2-16-12071/44 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

21612071

Määruse kuupäev

Tartu, 9. november 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Peeter Jerofejev ja

Henn Jõks

Kohtuasi

Kohtutäitur Andrei Kreki avaldus D. D

mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse

peatamiseks ning selle andmise keelamiseks

Vaidlustatud

kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 15. mai 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

D. D määruskaebus

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Riigikohtus

Avaldaja kohtutäitur Andrei Krek

Puudutatud isik (võlgnik) D. D, riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Sergei

Politšev

Puudutatud isikud (sissenõudjad) V. D ja N. D;

seaduslik esindaja O. K

Asja läbivaatamise

kuupäev

23. oktoober 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. mai 2017. a määrus

tsiviilasjas nr 21612071 osas, millega jäeti muutmata maakohtu

määrus osas, millega rahuldati kohtutäituri Andrei Kreki avaldus

ja peatati D. D juhtimisõigus, samuti menetluskulude jaotuse

osas (v.a riigi õigusabi kulude kohta tehtud otsustuse osas).

Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. Saata

asi

tühistatud

osas

uueks

läbivaatamiseks

samale

ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus osaliselt rahuldada.

3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

2-16-12071

4. Rahuldada vandeadvokaat Sergei Politševi 25. mai 2017. a taotlus

ja määrata riigi õigusabi tasu suuruseks Riigikohtus osutatud riigi

õigusabi eest OÜ IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO vandeadvokaadile

Sergei Politševile 120 eurot (sh käibemaks). Saata määrus selles

osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur Andrei Krek (kohtutäitur) esitas 9. augustil 2016 Viru

Maakohtule avalduse elatisvõlgniku D. D (võlgnik) mootorsõiduki

juhtimisõiguse peatamiseks ning juhtimisõiguse andmise keelamiseks.

1.1. Avalduse kohaselt on kohtutäituri büroos menetluses täiteasi elatisraha

sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 10. juuni 2013. a otsus

ja sissenõudjateks V. D ning N. D (sissenõudjad). Nõude sisuks on elatisraha

kahele lapsele, kokku 320 eurot kuus, kuid kummalegi lapsele mitte vähem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 14. augustist

2015 kuni 3. novembrini 2027. Kohtutäituri andmetel on 1. augusti 2016

seisuga elatisraha võlgnevus 9687 eurot 57 senti.

1.2. Võlgnik ei ole täitemenetluse käigus kolme kuu jooksul korrapäraselt

elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud võlgnevust sisse nõuda.

Kohtutäituri andmetel maksti elatisraha viimati 10. juunil 2016, makse suurus

oli 277 eurot 36 senti. Sissenõudjad on andnud nõusoleku võlgniku

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lgs 1 loetletud õiguste ja lubade

kehtivuse peatamiseks.

1.3. Kohtutäitur tegi 10. juunil 2016 võlgnikule hoiatuse, mille kohaselt

TMS § 1772 lgs 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivus peatatakse ning nende

andmine keelatakse, kui 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates

võlgnik ei ole elatist tasunud või sissenõudjaga kokkulepet sõlminud või ei ole

põhjendanud, miks õiguste peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Hoiatuse

on võlgnik kätte saanud 20. juunil 2016, vastates sellele, et ta ei saa elatist

täies ulatuses maksta, kuna ta teenib miinimumpalka; juhtimisõiguse piiramise

kohta võlgnik seisukohta ei avaldanud.

2. Võlgnik palus jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Võlgnikul on elatise

tasumata jätmiseks mõjuv põhjus. Võlgnik töötab 2014. a septembrist

bussijuhina ning tema sissetulek 430 eurot kuus ei võimalda tal tasuda elatist

täies mahus. Sissetulek ei ole piisav isegi igapäevaste vajaduste katteks.

Juhtimisõiguse kehtivuse peatamine ei ole laste huvides, kuna sel juhul võlgnik

kaotab töökoha bussijuhina ja ainukese sissetuleku ning tal ei ole võimalust

tasuda elatist isegi osaliselt. Siiski on võlgniku tööandja kandnud osa töötasust

sissenõudjatele üle.

3. Kohtutäitur vaidles võlgnikule vastu. Töötukassa infosüsteemi kohaselt võiks

võlgnikul olla võimalik leida eriharidust mittenõudev töökoht (189 pakkumist),

2(7)

2-16-12071

mille sissetulek oleks praegusest suurem. Kohtutäitur on võlgnikult viimase

kolme kuu jooksul sisse nõudnud 378 eurot 64 senti (augustis 2016 nõuti sisse

152 eurot 1 sent, septembris 157 eurot 94 senti, oktoobris 68 eurot 69 senti).

4. Viru Maakohus rahuldas 18. jaanuari 2017. a määrusega kohtutäituri

avalduse. Maakohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse.

Kohtutäituri menetluskulud jäid tema enda kanda ja võlgniku menetlusabi

kulud Eesti Vabariigi kanda.

Täitemenetluse käigus ei ole võlgnik elatist nõuetekohaselt maksnud ning

kohtutäituril ei õnnestunud seda sisse nõuda ka võlgniku vara arvel. Vaatamata

kohtutäituri hoiatusele ei ole võlgnik elatist tasunud ega kokkulepet

sissenõudjaga sõlminud, samuti ei ole võlgnik teatanud elatise mittemaksmise

mõjuvat põhjust.

Elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning

õigussüsteem peab selle tagama. Praegusel juhul ei ole senised täitemenetluse

meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks

täiendavaid abinõusid.

Avaldusest selgub, et võlgniku elatise võlg oli 1. augusti 2016. a seisuga

9687 eurot 57 senti. See tähendab, et võlgnik ei maksnud elatist kohasel viisil

ka siis, kui tal oli juhtimisõigus. Seega ei saa võlgnikul juhtimisõiguse

puudumine seada võlgnikku halvemasse olukorda kui seni või kitsendada

võlgniku töö tegemise või otsimise võimalusi. Asjaolu, et võlgnik töötab

bussijuhina, ei ole aluseks juhtimisõiguse peatamisest keeldumiseks. Asja

materjalidest nähtub, et töö bussijuhina ei võimalda võlgnikul elatise maksmise

kohustust täita. Võlgnik ei tõendanud kohtule, mida ta on ette võtnud tulusama

töö saamiseks ja selleks, et elatise maksmise kohustust täita.

5. Võlgnik esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada

maakohtu määruse ja jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus kohaldamata TMS § 1744 lg 2 p 3. Võlgnik on

põhjendanud, et juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane, sest see takistab võlgniku ja

tema laste toimetulekut. Võlgnik töötab bussijuhina. Töötasu on ainus võlgniku sissetulek, mille

arvel ta teeb hädavajalikud maksed enda elatamiseks ja osalised maksed laste ülalpidamiseks. Kui

võlgnik kaotab töökoha ja ainsa sissetuleku, siis ei ole tal võimalust tasuda elatist isegi osaliselt.

6. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata, esitades

ringkonnakohtule ka väljavõtte täitetoimikust, millest nähtuvalt on võlgnik

käinud 2. jaanuaril 2017 kohtutäituri vastuvõtul ning teatanud assistendile, et

ta on võimeline elatist maksma, kuid ei soovi seda teha.

Sissenõudjad ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohti.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663

lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

3(7)

2-16-12071

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 15. mai 2017. a määrusega maakohtu määruse

muutmata. Määruskaebuse menetlemise kulud (v.a riigi õigusabi tasu ja kulud,

mis jäid Eesti Vabariigi kanda) jäid osaliste endi kanda.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning ei korranud

neid.

Vanemal on kohustus hankida oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke

vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et

tal ei ole sissetulekut või see on väike. Samuti on vanem kohustatud lapse

ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva.

Asjaoludest nähtub, et määruskaebuse esitaja ei ole piisavalt tegelenud oma

sissetuleku suurendamisega. Võlgniku esitatud palgatõendist, milles on

märgitud tunnitasuks 3 eurot 97 senti ja kuu sissetulekuteks 170 eurot 83 senti

kuni 594 eurot 34 senti, saab järeldada, et isik ei töötanud 2016. aastal

täiskoormusega. Ringkonnakohus nõustus kohtutäituriga, et Maardus on ka

juhiluba omamata võimalik tööd leida ning teenida sissetulekut rohkem kui

425 eurot kuus.

TMS § 1775 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa

kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku

avalduse alusel mh siis, kui võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise.

See tähendab, et määruskaebuse esitaja juhtimisõigust ei ole peatatud lõplikult

ning tal on võimalik juhtimisõigus saada tagasi juba siis, kui ta on tasunud

kolme kuu elatise.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Võlgnik esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti maakohtu määrus

muutmata, ja jätta uue määrusega kohtutäituri avaldus rahuldamata. Võlgniku

esindaja riigi õigusabi korras esitas taotluse määrata riigi õigusabi tasu

suuruseks Riigikohtu menetluses 120 eurot (sh käibemaks).

Võlgniku töötasu on alates 1. jaanuarist 2017 seadusega ettenähtud

miinimumpalk – 470 eurot. Miinimumpalk ei tähenda, et isik ei tööta

täiskoormusega. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 231 lgt 1, lugedes üldtuntuks

asjaolu, et Maardus on ka juhiluba omamata võimalik tööd leida ning teenida

sissetulekut rohkem kui 425 eurot kuus.

Võlgnik on põhjendanud, et tal on elatise osaliselt tasumata jätmiseks mõjuv

põhjus. Samuti on ta põhjendanud, et juhtimisõiguse peatamine on tema

suhtes ebaõiglane, kuna oluliselt takistab võlgniku ja tema laste toimetulekut.

Ringkonnakohus ei ole neile põhjendustele sisuliselt vastanud.

4(7)

2-16-12071

10. Kohtutäitur ei pidanud võlgniku määruskaebust põhjendatuks. Kohtutäitur

juhtis juba ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et võlgnik on tunnistanud oma

võimet, kuid soovimatust elatist maksta. Sissenõudjad ei ole määruskaebuse

kohta seisukohta esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese

ja teise lause järgi tühistada osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus

osas, millega rahuldati kohtutäituri avaldus võlgniku juhtimisõiguse

peatamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas (v.a riigi õigusabi kulude

kohta tehtud otsustuse osas). Ülejäänud osas tuleb jätta ringkonnakohtu

määrus muutmata. Asi tuleb saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

12. Riigikohus on elatise võlgniku õiguste piiramise menetlust põhjalikumalt

analüüsinud 4. oktoobri 2017. a määruses tsiviilasjas nr 21614071/38.

Riigikohus on leidnud, et tegemist on menetlusega, mis võib anda aluse piirata

oluliselt võlgniku põhiseaduslikke õigusi, mh nt õigust vabale eneseteostusele

ja õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Riigikohus on viidanud

ka asjakohase seaduseelnõu seletuskirjale, mille kohaselt ei ole võlgniku

õiguste piiramise meetme eesmärk võlgnikku karistada tehtu eest (elatise

tasumata jätmine), vaid nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks

sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva

põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Olulisena on määruses rõhutatud ka seda, et

kohtud ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis

välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Selline käsitlus tooks

kaasa elatise võlgniku õiguste automaatse piiramise, välistaks õiguste

piiramata jätmise elatise maksmata jätmisel mõjuva põhjuse tõttu ega

võimaldaks kaaluda seda, kas taotletav abinõu on kohane, sundimaks

võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma (vt viidatud määruse pd 13, 15,

18.3). Teisalt on aga ka rõhutatud põhiseaduse § 27 lgst 3 ja

perekonnaseaduse §st 96 tulenevat võlgniku kohustust oma lapse eest

hoolitseda ja talle ülalpidamist anda (vt viidatud määruse p 16).

13. Praeguses asjas on kohtud tuginenud esmalt sellele, et elatis on jäetud

tasumata ning et õigussüsteem peab tagama lastele ülalpidamise

kindlustamise, kusjuures vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi

seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Ainuüksi need põhjendused

ei oleks aga piisavad võlgniku õiguste piiramiseks, kui võlgnik on esitanud

TMS § 1774 lg 2 p 3 kohased vastuväited. Vastuväidete põhjendatust tuleb

kohtutel kontrollida, vt võlgniku õiguste piiramise menetluse korralduse ja

tõendamiskoormuse kohta Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 21614071/38, p 17.

5(7)

2-16-12071

14. Maakohus on heitnud võlgnikule ette ka seda, et viimane pole tõendanud,

mida ta on ette võtnud tulusama töö saamiseks. Ringkonnakohus on lisanud

kohtutäituriga nõustuvalt, et Maardus on võlgnikul võimalik ka juhiluba

omamata leida senisest tasuvamat tööd.

14.1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on rikkunud viimati nimetatud osas

määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 478 lg 1 teine lause, § 465 lg 2 p 8,

§ 667 lg 1 esimene lause), jättes märkimata, millistest kohtule esitatud

tõenditest on võimalik teha järeldus, et võlgnikul on võimalik leida Maardus

tasuvamat tööd. Kohtutäituri kohtule esitatud Töötukassa infosüsteemist tehtud

päringu väljavõttest (tl 87 jj) ei nähtu pakutavate tööde eest makstavaid

võimalikke tasusid. Väljavõttes on vaid vabade töökohtade loetelu,

kandideerimise aeg ja tööaja kirjeldus. Samuti ei ole nimekirjas märgitud ühegi

töökoha asukohaks Maardu, vaid enamasti Tallinn. Seega ei saanuks

ringkonnakohus ainuüksi sellele nimekirjale tuginedes teha järeldust (ega ole

see ka üldteadaolev asjaolu), et võlgnikul on võimalik hankida tasuvamat tööd.

14.2. Eelnenu ei tähenda seda, et võlgniku õiguste piiramise menetluses ei saa

töötavale võlgnikule ette heita seda, et ta ei otsi tasuvamat tööd, mille abil

oleks võimalik tasuda temalt väljamõistetud elatist. Võlgniku õiguste piiramine

oleks sel juhul meede, ajendamaks võlgnikku otsima mõistlikus ulatuses

senisest tasuvamat tööd. Samas peab võlgnikule jääma võimalus tõendada, et

tema elukohas või mõistlikus kauguses elukohast ei ole võimalik leida sellist

tasuvamat tööd või et nt tervislikel põhjustel ei ole tal võimalik pakutavat

tasuvamat tööd vastu võtta. Selline võimalus tuleb asja uuel läbivaatamisel

anda ka praegusele võlgnikule.

14.3. Kuna võlgniku õiguste piiramise menetluses võidakse piirata võlgniku

põhiseaduslikke õigusi (seda küll võlgniku kui lapsevanema PS § 27 lgst 3

tuleneva kohustuse täitmiseks), tuleks kolleegiumi arvates hiljemalt

kohtumenetluse alguses võlgnikule tema praeguse määruse ps 14.2 kirjeldatud

tõendamiskoormust selgitada. Võlgnik peab üheselt aru saama, et isegi kui tal

on olemas madalapalgaline töökoht, mis eeldab juhiloa olemasolu, võib tal

juhtimisõiguse peatamise korral kaduda võimalus sel töökohal töötada.

Praeguses asjas ei ole võlgnikule sellist selgitust antud. Selgitus võimaldaks

võlgnikul alustada uue töökoha otsimist enne tema õigusi piirava kohtulahendi

jõustumist, kui kohus ei pea tema vastuväiteid mõjuvaks.

15. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Kolleegium

märgib veel ka seda, et maakohus on eksinud TMS § 1772 lgs 2 sätestatu

vastu. Nimelt ei ole maakohus koos juhiloa kehtivuse peatamisega keelanud ka

juhiloa andmist, mida tulnuks TMS §1772 lg 2 kohaselt teha.

16. Kolleegium märgib lisaks järgmist kohtutäituri väite kohta, et võlgnik on

kohtutäiturile teada andnud oma suutlikkusest, kuid samas soovimatusest

elatist maksta. On seadusandja ülesanne tagada täitemenetluslikult tõhusad

meetodid võlgnikult elatise sissenõudmiseks, kui on nt kahtlus, et võlgnik

6(7)

2-16-12071

varjab kokkuleppel tööandjaga oma tegeliku palga või muude sissetulekute

suurust. Kohtutäituri ülesanne on asjakohaseid meetodeid viivitamatult ja

tõhusalt rakendada (TMS § 8). Samuti on sissenõudjal ja kohtutäituril õigus

pöörduda õiguskaitseorganite poole, kui neile saab teatavaks kuriteo võimalik

toimepanemine. Karistusseadustiku § 169 kohaselt on karistatav lapsele

igakuise elatusraha maksmisest teadvalt kõrvalehoidumine. Erinevalt

juhtimisõiguse piiramisest on tegemist materiaalõiguslikus tähenduses

karistusega, mida rakendatakse juhul, kui võlgnik otsese tahtlusega näitab üles

vastutustunde puudumist ega pea last ülal.

17. Võlgnikule riigi õigusabi korras määratud esindaja taotlus määrata kindlaks

riigi õigusabi tasu suurus ja hüvitada kassatsiooniastmes õigusabi osutamise

kulu 120 eurot (sh käibemaks) tuleb rahuldada.

Taotluse kohaselt kulus esindajal õigusabi osutamiseks kokku kaks ja pool

tundi, sh pool tundi ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks, pool tundi

nõupidamiseks kliendiga ning poolteist tundi kaebuse koostamiseks. Kolleegium

leiab, et riigi õigusabi osutaja taotluses märgitud ajakulu on põhjendatud.

Taotlus tuleb RÕS §de 22 ja 23 alusel rahuldada. Riigi õigusabi tasu ja kulud

maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.

18. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb

menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise

lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.

19. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese

lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada.

Malle Seppik

Peeter Jerofejev

Henn Jõks

7(7)