3-17-2183/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2183

Määruse kuupäev

6. november 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Dmitri Krugljakovi kaebus Viru Vangla 20.10.2017.a

käskkirja nr 6-3/1038-1 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Dmitri Krugljakov

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Tagastada pärast resolutsiooni punkti 1 jõustumist

Diina Krugljakovale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

15 eurot. Kaebajal tuleb teatada kohtule Diina

Krugljakova arvelduskonto number.

3. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu

kaudu. Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse

esitamise tähtaeg on 15 päeva arvates määruse

kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte pooltele.

Asjaolud

1. Viru Vangla määras 20.10.2017.a käskkirja nr 6-3/1038-1 resolutsiooni punktiga 1

(edaspidi vaidlustatud käskkiri) Dmitri Krugljakovile distsiplinaarkaristuse, kartserisse

paigutamise 15 ööpäevaks. Kaebajat süüdistati selles, et ta ei allunud 20.09.2017.a

korraldusele asuda tööle koristajana. Distsiplinaarkaristus pöörati täitmisele 02.11.2017 (tl

28).

2. Dmitri Krugljakov esitas 20.10.2017.a vaidlustatud käskkirjale vaide (tl 24). Seisuga

02.11.2017 ei ole vaiet veel lahendatud (tl 22).

3. Dmitri Krugljakov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 20.10.2017.a käskkirja

nr 6-3/1038-1 tühistamise nõudes. Kaebaja vaidlustab talle määratud distsiplinaarkaristust

järgmistel põhjustel:

- distsiplinaarkaristus määrati tähtaega ületades. Kuna vangla sai rikkumisest teada

20.09.2017, siis oleks karistus tulnud määrata hiljemalt 19.10.2017;

- kaebaja ärakuulamine ei olnud nõuetekohane (kaebajale anti liiga lühike tähtaeg, vangla

ei arvestanud sellega, et kaebaja vajab tõlki).

4. Kaebaja esitas kaebuses taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud käskkirja

täitmine. Käskkirja täitmine tähendab kaebaja vabaduse piiramist, mida ei ole võimalik hiljem

taastada.

5. Viru Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal on kohustus

töötada. Kaebaja tööle määramise kooskõlastas arst, 20.10.2017 vaatas kaebaja läbi

meditsiiniõde. Distsiplinaarkaristus määrati tähtaegselt. Kaebajal oli võimalus oma

seisukohtade esitamiseks. Eeltoodud põhjustel ei ole vaidel ja hilisemal võimalikul kaebusel

häid edulootusi. Arvestada tuleb kaalukat avalikku huvi, et distsipliinirikkumise toime pannud

isik ei jääks karistuseta. Distsiplinaarkaristuse täideviimine aegub 8 kuu möödumisel

karistuse määramisest ning see tähtaeg on vaide- ja kohtumenetluse lõppemisel tõenäoliselt

möödunud. Vaidlustatud käskkirja tühistamise korral ei saa täide viidud karistust küll tagasi

täita, kuid kaebajal on võimalik saada hüvitist.

Kohtu seisukoht

Kaebuse tagastamine

6. Kaebaja palus kaebuses muuhulgas tuvastada, et vangla käitus menetlust läbi viies

diskrimineerivalt ja rikkus hea halduse tava. Kohtu hinnangul sisaldub see taotlus vaidlustatud

käskkirja tühistamise nõudes. See, et vastustaja on rikkunud distsiplinaarmenetluse

läbiviimisel menetlusnorme, on üks kaebaja põhjendustest vaidlustatud käskkirja tühistamise

taotlemisel. See tähendab, et tühistamiskaebuse lahendamise käigus tuleks hinnata ka seda,

kas distsiplinaarmenetlus viidi kaebaja ärakuulamise osas läbi õiguspäraselt.

Iseseisva tuvastamisnõude esitamine ei oleks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45

lg 3 alusel ka lubatav, kuna menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse ainult siis, kui menetlustoiming rikub kaebaja

mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust. Sellise olukorraga

praegusel juhul tegemist ei ole.

Eeltoodut arvestades tõlgendab kohus kaebust nii, et kaebaja on esitanud tühistamiskaebuse

(HKMS § 37 lg 2 p 1).

7. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni

nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 alusel on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu

on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus

või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata jätnud.

Kaebaja on küll esitanud vaidlustatud käskkirjale vaide, kuid vaiet ei ole veel lahendatud ja

vaide lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg (VangS § 11 lg 7) ei ole möödunud.

Seega ei ole kaebajal veel tekkinud kohtule kaebuse esitamise õigust. Kaebaja on esitanud

kaebuse ennatlikult.

8. Kaebaja leidis, et VangS § 64 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. See paragrahv

reguleerib distsiplinaarmenetluse läbiviimist. Kuna kohus kaebust sisuliselt ei lahenda, siis

puudub vajadus lahendada eeltoodud sätte põhiseadusele vastavuse küsimust.

9. HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel kuulub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot

tagastamisele. Riigilõivu tasus kaebaja eest Diina Krugljakova (tl 17). Kohus tagastab

riigilõivu samale isikule, kes selle tasus. Kaebajal tuleb teatada kohtule Diina Krugljakova

arvelduskonto number.

10. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

11. HKMS § 249 lg 5 alusel võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile

vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kuna kaebaja on esitanud vaide,

siis on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav olenemata sellest, et kaebus tagastatakse.

12. HKMS § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha igas menetlusstaadiumis määruse

kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

13. Kartserikaristuse täitmisele pööramisega luuakse tagajärg, mida ei ole hiljem võimalik

tagasi pöörata. Kui kohus peaks kaebuse rahuldama, siis saab kaebajale alusetult kartseris

viibitud aja eest maksta hüvitist, kuid kartseris viibimist ei saa tagantjärele olematuks teha.

See tähendab, et kaebaja taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et kaebaja taotlus tuleks

rahuldada.

Avaliku huvina on praeguses asjas käsitletav distsipliini ja seeläbi ka julgeoleku tagamine

vanglas. Distsipliinirikkumise korral peab vangla saama reageerida adekvaatse karistusega.

Karistuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui

karistus täidetakse kohe. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks võib olla see, et

karistust ei ole enam võimalik täitmisele pöörata. VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta

distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates

distsiplinaarkaristuse määramisest. Kohtueelne ja kohtumenetlus võib edasikaebeõiguse

kasutamise korral seda tähtaega ületada.

14. Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel saab kohtu hinnangul määravaks kaebuse

perspektiivikus ehk see, kui suur on tõenäosus, et kaebus rahuldatakse ja kaebaja on seetõttu

viibinud kartseris alusetult.

Kaebuse eduväljavaated ei ole head. Kaebaja tugineb peamiselt sellele, et distsiplinaarkaristus

määrati selleks ette nähtud tähtaega ületades. See ei ole õige. VangS § 64 lg 41 sätestab, et

distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise

päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates.

Praeguses asjas oli nii rikkumise toimepanemise kui ka sellest teadasaamise päevaks

20.09.2017 ning karistus tuli määrata sellest ühe kuu jooksul ehk hiljemalt 20.10.2017. Nii on

vastustaja ka teinud.

Kaebaja heidab vastustajale ette ka puudusi kaebaja ärakuulamisel. Isegi kui kaebuse

lahendamisel leiab kinnitust, et kaebaja ärakuulamine ei toimunud nõuetekohaselt, ei piisa

sellest tõenäoliselt vaidlustatud käskkirja tühistamise saavutamiseks. Tegemist ei ole

olukorraga, kus kaebajal üldse puudus võimalus oma seisukohta esitada. Kaebaja ise kinnitab,

et talle teatati 05.10.2017.a distsiplinaarmenetluse algatamisest ja paluti esitada oma

seisukoht. Arvestades, et distsiplinaarkaristus määrati 20.10.2017, oli kaebajal piisavalt aega

oma seisukoha kujundamiseks ja eesti keelt oskava isiku leidmiseks. Vaide ja kaebuse

esitamisel on kaebaja sellega toime tulnud. Kaebaja ei ole välja toonud, milline

distsiplinaarmenetluses määravat tähendust omav asjaolu jäi tal haldusmenetluses esile

toomata.

15. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et avalik huvi kaalub praeguses asjas üles riski, et

kaebaja viibi kartseris alusetult. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik