2-17-107070/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

6. november 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-107070

Hagi ese

Toruvana OÜ hagi KEKK OÜ vastu põhivõla

5673 euro 60 sendi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

12 254 eurot 98 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Toruvana OÜ; registrikood 12494243;

asukoht Laura, Rebase küla, Kambja vald, 62021,

Tartumaa.

Hageja esindaja: advokaat Margo Lemetti; e-post

margo.lemetti@derling.ee

Kostja: KEKK OÜ; registrikood 12650170; asukoht

Mõisavahe 45-25, Tartu linn, 50708, Tartumaa.

Kostja seaduslik esindaja: Ahti Paltseri; e-post

info@kekk.ee

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Toruvana OÜ hagi KEKK OÜ vastu põhivõla 5673 euro 60 sendi ja

viivise saamiseks.

2. Mõista KEKK OÜ-lt Toruvana OÜ kasuks välja põhivõlg 5673 eurot 60 senti,

viivis 5889 eurot 97 senti ning viivis tasumata põhivõlalt alates 7. novembrist

2017 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3. Jätta menetluskulud KEKK OÜ kanda.

4. Mõista KEKK OÜ-lt Toruvana OÜ kasuks välja menetluskulu 1875 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

2/4

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Toruvana OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

KEKK OÜ-lt (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse,

kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Kohus andis 11. mai 2017. a määrusega asja üle

Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 18. mail 2017. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kostja vastu hagi,

milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 5673,6 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 5673,6 eurot ning alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni

viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi

kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu. 10. augustil 2016 allkirjastasid pooled tööde

üleandmise vastuvõtmise akti. Kostja ei ole hagejale töövõtulepingujärgset tasu

maksnud. Lepingu järgi oli viivisemääraks kokku lepitud 0,5% päevas, aga mitte

vähem kui 30 eurot päevas. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 18. augustil 2016.

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et tal ei olnud

võimalust tehtud tööde eest tasuda, kuna arve oli esitatud valele isikule – OÜ-le Kekk

Ehitus. Hageja tehtud tööd ei olnud kvaliteetsed.

KOHTU SEISUKOHT

4. Hageja on esitanud nõude töövõtulepingu alusel tasu saamiseks. Hagi lisana 1 esitatud

töövõtulepinguga nr.XXX, on poolte vahel töövõtulepingu sõlmimine tõendatud.

Kohtu hinnangul ei ole seejuures määrava tähtsusega, et kostja ärinimi on lepingusse

märgitud ekslikult Kekk Ehitus OÜ, mitte Kekk OÜ. Äriühingut nimega Kekk Ehitus

OÜ ei eksisteeri, lepingusse on märgitud kostja registrikood, lepingu on allkirjastanud

kostja juhatuse liige ning nähtuvalt hageja 21. juuli 2017. a menetlusdokumendist

kasutab kostja oma majandustegevuses ka nime Kekk Ehitus. Samuti nähtub

lepingulise suhte olemasolu kohtule esitatud poolte kirjavahetusest.

5. Töövõtulepingu p 2.1 kohaselt on tasuks kokku lepitud 5673,6 eurot. VÕS § 637 lg-te

3 ja 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest või kui kokku

on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, töö vastuvõtmisest või

vastuvõetukslugemisest. Lepingu p 2.4 kohaselt kohustus kostja tasu maksma 7

kalendripäeva jooksul tööde vastuvõtmisest. Hagi lisana 3 esitatud tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et kostja võttis tööd vastu 10. augustil 2016. Seega

on hageja tasunõue sissenõutav.

6. Olukorras, kus kostja on tööd vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et

vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama kostja (vt

3/4

Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Kostja ei ole

vaatamata kohtu antud tähtajale selgelt täpsustanud, milles seisnesid puudused hageja

tehtud töödes. Ainsa tõendina puuduste kohta on kostja esitanud OÜ JG RÖR esitatud

arve. Kohtu hinnangul ei ole arvega tõendatud, et hageja tehtud tööd ei vastanud

lepingule. Arves sisalduv tööde kirjeldus kattub küll osaliselt töövõtulepingu esemeks

olnud töödega, kuid sellest ei saa järeldada, et tehti ümber hageja tehtud töid ja tööde

tegemise põhjuseks oli tööde ebakvaliteetsus. Kostja ei ole tööde puudusi selgelt välja

toonud ka kohtule esitatud poolte kirjavahetuses. Kostja on küll 17. veebruari 2017. a

hagejale saadetud e-kirjas viidanud, et töödega on probleeme, kuid pole selgitanud,

milles probleemid seisnevad. Teistes e-kirjades, sh hiljem saadetud e-kirjades on kostja

pidevalt lubanud tasu maksta. Seega leiab kohus, et ei ole tõendatud, et hageja tehtud

tööd ei olnud lepingukohased ja täielikud.

7. Hageja nõude rahuldamist ei välista ka asjaolu, et kostjale esitatud arvel oli kostja

nimeks märgitud ekslikult Kekk Ehitus OÜ. Kohtu hinnangul on kostja sellega seotud

vastuväited põhjendamatud ja pahatahtlikult otsitud. Nagu eelnevalt märgitud siis

äriühingut nimega Kekk Ehitus OÜ ei eksisteeri ja lepinguline suhe oli poolte vahel.

Kostja ei ole kohtule esitatud poolte kirjavahetuses kordagi välja toonud probleemi

arvel oleva kostja nimega. Vastupidiselt on kostja pidevalt lubanud arve tasuda. Nagu

kohus eelnevalt tuvastas muutus hageja tasunõue sissenõutavaks 18. augustil 2016.

Seda asjaolu ei muuda arvel olev eksitus kostja nimega. Kostjale oli teada hagejale

võlgnetav summa ja aeg, mille jooksul see tuli tasuda. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks

hagejale midagi tasunud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks lepingus kokkulepitud tasu

välja mõista.

8. Hageja on esitanud ka viivisenõude. Lepingu p-s 2.5 on viivisemääraks kokku lepitud

0,5% tasumata summast päevas aga mitte vähem kui 30 eurot päevas. Hagi esitamise

seisuga on seega lepingus kokkulepitud viivise summa suurem kui hagis nõutud 5673,6

eurot. Alates hagi esitamisest palub hageja viivise välja mõista seadusejärgses määras.

Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on viivisesumma alates hagi esitamisest 216,37

eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista viivis 5889,97 eurot ning alates

7. novembrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni tasumata põhivõlalt seadusejärgses

määras.

9. Kohus märgib, et ei käsitle kostja 2. oktoobri 2017. a menetlusdokumenti vastuhagina.

Kostja on märkinud selles, et soovib esitada vastuhagi. Kohus tõlgendab nimetatut

soovina kunagi tulevikus esitada vastuhagi. Nimelt ei ole kostja 2. oktoobri 2017. a

menetlusdokumendis esitanud selget nõuet hageja vastu ega välja toonud ka nõude

aluseks olevaid asjaolusid. Kuivõrd kostja ei ole menetluse käigus oma soovi vastuhagi

esitada realiseerinud, juhib kohus kostja tähelepanu, et edaspidi on tal võimalik soovi

korral hageja vastu hagi esitada eraldi menetluses. Kohus jätab tähelepanuta ka kostja

26. oktoobril 2017 menetlusdokumendis esitatud tasaarvestusavalduse ja muud

sisulised vastuväited hagile, kuna need on esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 329 ja 330 lg-s 1 sätestatud tähtaegu rikkudes ning kohtu hinnangul

põhjustaks nende menetlemine asja lahendamise venimist.

10. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise

tõttu kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 2270

eurot, sh riigilõiv 650 eurot, esindajatasu 1620 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt

mõistab kohus menetlusosaliselt teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on

4/4

esindaja ajakulu 12 tundi ja tunnihind 135 eurot. Kostja on hageja menetluskulude

põhjendatusele vastu vaielnud. Kohus nõustub kostjaga osaliselt ja leiab, et hageja

esindajakulude suurus ei ole täies ulatuses põhjendatud. Tegemist oli oma olemuselt

õiguslikult lihtsa vaidlusega. Lisaks on hageja esitanud kohtule kohati seisukohti, mille

esitamist kohus ei ole nõudnud ja mida ei saa seega pidada vajalikuks. Kohus loeb

põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks 1215 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja

kasuks välja mõista menetluskulu 1875 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik