3-15-2413/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. november 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2413

Haldusasi

XX ja YY kaebused Rae Vallavalitsuse 16.06.2015

korralduse nr 911 osaliseks tühistamiseks, Rae

Vallavalitsuse 18.08.2015 vaideotsuse nr 1163 ja

20.10.2015 vaideotsuse nr 1559 tühistamiseks ning asja

uueks otsustamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Kaebaja ‒ YY, seaduslik esindaja XX

Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX ja YY apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX ja YY apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.

jaanuari 2017. a otsus haldusasjas nr 3-15-2413 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.12.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-15-2413

2(10)

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 04.10.1999 avalduse temale kaasomandina kuuluvate Harjumaal Rae vallas

XXX külas XXX maaüksusel asuvate ehitiste: elamu (ehitisregistri kood XXXXXXXXXX),

laut (ehitisregistri kood YYYYYYYYYYY) ja kaev (ehitisregistri kood CCCCCCCCCC)

juurde 24 ha maa ostueesõigusega erastamiseks.

2. YY esitas 27.04.2005 avalduse temale kaasomandina kuuluvate eelnimetatud ehitiste

juurde 26 ha maa ostueesõigusega erastamiseks.

3. Rae Vallavalitsus määras 16.06.2015 korraldusega nr 911 „XXX külas XXX

maaüksusel asuvate ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride

määramine“ Harjumaal Rae vallas XXX külas XXX maaüksusel asuvate XX ja YY

kaasomandis olevate ehitiste: elamu (ehitisregistri kood XXXXXXXXXX), laut (ehitisregistri

kood

YYYYYYYYYYY)

ja

kaev

(ehitisregistri

kood

CCCCCCCCCC)

juurde

ostueesõigusega erastatava maa suuruseks ligikaudu 39,47 ha ning piirid vastavalt korralduse

lisaks olevatele piiriettepaneku plaanidele.

4. XX esitas Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korralduse nr 911 peale 15.07.2015 vaide, mille

Rae Vallavalitsus jättis 18.08.2015 korraldusega nr 1163 (vaideotsus) rahuldamata.

5. YY esitas Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korralduse nr 911 peale 25.09.2015 vaide, mille

Rae Vallavalitsus jättis 20.10.2015 korraldusega nr 1559 (vaideotsus) rahuldamata.

6. XX esitas 23.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 11.12.2015,

02.05.2016) Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korralduse nr 911 tühistamiseks kaebajat

puudutavas osas, Rae Vallavalitsuse 18.08.2015 vaideotsuse nr 1163 tühistamiseks ning asja

uueks otsustamiseks kohustamiseks (haldusasi nr 3-15-2413). YY esitas 23.11.2015 Tallinna

Halduskohtule kaebuse (täiendatud 28.01.2016) Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korralduse nr

911 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas, Rae Vallavalitsuse 20.10.2015 vaideotsuse nr

1559 tühistamiseks ning asja uueks otsustamiseks kohustamiseks (haldusasi nr 3-15-2946).

Tallinna Halduskohus võttis 06.05.2016 määrusega haldusasjad nr 3-15-2413 ja 3-15-2946

menetlusse ja liitis need ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-15-2413.

Kaebajad leiavad, et ainus põhjus ostueesõigusega maa erastamisest keeldumiseks saaks olla

vaba maa puudumine. Samas on XXX taluga piirnevat vaba maad rohkem kui 70 ha.

Vastustaja üritab kaebajatele kui XXX ehitiste kaasomanikele erastada 10 ha lubatust vähem

maad.

Vaideotsused on ebaseaduslikud, kuna Rae vallal puudus seaduslik õigus jätta vaie

rahuldamata. Vaie oleks tulnud 7 päeva jooksul edastada lahendamiseks Harju maavanemale,

kes teostab maa erastamise suhtes riiklikku järelevalvet. Rae vald on jätnud täitmata 2010. a-l

jõustunud kohtuotsuse asjas nr 3-08-2282 YY erastamisavalduse suhtes. Kohtuotsuse tekstist

tulenevalt oli Rae vald juba 2008. a-l teadlik, et YY tagastamisavaldus on nõuetele

3-15-2413

3(10)

mittevastav ja aegunud. Samas venitas Rae Vallavalitsus 06.02.2015 jõustunud kohtuotsuse

täitmisega 4 kuud ja lõpuks ei esitanudki sellist piiriettepanekut, mille üle 4 kuud kohtumistel

vaieldi ja läbirääkimisi peeti. Maade tagastamise kehtiva korra järgi on erastamise segamise

eesmärgil kasutatavad XXX A-34 ja RRR I tagastamistoimikud ammu aegunud ning kõik

nende maade tagastamistähtajad olid möödunud juba 2002. a-ks, kuid nendele viidates üritab

vald talu omanikele erastada 10 ha lubatust vähem maad. Rae vald ei ole vastu võtnud otsust

YY tagastamisavalduste suhtes. 2015. a veebruaris kokku lepitud maade piirid olid majaga

samale teepoolele jäävad ja ühtse terviku moodustavad tükid, millest vald omal äranägemisel

kaotas ligi 10 ha.

7. Rae vald palus 10.06.2016 kirjalikus vastuses jätta kaebused rahuldamata.

Korraldus ja vaideotsused on õiguspärased. Korraldust nr 911 andes täitis Rae Vallavalitsus

varem kohtute poolt tehtud ettekirjutusi, mis kohustasid vallavalitsust XXX ehitiste

kaasomanike avaldusi maa ostueesõigusega erastamiseks läbi vaatama ja otsust tegema.

Samuti oli vallavalitsus pädev lahendama korralduse nr 911 peale esitatud vaideid. Kõiki

XXX ehitiste ümbruses asuvaid reformimata maid ei saa lugeda vabadeks maadeks

maareformi seaduse (MaaRS) § 9 lg 2 ning § 221 lg-te 2 ja 22 mõttes. Antud juhul ei ole

õigusvastaselt võõrandatud XXX A-34 (endine XXX mõis, kinnistu nr XXXX, pindala 24,43

ha; toimik nr 2564) ja RRR I (endine XXX mõis, kinnistu nr XXXX, pindala 9,81 ha; toimik

nr 30548) maaüksuste koosseisu kuulunud ja hetkel reformimata maad käsitatavad vabade

maadena, sest nende maade osas on maa tagastamise avaldused lahendamata. Sellest

tulenevalt on XXX ehitiste ümbruses hetkel reformimata ja ilma taotlusteta endisi kinnistuid

või nende osi ~35,42 ha ulatuses. XXX ehitised, sh elamu, asuvad õigusvastaselt võõrandatud

XXX A-34 maaüksusel, mis kuulub tagastamisele. Õigusvastaselt võõrandatud XXX A-34

maaüksuse maa tagastamise/kompenseerimise avalduste lahendamiseks avatud toimik nr 2564

on jätkuvalt Rae Vallavalitsuse menetluses, kuna õigustatud subjekt soovib maa tagastamist.

See menetlus on hetkel peatunud, kuna MaaRS § 23 lg 2 mõtte kohaselt tuleb maa

ostueesõigusega erastamise avaldused lahendada enne maa tagastamise otsustamist, et oleks

üheselt selge, millises ulatuses on võimalik maad tagastada. Seega ei ole enne XXX ehitiste

juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride kinnitamist võimalik õigusvastaselt

võõrandatud XXX A-34 maaüksusest tagastamisele kuuluva maa suurust ja piire määrata.

XXX ehitiste juurde õigusvastaselt võõrandatud XXX A-34 maaüksuse maast ei ole võimalik

ostueesõigusega erastada rohkem kui korralduse nr 911 lisas 1 näidatud ehitisi ümbritsev 7-

kujuline ala. Kuna ehitised asuvad ühtse kompleksina ainult õigusvastaselt võõrandatud XXX

A-34 maaüksuse maal, ei ole lubatud nende juurde ostueesõigusega erastada õigusvastaselt

võõrandatud RRR I maaüksuse maad, mille osas on tagastamise avaldused lahendamata.

Õigusvastaselt võõrandatud XXX A-34 maaüksuse maast suurema osa, kui on korraldusega nr

911 määratud, erastamine XXX ehitiste juurde oleks võimalik ainult juhul, kui vabu maid ei

oleks üldse või kui vabade maade arvel oleks võimalik erastada vähem kui 20 ha. Antud juhul

sellist olukorda ei ole.

Korralduse nr 911 andmine tõendab, et Rae Vallavalitsus on läbi vaadanud nii XX kui ka YY

avaldused maa ostueesõigusega erastamiseks ning andnud eelhaldusakti mõlema avalduse

lahendamiseks. YY avalduse menetlusse võtmiseks eraldi haldusakti andmine ei ole vajalik.

Olukorras, kus avaldajad ei ole esitanud ostueesõigusega erastatava maa erastajate vahel

jagamise kokkulepet, määras vallavalitsus suuruse ja piirid maale, mida on võimalik XXX

ehitiste kaasomanikel kaasomandisse erastada. Korraldusega nr 911 määratud ostueesõigusega

erastatava maa suurus ja piirid on ligikaudsed ning need täpsustuvad katastrimõõdistamise

käigus.

3-15-2413

4(10)

Rae Vallavalitsus on vaided õigesti rahuldamata jätnud ning on vaiete rahuldamata jätmist

põhjalikult põhjendanud.

8. Tallinna Halduskohus jättis 18.01.2017 otsusega rahuldamata YY taotlused Rae valla ja

kohtutäitur

Risto

Sepa

vahelise

kirjavahetuse

väljanõudmiseks

seonduvalt

maa

ostueesõigusega erastamise avalduse läbivaatamise kohustusega ning Vabariigi Valitsuse

06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud korra p-des 8 ja 9 nimetatud tõendite

väljanõudmiseks (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata XX taotluse Rae Vallavalitsuse

vastava õiendi koopia väljanõudmiseks, mille vald pidi edastama notar EP-le seonduvalt maa

tagastamise nõudeõiguse loovutamisega YY-le 1998. a-l (resolutsiooni p 2) ning jättis

kaebused rahuldamata (resolutsiooni p 3).

Vaidlustatud haldusaktist nähtub, et XXX maaüksusel asuvate ehitiste kaasomanikud ei ole

sama maaüksuse tagastamise õigustatud subjektiga maa jagamise osas kokkuleppele jõudnud.

Tallinna Halduskohtu 29.09.2009 otsuse p-s 24 haldusasjas nr 3-08-2282, millele kaebaja on

28.01.2016 vastuses viidanud ja millega kohustati vastustajat kaebajate ostueesõigusega

erastamise avaldusi kolme kuuga lahendama, on samuti tõdetud nõuetekohase kokkuleppe

puudumist erastatava ja tagastamisele kuuluva maa piiride kulgemise osas. Seetõttu on

määranud vald vastavalt MaaRS § 9 lg-le 9 ja § 221 lg-le 6 erastatava maa ligikaudse suuruse

ja piirid ise kindlaks.

Praeguse vaidluse puhul ning korralduse nr 911 andmise aluseks olevatest õigusnormidest on

asjassepuutuvad MaaRS § 9 lg-s 2 ja § 221 lg-s 1 sisalduv regulatsioon. Kohus nõustub

vastustajaga selles, et MaaRS § 9 lg-st 2 ei saa järeldada, et ostueesõigusega erastatava maa

suurus peab olema ilmtingimata 50 ha. See võib olla ka väiksem, kusjuures erastatava maa

suurus sõltub vabade piirnevate maade olemasolust. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996

määrusega nr 267 kehtestatud „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ p 132 alap 7 kohaselt

loetakse MaaRS § 9 lg 2 ja § 221 lg-te 2 ja 22 mõttes piirnevateks vabadeks maadeks

maaüksusi (endisi kinnistuid või nende osi), mis külgnevad selle maaga, millel asub maa

ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu ja mille suhtes ei ole esitatud

tagastamise või kompenseerimise või asendamise avaldusi, või mille kohta oli küll esitatud

asendamise või kompenseerimise avaldus, kuid nimetatud avalduses väljendatud soovi

muutmise tähtaeg on möödas, või mis ei kuulu täies ulatuses tagastamisele. Õigusvastaselt

võõrandatud maad, mille osas on tagastamise taotlused lõpuni lahendamata, ei ole

vaadeldavad vabade maadena. Vastustaja on kaebuse kohta antud kirjalikus vastuses

selgitanud ja põhjendanud, miks ei saanud kaebajatele rohkem maad erastada ‒

tagastamismenetlus ei olnud lõppenud. Pooleliolevaid menetlusi on vastustaja kajastanud

Harju Maavalitsusele saadetud 2016. a I kvartali aruandes. Vastavalt MaaRS § 23 lg-le 2 saab

õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine realiseeruda alles pärast seda, kui valla- või

linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks

määratud. Kaebajate väited 50 ha suuruse maa erastamise võimalikkusest jäävad vastustaja

põhjendatud seisukoha taustal paljasõnalisteks.

Kaebajad ei ole esitanud seisukohti või joonist, millest ilmneksid võimaliku 10 ha suuruse

maatüki ligikaudsed piirjooned ning võimalik asukoht. Asendiplaanilt (tl 52 ja 85), mille

kaebajad vastusena käiguta jätmise määrusele esitasid, ei selgu nende maa-alade pindala ega

järeldu ka, et tegemist oleks vabade maadega. Kaebajad on viidanud ka väidetavalt

kokkulepitud piiridele (tl 65-67), kuid see ei ole kooskõlas haldusasjas nr 3-08-2282 tehtud

lahendi p-ga 24 ega vaidlustatud korralduses nr 911 märgituga, millest nähtuvalt ei ole

kaebajad maa jagamise kokkulepet esitanud. Kokkulepet ei ole esitatud ka praeguse

haldusasja menetlemise raames. Vastuolu väljendub ka selles, et kaebajate väitel tuleks

erastada maad 50 ha ulatuses, kuid väidetavalt kokkulepitud piire kajastavatelt ja kolmel

3-15-2413

5(10)

leheküljel esitatud plaanidelt järeldub, et vastava maa-ala pindala oleks olnud kokku 43,71,

mitte 50 ha. Nendel plaanidel ei ole praeguse vaidluse juures enam tähendust, sest olukorras,

kus õigustatud subjektidega ei ole maa jagamise osas kokkulepet saavutatud, määrab

erastatava maa suuruse ja piirid kindlaks vald ning sellele eelnenud arutelusid, jooniseid või

erinevaid ligikaudseid variante, mida võidi kaaluda, ei saa käsitada kokkulepitud piiridena.

Asjaolu, et FF loovutas 1998. a-l talle kuuluva XXX A-34 maa tagastamise nõudeõiguse YY-

le, ja kaebajate etteheited seonduvalt notarile esitatud õiendite väidetava ebaõigsusega või

notari tegevusega, ei ole praeguse vaidluse kontekstis asjakohased. Haldusasjas 3-12-2551

lahendati XX ja YY kaebust Rae Vallavalitsuse 24.07.2012 korralduse nr 723 peale, millega

jäeti maa ostueesõigusega erastamise avaldused rahuldamata, sest valla arvates ei olnud maa

ostueesõigusega erastamiseks üldse õiguslikku alust. Nimetatud seisukoht osutus

kohtuvaidluse käigus ekslikuks ning korraldus nr 723 tühistati. Samas ei järeldu sellest, et maa

tagastamise nõudeõiguse loovutamine YY-le oleks olnud õigusvastane. Vastupidi,

eelnimetatud haldusasjas tehtud Tallinna Halduskohtu 07.05.2013 otsuse p-s 20 on muu

hulgas tõdetud, et olukorras, kus FF loovutas YY-le maa tagastamise nõudeõiguse, ent ei

võõrandanud talle nõudeõiguse esemeks oleval maal paiknevat ehitist (kaasomandiosa), tekkis

YY-l maa tagastamise nõudeõigus maale, millel asus teisele isikule kuuluv ehitis ning FF-lt

omandatud maa tagastamise nõudeõiguse realiseerimine on igal juhul võimalik, arvestades

MaaRS § 6 lg 2 p-st 3 ning §-st 9 tulenevaid piiranguid. Seetõttu jääb rahuldamata kaebaja

taotlus Rae Vallavalitsuse 2008. a õiendi koopia väljanõudmiseks, mille vald pidi edastama

notarile seonduvalt maa tagastamise nõudeõiguse loovutamisega YY-le. Põhjendatud ei ole ka

YY kaebuses esitatud taotlused valla kirjavahetuse väljanõudmiseks kohtutäiturilt seonduvalt

Tallinna Halduskohtu 2007. a lahendiga, mis puudutas YY ostueesõigusega erastamise

avalduse läbivaatamist, ning Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud

korra p-des 8 ja 9 nimetatud tõendite väljanõudmiseks, sest praeguses haldusasjas on vaidlus

ostueesõigusega

erastatava

maa

ligikaudse

suuruse

ja

piiride

kindlaksmääramise

õiguspärasuses, mitte aga ostueesõigusega erastamise avalduse läbivaatamises või vastavate

avalduste olemasolus.

Kaebajad on viidanud haldusmenetluse varasemale käigule. Nähtuvalt haldusasja materjalist

oli valla vahepealne tegevus õigusvastane või osaliselt õigusvastane ning seisukoht maa

ostueesõigusega erastamise õiguse puudumisest ekslik, kuid see ei ole praeguse vaidluse

lahendamisel tähtis. Arvestades asjaolu, et maa tagastamise õigustatud subjekt ei ole

kaebajatega maa jagamise kokkulepet sõlminud, siis määras vald kaebajate kaasomandis

olevate ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse piirid ise kindlaks. Haldusasja

materjali pinnalt ei nähtu, et see otsustus oleks olnud õigusvastane. Kaebajate etteheited

seonduvalt sellega, mis puudutab võimalikke juurdepääsuteid või teeühendusi või et vald ei

ole lahendanud avaldusi täpselt 3 kuu raames või muud valla varasemat tegevust puudutavad

etteheited, ei ole erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramise õiguspärasuse

kontekstis asjassepuutuvad. Olukorras, kus korraldus nr 911 osutus õiguspäraseks

haldusaktiks, ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel baseeruvaid vaideotsuste tühistamise

nõudeid. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 73 lg-le 2 võis vaide lahendada haldusorgan.

MaaRS § 38 lg 5 kohaselt võidakse kohaliku omavalitsuse vastava haldusakti üle

järelevalvemenetlus küll algatada, kuid otseselt vaidealluvusega see ei seostu ja see ei tähenda

ka seda, et maavanem teostaks valla tegevuse suhtes teenistuslikku järelevalvet. Kuna

korralduse nr 911 tühistamiseks ei olnud alust, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-15-2413

6(10)

9. XX ja YY paluvad 15.02.2017 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

18.01.2017 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebused.

Halduskohus jättis arvestamata kaebustes väljatoodud asjaolud ja keskendus vastustaja õiguste

kaitsele. Kohus jättis välja nõudmata tõendid, mis on asjas määrava tähtsusega. Rae

Vallavalitsuses 15.02.2017 vastuvõtul käies selgus, et erastamistoimiku 1000-st leheküljest oli

eemaldatud ligi 600 lehekülge materjale. Kohtuotsuse täitmise asemel valis vald asja

lahendamiseks erastamistoimiku hävitamise. Kohtuotsuste asemel oli toimikus hulgaliselt

valla töötajate omavahelist e-kirjavahetust ja korduvaid ehitusregistri õiendeid vara kuuluvuse

kohta. Kaebajad paluvad kohtul kohustada valda taastama erastamistoimik esialgsel kujul 10

päeva jooksul. Kui materjalid on kadunud, siis paluvad kaebajad välja nõuda kõigi erinevate

kohtuasjade kohtutoimikute koopiad ja kohtu arhiivist haldusasja nr 3-412/05 toimik.

Erastamistoimikus puudusid subjektide vahelised 2003. ja 2004. a-l sõlmitud piiride

määramise kokkulepped, mille puudumist kohus otsuse p-des 14-17 ise rõhutas.

Halduskohus jättis tähelepanuta, et asjas juba jõustunud kohtuotsused on täitmata ja need on

ka erastamistoimikust eemaldatud. Ilma eelnevate otsuste täitmiseta aga ei olnud võimalik

üldse piiriettepanekut esitada, sest pole teada, kui palju maad YY saab erastada. Vastavalt

kohtuotsusele asjas nr 3-08-2282 oleks Rae Vallavalitsusel tulnud vastu võtta otsus YY

erastamisavalduse suhtes hiljemalt jaanuaris 2010 ja alles pärast otsuse vastuvõtmist saab teha

piiride määramise ettepaneku. Seadus annab erastamistoimingute tegemiseks vallale aega

kolm kuud. Rae Vallavalitsus ei suutnud aga selle aja jooksul väljastada isegi piiride

määramise ettepanekut. Lõpuks vald ei esitanudki sellist piiriettepanekut, mille üle

kohtumistel vallavalitsuses vaieldi, läbirääkimisi peeti ja kokku lepiti. Korralduses määratu on

10 ha võrra vallas kokkulepitust väiksem.

10. Rae vald palub 12.04.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebajate endi kanda.

Halduskohus on otsuses õigesti Tallinna Halduskohtu 29.09.2009 otsusele nr 3-08-2282

tuginedes tuvastanud, et XXX ehitiste kaasomanikud ei ole sama maaüksuse tagastamise

õigustatud subjektiga maa jagamise osas kokkuleppele jõudnud. Arvestades asjaolu, et juba

varasemas kohtumenetluses on kokkuleppe puudumine tuvastatud ning XXX ehitiste

kaasomanikud ja maa tagastamise õigustatud subjekt YY ei ole hiljem maa jagamise

kokkulepet Rae Vallavalitsusele esitanud, siis ei vasta kaebajate vastupidine väide tõele.

Vaidlustatud otsuses on õigesti leitud, et MaaRS § 9 lg-st 2 ei saa järeldada, et

ostueesõigusega erastatava maa suurus peab olema 50 ha, sest see võib olla ka väiksem,

sõltudes vabade piirnevate maade olemasolust. Sama seisukohta on väljendatud ka

halduskohtu otsuses asjas nr 3-08-2282 (p 23). Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti

tuvastanud, et asendiplaanilt, mille kaebajad on esitanud vastuseks käiguta jätmise määrusele,

ei selgu nende maa-alade pindala ega järeldu ka, et tegemist oleks vabade maadega.

Rohelisega tähistatud maad moodustavad kokku ca 6,19 ha, mis asuvad tagastamisele

kuuluvatel endistel RRR I ja XXX A-34 maaüksuste maadel. Seega ei oleks nende maade

arvelt kuidagi võimalik piiride määramise ettepanekule lisada 10 ha maad, nagu kaebajad

soovivad. Antud juhul ei esine MaaRS § 9 lg-s 2 sätestatud olukorda, kus tagastatava kinnistu

arvelt saaks erastada täiendavalt maad 20 hektarist puudujäävas osas, sest kaebajatele

erastatakse üle 20 ha. Olukorras, kus kaebajad on ehitiste kaasomanikud kumbki ½ ulatuses,

ei ole võimalik maa erastamine selliselt, et ühele neist eraldatakse 26 ha ja teisele 24 ha maad,

kui kaasomanike vahel sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. Vastustajale sellist kokkulepet

esitatud ei ole. Seega sai vastustaja lähtuda tahteavaldustest, milles soovitakse

ostueesõigusega erastada kokku 50 ha ulatuses maad.

3-15-2413

7(10)

Korralduse nr 911 andmisega on vastustaja järjekordselt asunud lahendama XXX ehitiste

kaasomanike poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldusi. Otsuse nr 3-08-2282

täitmiseks on vastustaja eelnevalt teinud mitmeid toiminguid ja andnud haldusakte, mis kõik

on kaebajate poolt vaidlustamise tulemusena tühistatud. Haldusmenetluses kogutud

materjalidest tulenevalt ei ole vastustajal võimalik YY avaldust lahendada XX avaldusest

eraldi.

Nõudeõiguse YY-le loovutamisega seonduvad etteheited notarile esitatud õiendite või notari

tegevuse osas ei ole enam asjakohased. Isegi juhul, kui nõudeõiguse loovutamine YY-le oleks

õigusvastane, ei muudaks see endise XXX A-34 maaüksuse maad MaaRS § 9 lg-s 2 nimetatud

vabaks maaks, kuna sellisel juhul tuleks vastustajal lahendada nõudeõiguse loovutaja poolt

esitatud maa tagastamise avaldust.

Kaebajate väide, et erastamistoimik on hävitatud, ei vasta tõele. XXX ehitiste juurde maa

ostueesõigusega erastamise avalduste lahendamiseks avatud toimik nr 2558 sisaldab MaaRS-s

ja maa ostueesõigusega erastamise korras nimetatud dokumente, mis on vastustajale esitatud,

samuti avalduste lahendamiseks tehtud haldusakte ning nendega seotud kohtuvaidluste

lahendeid.

11. XX ja YY esitasid 26.08.2017 (täiendatud 23.10.2017) kirjaliku vastuse Rae valla

seisukohale.

XXX A-34 maaüksusel asuva taluga piirnevat maad on rohkem kui 70 ha ja talu omanikel on

ainsatena selle ostueesõigusega erastamise õigus. Ostueesõigusega erastamise ainukeseks

takistuseks saaks olla vabade maade puudumine, millist põhjust antud juhul ei ole. Vastustaja

esitatud kaardil lisa 2 „Maade paiknemine“ on kollasega märgitud 0,49 ha suurune metsatukk.

Tegemist on 2006. a-l kohtu poolt arestitud maatükiga, mille Rae Vallavalitsus mingil hetkel

lihtsalt arestitud kinnistu küljest ära lõikas. Taluga piirnevad maatükid suurusega 3,23 ha ja

1,85 ha on XXX A-34 vanadest talumaadest, samuti ka üle tee asuv 0,62 ha ja 12 ha suurused

maatükid, millest väga hästi jätkub maad puuduva 10 ha erastamise jaoks.

Erastamistoimikust on kadunud 600 lehekülge kõigi nende kohtuasjade materjale, mida

kohtud on pidanud menetlema, samuti 18 aasta jooksul peetud kirjavahetused Maa-ameti,

Justiitsministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga ning Rae Vallavalitsuse kohtuasjad Maa-

ameti vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või

tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Apellatsioonkaebuse väidetele vastab

ringkonnakohus järgmist.

13. Apellatsioonkaebuses on esitatud menetlusõiguslikke ja materiaalõiguslikke vastuväited

halduskohtu otsusele ning väiteid, mis ei seondugi praeguse haldusasjaga. Menetlusõiguslikult

heidavad kaebajad halduskohtule ette, et halduskohus on jätnud välja nõudmata asja

lahendamiseks vajalikud tõendid ning sellega seonduvalt esitanud ringkonnakohtule taotluse

kohustada valda taastama erastamistoimik 10 päeva jooksul või välja nõuda kõigi kohtuasjade

toimikute koopiad ning täiendavalt 2003. ja 2004. a piirikokkulepped. Ringkonnakohus on

kaebajate taotluse kohtutoimikute haldusasja juurde lisamiseks või erastamistoimiku

taastamiseks lahendanud 11.09.2017 määrusega, milles jättis taotluse rahuldamata, leides, et

kaebajad ei ole täpsustanud, milliste kohtutoimikute või konkreetsete dokumentide asja

materjalide juurde võtmist nad taotlevad ning millise asjaolu tõendamiseks on taotletud

3-15-2413

8(10)

tõendite kogumine vajalik. Rae vald kinnitas 12.04.2017 apellatsioonkaebusele esitatud

vastuses, et XXX ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduste lahendamiseks

avatud toimik nr 2558 sisaldab kõiki MaaRS-s ja Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määruses nr

267 „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ nimetatud dokumente, samuti avalduste

lahendamiseks tehtud toiminguid ja antud haldusakte ning nendega seotud kohtuvaidluste

lahendeid. Ringkonnakohus jääb ka täna 11.09.2017 määruses esitatud seisukohtadele ning

lisab, et arvestades kaebajate poolt algatatud kohtuvaidluste paljusust ja erastamismenetluse

pikka kestvust, ei ole mõeldav (ega ka nõutav), et kõik kohtuvaidluste (ja täitemenetluste)

materjalid ning kaasuv kirjavahetus peaks sisalduma kaebajate ostueesõigusega erastamise

toimikus. Kaebajad on jätnud apellatsioonkaebuses täpsustamata, millised konkreetsed ja asjas

tähtsust omavad tõendid on erastamistoimikust eemaldatud (või praegusele haldusasjale vaja

lisada) või millist asjaolu oleks vaja täiendavalt oma väidete kinnituseks tõendada. Kui

kaebajad on jätkuvalt seisukohal, et Rae vald on eksinud erastamistoimikusse tõendite

kogumise nõuete vastu, on neil õigus pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtu poole.

14. Kaebajate

poolt

väidetavalt

YY-ga

sõlmitud

piirikokkulepete

kohta

märgib

ringkonnakohus järgnevat. Halduskohus on otsuse p-s 16 õigesti osutanud, et tänaseni ei ole

asjas esitatud dokumenti, mida saaks käsitada maa tagastamise ja erastamise õigustatud

subjektide vahelise kokkuleppena maa jagamiseks. Põhjalikult on seda küsimust käsitletud

Tallinna Halduskohtu 29. septembri 2009. a otsuses asjas nr 3-08-2282 (jõustunud). Viidatud

otsuse p-s 24 on kohus leidnud, et plaani, millele on 22. juulil 2004 allkirja andnud YY ning

2. mail 2008 XX, ei saa käsitada poolte kokkuleppena, kuna sellest ei selgu poolte tahe sellist

kokkulepet sõlmida, samuti ei ole selge ega üheselt mõistetav XX väidetava tahteavalduse

sisu. Ehitiste kaasomanike ja YY vahelise kokkuleppe puudumist on YY kinnitanud

30.04.2008 saadetud faksis. Halduskohus on leidnud, et on põhimõtteliselt õige, et kokkulepe

ei eelda tingimata seda, et mõlemad pooled allkirjastaksid selle ühel ajal, ent kokkulepe

eeldab siiski mõlema poole tahteavaldust sellise kokkuleppe sõlmimiseks. YY on kinnitanud

sellise kokkuleppe puudumist ning XX ei ole 2. mail 2008 antud allkirjaga nõustunud YY

poolt 22. juulil 2004 allkirjastatud plaanil pakutud lahendusega. Samad dokumendid (XX ja

YY poolt vastavalt 2008. ja 2004. a-l allkirjastatud plaan tl 134p ja YY 30.04.2008 faks tl

150) on esitatud ka praeguses haldusasjas ja ühtegi muud kokkuleppena käsitatavat dokumenti

esitatud ei ole. Seega on õige vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et XX ja YY ning YY

seisukohad erastatava ja tagastatava maa piiride kulgemise osas ei ole kokkulangevad.

15. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebajate väited sellest, et Rae vald on õigusvastaselt

viivitanud maa ostueesõigusega erastamisega ning jätnud täitmata kohtulahendid. Praeguse

vaidluse esemeks on Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korraldus nr 911 ning 18.08.2015 ja

20.10.2015 vaideotsused. On tõsi, et maa erastamine XX-le ja YY-le on võtnud väga pikka

aega ning Tallinna Halduskohtu 29. septembri 2009. a otsuse asjas nr 3-08-2282 täitmise

asemel asus Rae vald vahepealsel perioodil seisukohale, et kaebajatel puudub ostueesõigusega

erastamise õigus sootuks (haldusasi nr 3-12-2551), kuid need asjaolud ei saa mõjutada

praeguses asjas vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust. Kui kaebajad leiavad, et Rae vald on

olnud õigusvastases viivituses ja kaebajaile on seetõttu tekkinud kahju, on neil võimalik

pöörduda kahjunõudega halduskohtusse.

16. Materiaalõiguslikult heidavad kaebajad Rae vallale praeguses vaidluses ette asjaolu, et

neile võimaldatakse erastada ca 39,47 ha maad 50 ha asemel, mida kaebajad taotlesid, ning

see on õigusvastane, sest vabu maid on kaebajate ehitiste ümber ca 70 ha, mille arvelt saaks

kaebajate taotluse rahuldada. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajate see seisukoht on

ekslik. Juba haldusasjas nr 3-08-2282 tehtud 29. septembri 2009. a otsuse p-s 13 osutas

halduskohus, et MaaRS § 221 lg 2 kohaselt on väljaspool linna või tiheasustusega ala piire

asuva elamu Eesti kodanikust omanikul õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus

3-15-2413

9(10)

vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st,

tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust

omava isiku õigusi. Sama paragrahvi lõikest 4 tulenevalt on samamoodi õigus

ostueesõigusega maad erastada ka kaasomandis oleva ehitise kaasomanikel, kusjuures igal

kaasomanikul on õigus erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast ning

väljaspool linna piire asuva elamu kaasomanikud võivad ostueesõigusega erastada kokku

maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piirides, kui see oli suurem 50 ha-st. Samuti

sätestatakse eelviidatud lõikes, et erastatava maa suurus, mis ületab 2 ha, määratakse

kaasomanike kokkuleppel ning kokkuleppe mittesaavutamisel erastatakse maa MaaRS § 9 lg-s

1 sätestatud ulatuses. MaaRS § 9 lg 1 p 1 kohaselt ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud

maad teise füüsilise isiku omandis oleva elamu juures kuni 2 ha ulatuses, kui õigustatud

subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti. MaaRS § 9 lg-s 2 on sätestatud, et kui

õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja

õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku

omavalitsuse määratud tähtajaks, erastatakse elamu omanikule vabade piirnevate maade arvel

kuni 50 ha. Kui elamu omanik saab piirnevate maade arvel erastada vähem kui 20 ha maad, on

tal õigus tagastatava kinnistu arvelt erastada täiendavalt maad 20 ha-st puudujäävas osas, kuid

mitte rohkem, kui jääb maad õigustatud subjektile. Vabade piirnevate maade puudumisel

jagatakse maa õigustatud subjekti ja elamu omaniku vahel võimalikult võrdsetes osades,

kusjuures elamu omanikul ei ole õigust nõuda rohkem kui 20 ha maad. Viidatud sätetele

tuginedes leidis halduskohus selles lahendis seega, et väljaspool linna või tiheasustusega ala

paikneva ehitise kaasomanikel on õigus erastada kokku kuni 50 ha maad. Kui tegemist on

elamuga, oleks neil õigus erastada 2 ha maad tagastamisele kuuluva kinnistu arvelt (MaaRS §

221 lg 1 ja § 9 lg 1 p 1) ning ülejäänud kuni 50 ha vabade piirnevate maade arvelt. Kui aga

isikud saaks vabade piirnevate maade arvelt erastada vähem kui 20 ha, oleks neil õigus

tagastatava kinnistu arvelt erastada täiendavalt maad 20 hektarist puudujäävas osas, kuid mitte

rohkem, kui jääb maad õigustatud subjektile (MaaRS § 221 lg 2 ja § 9 lg 2, otsuse p 14).

Eeltoodu ei tähenda aga, et kaebuse esitajatele erastatava maa suuruseks peaks määratama

tingimata 50 ha, kuna erastatava maa suurus sõltub paljudest asjaoludest, nagu näiteks ehitiste

kaasomanike ja maa tagastamise õigustatud subjekti vahelise kokkuleppe olemasolu,

piirnevate vabade maade olemasolu jne. Need asjaolud peab kohalik omavalitsus avalduste

uuel läbivaatamisel välja selgitama (otsuse p 23).

Viidatud sätted kehtisid ka Rae valla vaidlustatud haldusaktide andmise ajal samas

redaktsioonis ning nii on õige halduskohtu järeldus praeguses asjas (halduskohtu otsuse p 16,

viitega Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kehtestatud „Maa ostueesõigusega

erastamise kord“ p 132 alap-le 7), et õigusvastaselt võõrandatud maa, mille osas on maa

tagastamise taotlus lahendamata, ei ole vaadeldav tagastamise käigus vabaks jääva maana

MaaRS § 221 lg 2 tähenduses. Kõrvutades haldusasjas esitatud kaardimaterjali – 29.04.2016

kaebuse täienduse lisa 1, tl 85, kus on kaebajate poolt kaardil rohelisega märgitud maad, mida

peetakse vabadeks maadeks ja soovitakse erastada, ning Rae valla 10.06.2016 kaebuse vastuse

lisa 2, tl 109, kus on kujutatud XXX õue-aiamaa ja õigusvastaselt võõrandatud XXX A34

talumaa ning RRR I talumaa – siis nähtub, et kaebajate poolt vabaks peetavad maad asuvad

endise XXX A34 ja RRR I talumaadel ning on seega hõlmatud YY maa tagastamise

taotlusega (ja ka RRR I maade tagastamise taotlusega, kus vastustaja väitel on tagastamise

menetlus pooleli pärimise tõttu), mis on siiani lahendamata (vt ka Rae valla poolt Harju

Maavalitsusele 01.04.2016 esitatud 2016. a I kvartali aruanne Rae vallas pooleliolevate vara

tagastamise ja kompenseerimise menetluste kohta, tl 107‒108). Küsimus sellest, kas ja kui

suures ulatuses kuulub rahuldamisele YY avaldus õigusvastaselt võõrandatud maa

tagastamiseks (sh FF nõudeõiguse loovutamise ja SS maa kompenseerimise taotluse

küsimused), ei ole lahendatav praeguses haldusasjas.

3-15-2413

10(10)

17. Eelnevat kokku võttes jääb kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata HKMS § 200 p 1

alusel ning kaebajate apellatsiooniastme menetluskulud kaebajate endi kanda HKMS § 108 lg

1 alusel. Rae valla võimalikud apellatsiooniastme menetluskulud jäävad valla enda kanda

HKMS § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)