2-17-9142/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Meeli Kaur

Merilin Oldekop

Määruse tegemise aeg ja koht

7. november 2017. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-9142

Tsiviilasi

Korteriühistu Xxxxhagi XxxxOÜ vastu 30 853,76 euro

nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine ja asjas

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja korteriühistu Xxxx(registrikood xxxx), lepinguline

esindaja Margus Saulep

Kostja XxxxOÜ (registrikood xxxx), seaduslik esindaja

Xxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada korteriühistu Xxxx(hageja) ja XxxxOÜ (kostja, edaspidi koos pooled)

vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Kostja tasub hagejale 15 000 (viisteist tuhat) eurot. Kostja tasub antud

summa 5 (viie) aasta jooksul igakuiste osamaksetega. Kokku sooritab kostja

60 (kuuskümmend) osamakset;

1.2. Osamaksed tasub kostja hiljemalt

jooksva kalendrikuu 25-ndaks

(kakskümmend viis) kuupäevaks. Esimese osamakse sooritab kostja

hiljemalt 25. novembriks 2017 ning viimase hiljemalt 25. novembriks 2022;

1.3. Kostja tasub novembrist kuni aprillini (kaasa arvatud) hagejale igas

kalendrikuus 200 (kakssada) eurot, maist kuni oktoobrini (kaasa arvatud)

tasub kostja hagejale igakuiselt 300 (kolmsada) eurot;

1.4. Osamaksed kuuluvad tasumisele korteriühistu Xxxxarvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS-is. Makse selgitusse märgib kostja

tsiviilasja numbri 2-17-9142.

1.5. Kostja poolt käesolevast kompromissist tuleneva maksega viivitamisel

rohkem kui 5 (viis) kalendripäeva, on hagejal õigus koheselt sisse nõuda

kompromissist tuleneva rahalise kohustuse jääk (s.o kõik osamaksed kuni

maksegraafiku lõpuni) ja nõuda kostjalt võlgnetavalt summalt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates viivitatud osamakse

tähtpäevast ning kostja kohustub alluma koheselt sundtäitmisele kogu

rahalise kohustuse jäägi ja viivise osas.

1.6. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.7. Pooled on kokku leppinud, et käesolev kompromissileping reguleerib

lõplikult kõik tsiviilasjas nr 2-17-9142 esitatud nõudeid ning nõuete aluseks

olevatest suhetest pooltele tulenevad õigused ja kohustused. Kuivõrd

kompromissi sisuks on vastastikune järeleandmine vaieldavates või

ebakindlates küsimustes (VÕS § 578 lg 2) ning kompromissi tagajärjel

loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad uued õigused, siis: (i)

pooled loevad, et 04.06.2015 töövõtulepingust nr 1/2015 tulenevad kostja

kohustused

on

nõuetekohaselt

täidetud

ning

(ii)

Xxxx

korterite

kahjustamisega seotud nõuded on rahuldatud.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-9142.

3. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

4. Tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 450 eurot korteriühistu Xxxx

arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa edasi kaevata.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.06.2017 esitas korteriühistu Xxxx(hageja) hagi XxxxOÜ (kostja) vastu 30 853,76 euro

nõudes.

2. 06.11.2017 esitati maakohtule kompromiss, milles pooled taotlevad kompromissi

kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled kinnitavad, et nad on

teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest

tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita

kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle

kinnitamisest keeldumise aluseid. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi

kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Seega kuulub kohtule esitatud

kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.

Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei

saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8

sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses

nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning

kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt

õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

5. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub

käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku

alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

6. Poolte kokkuleppel on määruskaebuse esitamise õigus välistatud kooskõlas TsMS § 661 lg

4. 7. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku

leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

8. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti

(TsMS § 150 lg 4). Toimikust nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 900

eurot (maksekorraldus nr 92, tl 83). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud

riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik