3-17-2265/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

7. november 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2265

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus Kristjan Kanarbiku ja Lenno

Õunapuu suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa

saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karel

Miisna

Isikud, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

Kristjan Kanarbik ja Lenno Õunapuu

Menetlustoiming

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):

1.1. Maanteeameti

liiklusregistrisse

käsutamise

keelumärke

kandmist

Kristjan

Kanarbiku (Kanarbik, isikukood 39011264213) nimele registreeritud sõidukitele

Volkswagen Passat Variant (registreerimismärgiga 805 MNB); Audi 80 Avant

(registreerimismärgiga 097 AVI); Ford Scorpio (registreerimismärgiga 695 AVH);

mootorratas

MMVZ

3.115

(registreerimismärgiga

623 CC);

Audi

(registreerimismärgiga 702 TDK);

1.2. Maanteeameti liiklusregistrisse käsutamise keelumärke kandmist Lenno Õunapuu

(isikukood

38411034223)

nimele

registreeritud

sõidukile

Mercedes-Benz

(registreerimismärgiga 646 BBP);

1.3. hüpoteegi seadmist Kristjan Kanarbiku (Kanarbik, isikukood 39011264213) omandis

olevatele kinnisasjadele asukohaga Tartumaa, Konguta vald, Vahessaare küla, Kase

(registriosa numbriga 577804) summas 43 692 eurot 71 senti ja asukohaga Tartumaa,

Elva linn, Tuletõrje tn 4 (registriosa numbriga 1133804) summas 43 692 eurot 71 senti.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte Kristjan Kanarbikule ja Lenno Õunapuule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse

3-17-2265

2(6)

seaduse (MKS) § 1361 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg-d 1

ja 2).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 2 alusel 03.11.2017

Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks,

paludes kohtult luba kanda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) liiklusregistrisse käsutamise

keelumärge Kristjan Kanarbiku nimele registreeritud sõidukitele Volkswagen Passat Variant

(registreerimismärgiga 805 MNB), Audi 80 Avant (registreerimismärgiga 097 AVI), Ford

Scorpio (registreerimismärgiga 695 AVH), mootorratas MMVZ 3.115 (registreerimismärgiga

623 CC), Audi 80 (registreerimismärgiga 702 TDK); Lenno Õunapuu nimele registreeritud

sõidukile Mercedes-Benz (registreerimismärgiga 646 BBP); samuti seada Eesti Vabariigi

kasuks (MTA kaudu) hüpoteek Kristjan Kanarbiku omandis olevatele kinnisasjadele asukohaga

Tartumaa, Konguta vald, Vahessaare küla, Kase (registriosa numbriga 577804) summas

43 692,71 eurot ja asukohaga Tartumaa Elva linn, Tuletõrje tn 4 (registriosa numbriga

1133804) summas 43 692,71 eurot. Põhjendused:

1.1. Maksuhaldur

koostas

Umbrella

Ehitus

OÜ-le

02.11.2016

maksuotsuse

nr 12.2-3/036343-14, millega suurendas äriühingu maksukohustust kokku 67 875,52 euro

võrra.

Kontrollides

osaühingu

oktoober–detsember

2015

käibemaksu

arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust, jõudis maksuhaldur järeledusele, et 1) äriühing on alusetult

kajastanud sisendkäibemaksu hulgas Amiksa Ehitus OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud

käibemaksu 40 875,52 eurot, kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused olid täitmata;

2) osaühing ei olnud kohustatud kajastama detsembris 2015 KMD 20% käibe hulgas müüki

Päikesekivi Turism OÜ-le 30 000 eurot ja käibemaksu 6000 eurot, kuna arvetel märgitud

teenuse müüki ei ole tegelikkuses toimunud; 3) äriühingul oli vaadeldaval perioodil kohustus

kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaks 33 000 eurot, kuna ta tegi Amiksa Ehitus OÜ-le

rahalisi makseid, kuid tegelikkuses viimane arvetel näidatud teenuseid ei osutanud.

1.2. MTA alustas 12.12.2016 Umbrella Ehitus OÜ suhtes maksuvõla sundtäitmist ja edastas

AS-le LHV Pank ning Nordea Pank AB Eesti filiaalile korraldused osaühingu arvelduskonto

arestimiseks. Umbrella Ehitus OÜ maksukohustuste katteks laekus viimati 24.08.2016 rahalisi

vahendeid 204,44 eurot. Äriühing ei oma liiklus-, kinnistus- ega väärtpaberiregistri andmetel

registervara. Umbrella Ehitus OÜ deklareeris viimati käivet ja töötasu väljamakseid mais 2016.

Osaühing ei ole esitanud ühtegi majandusaasta aruannet ja talle on tehtud kustutamishoiatus.

Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 30.06.2016. Seega ei ole Umbrella

Ehitus OÜ tegutsev osaühing ja maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda äriühingu

majandustegevusest tekkiva tulu arvelt ning esineb alus vastutusotsuse koostamiseks (MKS

§ 96 lg 5).

1.3. Umbrella Ehitus OÜ juhatuse liikmeteks oli perioodil 27.08.2015–25.08.2016 Heldur

Lomp (isikukood 39309040233) ning perioodil 29.01.2013–25.08.2016 Kristjan Kanarbik ja

Lenno Õunapuu. Kõik kolm olid osaühingu juhatuse liikmed määratud maksukohustuse

tekkimise ajal. Maksuhaldur algatas halduskohtule taotluse esitamisega K. Kanarbiku ja

L. Õunapuu suhtes vastutusotsuse koostamiseks suunatud maksumenetluse MKS § 8 lg 1, § 40

lg 1 ja § 96 lg 1 alusel. Kuivõrd H. Lombil puudub registervara, siis tema suhtes maksuhaldur

taotlust ei esita. K. Kanarbik ja L. Õunapuu olid osaühingu seaduslike esindajatena vastutavad

äriühingu seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku

täitmise eest. K. Kanarbik ja L. Õunapuu ei sekkunud äriühingu majandustegevusse sisuliselt

ega kohaldanud piisavalt meetmeid, mis oleksid võinud aidata takistada maksuvõla tekkimist

3-17-2265

3(6)

ja see viitab hoolsuskohustuse raskele rikkumisele ning järelevalvekohustuse olulisel määral

täitmata jätmisele. Vastutusotsuse võimalikuks tulemiks on K. Kanarbiku ja L. Õunapuu

solidaarne vastutus Umbrella Ehitus OÜ maksuvõla tasumise eest 67 875,52 eurot, millele

lisandub intress, mis 01.11.2017 seisuga on 27 607,90 eurot, kokku 95 483,42 eurot.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et K. Kanarbiku ja L. Õunapuu tegevuse ning Umbrella

Ehitus OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ja isikud võivad vastutada maksuvõla

tasumise eest solidaarselt osaühinguga.

1.4. Maksumaksjate registri andmetel on K. Kanarbiku 2017. a kuu keskmine sissetulek

2440,67 eurot ja L. Õunapuul 500 eurot. Seega on mõlema isiku sissetulek neilt potentsiaalselt

nõutava maksuvõla suurust arvestades olnud ebapiisav vastutusotsusega kavandatava

kohustuse täitmiseks ja tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks.

K. Kanarbiku ja L. Õunapuu juhatuse liikmeks oleku ajal tegi osaühing tehinguid, mille

eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses

mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel. Samuti pidanuks äriühing deklareerima

ja tasuma tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. K. Kanarbiku ja L. Õunapuu tegevus

äriühingu majandustegevuse korraldamisel ja seadusest tulenevat maksete tasumata jätmine

iseloomustavad nende suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on tõenäoline, et

sarnaselt võivad isikud suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ja sellest

hoidumiseks võõrandada oma vara.

1.5. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ja

menetluslikud eeldused on täidetud – äriühingul on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei

ole aegunud ja maksuvõlga ei ole kustutatud. Maksuotsusega määratud maksude

aegumistähtaeg algab varasemast deklaratsiooni esitamise päevast ehk 20.11.2015, kuna vanim

tasumata käibemaksukohustus pärineb 2015. a oktoobrikuust. Isegi kui kohaldada 3-aastast

aegumistähtaega, algab aegumine 20.11.2018 ja MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma

aegumistähtaeg möödunud ei ole.

1.6. K. Kanarbikule kuulub 2,13 ha suurune maatulundusmaa asukohaga Tartumaa, Konguta

vald, Vahessaare küla, Kase, millel hüpoteegid puuduvad. Kuivõrd samas külas müüakse hetkel

maatulundusmaad 0,52 eurot/m2, siis hindab maksuhaldur kinnistu väärtuseks 11 076 eurot.

Samuti kuulub K. Kanarbikule maja aadressil Tartumaa, Elva linn, Tuletõrje tn 4, hüpoteegid

puuduvad. Maja on müügikuulutuse kohaselt müüdud 19 000 euroga ja sama kõrgelt hindab

maja väärtust ka maksuhaldur. K. Kanarbikule kuuluvad järgmised sõidukid: 1994. a

Volkswagen Passat Variant (registreerimismärgiga 805 MNB), sama aastakäigu vastavaid

sõidukeid müüakse portaalis www.auto24.ee vahemikus 500-600 eurot; 1994. a Audi 80 Avant

(registreerimismärgiga 097 AVI), sama aastakäigu mudeleid müüakse portaalis hinnaga 399-

699 eurot; 1990. a Ford Scorpio (registreerimismärgiga 695 AVH), portaalis müüakse neid

hinnaga 800-2000 eurot; 1977. a mootorratas MMVZ 3.115 (registreerimismärgiga 623 CC),

müügihinna põhjal on selle väärtuseks 999 eurot; 1989. a Audi 80 (registreerimismärgiga

702 TDK), mille väärtuseks hindab maksuhaldur 300-3800 eurot. L. Õunapuule kuulub 2006. a

Mercedes-Benz E 320 CDI (registreerimismärgiga 646 BBP), mille väärtuseks hindab

maksuhaldur 4800–10 700 eurot.

1.7. Maksuhaldur rõhutab, et märgitud registervara väärtus on hinnanguline, tegelik müügihind

võib sissenõude pööramisel sellest erineda. Maksuhaldur taotleb sõidukitele keelumärgete

seadmist Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks ja kummalegi kinnistule hüpoteegi seadmist

summas 43 692,71 eurot.

1.8. Vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada nõude K. Kanarbiku ja L. Õunapuu vastu

tasuda Umbrella Ehitus OÜ võlgnevus kogusummas 95 483,42 eurot. Maksuhaldur lõpetab

3-17-2265

4(6)

tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 K. Kanarbiku ja L. Õunapuu vastu suunatud täitetoimingud,

kui nad on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Esitatav tagatis peab lisaks

nõudele katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122).

Maksuhaldur arvestas kohtutäituri tasu suuruseks K. Kanarbiku vara puhul 8903,89 eurot, seega

tema puhul on piisavaks asendustagatise väärtuseks 104 387,31 eurot. L. Õunapuu vara puhul

on kohtutäituri tasu suuruseks 8079,67 eurot, seega piisavaks asendustagatise väärtuseks

103 563,09 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase

seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna

antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks

loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis

otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist

kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta, ja kinnisasjale

hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt

(MKS § 130 lg 1 p-d 1 ja 2).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine,

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav

pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Lisaks märgitule tuleb vastavalt

Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruse asjas nr 3-3-1-15-12 p 50 kohaselt hinnata, kas esineb

kasvõi üks MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistaks vastutusotsuse tegemise; kas isik,

kellele vastutusotsust teha soovitakse, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu

kinnipidaja kohustuste täitmise eest; maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole

möödunud; juriidilise isiku, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha, õigusvõime

ei ole lõppenud; andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed:

1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine

või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed

tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS

3-17-2265

5(6)

§ 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks

maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab

MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud

taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

7. Riigikohus märkis 14.05.2013 määruses asjas nr 3-3-1-7-13 (p 9), et vastutusotsuse näol

on MKS § 96 lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla

sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu

kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks kolmandaks isikuks on mh ka juriidilise isiku

juhatuse liige, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku

seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku

seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral

tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja MKS § 40 lg 1 järgi rikkumise

tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Juhul, kui vastutavad mitu

isikut, peavad nad täitma kohustuse solidaarselt (MKS § 40 lg 3).

8. Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud taotlusega K. Kanarbiku

ja L. Õunapuu suhtes maksumenetluse, mille eesmärk on MKS § 40 ja § 96 kohase

vastutusotsuse koostamine. Riigikohus pidas võimalikuks, et maksuhalduri poolt taotluse

esitamine on esimene menetlustoiming vastutusmenetluses (vt Riigikohtu 02.06.2017 määrus

asjas nr 3-3-1-17-17, p 12 ja seal viidatud lahendid). Äriregistri andmetel olid kontrollitaval

perioodil oktoober–detsember 2015 Umbrella Ehitus OÜ juhatuse liikmed Heldur Lomp,

Kristjan Kanarbik ja Lenno Õunapuu. Maksuhaldur avaldas ja kohus kontrollis, et vararegistrite

kohaselt H. Lombil registervara puudub. Seega ei oleks tema suhtes vastutusmenetluse

tulemusel määratava võimaliku maksusumma sissenõudmine tulemuslik. K. Kanarbikku ja

L. Õunapuud võib Umbrella Ehitus OÜ-le maksuotsusega määratud kohustuse täitmata jätmise

eest vastutavaks pidada. Isikud on eelduslikult rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi ja

vastutavad seetõttu maksuotsuses märgitud maksuvõla tekkimise eest, millele lisandub intress.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks

välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude

või kohustuse määramine.

9. Kohus peab võimalikuks, arvestades K. Kanarbiku ja L. Õunapuu käitumist äriühingu

juhatuse liikmena maksumaksja kohustuse täitmata jätmisel, et isikud võivad hakata nende enda

suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul

võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik.

Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase

vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist

vastutusotsusega.

10. Maksuhaldur märkis taotluses, et 12.12.2016 alustatud maksuvõla sundtäitmine tulemusi

ei andnud ja seega ei ole Umbrella Ehitus OÜ maksuvõlga õnnestunud äriühingult sisse nõuda.

11. Käesoleval juhul ei esine taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt MKS § 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Vastutusotsuse tegemise

aluseks on äriühingu maksuvõlg, mille tekkimise eest vastutavad K. Kanarbik ja L. Õunapuu.

Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Äriühingu õigusvõime

ei ole lõppenud.

3-17-2265

6(6)

12. Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud

isikute suhtes, kui nad esitvad MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohased tagatised, mis

katavad nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud.

13. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku

kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja

põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse

määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla

raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

14. Kohus selgitab, et täitetoiminguteks loa andmise puhul on kohtupraktikas pidevalt

rõhutatud, et MKS § 1361 kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi

asjaolusid arvestades vältida ületagamist (Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus asjas nr 3-3-

1-15-12 (p 58)). Riigikohus toonitas 14.05.2013 määruses asjas nr 3-3-1-7-13 (p 14), et loa

taotlemise menetluses tuleb uurida kinnistute väärtusi ning võrrelda nõude suurust ja vara

väärtust. Maksuhaldur on esitanud hinnangud varale, mille suhtes ta soovib taotleda hüpteegi

seadmist või keelumärke kandmist. Kohtul ei ole põhjust kahelda esitatud andmetes ja kohtu

hinnangul ei ole taotletud meetmed omanike huve ülemäära kahjustavad. Maksuhaldur soovib

seada K. Kanarbikule kuuluvale kahele kinnisasjale hüpoteegid kogusummas 87 385,42 eurot.

Kohus leiab, et arvestades nõude suurust ja sellele lisanduvaid võimalikke täitekulusid, ei

piisaks sundtäitmisel üksnes ühe kinnistu müügist saadavast rahasummast nõude täitmiseks.

Samuti on põhjendatud seada käsutamise keelumärked ka maksuhalduri viidatud sõidukitele.

15. Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui isikud esitavad kohase tagatise,

arvestades kohtutäituri seaduses sätestatut. Kohus ei näe põhjust kahelda maksuhalduri

arvestatud täitekulude suuruses ja vajalikkuses.

16. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja ulatuses

vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik