2-14-55273/102 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi 2-14-55273

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-55273

Tsiviilasi

AS-i Go Group hagi Aivo Pärna vastu laenulepingust

tulenevate kohustuste täitmise nõudes

Tsiviilasja hind

457 068,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Go Group (rk 11071150), lepinguline esindaja:

vandeadvokaat

Tanel

Mällas

(e-post:

tanel.mallas@lplaw.ee)

Kostja Aivo Pärn (ik XXX), lepinguline esindaja:

advokaat Katrin Prükk (e-post: katrin@advocatus.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

16. august 2017. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Aivo Pärnalt AS-i Go Group kasuks põhinõudena 292 121,99 eurot

ning tasumata intressid summas 107 983,02 eurot, kokku 400 105,01 eurot.

3. Jätta hagi viivise 56 963,55 euro nõudes rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud AS-i Go Group kanda 12,5% ulatuses ja Aivo Pärna kanda

87,5% ulatuses

5. Määrata AS-i Go Group menetluskulude rahaliseks suuruseks 7312,5 eurot, millest

Aivo Pärnalt väljamõistmisele kuulub 6398,44 eurot.

6. Määrata Aivo Pärna menetluskulude rahaliseks suuruseks 3300 eurot, millest AS-ilt

Go Group kuulub väljamõistmisele 412,50 eurot.

7. Teha menetluskulude osas tasaarvestus ja välja mõista Aivo Pärnalt AS-i Go Group

kasuks menetluskulu summas 5985,94 eurot (6398,44 eurot - 412,50 eurot ).

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. AS Go Group (edaspidi hageja) esitas 31.07.2014 Tartu Maakohtule hagi Aivo Pärna

(edaspidi kostja) vastu laenulepingust tulenevate kohutuste täitmise nõudes. Hageja palub

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudena 292 121,99 eurot, tasumata intressid

107 983,02 eurot ja laenulepingute tähtaegselt täitmata jätmisest tulenevad viivised hagi

esitamise päeva seisuga summas 56 963,55 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel XX.XX.XXXX laenuleping nr XXX (edaspidi

leping 1), mille punkti 1.1 kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 2 000 000 krooni.

Nimetatud laenusumma on antud kostja käsutusse XX.XX.XXXX.

Lepingu 1 punkti 2.1 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama hagejale hiljemalt

31.10.2008. Kostja hagejale nimetatud summat ei tagastanud. 27.10.2009 sõlmisid hageja ja

kostja lepingu 1 punkti 2.1 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tagastama

hagejale laenu hiljemalt 31.07.2010. Kostja oma kohustust ei täitnud. 21.07.2010 sõlmisid

hageja ja kostja lepingu 1 punkti 2.1 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja

tagastama hagejale laenu hiljemalt 31.12.2012. Kostja oma kohustust hageja ees täitnud ei

ole. Lepingu 1 alusel kohustub kostja tagastama hagejale laenu summas 2 000 000 krooni, s.o

127 823,29 eurot.

Hageja ja kostja vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping nr XXX (edaspidi leping 2),

mille punkti 1.1 kohaselt võimaldati kostjale hageja poolt laenu kuni 1 000 000 krooni.

Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus kostja tema käsutusse antud rahalised vahendid

tagastama hiljemalt 30.09.2009. Perioodil XX.XX.XXXX kuni 30.09.2009 on hageja poolt

kostjale antud rahalisi vahendeid summas 720 000 krooni: 01.08.2008 summas 180 000

krooni; 11.02.2009 summas 272 000 krooni; 15.05.2009 summas 30 000 krooni; 16.06.2009

summas 238 000 krooni. Nimetatud perioodil on kostja 5.01.2009 tasunud hagejale 116 275

krooni, millest 6749,94 krooni läks kogunenud intresside makseks ja 109 525,06 krooni

laenusumma katteks.

Hageja ja kostja sõlmisid 30.09.2009 lepingu 2 muutmise kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppe

punktile 1.1 lepiti kokku muuta senist laenusummat, selliselt, et hageja annab kostjale laenu

summas 1 600 000 krooni. Samuti muudeti lepingu 2 punkti 2.1, mille kohaselt kohustus

kostja laenusumma hagejale tagastama hiljemalt 31.07.2010. Hageja ja kostja sõlmisid

23.11.2009 lepingu 2 muutmise kokkuleppe, millega muudeti punkti 1.1 ja lepiti kokku, et

kostja annab hageja käsutusse laenu kuni 5 000 000 krooni. Perioodil 30.09.2009 kuni

31.07.2010 on hageja andnud kostja käsutusse kokku lisaks eelneval perioodil antud

summadele 1 207 500 krooni: 09.10.2009 summas 940 000 krooni; 23.11.2009 summas 67

500 krooni; 06.01.2010 summas 94 000 krooni; 23.02.2010 summas 106 000 krooni. Kostja

oma kohustust laenu tagastamiseks tähtaegselt ei täitnud.

Hageja ja kostja sõlmisid 30.07.2010 lepingu 2 punkti 2.1 muutmise kokkuleppe, mille

kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale laenu hiljemalt 31.07.2011. Perioodil 30.07.2010

kuni 31.07.2011 on hageja andnud täiendavalt kostja kasutusse 505 000 krooni: 25.08.2010

summas 145 000 krooni; 29.12.2010 summas 360 000 krooni. Kostja oma kohustusi hageja

ees tähtaegselt täitnud ei ole. Lepingu 2 alusel kohustub kostja tagastama hagejale 2 322

974,94 krooni, s.o 148 465,15 eurot.

Hageja ja kostja vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping nr XXX (edaspidi leping 3),

mille punkti 1.1 kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 250 000 krooni. Nimetatud

laenusumma on antud kostja käsutusse 19.11.2008.

Lepingu punkti 2.1 kohaselt pidi kostja tagastama laenu hiljemalt 31.01.2009. Kostja oma

kohustust tähtaegselt ei täitnud. 27.10.2009 sõlmisid kostja ja hageja lepingu 3 punkti 2.1

muutmise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale laenu hiljemalt

31.07.2010. Kostja tähtaegselt oma kohustusi ei täitnud. 21.07.2010 sõlmisid kostja ja hageja

lepingu 3 punkti 2.1 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale

laenu hiljemalt 31.12.2012. Kostja oma kohustusi tähtaegselt täitnud ei ole. Lepingu 3 alusel

kohustub kostja tagastama hagejale laenu summas 250 000 krooni, s.o 15 977,91 eurot.

Hageja esitas 22.07.2014 kostjale nõudeavalduse, milles nõudis kostjalt kogu laenusumma

tagastamist 5 päeva jooksul alates nõudeavalduse saamisest. Kostja ei ole vaatamata sellele

asunud oma kohustusi täitma.

2. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Lisaks leiab hageja, et kostja on kahes

menetlusdokumendis võtnud nõude vähemalt osaliselt omaks ning on andnud kogu

kohtumenetluse vältel ebaselgeid ja üksteisele vasturääkivaid seisukohti.

Kostja seisukohad

3. Vastuses hagile (kd I tl 60-62) kostja ei eita, et on saanud hagis nimetatud laenulepingute

alusel hagejalt laenu kokku 292 266,35 eurot. Kostja märgib, et poolte vahel on pärast

laenulepingute sõlmimist sõlmitud mitmeid kokkuleppeid ja tehinguid, millest tulenevalt

laenulepingute alusel saadust tuleb maha arvestada kostja poolt kantud, kuid hageja

tegevusest tingitud kulutused õigusabile suuruses 45 729,86 eurot. Eelnevast tulenevalt

tunnistab kostja põhivõlga summas 246 536,49 eurot.

Lisaks eelnevale on pooled Maria Mägi advokaadibüroos vandeadvokaat Maria Mägi

juuresolekul peetud läbirääkimistel sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt hageja ei nõua

kostjalt mistahes hageja ees olevate veel täitmata kohustuste (sh hagis viidatud

laenulepingustest tulenevate veel täitmata kohustuste) täitmist enne 6.03.2016 saabumist.

Seega ei ole võlgnevus käesoleval ajal kostja hinnangul veel sissenõutav.

Kostja märgib, et ei ole saanud enne hagiavaldust hagejalt ühtegi meeldetuletust ega nõuet

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise kohta. Kostja on olnud hageja jaoks kättesaadav

ega ole kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Kostjale teadaolevalt ei olnud laenulepingute

täitmise kuupäev lähtuvalt poolte vahel toimunud läbirääkimistest saabunud.

4. 6.09.2016 esitatud täpsustuste (kd II tl 12-16) kohaselt ei ole varasemalt nimetatud summa

(45 729,86 eurot) õige ning on arvestatud lähtudes üksnes Maria Mägi Advokaadibüroo

esitatud arvetest. Ekslikult on välja jäänud Maria Mägi Advokaadibüroole Aivo Pärna poolt,

kuid AS-i Go Group tegevusest tingitult ja huvidest lähtuvalt tasutud arved kokku summas

48 905,96 eurot.

Eelnevast tulenevalt tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingute alusel saadust maha arvestada

kostja poolt kantud, kuid hageja tegevusest tingitud kulutused õigusabile kogusummas

94 635,82 eurot ja menetluskuludena saadud laenust tasutud riigilõivud summas 49 260,47

eurot, millised tuli A. Pärnal tasuda Wipestrex Grupp OÜ eest seoses XXX oksjonil tasutud

tagatisraha tagasinõude esitamisega kohtule.

Eelpool loetletud kulude katmine ja toimingute teostamine oli otseselt AS-i Go Group

huvides. Eelnevast tulenevalt kasutas A. Pärn saadud laenust kokku 143 896,291 eurot AS-i

Go

Group

asjaajamisest

tingitult

viimase

huvides

A. Pärna

suhtes

algatatud

kriminaalmenetlusega seotud kulutuste katteks.

Õigusabi- ja menetluskulude osas kinnitas AS-i Go Group esindajana Tiit Pruuli kõigile

kolmene isikule (A. Pärn, Valter Keis ja Kalle Muru), kes viibisid seoses algatatud

menetlusega kinnipidamisasutuses 2007. a oktoobris) koheselt peale vabanemist XXX

toimunud koosolekul, et kõik menetluskulud tasub nende eest tervikuna Go Group AS.

Pooled leppisid kokku, et raamatupidamise jaoks väljastatakse menetluskulude katteks minev

raha esialgu laenuna. AS Go Group lubas lisaks laenulepingutele vormistada hilisemalt ka

nõuete tasumist kinnitavad orderid. Senini aga AS Go Group omapoolset kokkulepet selles

osas pidanud ei ole.

Asjaolu, et menetluskulude tegelikuks kandjaks ja saajaks oli läbi A. Pärna hoopiski AS Go

Group tõendab mh ka poolte vahel 6.03.2014 Maria Mägi Advokaadibüroos allkirjastatud

kokkulepe, mille punktidest 4, 5 ja 6 nähtub otseselt, et Wipestrex Group OÜ poolt kantud

kulutused ja saadud tulem loetakse AS-i Go Group varaks ning tagastatakse läbi

advokaadibüroo AS-le Go Group.

Ei ole eluliselt usutav, et laenusaaja oleks võtnud pelgalt heast tahtest kõrge intressiga laenu

eesmärgiga kulutada see kolmanda isiku hüvanguks ja makstes sellelt veel ka intresse.

Lisaks eelnevale on võlgnik osundanud, et võlgnevus ei olnud hagi esitamise hetkeks

muutunud sissenõutavaks, mistõttu ei saa võlgnevuselt arvestada viivist hagis toodud määras.

Käesoleval juhul on pooled leppinud kokku uues kohustuste täitmise tähtajas, milleks on

6.03.2016. Seega puudus hagejal õigus nõuda kohustuste varasemat täitmist, mistõttu peab

kostja alusetuks hageja poolset viivisenõuet täies ulatuses ning leiab, et hagejal puudub õigus

viiviseid arvestada.

Ülaltoodud täpsustustest lähtudes täpsustab A. Pärn, et maksimaalselt saab talt välja nõuda

põhinõudest kokku 148 370,059 eurot, kuigi ka selles osas oli poolte vahel kokkulepe, mille

kohaselt A. Pärn tegelikult ei oleks pidanud laenuna välja antud summat tagastama.

5. Lõppseisukohtades (kd II tl 135-140) on kostja seisukohal, et laenulepingutega varjati

poolte vahelisi teisi tehinguid: lepinguga 1 dividendi väljamaksmist kostjale, lepingutega 2 ja

3 hageja ja kostja kokkulepet, mille kohaselt hageja kanda jäid kostja õigusabikulud kahes

kriminaalasjas (nn XXX ja XXX kriminaalasi) ja riigilõiv XXX tsiviilasjas, ning lepinguga 2

hageja ja kostja kokkulepet, mille kohaselt hageja kanda jäid muud kostja kulud (1.08.2008

laekunud rahast osa, summas 87 724 krooni, 15.05.2009 laekunud 30 000 krooni, 25.08.2010

laekunud 145 000 krooni).

Kostja hinnangul on tema ütlustega tõendatud, kes hageja nimel kostjaga dividendi

maksmises ja õigusabikulude kostja eest kandmises kokku leppis; et kokkuleppeid varjati

laenulepingutega; et teiste kokkulepete varjamine laenulepinguga on hageja puhul tavapärane;

et hageja andis kostjale raha üle pärast õigusabiarve edastamist hagejale; et hageja kontrollis

õigusabiarvete tasumist; et hageja ei nõudnud raha tagastamist kostjalt enne 2014. aastat, kui

pooled olid konflikti läinud; et hageja ei andnud kostjale raha muidu, kui vaid hageja enda

konkreetsete kulude katteks.

Kostja toob välja, et kohtuasjadel, mille puhul hageja pidi tasuma kostja õigusabikulu ja

riigilõivu, oli otsene seos hagejaga; hagejal oli menetlusõiguslikult riskantne ja

maksunduslikult ebamõistlik maksta kostjale õigusabikulude eest kostjakaitsjale ja riigilõivu

otse riigile; hageja vormistas teiste Valga asjas süüdistuse saanud GoBus juhatuse liikmetega

sõlmitud samasisulise kokkuleppe samuti laenuna; raha ülekandmise ja esitatud

õigusabiarvete/riigilõivu tasumise vahel on otsene ajaline ja summaline seos; kriminaalasjade

menetlemise ja laenulepingute tähtaja pikendamise vahel on selge ajaline seos; hageja ja

kostja ühisosalasega firmad ei ole dividende maksnud; hageja kontrollis väga jõuliselt raha

ülekandmist kostjale.

Kohtuistungid

6. Asjas toimusid kohtuistungid 29.02.2015 (kd I tl 189), 10.10.2016 (kd II tl 46-47),

14.06.2017 (kd II tl 108-110) ja 16.08.2017 (kd II tl 119-123).

16.08.2017 kohtuistungil kuulas kohus vande all ära hageja juhatuse liikme Jüri Etverki ja

kostja.

Kohtu seisukoht

7. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagi esemeks on

rahalised nõuded, mis on hagi alusena kujunenud poolte vahelistest laenulepingutest.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga.

Kohus leiab, et vaidlus puudub selles, et poolte vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping

nr XXX (edaspidi leping 1, kd I tl 13-15), 1.10.2008 laenuleping nr XXX (edaspidi leping 2,

kd I tl 18-20) ning XX.XX.XXXX laenuleping nr XXX (edaspidi leping 3, kd I tl 24-26).

Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on nimetatud lepingute alusel saanud hagejalt rahalisi

vahendeid ning hagi esitamise seisuga oli tagastamata laenusumma kokku 292 121,99 eurot.

VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt VÕS § 76 lg-

st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 lg 1 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sh täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 100 lg 1 p-dest 1 ja 6 võib võlausaldaja

võlgniku kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingu muutmise kokkulepetele kohustus kostja

lepingu 1 alusel saadud laenu tagastama hiljemalt 31.12.2012 (kd I tl 17), lepingu 2 alusel

saadud laenu hiljemalt 31.07.2011 (kd I tl 23) ning lepingu 3 alusel saadud laenu hiljemalt

31.12.2012 (kd I tl 28). Kostja on menetluses tuginenud sellele, et hagi esitamise ajal ei olnud

kogu nõue sissenõutavaks muutunud. 6.03.2014 on Aivo Pärna, AS-i Wipestrex Grupp, AS-i

Go Group, Marcel Vichmanni ja Maria Mägi Advokaadibüroo vahel sõlmitud kokkulepe (kd I

tl 167-168), mille p-s 1 Aivo Pärn ja Go Group kinnitasid, et Aivo Pärna võla suuruseks Go

Group ees 6.03.2014 seisuga on 2 000 000 eurot. Kokkuleppe p-s 2 Go Group kinnitas, et ei

hakka Aivo Pärnalt võlga sisse nõudma enne 6.03.2016, välja arvatud 10 000 eurot, mille

Aivo Pärn kohustus maksma vastavalt kokkuleppe p-le 3 kolme kuu jooksul kokkuleppe

sõlmimisest arvates ehk hiljemalt 6.06.2014. Kokkuleppes puudub viide võlgnevuse aluseks

olevatele lepingutele. Kohtu hinnangul võib kokkuleppest mõistlikult aru saada, et sellega

lepiti kokku kogu kostja võlgnevuse suurus hageja ees 6.03.2014 seisuga ning lepiti kokku

uues võlgnevuse tasumise tähtajas. Vaidlust ei saa olla selles, et kohtuotsuse tegemise ajaks

on kogu hageja nõue muutunud sissenõutavaks.

Kostja on menetluse kestel oma vastuväiteid täpsustanud ning muutnud. Lõppseisukohtades

on kostja jäänud seisukohale, et laenulepingutega varjati poolte vahelisi teisi tehinguid.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt on tehing näilik, kui pooled on

kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid

õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut,

mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. TsÜS § 89

lg 3 kohaselt kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule

selle tehingu kohta sätestatut.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lasub laenulepingute näilikkuse tõendamiskoormis

kostjal.

Laenulepinguga 1 varjati kostja hinnangul dividendi väljamaksmist kostjale. Kostja leiab, et

kokkulepe dividendide maksmise kohta on tõendatud tema vande all antud seletustega. Ühtegi

muud tõendit, mis seda kokkulepet kinnitaks või kostja sõnu toetaks, asjas esitatud ei ole. Jüri

Etverk, kes on hageja juhatuse liige alates 2012. a-st, laenulepingute sõlmimise asjaolude

kohta ütlusi anda ei osanud. Vastuses hagile kostja osaliselt sisuliselt tunnistas nõuet, kuid

vaidles vastu sellele, et nõue ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Järgmises vastuväites

vaidles kostja nõudele vastu suuremas ulatuses. Mõlemas vastuväites vaidles kostja vastu

põhjusel, et laenusummast tuleb maha arvata õigusabi- ja menetluskulud, mis olid kantud

hageja huvides. Kostja ei tuginenud sellele, et osa laenu oli mõeldud dividendina. Vaidlus

puudub selles, et kostja ei olnud hageja aktsionär, seega ei ole kostja isik, kes olnuks

õigustatud dividendi saama. Kohtule jääb arusaamatuks, miks oleks hageja pidanud kostjale

dividendi maksma. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et kostja väited talle dividendide

maksmise kohta ei ole eluliselt usutavad ega tõendatud.

Laenulepingutega 2 ja 3 varjati kostja hinnangul poolte kokkulepet, mille kohaselt hageja

kanda jäid kostja õigusabikulud kahes kriminaalasjas (nn XXX ja XXX kriminaalasi) ja

riigilõiv XXX tsiviilasjas, ning laenulepinguga 2 osaliselt poolte kokkulepet, mille kohaselt

hageja kanda jäid muud kostja kulud. Kostja leiab, et nimetatud kokkulepete sõlmimine on

tõendatud tema vande all antud seletustega. Kostja vande all antud seletuste kohaselt

kriminaalasja tulekust teada saades Tiit Pruuli lubas, et AS Go Group katab kõik kulud;

vahetult enne arve maksmist sai kostja umbes samas summas laenu juurde; konkreetsed

õigusabi arved saatis kostja AS-i Go Group juhatajale, kes väga täpselt järgis, millal saabuvad

tähtajad ja millal kostja oli rahad ära kandnud; tegemist oli limiitidega laenulepinguga, mille

maksmine toimus vastavalt õigusabi arvetele. Õigusabiarveid ega tõendeid arvete ega

menetluskulude tasumise kohta kohtule esitatud ei ole. Kostja on menetluskulude tasumise ja

laenusummade ülekandmise kohta esitanud kohtule Exceli tabeli. Vande all on kostja väitnud,

et kirjalikest dokumentidest on tal olemas mõned kirjad, meilid. Laenulepingu 2 osas võib

olla kirjavahetus, kus on ära näidatud, mille jaoks konkreetselt raha anti. Viidatud

kirjavahetust kohtule esitatud ei ole, esitatud ei ole ka tõendeid õigusabiarvete edastamise

kohta AS-i Go Group juhatajale. Kostja vande all antud seletuste kohaselt tasuti analoogselt

ka Valter Keisi kulud. Ka selle asjaolu tõendamiseks ei ole muid tõendeid esitatud. Jüri

Etverki vande all antud ütluste kohaselt ei ole Go Groupi poolt Valter Keisiga lepingut

sõlmitud. Muude kulude osas on kostja lõppseisukohtades märkinud, et ei mäleta täpselt,

milliste konkreetsete kuludega tegemist oli.

Kosja vastuses hagile on märgitud, et pärast laenulepingute sõlmimist on poolte vahel

sõlmitud mitmeid kokkuleppeid ja tehinguid, millest tulenevalt laenulepingute alusel saadust

tuleb maha arvestada kostja poolt kantud kuid hageja tegevusest tingitud kulutused õigusabile

summas 45 729,86 eurot. Järgmises seisukohas kostja täpsustas, et laenust kasutati

menetluskulude katteks kokku 143 896,291 eurot ning pooled leppisid kokku, et

raamatupidamise jaoks väljastatakse menetluskulude katteks minev raha esialgu laenuna.

Sama kinnitas kostja vande all antud ütlustes. Kostja hilisemad seisukohad ja vande all antud

ütlused on vastuolus tema enda vastuses hagile toodud seisukohtadega. Kui kogu laen oli

algusest peale mõeldud dividendina ning konkreetsete kulude katmiseks ning ei kuulunud

tagasimaksmisele, jääb arusaamatuks, miks kostja vastuses hagile nõuet sisuliselt osaliselt

tunnustas ning miks on vastuses hagile märgitud, et alles pärast laenulepingute sõlmimist on

poolte vahel sõlmitud tehinguid, millest tulenevalt tuleb laenust teha mahaarvamisi.

Arvestades et kostja on menetluses oma seisukohti oluliselt muutnud, kostja tugineb

valdavalt oma vande all antud seletustele ning ei ole oma väiteid kinnitavaid dokumentaalseid

tõendeid esitanud, leiab kohus, et tõendatud ei ole ka poolte kokkulepe juriidiliste ja muude

kulude kandmise kohta. Kostja on väitnud, et tal on selle kohta kirjavahetus, mida pole

eelmenetluses õigeaegselt esitatud.

Kuna kostja ei ole tõendanud, et laenulepingute näol oli tegemist näilike tehingutega, on

kohus seisukohal, et laenulepingu täitmise on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel sõlmitud lepingute 1 ja 3 p-i 3.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale

intressi arvestusega 15% aastas. Intressi arvestati tagastamata laenusummalt. Kostja kohustus

tasuma laenusummalt arvestatud intressid ühes osas tagasimaksmispäeval (vastava lepingu

lõppemise kuupäev). Vastavalt lepingute p-le 3.2 alustati intressi arvestamist lepingu

allkirjastamise päevast. Lepingu 2 p-i 3.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale intressi

arvestusega 15% aastas. Intressi arvestati tagasimaksmata laenusummalt. Intressi arvestamist

alustati lepingu sõlmimisele järgnevast päevast. Intressi arvestati kostja kasutuses ja käsutuses

olevalt laenusummalt. Laenusaaja kohustus tasuma laenusummalt arvestatud intressid neljas

osas: iga kalendriaasta 1. aprillil, 1. juulil, 1. oktoobril ja 1. jaanuaril.

Lepingu 1 alusel on hageja arvestanud intressi 63 911,63 eurot, lepingu 2 alusel 36 601,91

eurot ning lepingu 3 alusel 7469,48 eurot, kokku 107 983,02 eurot. Intressiarvestused iga

lepingu kohta on toodud hagiavalduses (p-d 2.2.1-2.2.3, kd I tl 5-8).

Kostja vastuses hagile (kd I tl 61) tehtud kompromissettepanekust nähtub (p 2.7.3), et kostja

hinnangul on kokkulepitud intressimäär ebamõistlikult suur. Muid vastuväiteid ei ole kostja

intressinõudele esitanud. Kohtu hinnangul ei saa intressimäära 15% aastas pidada

ebamõistlikult suureks. Kohus leiab, et hageja intressinõue on seaduslik ja põhjendatud ning

kuulub rahuldamisele.

VÕS § 113 lg 1 I lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. VÕS § 82 lg 7 I lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt lepingutele on hageja arvestanud

tagastamata laenusummalt viivist maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni 31.07.2014 (hagi

esitamise kuupäev). Kohus on eelnevalt lugenud tõendatuks, et vastavalt Maria Mägi

Advokaadibüroos sõlmitud kokkuleppele ei saanud kohustuse täitmist nõuda enne 6.03.2016

ning jätab sellest tulenevalt enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisenõude

rahuldamata.

Menetluskulud

8. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o hageja kanda 12,5% ulatuses ja kostja

kanda 87,5% ulatuses.

9. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

9.1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu kokku 9550 eurot,

mis koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust 3400 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud

riigilõivust 50 eurot, lepingulise esindaja kulust 6100 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejat

esindas menetluses vandeadvokaat Tanel Mällas. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt oli

hageja esindaja tunnitasu hagiavalduse koostamisel ja esitamisel 120 eurot ning muude

toimingute tegemisel 125 eurot. Hageja esindaja ajakulu oli kokku 50 tundi (hagiavalduse

koostamine ja esitamine 5 tundi, tutvumine Tartu Maakohtu 6.08.2014 kohtumäärusega 0,5

tundi, kostja kompromissettepanekuga tutvumine ja arutamine kliendiga 1,5 tundi, kohtumine

kostjaga kompromissi 1 tund, tutvumine kostja vastusega hagiavaldusele 1 tund, hagi

tagamise avalduse koostamine ja esitamine 3 tundi, tutvumine kohtu 25.03.2015 ja

27.03.2015 kohtumäärustega (hagi tagamine) 0,5 tundi, kostja 26.02.2015 vastusele seisukoha

koostamine ja esitamine 1 tund, tutvumine kostja 8.04.2015 määruskaebusega hagi tagamise

osas 0,5 tundi, määruskaebusele vastuse koostamine ja esitamine 1 tund, tutvumine Tartu

Ringkonnakohtu 20.05.2015 kohtumäärusega 0,5 tundi, tutvumine kohtu 19.08.2015 kirjaga

0,5 tundi, kohtunõude täitmine ja menetlusdokumendi koostamine 0,5 tundi, tutvumine kohtu

9.11.2015 kohtumäärusega 0,5 tundi, tutvumine 17.11.2015 menetlusdokumendiga (Maria

Rohtmets Mägi) 1 tund, kohtumine kliendiga ja menetlussituatsiooni arutamine 1 tund,

ettevalmistamine ja osalemine Tartu Maakohtu 29.02.2016 istungil (sh sõit Tallinn-Tartu-

Tallinn) 6,5 tundi, hageja seisukoht kohtu kirjale 1 tund, ettevalmistumine ja osalemine Tartu

Maakohtu 10.10.2016 istungil 6,5 tundi, ettevalmistamine ja osalemine Tartu Maakohtu

14.06.2016 kohtuistungil 6,5 tundi, ettevalmistamine ja osalemine Tartu Maakohu 14.06.2016

kohtuistungil 6,5 tundi, kohtukõne teeside koostamine 3 tundi).

9.2. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele osaliselt vastu. Kostja on seisukohal, et

istungitele ja nende ettevalmistamisele kulunud ajaks on põhjendatud 26 tunni asemel lugeda

kokku 16 tundi. Samuti leiab kostja, et kohtumääruste ja kohtukirjadega tutvumiseks kulunud

ajaks on põhjendatud 2 tunni asemel lugeda kokku 1 tund (iga kirja ja määruse kohta 0,25

tundi 0,5 tunni asemel).

9.3. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulu kokku 5720,4 eurot (sh

käibemaks). Kostjat on menetluses esindanud advokaat Liis Puidak ja advokaat Katrin Prükk,

tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Advokaat Liis Puidaku ajakulu oli kokku 19,67

tundi (9.03.2015 kliendiga kohtumine, esialgsete asjaoludega tutvumine 1 tund, 10.03.2015

hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine ja õiguslik analüüs 3 tundi, 11.03.2015 vastuse

koostamine

hagiavaldusele

3,5

tundi,

9.04.2015

määruskaebuse

koostamine

ja

kohtumäärusega tutvumine 3 tundi, 2.11.2015 taotluse koostamine 1,5 tundi, 9.11.2015

täiendava taotluse koostamine 1 tund, 28.02.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine 1,5 tundi,

29.02.2016 kohtuistung 40 minutit, 20.04.2016 täiendava taotluse koostamine ja edastamine 3

tundi, tsiviilasjas peetud kompromissläbiräääkimised e-maili teel, kohtumised Jüri Etverkiga

ja Tanel Mällasega kokku 1,5 tundi) ning Katrin Prüki ajakulu 28 tundi (materjalidega

tutvumine 2 tundi, 20.09.2016 kliendilt asjaolude kohta täiendavate selgituste saamine 1 tund,

23.09.2016 nõupidamine kliendiga ja kohtule kirja koostamine 1 tund, 5.10.2016 vastuväite

koostamine kohtu tegevuse peale 2 tundi, 6.10.2016 nõupidamine kliendiga 1 tund, 7.10.2016

avalduse koostamine kolmanda isiku kaasamiseks 1 tund, 7.10.2016 nõupidamine kliendiga 1

tund, oktoober 2016 kohtuistungiks ettevalmistamine 2 tundi, november 2016 nõupidamine

kliendiga 1 tund, november 2016 määruskaebuse koostamine 2 tundi, juuni 2017 vastaspoole

esindaja kõrvaldamise taotluse koostamine 2 tundi, juuni 2017 istungi ettevalmistamine ja

istungil osalemine 2 tundi, august 2017 istungi ettevalmistamine ja istungil osalemine 6 tundi,

lõppseisukohtades koostamine 4 tundi). Kahe esindaja ajakulu on kokku 47,67 tundi. Kostja

kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane.

9.4. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-de 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud mh

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, samuti menetlusosaliste sõidukulud, mis on

kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, seega riigilõivu osas on hageja

menetluskulud põhjendatud. Kohus nõustub kostja vastuväidetega hageja lepingulise esindaja

kuludele seoses kohtumääruste- ja kirjadega tutvumise ning istungitel osalemise ja nende

ettevalmistamisega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt sisaldavad kohtuistungitega seotud

kulud mh tasu sõidu eest, mille hüvitamine advokaadi tunnitasuga ei ole põhjendatud.

Arvestades et asjas toimunud neli kohtuistungit kestsid kokku 4,5 tundi, peab kohus

põhjendatuks vähendada hageja lepingulise esindaja ajakulu tunni 18,5 võrra (1 tunni võrra

seoses määruste ja kirjadega tutvumisega ning 17,5 tunni võrra seoses istungitega).

Mõistlikuks ajakuluks ühe istungi ettevalmistamiseks loeb kohus ühe tunni. Seega on hageja

lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 31,5 tunni ulatuses, mis vastab asja

keerukusele ja mahule. Lepingulise esindaja tunnitasu 120-125 eurot on praktikas tavapärane.

Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hageja menetluskulu on kokku põhjendatud 7312,5

euro ulatuses (3400 eurot + 5 x 120 eurot + 26,5 x 125 eurot).

Kuigi hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud, ei pea kohus kostja

lepingulise esindaja ajakulu märgitud ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus ei pea

põhjendatuks esindaja vahetusest tingitud täiendavat ajakulu asja materjalidega tutvumiseks

ning kostjalt selgituste saamiseks ning ajakulu seoses määruskaebuse ning taotlustega, mis

jäid rahuldamata. Samuti peab kohus põhjendatuks vähendada kliendiga nõupidamiste ning

istungite ettevalmistamise ajakulu. Kohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate ajakulu on

kokku põhjendatud 27,5 tunni ulatuses, mis vastab asja keerukusele ja mahule. TsMS § 174 lg

10 alusel kuuluvad kostja menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Kostja lepingulise

esindajate tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on praktikas tavapärane.

Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et kostja menetluskulu on põhjendatud 3300 euro

ulatuses (100 eurot x 27,5 tundi + KM 20%).

9.5. Arvestades menetluskulude jaotust, mille kohaselt kohus jättis menetluskulud 12,5%

ulatuses hageja ja 87,5% ulatuses kostja kanda, tuleks hagejalt kostja kasuks välja mõista

menetluskulu 412,50 eurot (3300 eurot x 12,5%). Kostjalt tuleks hageja kasuks välja mõista

menetluskulu 6398,44 eurot (7312,5 eurot x 87,5%). Kuna pooltel on vastastikused

kohustused menetluskulude tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab

lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 5985,94 eurot (6398,44 eurot - 412,50 eurot ).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik