Legislator Case Law & Legislation
2-17-12298/13 AI generated

2-17-12298/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-12298/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

17.08.2017 esitas OÜ Kalma Kaubandus (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Andrey Ulukhaniyantsi (kostja I), Natalja Uluhanjantsi (kostja II) ja Aleksandr Uluhanjantsi (kostja III)

Legislator headnote

AI generated

2-17-12298/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: § 189 lõikes 1 ja §-s 190 sätestatud tähtajad möödunud ning tagasivõitmise nõue seetõttu välistatud.

Keywords

AI generated
peremption in commercial matters costs under foreigners act performance in lieu of fulfillment annual travel expenses bait pricing return under Hague Convention
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

6. november 2017. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-12298

Tsiviilasi

OÜ Kalma Kaubandus hagi Andrey Ulukhaniyantsi, Natalja

Uluhanjantsi ja Aleksandr Uluhanjantsi vastu tehingute

kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. augusti 2017 määrus hagi tagamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrey Ulukhaniyantsi, Natalja Uluhanjantsi ja Aleksandr

Uluhanjantsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

1. Andrey Ulukhaniyants (isikukood XXX)

2. Natalja Uluhanjants (isikukood XXX)

3. Aleksandr Uluhanjants (isikukood XXX)

Määruskaebuse esitajate esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar

Vastustaja: OÜ Kalma Kaubandus (registrikood 10984055),

esindajad vandeadvokaadid Urmas Volens ja Arsi Pavelts

RESOLUTSIOON

1. Jätta Andrey Ulukhaniyantsi, Natalja Uluhanjantsi ja

Aleksandr Uluhanjantsi määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 21. augusti 2017. a määrus

muutmata.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. 17.08.2017 esitas OÜ Kalma Kaubandus (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Andrey

Ulukhaniyantsi (kostja I), Natalja Uluhanjantsi (kostja II) ja Aleksandr Uluhanjantsi (kostja III)

vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras. Hageja palub tunnistada kehtetuks

kostjate I ja II vahel 27.06.2017 sõlmitud notariaalne abieluvaraleping ja ühisvara jagamise leping

ning kostjate I, II ja III vahel 27.06.2017 sõlmitud notariaalne korteriomandi kinkeleping. Samuti

sisaldab hagiavaldus hageja nõuet, millega kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistusraamatus

vastavate kandemuudatuste tegemiseks. Samas esitas hageja kohtule ka taotluse hagi tagamiseks,

paludes seada kostja II omandis olevate kinnisasjade registriosa nr 118304, 4397904, 4457503,

3505608 ja 2066203 ning kostja III omandis oleva kinnisasja registriosa nr 3550850 III jakku

esimesele vabale järjekohale eelmärked hageja kasuks hagiavalduse resolutsioonis nimetatud

kohustuste täitmise tagamiseks. Lisaks palub hageja arestida kostjale II kuuluv OÜ Kramsin osa

nimiväärtusega 2556 eurot ja hooneühistu „Kaunase Keskus“ liikmesus nr 123 ning keelata

kostjal II nii osa kui liikmesuse käsutamine.

Hagiavalduse kohaselt asutasid kostja I ja Sergey Andreev 2003. aastal äriühingu OÜ Kalma

Kaubandus (hageja) ja 2006. aastal äriühingu OÜ Kalma Kala. Asutajate osalused on mõlemas

äriühingus võrdsed, samuti ollakse mõlemas äriühingus juhatuse liikmeteks.

Hageja tugineb asjaoludele, et kostja I on süstemaatiliselt ja pikaajaliselt rikkunud oma juhatuse

liikme kohustusi, olles aastatel 2012 kuni 2017 omastanud suures ulatuses hageja raha isiklikuks

otstarbeks ning tehes suures hulgas alusetuid väljamakseid pereliikmetele ja teistele lähedastele

isikutele. Kokku on kostja I selliselt põhjustanud hagejale kahju enam kui 500 000 euro ulatuses.

Vältimaks tekitatud kahju hüvitamist hagejale, on kostja I asunud vara lähikondsetele „kantima“,

muutes end varatuks. Nii sõlmis kostja I 27.06.2017 naisega (kostja II) abieluvaralepingu ja kinkis

samal päeval talle kuuluva korteriomandi pojale (kostja III). Vaidlusaluse abieluvaralepinguga jäid

kostja II ainuomandisse kõik kinnistud, liikmesus hooneühistus ja OÜ Kramsin, kellele kuulub

seitse kinnistut, osalus. Seevastu kostjale I jäänud äriühingute osaluse ja väikepaadi väärtus on

marginaalne.

Hageja on tsiviilasjas nr 2-17-11644 esitanud kostja I vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisest

tuleneva kahju hüvitamise nõude summas 446 757,32 eurot ning kostjate II ja III vastu alusetult

tehtud väljamaksete tagastamise nõude. Kohus on hagi tagamiseks arestinud kostjale I kuuluvad

osalused hagejas ja OÜ-s Kalma Kala, samuti kostja I pangakontod, kostjate II ja III kinnisasjadele

on seatud kohtulikud hüpoteegid. Võttes arvesse asjaolu, et hagejal on kostja I vastu suures ulatuses

nõue, mille realiseerimine on kostjal I vara puudumisest tulenevalt praktiliselt võimatu, esitab

hageja kostjate vastu 27.06.2017 tehingute tagasivõitmise hagi tulevase nõude täitmiseks.

Hagi tagamise taotluse kohaselt on kohtuotsuse täitmise tagamiseks hädavajalik hagi tagada.

Hagejal on kostja I vastu suures ulatuses kahju hüvitamise nõue (tsiviilasi nr 2-17-11644), mille

täitmiseks kostjal I vara puudub, sest vara lähikondsetele üleandmise tulemusena on kostja I

tänaseks sisuliselt varatu ja see on tinginud käesoleva tagasivõitmise hagi esitamise. Avalike

andmebaaside põhjal on kostja II ainukeseks varaks abieluvaralepinguga kostjale II üle antud vara,

nagu on kostja III ainukeseks varaks kostjale III kingitud korteriomand. Lisaks viidatud

korteriomandile kuulub kostjale III osalus IA Group OÜ-s, millel aga sisuline majandustegevus

puudub. Hageja hinnangul eksisteerib reaalne oht, et hagi tagamata jätmisel ning kostjate poolt vara

võõrandama või koormama asumisel on hageja olukorras, kus hoolimata positiivsest

kohtulahendist kostja I vastu ei ole hagejal võimalik oma nõuet maksma panna. Hageja palub

kostjate II ja III omandisse läinud kinnisasjadele seada eelmärked, mis ei takista kannete tegemist

kinnistusraamatus, kuid tagavad omandiõiguse kostjale I tagasikandmise nõuet. Kuna hageja

taotleb lisaks kinnisasjade kostjale I tagastamisele ka OÜ Kramsin osaluse ja hooneühistu

„Kaunase Keskus“ liikmesuse nr 123 abikaasade ühisomandisse tagastamist, kuid seadus ei näe

ette võimalust äriühingu osalusele ja hooneühistu liikmesusele eelmärke kandmist, on sellise vara

tagasivõitmise hagi tagamise ainsaks kohaseks abinõuks vara käsutamise keelamine (arest),

mistõttu palub hageja arestida kostjale II kuuluv OÜ Kramsin osa nimiväärtusega 2556 eurot ja

hooneühistu „Kaunase Keskus“ liikmesus nr 123 ning keelata kostjal II osa ja liikmesuse

käsutamine. Keelumärke seadmine on poolte huvide kaalumise vajadust arvestades

proportsionaalne, kuna ei takista kostjate igapäevast elu ega vara tavapärast kasutamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Maakohus rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks. Maakohus seadis hagi tagamiseks kostja II

Natalja Uluhanjantsi omandis olevate kinnisasjade registriosa III jakku esimesele vabale

järjekohale eelmärked kostja kasuks järgmiselt:

1) kinnistusregistriossa nr 118304 kantud kinnisasjale 27.06.2017 abieluvaralepingu ja

ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude tagamiseks

kuni tsiviilasjas nr 2-17-12298 tehtava kohtulahendi jõustumiseni;

2) kinnistusregistriossa nr 4397904 kantud kinnisasjale 27.06.2017 abieluvaralepingu ja

ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude tagamiseks

kuni tsiviilasjas nr 2-17-12298 tehtava kohtulahendi jõustumiseni;

3) kinnistusregistriossa nr 4457503 kantud kinnisasjale 27.06.2017 abieluvaralepingu ja

ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude tagamiseks

kuni tsiviilasjas nr 2-17-12298 tehtava kohtulahendi jõustumiseni;

4) kinnistusregistriossa nr 3505608 kantud kinnisasjale 27.06.2017 abieluvaralepingu ja

ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude tagamiseks

kuni tsiviilasjas nr 2-17-12298 tehtava kohtulahendi jõustumiseni;

5) kinnistusregistriossa nr 2066203 kantud kinnisasja kaasomandi suurusega 11/20 osale

27.06.2017 abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistamise nõude tagamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-17-12298 tehtava kohtulahendi

jõustumiseni.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja põhistanud kohtule nõuet, mille tagamist ta soovib, ja

ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 381 lg 2). Arvestades hageja nõude olemust ja

suurust, hageja poolt kohtule esitatud põhjendusi ning taotletud abinõusid, samuti kostjate

käitumist, pidas kohus vajalikuks hagi tagada. Kohus leidis, et tagamata jätmise korral võib hagi

rahuldava kohtuotsuse täitmine muutuda raskendatuks. Kohus pidas põhjendatuks seada

kostjatele II ja III kuuluvatele kinnisasjadele eelmärked hageja kasuks hageja taotletud viisil

omandiõiguse kostjale I tagasi kandmise tagamiseks. Samuti pidas kohus põhjendatuks hagi

tagamiseks arestida kostjale II kuuluv OÜ Kramsin osa nimiväärtusega 2556 eurot ja hooneühistu

„Kaunase Keskus“ liikmesus nr 123 ning keelata kostjal II nii osa kui liikmesuse käsutamine.

Kohus leidis, et kohaldatavad abinõud ei koorma kostjaid rohkem, kui seda võib pidada hageja

õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Erinevalt keelumärkest ei „lukusta“

eelmärge kinnistusraamatut. Eelmärgete seadmisel säilib kostjatel II ja III kinnisasjade käsutamise

ja koormamise õigus. Samuti ei piira kohaldatud hagi tagamise abinõu (keelumärked äriühingu osal

ja hooneühistu liikmesusel) kostja II igapäevast majandustegevust ega vara tavapärast kasutamist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Kostjad esitasid maakohtu 21.08.2017 määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu

määrus tühistada ning jätta hageja taotlus hagi tagamiseks rahuldamata ja hagi läbi vaatamata.

Kostjad paluvad saata ringkonnakohtu määruse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja

Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Määruskaebuse kohaselt ei ole hageja nõue õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg

2). Maakohus ei ole hageja nõude õiguslikku perspektiivikust sisuliselt hinnanud.

Hageja nõuab kostjate vahel tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras TMS

§-de 189 ja 190 alusel. Kuna hagejal ei ole kostjate vastu täitedokumenti ega sissenõutavaks

muutunud nõuet ning hageja ei ole kostjate suhtes sissenõudja, ei ole käesolevas asjas vaidlustatud

tehingute tagasivõitmine TMS § 187 lg 1 alusel õiguslikult võimalik.

Kuigi hageja on esitanud hagi TsMS § 369 alusel enne nõude sissenõutavaks muutumist, ei muuda

see hagi õiguslikult perspektiivikaks. Kuna hageja esitas hagi tehingute tagasivõitmiseks omamata

kostjate vastu täitedokumenti, ei ole hagejal nõuet, mille täitmist ta saaks TsMS § 369 alusel enne

nõude sissenõutavaks muutumist nõuda. Seega ei ole hageja nõude rahuldamine võimalik ka TsMS

§ 396 alusel.

TsMS § 369 esimese lause sõnastusest tulenevalt on see säte kohaldatav hagile, milles hageja nõuab

kostjalt kohustuse täitmist (sooritushagi). Kuna tehingu tagasivõitmise hagiga ei nõua hageja

kostjalt kohustuse täitmist, vaid õigussuhte ehk õigusliku olukorra ümberkujundamist

(kujundamishagi), ei ole TsMS § 369 hageja nõude suhtes kohaldatav.

Hageja on esitanud hagi tagamise avalduses eksitava väite, et tulevaseks nõudeks, mille täitmiseks

enne sissenõutavaks muutumist on hageja käesolevas asjas hagi esitanud, on hageja nõue kostja

vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Hageja ei esitanud

käesolevas asjas kostjate vastu kahju hüvitamise nõuet, vaid tehingute tagasivõitmise nõude.

Hageja esitas kostjate vastu kahju hüvitamise nõude tsiviilasjas nr 2-17-11644, milles on hageja

hagi Tartu Maakohtu 07.08.2017 määrusega tagatud.

Kui kohus leiab hagi tagamise menetluses, et hagil ei ole selle õigusliku perspektiivituse tõttu

edulootust, võib kohus teha ka määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise või läbi vaatamata

jätmise kohta TsMS § 371 lg 2 või § 423 lg 2 järgi (Riigikohtu 20.03.2013 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-135-12, p 12).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

Hageja ei nõustu kostjate väitega, et hageja nõue ei ole õiguslikult perspektiivikas.

Asjaolu, et kohus ei ole andnud hagi tagamise määruses eraldiseisvat hinnangut hageja nõude

perspektiivikusele, ei tähenda, et kohus ei oleks hageja nõude perspektiivikust tegelikkuses

hinnanud. Kuna kohus on asjaoludest tulenevalt pidanud võimalikuks, et hagi tagamata jätmisel

satub kohtuotsuse täitmine ohtu, on kohus lugenud ka hageja nõude õiguslikult perspektiivikaks.

Kohus on 31.08.2017 teinud hagi menetlusse võtmise määruse.

Hageja on oma nõude õigustatuse ja perspektiivikuse osas esitanud üksikasjalikud põhjendused

hagiavalduse p-des 31-43. Sellest tulenevalt on ebaõige kostjate väide, et hageja nõuet ei saa lugeda

tulevikus sissenõutavaks muutuvaks nõudeks TsMS § 369 järgi.

Hageja on esitanud kostja vastu suuremahulise nõude (omastatud vara ca 500 000 eurot, ettevõttele

tekitatud kahju koos maksukohustustega kokku pea kaks korda suurem), mistõttu on äärmiselt

tõenäoline, et kostja ei ole võimeline tsiviilasjas nr 2-17-11644 tehtava kohtuotsusega välja

mõistetavat hüvitist (kahjuhüvitis) hagejale tasuma. Kuna kostja on asunud end varast vabastama,

võõrandades selle tasuta lähikondsetele, on hageja olukorras, kus tal on kostja vastus suures

ulatuses nõue (ca 500 000 eurot), mille realiseerimine on kostjal vara puudumisest tulenevalt

faktiliselt perspektiivitu (võimatu). Seega tuleb hagejal esitada tulevikus kostjate vastu

tagasivõitmise hagi kostja poolt lähikondsetele kanditud vara tagasivõitmiseks.

Eksitavad on kostjate väited, et tagasivõitmise hagi esitamiseks TsMS § 369 tähenduses peab

hagejal olema kostja vastu täitedokument. Tagasivõitmise nõude puhul tuleb eristada nõudeõiguse

tekkimist ja selle sissenõutavaks muutumist. Tagasivõitmise nõudeõigus tekib võlgniku poolt

tagasivõidetava (kahjustava) tehingu tegemisest (s.o vara väljakantimise hetkest). Tagasivõitmise

nõue muutub sissenõutavaks TMS § 187 lg 2 järgi alates võlausaldajal täitedokumendi tekkimisest.

Seega on hageja hagi esitamise ajal materiaalõiguslikult olukorras, kus tal on kostjate suhtes vara

väljakantimise tehingute tagasivõitmise õigus, kuid see pole veel sissenõutavaks muutunud. TsMS

§ 369 järgi võib hageja esitada kohtusse nõude ka enne selle sissenõutavaks muutumist.

Hageja nõude õiguslikku perspektiivikust toetab ka Eesti õiguse eeskujuks olnud Saksa õigus.

Saksa õiguskirjanduses ja kohtupraktikas märgitakse, et sellise nõude tagamiseks võib kohus

hageja taotlusel kohaldada ka esialgset õiguskaitset, eelkõige hagi tagamise korras keelata

võõrandatud vara käsutamise ja koormamise.

Ebaõige on kostjate väide, et TsMS § 369 järgi saab esitada üksnes sooritusnõude ja hageja

tehingute tagasivõitmise nõue ei ole käsitletav sooritusnõudena. Seadusest ei tulene, et TsMS § 369

alusel ei võiks esitada muud kui sooritusnõuet. Hageja esitatud tagasivõitmise hagi sisaldab nii

kujundusõiguse kui sooritushagi tunnuseid. Riigikohtu praktika järgi saab kohus jätta hagi

menetlemata (s.o kohaldada TsMS § 371 lg 2 ja § 423 lg 2 regulatsiooni) üksnes erandlikel

juhtudel. Seejuures on kohtul hagi menetlemata jätmisel kõrgendatud põhjendamiskohustus ja

õiguslikult keerukate hagide puhul tuleb eelistada asja sisulist menetlemist.

Hagiavalduses kirjeldatud kostja I kuritarvituste ulatuslikkust ja olukorra tõsidust kinnitab asjaolu,

et 21.08.2017 on Lõuna ringkonnaprokuratuur algatanud kostja I tegevuse suhtes KarS § 201 lg 2

p 2 alusel (omastamine suures ulatuses) kriminaalmenetluse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus

muutmata.

6. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate seisukohaga, et maakohus ei ole hinnanud

hageja nõude õiguslikku perspektiivikust.

Riigikohus on 12.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16 p-s 15 märkinud, et kui kohus

kohaldab esialgset õiguskaitset, tuleb eeldada, et kohtu hinnangul ei olnud kaebus ilmselgelt

perspektiivitu. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et kohus ei ole andnud hagi tagamise

määruses eraldiseisvat hinnangut hageja nõude perspektiivikusele, ei tähenda, et kohus ei oleks

hageja nõude perspektiivikust tegelikkuses hinnanud.

7. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et TsMS § 369 ja TMS § 187 lg 1 koosmõjust tulenevalt on

hagi esitamine käesolevas tsiviilasjas esiletoodud asjaolusid arvestades lubatud.

Riigikohus on 03.02.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16 p-s 14 selgitanud, et kohus peab

hagi tagamise menetluses hindama ka hagi lubatavust (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, §

428) ja seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust, st kas hagi on

õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2).

8. Käesolevas tsiviilasjas on hagi esitatud tuginedes peamiselt asjaolule, et hagejal on kostja I vastu

suuremahuline rahaline nõudeõigus, mida ei ole ilmselgelt võimalik tulevikus kostja I lahusvara

arvel täita. Hageja nõudeõigust kostja I vastu ei ole tunnustatud jõustunud kohtulahendiga ega muu

kehtiva täitedokumendiga, kuid hageja on esitanud selle eesmärgi saavutamiseks hagi kostjate

vastu ka tsiviilasjas nr 2-17-11644.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas vara tagasivõitmise hagi esitamist ei välista

TMS § 187 lõikes 2 sätestatu, mille kohaselt võib sissenõudja nõuda tagasivõitmist, kui tal on

täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku

varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude

pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

Tsiviilkohtumenetluse üldised põhimõtted ei eelda seda, et hageja peaks põhistama või tõendama

kõigi hagi rahuldamise eelduseks olevate asjaolude esinemist juba menetluse algfaasis ning et

mõne asjaolu kohta tõendite puudumine annaks kohtule alust keelduda hagi menetlusse võtmisest

või lugeda esitatud hagi perspektiivituks.

Tulenevalt TsMS §-st 330 tuleb kohtumenetluses esitada avaldused, taotlused, tõendid ja

vastuväited eelmenetluse käigus. Seega on kuni eelmenetluse lõppemiseni põhimõtteliselt lubatav

esitada ka uusi asjaolusid, mida hagi esitamise ajal veel ei esinenud. Ringkonnakohtu arvates on

ka käesolevas tsiviilasjas võimalik hagi rahuldada juhul, kui hageja esitab TsMS §-des 330 ja 331

sätestatud ajalistes piirides põhistused ja tõendid TMS § 187 lg 2 osas.

9. Ringkonnakohus märgib lisaks, et nii TMS § 189 lg 1 kui ka § 190 sätestavad tagasivõitmise

nõuete esitamisele ajalised piirangud.

TMS § 189 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud

juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi

esitamist.

TMS § 190 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või

ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast

ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud kas pärast

täitemenetluse alustamist; ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist või kuni kahe aasta

jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara

jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise

või varast loobumise tõttu.

Hagejal on võimalik saada TMS § 187 lõikes 2 ettenähtud täitedokument juhul, kui tema hagi

tsiviilasjas nr 2-17-11644 rahuldatakse. Viidatud tsiviilasi on praegu veel algstaadiumis, samas on

juba esialgse info põhjal tegemist keskmisest mahukama tsiviilasjaga. Seega võib tekkida olukord,

et tsiviilasja nr 2-17-11644 tehtava lõpplahendi (s.o täitedokumendi) jõustumise ajaks on TMS

§ 189 lõikes 1 ja §-s 190 sätestatud tähtajad möödunud ning tagasivõitmise nõue seetõttu välistatud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hagejal peab olema võimalus ennetada vara tagasivõitmise hagi

esitamise tähtaja möödumist ning vältida seega oma õiguste kaotamist.

10. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et hagi tagamisel kohaldatud abinõud ei

koorma kostjaid rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatuid huvisid ja asjaolusid arvestades

põhjendatuks. Hagi tagamise abinõud ei piira kostjate kinnisasjade käsutamise ja koormamise

õigust ega igapäevast majandustegevust või vara tavapärast kasutamist.

Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

11. Ringkonnakohus peab vajalikuks kostjatele selgitada, et ringkonnakohus ei saaks isegi

määruskaebuse rahuldamisel jätta käesoleval juhul hagi läbi vaatamata ning Riigikohtu lahendist

nr 3-2-1-135-12 (p 12) kostjate poolt väidetut ei tulene. Viidatud lahendis selgitas Riigikohus, et

maakohus saab hagi tagamise taotluse lahendamisel keelduda ka hagi menetlusse võtmast (või jätta

hagi läbi vaatamata), kui ilmneb, et hagi pole perspektiivikas.

12. TsMS § 390 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes

juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või

elukohast lahkumise keeldu.

Hagi hind on 7000 eurot. Seega ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp