4-09-12465/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

4-09-12465

Otsuse kuupäev

10. juuli 2009.a

Kohtunik

Eha Popova Kohtuasi S.S

(isikukood xxx, elukoht xxx) väärteoasi tubakaseaduse (TubS) § 39 lg 1

Asja läbivaatamise kuupäev

10. juuli 2009.a

Istungil osalenud isikud Maksuja Tolliameti ametnik Jüri Kalda, S.S

Resolutsioon Tuginedes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 107-111:

1. Tunnistada süüdi järgi ja mõista karistuseks arest

S.S TubS § 39 lg 1

6 (kuus) päeva.

2. Asitõend sigaretid 5100 tükki – konfiskeerida ning hävitada.

3. Karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 10.07.2009.a. kell 11.00.

4. Kohtuotsus kuulub täitmisele pööramisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

10.07.2009 koostati väärteoprotokoll nr 6-3/1582, mille kohaselt. Väärteoprotokolli kohaselt

10.07.2008.a alustati Maksuja Tolliametis väärteoasja nr 6-3/1582 menetlus asitõendi vaatlusprotokolliga tubakaseaduse § 39 lg 1 tunnustel, sest S.S-ilt leiti vihjeinformatsiooni kontrollimise käigus 10.07.2008.a aadressil xxx 3140 tükki Vene Föderatsiooni maksumärgiga sigarette järgmiste nimetuste ja kogustega:

1) 8 plokki ja 2 pakki sigarette More punased;

2) 2 plokki sigarette Priima;

3) 4 plokki ja 15 pakki sigarette More sinised, so kokku 3140 tükki sigarette.

Sigarettide avastamisel toimetati S.S Maksuja Tolliametisse, kus ta kuulati üle menetlusaluse isikuna. S.S-i ütluste kohaselt olid kõnesolevad sigaretid temal selleks, et need raha teenimise eesmärgil edasi müüa. S.S-i ütluste kohaselt soovis ta sigarette müüa 170 krooniga ühe ploki eest. S.S tunnistab, et rikkus seadust teadlikult, kuna on ka varem mitmekordselt politseitöötajate poolt kinni peetud. S.S-ilt leitud sigarettide osas vormistati asitõendi vaatlusprotokoll.

Pärast S.S-i ülekuulamist andis ta vabatahtlikult oma elukohast aadressil xxx

Tallinnas välja Vene Föderatsiooni maksumärgiga sigarette koguses 1960 tükki järgmiste nimetuste ja kogustega:

1) sigaretid More Lights sinised 4 plokki;

2) sigaretid More filters punased 2 plokki;

3) sigaretid Prima Nevo 3 plokki ja 8 pakki, so kokku 1960 tükki.

Seega käitles S.S kokku 5100 tükki Vene Föderatsiooni maksumärgiga sigarette.

Tubakaseaduse (vastu võetud 4.05.2005.a seadusega, avaldatud RT I 2005, 29, 210, jõustunud 5.06.2005) § 1 lg 2 kohaselt maksumärgistatakse tubakatoote müügipakend alkoholi,- tubaka,- kütuse-ja elektriaktsiisi seaduse (vastu võetud 4.12.2002.a seadusega, avaldatud RT I 2003, 2, 17, jõustunud 1.04.2003, edaspidi ATKEAS) kohaselt. ATKEAS § 61 lg 3 kohaselt peab tarbimisse lubatud tubakatoode olema maksumärgistatud. Maksumärgina tuleb mõista vaid Eesti maksumärki, mis vastab ATKEASe § 61 lg 2 alusel kehtestatud rahandusministri 12. aprilli 2006. a määruse nr 25 (RTL 2006, 36, 632) nõuetele.

S.S-i poolt käideldud sigaretid olid Ukraina ja Vene Föderatsiooni maksumärkidega. Seega ei saa neid käsitleda maksumärkidena ATKEAS mõistes. Järelikult tuleb lugeda tuvastatuks, et S.S-i poolt edasi toimetatud ning hoiustatud tubakatooted olid maksumärgistamata.

Maksumärgistamata tubakatoodete hoidmine ja edasitoimetamine kaubanduslikus koguses ja kaubanduslikul eesmärgil on karistatav tubakaseaduse § 39 lg 1 kohaselt. Tubakaseaduse § 6 lg 2 järgi kohaldatakse isiku valduses oleva tubakatoodete hulga määramisel kaubanduslikuks koguseks alkoholi-, tubakaja kütuseaktsiisi seadust. ATKEAS § 571 kohaselt on alust arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui tubakatoodete kogus ületab 800 sigaretti. S.S käitles 5100 tükki sigaretti, mistõttu tuleb tema valduses olnud kogus lugeda kaubanduslikuks koguseks. Samuti kinnitab S.S-i juurest leitud sigarettide kogus ning menetlusaluse isiku enda ütlused seda, et ta hoiustas ja toimetas neid edasi kaubanduslikul – s.o. edasimüügi eesmärgil.

Eelöeldust lähtuvalt hoiustas ja toimetas edasi S.S maksumärgistamata tubakatooteid kaubanduslikus koguses ja kaubanduslikul eesmärgil. See tegu vastab TubS §

39 lg-s 1 sätestatud väärteotunnustele.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli S.S teadlik asjaolust, et rikub ilma Eesti maksumärgiga märgistamata sigarettide müümisega seadust, kuna on ka eelnevalt mitmel korral analoogse rikkumise eest politseiametnike poolt kinni peetud. Ka karistusregistri väljatrükist nähtub, et S.S on eelnevalt karistatud mitmel korral tubakaseaduse §

39 lg 1 rikkumise eest.

Väärteoasja menetluse käigus kogutud tõenditest lähtuvalt asub kohtuvälise menetleja ametnik seisukohale, et S.S pani teo toime kavatsetult, kuna seadis eesmärgiks süüteokosseisule vastava asjaolu ja teadis, et see saabub (KarS § 16 lg 2).

Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid pole tuvastatud.

Eelöeldust lähtuvalt leiab kohtuväline menetleja, et S.S pani toime tubakaseaduse

§ 39 lg 1 tunnustele vastava teo, s.o. maksumärgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete edasitoimetamise ja hoidmise kaubanduslikus koguses ja kaubanduslikul eesmärgil.

Tubakaseaduse § 51 lg 8 kohaselt on §- des 38 ja 39 nimetatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimine kohustuslik. Konfiskeerimise otsustab kohus, Maksuja Tolliamet või politseiprefektuur. Antud väärteoasjas on väärteo toimepanemise vahetuks objektiks 5100 tükki sigarette, mis kuuluvad konfiskeerimisele.

Kohtuväline menetleja palub menetlusaluse isiku karistamist arestiga, kuna rahatrahvid ei ole mõjutanud isikut süütegude toimepanemisest loobuma.

Menetlusalune isik seletab, et tõepoolest oli tema korteris ja temaga turul kaasas olid maksumärgita sigaretid. Ta on pikka aega ilma tööta ning tööd ei leia.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et tõendamist on leidnud väärteo toimepanemine S.S-i poolt ning tema tegevus kuulub kvalifitseerimisele TubS § 39 lg 1 järgi. Väärtegu on tõendatud:

menetlusaluse isiku ütlustega, väärteoprotokolliga, asitõendite vaatlusprotokolliga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga.

Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalust isikut on korduvalt karistatud rahatrahviga. Varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Kohus ei pea võimalikuks tema karistamist rahatrahviga ning karistuse eesmärgi saavutamiseks tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga.

Eha Popova Kohtunik