2-16-130746/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

9. november 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-130746

Tsiviilasi

OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) hagi Erik Oltjani vastu

osakapitali sissemakse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. augusti 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) ja Onesto MTÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

1. OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) (registrikood: 12511444),

ajutine haldur likvideerija ülesannetes Kristo Teder

2. Onesto MTÜ (registrikood: 80339333), seaduslik esindaja Priit

Janu

Vastustaja: Erik Oltjan (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) ajutise halduri

(likvideerija

ülesannetes)

Kristo

Tederi

avaldus

määruskaebusest loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-16-

130746 menetlus.

2. Jätta Onesto MTÜ määruskaebus läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta tsiviilasja menetlemisel kantud kulud menetlusosaliste

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Onesto MTÜ ei saa määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

Menetlusosalisel, s.o Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) ja Erik

Oltjan, on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) (hageja), keda esindas volikirja alusel Priit Janu, esitas

30.12.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Erik Oltjani (kostja) vastu osakapitali sissemakse

nõudes. Pärnu Maakohtu 27.02.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-130746 lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ja anti asi üle Harju Maakohtule.

Hageja esitas 15.03.2017 hagiavalduse kostja vastu 2987,12 euro väljamõistmiseks. Hageja esitas

taotluse kohustada kostjat esitama kõik tema valduses olevad hageja raamatupidamisdokumendid,

kuna 15.03.2017 seisuga raamatupidamisdokumendid kajastavad, et 26.07.2014 seisuga oli

saabunud äriseadustiku (ÄS) § 1401 lg 2 sätestatud tingimus.

Harju Maakohtu 20.03.2017 määrusega keelduti esitatud hagi menetlusse võtmisest ja saadeti see

kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule.

2. Hageja taotles 10.05.2017 esitatud täienduse kohaselt kostjalt välja mõista tasumata osakapitali

summa koos viivistega. 10.05.2017 seisuga on kostja hagejale võlgu kokku 3061,87 eurot (s.o

põhinõue 2500 eurot ja viivised 561,87 eurot).

Hageja nõue kostja osakapitali sissemakse kohustuse tasumiseks muutus sissenõutavaks

26.07.2014.

Hageja esitas taotluse iseseisva nõudega kolmanda isiku s.o Onesto MTÜ menetlusse kaasamiseks.

Iseseisva nõudega kolmanda isiku kaasamist taotletakse põhjusel, et hageja on 29.03.2017 nõude

loovutamise lepinguga loovutanud OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) osakapitali sissemakse

kohustusest tuleneva nõude Onesto MTÜ-le.

18.05.2017 kohtule esitatud taotluses palutakse hageja asendada õigusjärglasega s.o Onesto

MTÜ-ga.

3. Kostja on seisukohal, et kuna hageja on pankrotis, saab nõude esitada üksnes pankrotihaldur.

Väär on ka hageja väide, et 2500 euro suurune nõue muutus sissenõutavaks 26.07.2014. Osaühingu

osakapitali ei ole suurendatud ja osakapital ei ole ületanud 2500 eurot.

OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) juhatuse liige oli ettevõtet ostes teadlik, et ettevõte on loodud

ilma sissemakset tegemata, osakapitali sissemakse tähtaeg ei saa olla saabunud. Hageja esindajate

teguviis on pahatahtlik ja kuritegelik. Kostja pole enam ettevõtte omanik ega ka juhatuse liige,

uued omanikud ja juhatuse liikmed peavad antud tasu tasuma. Sten Janu suhtes on Maksu- ja

Tolliameti poolt algatatud väärteomenetlus.

4. OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) ajutine pankrotihaldur Kristo Teder asus seisukohale, et

juhindudes PankrS §-st 20 lg 3 tuleb tsiviilasjas menetlus peatada kuni pankrotiavalduse

lahendamiseni.

5. Onesto MTÜ poolt 01.08.2017 saadetud kirjas juhitakse tähelepanu asjaolule, et nõude

loovutamine on toimunud ajaliselt enne OÜ-le Lõuna Farm (likvideerimisel) ajutise

pankrotihalduri määramist ja kohtul puudus vajadus ajutiselt pankrotihaldurilt seisukoha

küsimiseks, asjakohane ei ole ajutise pankrotihalduri viide PankrS § 20 lg 3 ega ka asjas menetluse

peatamiseks.

Pankrotimenetlus

loetakse

alanuks

pankroti

väljakuulutamisega,

mitte

pankrotiavalduse esitamisega või esitatud avalduse menetlusse võtmisega. Kohus ei ole

menetlusse võtnud hageja hagi ja seega ei ole kostja viide TsMS § 210 lõikele 3 asjakohane.

MAAKOHTU SEISKOHT

6. Maakohus jättis 23.08.2017 määrusega hagi menetlusse võtmata ning jättis rahuldamata hageja

taotlused Onesto MTÜ menetlusse kaasamiseks ning Onesto MTÜ hageja asendamiseks

õigusjärglasega. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Kohus märkis, et hageja poolt esitatud taotlused on ajas muutunud, on õiguslikult vastuolulised,

hageja selgelt väljendatud taotlust ei ole kohtule esitatud. Kuna kohus keeldub esitatud hagi

menetlusse võtmisest, ei pidanud kohus vajalikuks määrata hagejale täiendavat tähtaega selgelt

väljendatud taotluse esitamiseks.

7. Käesolevas tsiviilasjas on taotluse iseseisva nõudega kolmanda isiku kaasamiseks esitanud

hageja, mitte väidetav kolmas isik Onesto MTÜ. Taotluses esitatud andmete kohaselt on nii hageja

kui ka Onesto MTÜ seaduslik esindaja Priit Janu, kuid nimetatud asjaolu ei tähenda seda, et Priit

Janu saaks hageja nimel esitada ka Onesto MTÜ nimel kohtule taotlusi. Eeltoodust lähtuvalt ei ole

Onesto MTÜ esitatud hagi OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) ja Erik Oltjani vastu ja hageja taotlus

Onesto MTÜ menetlusse kaasamiseks tuleb jätta rahuldamata.

8. Kohus leidis, et hageja kui äriühingu osakapital on jaotatud osadeks ning seega on osad ja nende

rahaline suurus lahutamatult seotud osaühinguga. Seega ei muuda ka hageja ja Onesto MTÜ vahel

29.03.2017 sõlmitud väidetav osakapitali sissemaksekohustusest tuleneva nõude loovutamise

leping Onesto MTÜ-d hageja õigusjärglaseks. Samuti ei nähtu 22.08.2017 teostatud äriregistri

teabesüsteemi väljavõttest, et Onesto MTÜ oleks hageja õigusjärglane või nimetatud osaühingus

osanik.

9. Hageja on 16.03.2017 esitanud Erik Oltjani vastu hagi tasumata osakapitali sissemakse

väljamõistmiseks summas 3000 eurot. Esitatud hagiavaldus on allkirjastatud Sten Janu kui hageja

seadusliku esindaja poolt. Harju Maakohtu 11.05.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-3492 on

algatatud OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) suhtes pankrotimenetlus.

ÄS § 1401 lg 3 kohaselt võib eeltoodud nõude esitada üksnes pankrotihaldur. Maakohus keeldus

hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, kuna hagiavaldust ei ole allkirjastanud

pankrotihaldur.

10. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata ka TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna hagi alusena

toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ning nende õigsust eeldades ei ole hageja õiguste

rikkumine üldse võimalik.

Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt on OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) kapitaliks

2500 eurot ning märge, et äriühing on asutatud sissemakset tegemata. Kandest nähtub ka asjaolu,

et äriettevõtte asutajaks on Erik Oltjan. Eeltoodust järeldas kohus, et OÜ Lõuna Farm

(likvideerimisel) asutajaks on olnud füüsiline isik Erik Oltjan ja kande kohaselt ei pea asutajad

osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Antud asjaolule viitab selgelt kanne äriregistris, mille

kohaselt ongi OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) asutatud sissemakset tegemata.

Ka lisatud OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) põhikirja p 1.3.2 kohaselt tasub osanik osaühingu

sissemakseta asutamise korral osa eest täielikult 5 aasta jooksul, kuid mitte hiljem ÄS § 1401 lg 2

või lg 3 nimetatud nõude esitamisel. Kuna kostja ei ole äriregistri kande kohaselt enam OÜ Lõuna

Farm (likvideerimisel) osanik, ei ole temal ka sissemakse tasumise kohustust. OÜ Lõuna Farm

(likvideerimisel) osanikena on registrisse kantud Sten Janu, osamakse suurusega 1 euro ja

Ideaalmaastik MTÜ, osamakse suurusega 2499 eurot. ÄS ei sätesta, et osamakse tuleb tasuda

osaühingu asutajal või endisel osanikul. Kohus leidis, et seega ei ole OÜ Lõuna Farm

(likvideerimisel) õiguste rikkumine kostja poolt võimalik ja ka TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel jätab

kohus esitatud hagiavalduse menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

11. Hageja ja Onesto MTÜ esitasid 06.09.2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles

paluvad võtta määruskaebus menetlusse, tühistada maakohtu 23.08.2017 määrus ning saata asi

samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud paluvad määruskaebuse

esitajad jätta kostja kanda.

Määruskaebuse kohaselt rakenduvad VÕS § 182 kohaselt osaniku ja juhatuse vahetumisel

kohustuse ülemineku reeglid. Seega, kui ei ole äriühingu ja uue osaniku nõusolekut kohustuse

ülemineku kohta, vastutab osakapitali sissemakse kohustuse täitmise eest asutaja, kui on nõusolek,

siis vastutab uus osanik. Järelikult oli hagejal osakapitali sissemaksekohustusest tulenev nõue

asutaja, s.o kostja vastu ja seda kohustust ei ole kostja kellelegi kehtivalt üle andnud ega

kohustusest seeläbi vabanenud.

Kui äriühing (st juhatus) on andnud nõusoleku kohustuse üleminekuks ja juhul kui ei ole võimalik

osakapitali sissemakset uuelt osanikult sisse nõuda, siis rakendub nõusoleku andnud isikule

juhatuse vastutus. Seega saab ja tuleb võimalikuks pidada, et kostja on hageja asutajana osakapitali

sissemaksekohustuse täitmise osas vähemalt solidaarvõlgnik.

Osakapitali sissemakse kohustusest tulenev nõue on võõrandatav nagu iga teinegi eraõiguslik

nõue. Seega on TsÜS § 6 lg 1 kohaselt Onesto MTÜ õigusjärglane hageja osakapitali

sissemaksekohustuse täitmise nõude osas kostjalt.

Asjakohatud on maakohtu viited hageja võimalikule pankrotimenetlusele ja 11.05.2017

määrusele, sest hagejale kuulunud nõue kostja vastu, on ajaliselt enne, s.o 29.03.2017 loovutatud

Onesto MTÜ-le.

Poolt saab asendada õigusjärglasega menetluse igas staadiumis kuni kohtulahendi jõustumiseni.

Maakohtu arvamuse kohaselt lõpeb äriühingu asutajal sissemaksmata osakapitali tasumise

kohustus osa võõrandamisel ja eeltoodud kohustuse üleminekuks ei ole vaja osa omandaja

nõusolekut. Määruskaebuse esitajate arvamuse kohaselt on maakohtu selline käsitlus aga väär ja

vastuolus ÄS § 1401 normi eesmärgiga.

12. Hageja ja Onesto MTÜ esitasid 13.09.2017 selgituse, milles märkisid, et sissemakse tasumise

kohustus jääb osaühingu asutajale, kui selle üleandmises osa omandajale eraldi kokku ei lepita ja

osaühing

võlausaldajana

seda

heaks

ei

kiida.

Seega

jääb

osaühingu

osakapitali

sissemaksekohustuse eest osaniku vahetumisel vastutama asutaja ning sissemaksukohustusest

tulenev nõue on loovutatav.

13. Hageja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) ajutine haldur likvideerija ülesannetes Kristo Teder

esitas 21.09.2017 seisukoha, milles märgib, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning alates

13.09.2017 saab OÜ Lõuna Farmi esindada üksnes ajutine haldur likvideerija ülesannetes Kristo

Teder.

Ajutine haldur likvideerija ülesannetes Kristo Teder esitas ringkonnakohtule 6. novembril 2017

täpsustatud seisukoha, milles loobub esitatud määruskaebusest.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

14. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda.

Vastuse kohaselt ei ole sissemakse tegemise kohustus muutunud sissenõutavaks.

Samuti märgib kostja, et ta ei saa vastutada osakapitali tasumise eest, kuna ÄS § 1401 lg 2 kohaselt

vastutab osanik, kelleks kostja enam ei ole. Kostja vabanes osakapitali tasumise eest alates hetkest,

kui hageja nõustus kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt korraldatud oksjoni tingimustega ning tegi

oksjonil pakkumise. Hageja oli pakkumist tehes teadlik, et ettevõte on asutatud sissemakset

tegemata ning Priit Janu omandas oksjoni käigus ettevõtte Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) osad.

Uuteks osanikeks on Sten Janu ja Ideaalmaastik MTÜ.

Arusaamatu on, millele tuginedes väidab hageja, et osakapitali sissemaksekohustus muutus

26.07.2014 seisuga sissenõutavaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et ajutise halduri Kristo Tederi poolt esitatud avaldus määruskaebusest

loobumise kohta tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas tsiviilasjas kuulub lõpetamisele.

TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta

sätestatut. Tulenevalt TsMS §-st 644 võib määruskaebusest loobuda, esitades selle kohta avalduse

ringkonnakohtule.

Alates 13.09.2017 saab OÜ Lõuna Farmi esindada üksnes ajutine haldur likvideerija ülesannetes

Kristo Teder. Seega on ajutisel halduril võimalik loobuda ka määruskaebusest, mille esitas selle

aja seisuga osaühingu esindamise õigust omanud isik.

Onesto MTÜ osas tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.

16. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel küll

kohaldanud

ebaõigesti

materiaalõigusnorme,

kuid

arvestades

praeguseks

kujunenud

menetluslikku olukorda ei ole menetluse jätkamine otstarbekas ning menetlus tuleb lõpetada.

Menetlus on muutunud täielikult perspektiivituks.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 30.12.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse,

Pärnu Maakohus lõpetas 27.02.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse seoses võlgniku esitatud

vastuväitega. Harju Maakohtu 01.03.2017 määrusega kohustati hagejat esitama nõue ja

põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 15.03.2017 esitas hageja hagiavalduse

puuduste kõrvaldamiseks. Kuna TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud

avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses, siis tuleb lugeda, et hagi esitati 27.02.2017. Seega

on ebatäpne maakohtu määruses märgitu, et hageja on hagi esitanud 16.03.2017.

Samas on Harju Maakohtu 11.05.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-3492 algatatud Lõuna Farm

OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus, sama määrusega nimetati OÜ Lõuna Farmi

(likvideerimisel) ajutiseks halduriks Kristo Teder.

17. TsMS § 226 lõikest 1 tuleneb, et kohtul tuleb menetluse kestel läbivalt vajadusel kontrollida,

et menetlusosalist esindavate isikute esindusõigus on säilinud. See puudutab eelkõige juhtumeid,

kus kohtule saavad menetluse kestel teatavaks asjaolud, mis viitavad muudatustele esindusõiguse

kuuluvuses ja ulatuses. Esindusõiguse lõppemine pärast menetlustoimingu tegemist ei muuda aga

tagasiulatuvalt kehtetuks eelnenud toiminguid, mille tegemise ajal oli esindajal esindusõigus

olemas.

Praegusel juhul ei vastanud kohtule esitatud hagiavaldus seaduses sätestatud nõuetele ning

maakohtu 27. aprilli 2017 määrusega anti hagejale tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

Täpsustatud hagiavaldus esitati maakohtule 10. mail 2017 allkirjastatuna Priit Janu poolt. Ajutine

haldur nimetati 11. mai 2017 kohtumäärusega.

Seega on nii maksekäsu kiirmenetluse avaldus kui ka täpsustatud hagiavaldus esitatud enne ajutise

halduri määramist.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) nimel Priit Janu.

10. mai 2017 hagiavalduse täienduse on samuti allkirjastanud Priit Janu, kes on märkinud enda

rolliks „hageja seaduslik esindaja“. Täpsustatud hagiavaldusele ei ole lisatud esindusõigust

tõendava dokumenti (TsMS § 221). Juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks loetakse TsÜS § 34

lg 1 kohaselt juhatus. Äriregistri teabesüsteemist ei nähtu, et Priit Janu oleks kunagi olnud Lõuna

Farm OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmeks. Äriregistri andmetel on Priit Janu olnud alates

29.03.2017 kandest kuni 13.09.2017 äriühingu prokuristiks, kuid prokuurast ei tulene ÄS § 16

kohaselt äriühingu seadusliku esindamise õigust. Prokurist saab esindada äriühingut lepingulise

esindajana tehingutes, mis on seotud äriühingu majandustegevusega. Seega saab siiski asuda

seisukohale, et 10. mai 2017 seisuga oli Priit Janul õigus prokuura raames hageja nimel

tegutsemiseks vastavalt TsMS § 218 lg 1 punktile 3. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht,

et hagiavaldusel puudus hagejat esindama õigustatud isiku allkiri.

18. Asjakohane ei ole maakohtu viide ÄS § 1401 lõikele 3, mille kohaselt võib osaühingu pankroti

väljakuulutamise korral osaühingu nõude asutaja vastu tasumata rahalise sissemakse saamiseks

esitada üksnes pankrotihaldur.

Praegusel juhul ei ole Lõuna Farm OÜ pankrotti PankrS § 31 jj tähenduses välja kuulutatud. Harju

Maakohtu 11. mai 2017 määrusega on nimetatud OÜ-le Lõuna Farm (likvideerimisel) ajutine

haldur. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et Harju Maakohtu 22. augusti 2017. a kohtumäärusega

tsiviilasjas nr 2-17-3492 on lõpetatud OÜ Lõuna Farm pankrotimenetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu; nimetatud määruse alusel on äriregistrisse tehtud 13.09.2017. a

lõpetamiskanne.

Seega ei ole Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) suhtes saabunud PankrS §-s 35 sätestatud

õiguslikke tagajärgi, muuhulgas ei ole PankrS § 36 järgi läinud hageja nimel tegutsemise õigus üle

pankrotihaldurile. Ajutisel halduril ei ole PankrS § 22 järgi pankrotihalduriga võrdset staatust; mh

ei ole ajutisel halduril üldjuhul õigust esitada võlgniku nimel hagisid ning seega ei toonud ajutise

halduri nimetamine kaasa ka olukorda, kus ÄS § 1401 lõikest 3 tulenevalt olnuks praeguses asjas

hagi esitamise õigus üksnes (ajutisel) halduril.

Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et hagiavaldusel puudus pädeva

isiku allkiri ning hagiavalduse menetlusse võtmisest sai keelduda TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel.

19. TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Vaidlus puudub selle üle, et Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) asutati sissemakset tegemata.

Samuti pole vaidlust selle üle, et sissemakset pole senini tehtud.

ÄS § 1401 lõikest 1 tuleneb, et kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000

eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma.

Kuni osanik ei ole ÄS § 1401 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud,

vastutab ta ÄS § 1401 lg 2 alusel osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse

ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Seega ei sätesta

äriseadustik ajahetke, millal tuleb sellisel viisil osaühingut asutades sissemakse tasuda – selles

saavad asutajad ise kokku leppida (vt ka K. Saare jt. Ühinguõigus I. Juura. Tallinn. 2015, äärenr-

d 474 ja 1378).

20. Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) põhikirjas (kinnitatud 26.07.2013) punktist 1.3.2 tuleneb, et

osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult 5 aasta jooksul, kuid mitte

hiljem kui äriseadustiku § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.

ÄS § 1401 lg 2 kohaselt vastutab sissemakset täielikult mitte tasunud osanik osaühingu ees

osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses. Seega, kui hageja tõendab, et osaühingul

on tekkinud probleeme võlausaldajate nõuete rahuldamisega, muutub ÄS § 1401 lg 2 kohaselt nõue

tasumata sissemakse ulatuses sissenõutavaks.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et nõue muutus sissenõutavaks 26.07.2014 ning viitab

raamatupidamisdokumentidele tõendamaks asjaolu, et 26.07.2014 seisuga oli ÄS § 1401 lg 2

nimetatud tingimus saabunud.

Menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustades ei saa kohus üldjuhul hinnata tõendeid ega

lahendada asja sisuliselt (RKTKm 3-2-1-7-17, p 29.1). Seega, kui eeldada hageja väite õigsust, et

nõue muutus sissenõutavaks 26.07.2014 ning et sellel hetkel oli osanikuks kostja, siis ei saa

eeltoodule tuginedes väita, et nõude rahuldamine ei oleks üldse võimalik.

Järelikult jättis maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.

21. Vastuseks vastustaja (kostja) väidetele, mille kohaselt ei ole ta enam alates 08.11.2016. a

Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) osanik, märgib ringkonnakohus järgmist.

ÄS §-st 1401 tuleneva nõude saab esitada rahalise sissemakseta asutatud osaühing esmajoones

osaniku vastu, kes oli osaühingu asutajaks ja kelle isikus sissemakse hilisema tasumise kohustus

esmalt tekkis. Juhul, kui osaühingu osa võõrandatakse, ei lähe sissemakse tasumise kohustus üle

automaatselt osa omandajale, vaid osa omandajale sissemakse tasumise kohustuse üleminekuks

on lisaks vajalik osaühingu kui võlausaldaja nõusolek (VÕS § 175 lg 2) (K. Saare jt, äärenr 1377).

Praegusel juhul on sissemakse tasumise kohustuse uuele osanikule (osa omandajale) üleminekuks

vajalik seega igakordselt OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) nõusolek.

Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on kostja Erik Oltjan olnud osanikuks alates 26.07.2013 kuni

08.11.2016. a, seega on kostja temale kuulunud osa võõrandanud enne käesolevas asjas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja/või hagiavalduse esitamist. Osa on võõrandatud 08.11.2016 ning hiljem

veel kord 22.09.2017. a.

Asja senises menetluses ei ole esile toodud, kas OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) oli nõus sellega,

et osa võõrandamisel läheb osamaksu tasumise kohustus üle osa omandajale. Hagiga kohtusse

pöördumisest on võimalik teha kaudne järeldus, et osaühing niisugust nõusolekut andnud ei ole.

Seega on siiski võimalik, et vaatamata osa võõrandamisele on osaühingu ees sissemakse tasumise

kohustus endiselt algsel osanikul (kostjal). Algne osanik saab osa võõrandamise korral kaitsta

ennast niisuguse nõude esitamise vastu näiteks sellega, et lepib osa omandajaga kokku, et

osaühingu poolt tema vastu nõude esitamise korral kohustub uus osanik asutajale tasutud

sissemakse hüvitama. See ei mõjuta aga osaühingu nõudeõigust selle osaniku vastu, kes algselt

omandas äriühingus osaluse ilma selle eest sissemakset tasumata.

Seega ei tulene TsMS §-st 371 iseenesest takistusi hagi menetlemiseks kostja kui OÜ Lõuna Farm

(likvideerimisel) esialgse osaniku (asutaja) suhtes.

22. Ringkonnakohus peab vajalikuks käsitleda ka hageja enda, s.o OÜ Lõuna Farm

(likvideerimisel), õigusjärgluse küsimust.

Vastavalt eelmärgitule on osaühing praeguse aja seisuga oma tegevuse lõpetanud, Harju Maakohtu

22. augusti 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-3492 on kohus otsustanud lõpetada

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus on kohustanud ajutist

pankrotihaldurit likvideerima OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) kahe kuu jooksul määruse

jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta vastavalt PankrS § 29 lõikele 8. Kohtumääruse

põhjendustes viidatakse ajutise halduri aruandele, mille kohaselt on võlgnikul vara väärtuses ca

30 000 eurot (tegemist on võlgniku põhivaraga, vara on aga antud üle kolmandatele isikutele ja

selle tagasisaamine on eelduslikult seotud raskustega), kuid teadaolevaid kohustusi on summas

255 810,05 eurot.

Hageja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) on tuginenud väitele, et vaidlusalune nõue on loovutatud

Onesto MTÜ-le 29.03.2017 lepinguga (tl 39). Leping on sõlmitud pärast tsiviilasjas nr 2-17-3492

pankrotiavalduse Harju Maakohtu menetlusse võtmist, kuid enne ajutise halduri nimetamist

(11.05.2017 kohtumäärus). Pankrotiavalduse kohtu menetluses olek iseenesest nõude loovutamise

võimalikkust ei mõjutanud, kuid tehingute tegemine, sh rahaliste nõuete loovutamine, võib olla

pankrotiseaduses sätestatud alustel tagasivõidetav.

Väidetav loovutamine on toimunud pärast käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamist ning ka kohtule täpsustatud hagiavalduse esitamist. Samas ei ole maakohus hagi

menetlusse võtnud.

23. TsMS § 210 lõike 1 kohaselt ei puuduta hagi esitamine ja menetlemine poole õigust

võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi vm sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine

kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust.

Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et kui hageja võõrandab vaidlusaluse nõude ning

nimetatud asjaolu saab menetluse kestel teatavaks, säilitab hageja küll õiguse menetlust jätkata

(v.a TsMS § 210 lg 4 sätestatud juhtudel), ajades sisuliselt õigusjärglase asja, ent ta peab üldjuhul

hagiavaldust muutma, sest vaidlusaluse eseme võõrandamise järgselt ei ole hagejal enam

nõudeõigust ning kui hagiavaldust ei muudeta peaks kohus hagi rahuldamata jätma (V. Kõve jt,

Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. Juura. Tallinn, 2017, § 210).

ÄS §-st 1401 tulenev osaühingu nõudeõigus asutaja (osaniku) vastu sissemakse tasumiseks kujutab

endast tavapärast rahalist nõudeõigust, mille loovutamine on VÕS § 164 järgi võimalik. Nõude

loovutamise korral saab tekkida üksik- ehk eriõigusjärglus, s.o nõude omandaja saab üksnes

konkreetsest nõudest tuleneva positsiooni, kuid ei muutu loovutaja (OÜ Lõuna Farm)

üldõigusjärglaseks.

24. Kuna OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) on Harju Maakohtu 22. augusti 2017 määruse

tsiviilasjas nr 2-17-3492 kohaselt lõpetatud pankrotti välja kuulutamata ning kuulub äriregistrist

kustutamisele, siis toob see kaasa tsiviilasja menetluse lõpetamise TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel.

Pankrotiavalduse menetlemise käigus ei esitatud kohtule seisukohta, et tasumata osamakse nõude

esitamine äriühingu asutaja vastu õigustaks pankroti väljakuulutamist ning pankrotimenetluse

läbiviimist. Ajutine haldur on ringkonnakohtule korduvalt kinnitanud seisukohta, et ei pea

vajalikuks käesolevas tsiviilasjas menetluse jätkamist. Seega ei ole põhjendatud asja saatmine

maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus leiab, et asja menetlemine on muutunud

täielikult perspektiivituks ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada

(TsMS § 371 lg 2 p 2), kuna hageja kuulub lähiajal äriregistrist kustutamisele ning sellega seoses

tuleks tsiviilasjas menetlus lõpetada ka juhul, kui ajutine haldur ei oleks teinud avaldust

määruskaebusest loobumiseks.

25. Ringkonnakohus käsitleb ka Onesto MTÜ menetluses osalemise küsimusi.

Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse hageja asendamiseks õigusjärglase Onesto MTÜ-ga.

Ringkonnakohus peab vajalikuks muuta selles osas maakohtu põhjendusi.

TsMS § 210 lg 3 esimese lause kohaselt võib poole õigusjärglane vaidlusaluse eseme

võõrandamise või vaidlusaluse nõude loovutamise korral astuda menetlusse õiguseelneja asemel,

kusjuures selleks on üldjuhul vajalik nii vastaspoole kui poole õiguseelneja nõusolek. Seevastu

vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna

kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel.

Maakohus on küsinud kostjalt seisukohta hageja asendamise kohta ning kostja on 21.06.2017

maakohtule sõnaselgelt teatanud, et ei anna sellekohast nõusolekut (tl 56).

Seega, kuna käesolevalt puudus kostja nõusolek Onesto MTÜ menetlusse astumiseks algse hageja

asemel, siis jättis maakohus õigesti hageja taotluse rahuldamata.

26. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kaasata iseseisva nõudega kolmanda isikuna

menetlusse Onesto MTÜ.

TsMS § 210 lg 3 teisest lausest tuleneb, vaidlusaluse eseme võõrandamise või vaidlusaluse nõude

loovutamise korral võib poole õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata

kolmanda isikuna õiguseelneja poolel ka ilma vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta. Ka TsMS

§ 212 lõikest 1 tuleneb, et kui kolmas isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse

eseme suhtes, võib ta kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtule esitada samas

menetluses hagi mõlema poole vastu.

TsMS § 212 eesmärk on anda iseseisva nõudega kolmandale isikule võimalus sekkuda kahe isiku

vaidlusesse eseme suhtes, mida kolmas isik omaks peab või mis kolmandat isikut oluliselt

õiguslikult puudutab, st liita oma hagi samasse menetlusse ja taotleda, et vaidlus ka tema suhtes

siduvalt lahendatakse (V. Kõve jt, § 212). Iseseisva nõudega kolmanda isiku positsiooni

saavutamiseks on võimalik iseseisev nõue kohtusse esitada juhul, kui kohus menetleb hageja ja

kostja vahelist vaidlust nõude üle, mille suhtes kolmas isik arvab endal olevat mingi õiguse

(põhimenetlus). See tähendab, et kohus peab olema võtnud põhimenetluse hageja poolt kohtusse

esitatud hagi TsMS § 372 lg 1 alusel menetlusse (V. Kõve jt, § 212).

Õige on seega maakohtu tähelepanek, et iseseisva nõudega kolmanda isiku menetlusse kaasamise

taotlust ei esita mitte (põhi-)hageja, vaid sellekohane avaldus tuleks esitada iseseisva nõudega

kolmandal isikul endal. Samuti, kuna hagi ei ole veel menetluses, ei saa Onesto MTÜ sekkuda

menetlusse.

27. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis põhjendatult rahuldamata

hageja taotluse Onesto MTÜ kaasamiseks iseseisva nõudega kolmanda isikuna. Kui Onesto MTÜ

arvab endal olevat iseseisev nõue kostja vastu, saab ta astuda hageja poolel menetlusse pärast

maakohtu poolt hagi menetlusse võtmist või esitada eraldi hagi kostja vastu.

Ringkonnakohus rõhutab veel kord, et kuna algne põhihageja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel)

kuulub lõpetamisele ning menetlus kuuluks ka selle tõttu lõpetamisele, siis ei saa Onesto MTÜ

jätkata OÜ Lõuna Farm õigusjärglasena käesolevat menetlust. TsMS § 428 lg 1 p 5 tähenduses

peetakse ringkonnakohtu arvates silmas üldõigusjärglust ning käesolevas asjas menetluse

jätkamist ei võimaldaks OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) äriregistrist kustutamise korral asjaolu,

et äriühing on loovutanud vaidlusaluse nõude Onesto MTÜ-le.

28. TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt,

kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus

määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse määrusega

puudutatud menetlusosaline üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

Kuna Onesto MTÜ ei ole menetlusosaline, ei ole tal ka määruskaebuse esitamise õigust, mistõttu

tuleb Onesto MTÜ suhtes jätta määruskaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus rõhutab, et Onesto

MTÜ ei saa tugineda TsMS § 215 lõikele 6, kuna ta ei ole esitanud maakohtule iseseisvalt avaldust

kolmanda isikuna menetlusse astumiseks, vaid sellekohase taotluse esitas Lõuna Farm OÜ.

29. Määruskaebusest loobumise tagajärjed tulenevad TsMS § 644 lõikest 3 koostoimes §-ga 659.

Määruskaebusest loobumise korral loetakse, et määruskaebuse esitaja ei ole kaebemenetluses

menetlustoiminguid teinud. Kaebusest loobumise korral ei saa määruskaebuse esitaja esitada enam

uut määruskaebust sama vaidluse kohta ja kannab määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud.

Ringkonnakohus leiab, et asja senises menetluses kantud menetluskulud tuleb jätta

menetlusosaliste endi kanda.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/