1-16-10978/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

6. november 2017 Kohtuasja number 1-16-10978 Kohtukoosseis Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Maarika Kuusk Kohtuasi

O.K (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 3. oktoobri 2017. a määrus Määruskaebuse esitaja O.K Teised määruskaebemenetluse pooled

Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ene Uljanova Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Varasem menetlus

1. Kriminaalasjas nr 1-16-4349 tunnistati Pärnu Maakohtu 8. juuni 2016. a otsusega O.K süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust kriminaalasjas nr 1-15-6528 tehtud Pärnu Maakohtu 19. novembri 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati O.K eelvangistus karistusaja hulka. KarS § 69 alusel asendas kohus O.K vangistuse 495 tunni üldkasuliku tööga.

2. Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2017. a otsusega tunnistati O.K süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. KarS § 69 lg 7 alusel pöörati täitmisele O.K-le asjas nr 1-16-4349 Pärnu Maakohtu 8. juuni 2016. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti O.K-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta ja 29 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti O.K-lt lisakaristusena 6 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 18. jaanuari 2017. Vangistuse lõpptähtpäev on 16. veebruar 2018.

2(4) Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine

3. 2. augustil 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid O.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid O.K tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

4. Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2017. a määrusega jäeti O.K vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis O.K vabastamata jätmist põhjendades, et süüdimõistetu kannab liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. O.K on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Peamiselt on ta toime pannud vägivallategusid, s.o ähvardamisi ja kehalisi väärkohtlemisi, samuti varavastaseid kuritegusid, aga ka avaliku korra vastase süüteo. Viimane karistus on mõistetud O.K-le mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kusjuures kuriteo pani O.K toime katseajal. Vaatamata varem mõistetud karistustele, ei teinud O.K oma käitumisest vajalikke järeldusi. Varasemast elukäigust nähtub, et O.K on üldkasuliku töö tegemisel näidanud üles minimaalset huvi ning on katseajal korduvalt rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Positiivne on, et O.K osaleb vanglas majandusabitöödel, ta on käinud psühholoogi juures ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Uute kuritegude toimepanemise riskiks on O.K alkoholisõltuvus. Materjalidest nähtuvalt on O.K varasemalt viibinud sõltuvusravil, kuid vaatamata sellele jätkanud alkoholi tarvitamist. Kuigi on positiivne, et O.K soovib vabanemisel asuda alkoholiravile, ei ole kohus veendunud, et O.K on piisavalt motiveeritud. Kohtu hinnangul on oluline, et O.K läbiks talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid ja osaleks psühholoogilistel nõustamistel.

Vabanemisjärgseid elutingimusi ei saa pidada heaks. Eramus puudub vesi ja võimalus maja kütmiseks. Samas majas elavad O.K õde (kelle vastu on O.K toime pannud vägivallateo) ning täisealine poeg. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O.K , kes palub uuesti arutada tema võimalikku ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

6. Kaebaja hinnangul ei ole maakohus hinnanud fakte kogumis ja piisava põhjalikkusega. Kohtule on esitatud valeandmeid seoses vabanemisjärgse elukohaga. Majas on võimalik kütta – selles on väike raudahi ja soojamüüriga pliit. Samuti on vastuoluline kohtu järeldus, mille kohaselt ei ole kohus veendunud, et O.K on piisavalt motiveeritud, et läbida alkoholiravi edukalt. O.K kinnitab, et olles üle poole aasta viibinud vangistuses, on ta saanud mõelda ning end analüüsida ja võtnud ühe otsusena vastu otsuse alkoholist loobumise. Sotsiaalprogramme saab O.K enda väitel läbida ka vabaduses. Vangla ei ole senini talle ühtegi sotsiaalprogrammi võimaldanud. Hetkel läbib O.K sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kuigi tema varasem elukäik on olnud värvikas, on O.K enda sõnul mõistnud oma vigu ning püüab end parandada. Praegune karistus on O.K paika raputanud ja ta on muutnud oma ellusuhtumist.

8. oktoobril 2017 esitas O.K lisana temaga seotud tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste koopiad ning palus arvestada tema tervise halvenemise ja vabanemisjärgsete elutingimustega. 20. oktoobril 2017 esitas O.K kohtule avalduse võtta kohtulikule arutusele Saare Maakohtu tsiviilasi nr 2-106/1990.

7. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.

3(4) RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

9. O.K on ära kandnud üle poole vangistusajast (vt käesoleva määruse punktid 1 ja 2) ja seejuures mitte vähem kui 4 kuud. Seega on formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 2 kohaldamiseks täidetud.

10. Maakohus põhjendas KarS § 76 lg-st 4 tulenevate vabastamise eelduste puudumist peamiselt sellega, et O.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimase kuriteo pani O.K toime katseajal, ta on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning uute kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on tema alkoholisõltuvus. Positiivsena tõi kohus välja, et O.K on olemas vabanemisjärgne elukoht (kuigi elamistingimused ei ole head) ja toetavad sugulased. Asjaolusid kogumis hinnates leidis kohus, et positiivsed asjaolud ei kaalu negatiivseid üles.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et O.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõiki KarS §-s 76 lg-s 4 toodud eelduseid hinnates küllaldaselt põhjendanud, leides, et O.K tuleb jätta enne tähtaega vangistusest vabastamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning lisab täiendavalt vaid järgnevat.

12. Kohtupraktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20)

13. Kuigi O.K

käitumine vangistuses on olnud hea

– tal puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused, samuti on kinnipeetav osalenud majandusabitööde tegemisel – tuleb kohtul resotsialiseerumise võimalusi hinnates arvesse võtta ka isiku elutingimusi ning ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi.

14. O.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on toime pannud nii varakui ka isikuvastaseid kuritegusid. Praegune liitkaristus on O.K-le mõistetud KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, § 120 lg 1 ning § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest. Nimelt tungis O.K kallale nii oma õele kui ka õetütrele, tekitades neile füüsilist valu ning ähvardas oma õde ja õetütart tapmisega. Tema viimane kuritegu on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. O.K puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks mõtlematus ja alkoholi kuritarvitamine (KoTo, tl 4).

Kuigi O.K rõhutab, et ta on motiveeritud alkoholist loobuma, ei ole see ringkonnakohtu hinnangul usutav. O.K on ka varem kriminaalhooldusel viibides asunud uuesti alkoholi tarvitama, mis viis ka uute kuritegude toimepanemiseni. Samuti on O.K viibinud võõrutusravil, kuid see ei ole tema harjumusi muutnud (KoTo, tl 7 pöördel).

15. Kolleegiumi hinnangul võib alkoholi tarvitamist soodustada ka O.K vabanemisjärgne elukeskkond – vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta varasem tutvusringkond seaduskuulekat eluviisi, kuivõrd sinna kuuluvad alkoholi liigtarvitavad isikud, kellega O.K enda sõnul nädalavahetuseti poe ees alkoholi tarvitas (KoTo, tl 4 pöördel). O.K on küll vabanemisjärgne elukoht, kuid nagu ka maakohus rõhutas, ei ole sealsed elutingimused head. Kriminaalhooldaja

4(4)

tuvastas 19. juuni 2017. a kodukülastuse käigus, et tegemist on mugavusteta majaga (KoTo, tl 7 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul on eriti problemaatiline, et vabanedes asuks O.K elama koos oma õega, keda O.K on varem korduvalt füüsiliselt rünnanud (KoTo, tl 7).

Õe korduvat löömist tunnistas maakohtu istungil O.K ka ise (KoTo, tl 16). Vangla iseloomustusest nähtuvalt tarvitab O.K õde alkoholi, mis võib mõjutada ka O.K alkoholi tarvitama. Varem on O.K alkoholijoobes vihahoos kasutanud pereliikmete suhtes vägivalda (KoTo, tl 4 pöördel). Seetõttu ei ole O.K vabanemisjärgsed elutingimused mitte uue kuriteo toimepanemise riski maandavad, vaid hoopis seda suurendavad. Ringkonnakohtu hinnangul on märkimisväärne oht, et O.K asub vabaduses alkoholi liigtarvitama ning paneb toime uusi kuritegusid eelkõige oma pereliikmete vastu.

16. Ka O.K varasemad käitumismustrid ei anna alust veendumuseks, et ta suudab vangistusest vabanedes käituda õiguskuulekalt. Viimase kuriteo pani O.K toime katseajal, kriminaalhooldusel viibides on ta korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. O.K leiab vangla hinnangul oma käitumisele vabandusi, süüdistades enda tegudes kannatanuid (KoTo, tl 5). O.K puhul on oht mootorsõiduki juhtimiseks alkoholijoobes, samuti on ohustatud tema pereliikmed. O.K puudub vabaduses töökoht. See võib veelgi suurendada riski uute kuritegude toimepanekuks.

17. Määruskaebuse esitaja osutatud tsiviilasjad ei mõjuta O.K ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamist, mistõttu kolleegium nende kohtuasjadega seonduval ei peatu.

18. Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus

Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2017. a määruse muutmata ning O.K määruskaebuse rahuldamata.

Juhan Sarv Aarne Sarjas Maarika Kuusk