks MTA saanud ise reageerida ja kütuse käitlejana tegutsemise

usaldusväärsust hinnata. MTA taotluses ei ole tuvastatud ja tõendatud, et XXX OÜ oleks

soetanud kütuse registreerimata isikult. Kauba eest arve tasumine müüja korraldusel

kolmandale isikule ei ole maksupettusele viitav asjaolu, vaid võlaõigussuhtes rakendatav

praktika (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-89-10, p 7).

Taotluses toodud asjaoludel kavandatava maksuotsuse andmine on kaheldav. Rikkumise sisu

ja ulatus ei ole ilmne, vaid põhineb maksuhalduri oletusel. Asjaolu, et XXX OÜ-l puudub

registervara, oli MTA-le teada juba mitmeid aastaid. Registervara puudumine ei ole tinginud

kehtiva käibemaksu tagatise suurendamist ja ümberarvutamist ega ole takistanud ka

käibemaksu tagatise vähendamist. XXX OÜ poolt MTA-le viimati esitatud bilansist perioodi

01.01.2016‒31.07.2016 kohta nähtub, et bilansi moodustavad eelkõige käibevarad. See on

tingitud äriühingu majandustegevuse laadist ja iseloomust. XXX OÜ on üle 10 aasta

tegelenud kütuse edasimüüjana. Kasum tekib ostu- ja müügihinna vahest, millest on maha

arvatud püsi- ja muutuvkulud.

3-17-2003

7(9)

Meelevaldne on halduskohtu seisukoht, et välistatud ei ole, et maksukohustuslane võib asuda

ka tulevikus maksude maksmisest kõrvale hoidma. Halduskohus ei ole hinnanud äriühingu

tegevuse ajalugu ega arvestanud asjaoluga, et MTA ei ole taotluses välja toonud varasemaid

sarnaseid rikkumisi. XXX OÜ-l ei ole selliseid varasemaid rikkumisi.

Kohus ei ole põhjendanud, miks avalik huvi maksude laekumise vastu kaalub üles XXX OÜ

õiguse tegeleda ettevõtlusega ning õiguse vabalt ja oma äranägemise järgi enda vara kasutada,

käsutada ja vallata. MTA ei ole põhjendanud, miks ta ei ole teinud midagi tagatise

ümbervaatamiseks ja tõstmiseks. Kohus ei ole arvestanud nõude suurusega. Kavandatava

maksuotsuse andmisel võib selle täita maksuvõla ajatamise teel. Seda võimaldab maksunõude

suurus. Halduskohus ei ole põhjendanud, milles väljendub äriühingu käitumine, mis õigustab

pangakontode arestimist. Kütuse müügiga tegeleval äriühingul on oluline omada vabu rahalisi

vahendeid. Pangakonto arestimine piirab rahaliste vahendite kasutamist, takistades muu

hulgas jooksvate kohustuste nõuetekohast täitmist. Selliselt tekib uus maksuvõlg, mis

suureneb igapäevaselt. XXX OÜ soovib oma majandustegevusega jätkata. Pangakontode

arestimise tõttu on töötasu maksmine ja riigile tööjõumaksude tasumine raskendatud. Samas

pangakontol on raha olemas. Pangakonto arest takistab XXX OÜ tegevust ja kahjustab

varalist olukorda. Äriühingul on seisuga 18.10.2017 kauba ja teenuste müüjatele üle tähtaja

läinud tasumata kohustusi summas 33 413,39 eurot.

6. Maksu- ja Tolliamet palub 03.11.2017 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus

rahuldamata ning kordab taotluses toodud seisukohti.

Kõik eelaresti seadmise tingimused on täidetud. Kohus ei ole rikkunud menetlus- ega

materiaalõiguse norme. Vastustaja möönab, et arvelduskontode arestimine võib olla isikule

koormav meede. Võttes arvesse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotluse kõikide

eelduste täidetust, määratava maksukohustuse suurust ning seda, et XXX OÜ-l puudub muu

vara, mille arestimisel oleks võimalik tagada määratava maksukohustuse summa, on see siiski

ainus sobiv täitetoiming. Määruskaebuse esitajal on enda olukorra parandamiseks võimalus

esitada tagatis, mille tagajärjel lõpetab maksuhaldur täitetoimingu ning vabastab

arvelduskontod aresti alt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tallinna Halduskohtu 06.10.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4

tuginedes vajalikuks neid kõiki korrata.

8. Olukorras, kus MTA on alustanud maksumenetlust, mille eesmärgiks on teha maksuotsus,

on MKS § 1361 lg 1 eeldusteks, et: 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; 2)

kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; 3)

maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks; 4) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine)

tuleneb maksukohustuslase tegevusest ning 5) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS §

1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetab maksuhaldur

täitetoimingud. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et maksuhaldur kontrollib XXX

OÜ 2016. a aprilli, juuni ja augusti käibemaksu ja tulumaksu (äriühinguga mitteseotud

kuludelt) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Küll aga on vaidlus selles, kas

kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine, kas esineb

põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning kas

selline võimatus (või oluline raskenemine) on tingitud maksukohustuslase tegevusest.

3-17-2003

8(9)

9. Maksuotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline, kui maksukohustuslane on

tasumisele kuuluva käibemaksu ja erijuhtumite tulumaksu tasumise vältimiseks esitanud

maksudeklaratsioonidel valeandmeid. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt

maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha

KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Taotluse kohaselt on XXX OÜ saanud

laenu seotud äriühingutelt ning ühelt füüsiliselt isikult ning oleks pidanud TuMS § 50 lg-st 4

tulenevalt arvestama, deklareerima ja tasuma tulumaksu, sest tehingu hind oli erinev

turuväärtusest.

10. MTA on oma taotluses välja toonud kahtluse, et XXX OÜ osales maksupettuses ning on

kahtlust piisavalt põhjendanud. Taotlusest nähtuvalt annavad maksumenetluses kogutud

tõendid ja toimunud tehingute faktilised asjaolud aluse järelduseks, et XXX OÜ ning OÜ

YYY ja OÜ BBB vahel dokumentides näidatud viisil tehinguid kütuse müügiks ei toimunud

ning tehingute aluseks olevad arved on formaalsed. Asjaolu, et 27.09.2017 kohtumisel

maksuhalduri juures ei olnud jutuks juurdemääramisele kuuluv käibemaks, ei muuda täimist

tagavate toimingute taotlust õigusvastaseks – maksuhaldur on taotluses märkinud, et

maksumenetlus ei ole veel lõppenud.

XXX OÜ rahasaldo on võrreldes kontrollitava perioodi seisuga (31.08.2016) vähenenud

105 867,45 eurolt 5 805 euroni. Maksumenetluse toimumise ajal võõrandas XXX OÜ tollane

juhatuse liige RR XXX OÜ osakud endaga seotud äriühingule R OÜ, kes omakorda müüs

osakud edasi AK-le, kes on alates 04.07.2017 XXX OÜ juhatuse liige. Ringkonnakohus

nõustub MTA ja halduskohtuga, et maksupettuse kahtlust arvestades on alust arvata, et XXX

OÜ võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda. Olukorras, kus isik on tõenäoliselt osalenud

maksupettuses ehk teadlikult ja eesmärgipäraselt tegutsenud maksukohustuse vähendamise

nimel, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui

rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu

määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2014 määruse nr 3-13-70046 p 9 ja 07.04.2015

määruse nr 3-15-537 p 12). Määruskaebuses esile toodud asjaolud seonduvad küsimusega,

mille osas tuleb kujundada seisukoht maksumenetluses.

11. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et

maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab

hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile

peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse

hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise

raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt

Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12 (p 50 alap c) ja nr 3 3 1 16 12 (p 10.4)). Selliseks

kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid,

isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud

(Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et

maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada

maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel

täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste

ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52172

ning 27.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-51698).

12. Halduskohus on asjakohaselt märkinud, et maksude laekumine on avalik huvi. Avalik

huvi maksude laekumiseks kaalub üles XXX OÜ huvi käsutada vabalt oma pangakontodel

asuvaid vahendeid. Kohtupraktikas on rõhutatud, et olukorras, kus ennetavate täitetoimingute

teostamata jätmise korral pole välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena riigile üldse

3-17-2003

9(9)

laekumata, on maksude laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 29.03.2012 määruste nr 3-12-88 ja 3-12-96 p-des 7 viidatud kohtupraktika).

Ringkonnakohus möönab, et XXX OÜ pangakontode arestimine võib kaasa tuua äriühingu

tegevuse seiskumise. Määruskaebuse esitaja ei ole aga näidanud mingeid muid talle kuuluvaid

varasid, mille suhtes täitetoimingute sooritamisega saaks tulevikus võimalikult määratavat

maksusummat tõhusalt tagada. Kuna puuduvad alternatiivsed võimalused maksukohustuse

täitmise tagamiseks, on pangakontode arestimine ainuvõimalik ja seetõttu proportsionaalne

meede. Arestimata jätmine tähendaks tõenäoliselt, et maksusummad jäävad täies ulatuses

laekumata, sest äriühingul puudub peale pangakontol olevate vahendite realiseeritav vara ja

pangakonto arestist vabastamisel on tõenäoline, et isik, keda on põhjendatud alus kahtlustada

maksupettuse läbiviimises, suunab alles jäävad käibevood mujale. Samuti pole alust arvata, et

selline isik heauskselt tagab maksumenetluse ajaks enda maksujõulisuse ja asub koguma vara,

et maksuhalduril oleks võimalik hiljem maksunõue sisse nõuda. Seega võimaldab MTA

taotletud toiming praegusel juhul vähemalt osaliselt neutraliseerida maksupettuse negatiivset

mõju riigieelarvele. Kui puudutatud isikul on veendumus maksupettuse kahtluse alusetusest ja

siiras soov jätkata majandustegevust, saab ta pakkuda MTA-le tagatise.

13. Eelneva põhjal jääb XXX OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

06.10.2017 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)