3-17-1138/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. november 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1138

Haldusasi N. K. ja M. S. kaebus Kernu

Vallavalitsuse 04.04.2017 kirja nr 7-3.7/1475-11 ja

05.06.2017 kirja nr 22-5/651-1 tühistamiseks ning Kernu

Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebajate 03.03.2017

ja

18.04.2017

avaldused

riikliku

ehitusjärelevalve

algatamiseks uuesti läbi

Menetlusosalised Kaebajad – N. K. ja M. S., volitatud esindaja Aleksander

Strelov; Vastustaja – Kernu vald.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata N. K. ja M. S. taotlus määrata käesolevas asja kohtuekspertiis.

2. Jätta rahuldamata N. K. ja M. S. taotlus tunnistada käesolev kohtulahend viivitamata

täidetavaks.

3. Rahuldada N. K. ja M. S. kaebus.

4. Tühistada Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 kiri nr 7-3.7/1475-11 ja 05.06.2017 kiri nr

22-5/651-1 ning kohustada Kernu valda vaatama uuesti läbi N. K. ja M. S. 03.03.2017

ning 18.04.2017 avaldused riikliku ehitusjärelevalve algatamiseks.

5. Mõista Kernu vallalt N. K. ja M. S. kasuks välja riigilõiv 30 eurot. Muus osas jätta

menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-17-1138

2(10)

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 04.12.2017 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N. K. ja M. S. esitasid 03.03.2017 Kernu Vallavalitsusele avalduse teostada Tipivärava

AÜ 5 asuva aiamaja rekonstrueerimistööde üle riiklik ehitusjärelevalve, viia läbi kasutusloa

eelne ehitusaudit, tunnistada L. G. poolt ehitatu nõuetele mittevastavaks ja kohustada

rekonstrueerimise käigus püstitatud osa lammutama ning kohustuse mittetäitmisel määrata

sunniraha 6400 eurot.

2. Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 vastuses nr 7-3.7/1475-11 teatati, et riiklikku järelevalvet

teostab Tipivärava AÜ 5 ehitise ehitamise üle Kernu Vallavalitsus; ehitise kasutuseelse

auditi vajadus otsustatakse kasutusloa menetluses, aga kasutusloa taotlust ei ole käesoleva

ajani esitatud ning ehitise vastavust või mittevastavust kehtestatud nõuetele saab määrata

peale ehitise auditi koostamist.

3. N. K. ja M. S. esitasid 18.04.2017 Kernu Vallavalitsusele korduva avalduse teostada

Tipivärava AÜ 5 asuva aiamaja rekonstrueerimistööde üle riiklik ehitusjärelevalve, viia

läbi kasutusloa eelne ehitusaudit, tunnistada L. G. poolt ehitatu nõuetele mittevastavaks ja

kohustada rekonstrueerimise käigus püstitatud osa lammutama, keelata L. G. kasutada

ehitist kuni sellele kasutusloa andmiseni ning kohustuse mittetäitmisel määrata sunniraha

6400 eurot.

4. N. K. ja M. S. esitasid Tallinna Halduskohtule 26.05.2017 kaebuse Kernu Vallavalitsuse

tegevusele. Kaebuse kohaselt esitasid kaebajad 03.03.2017 ja 18.04.2017

Kernu Vallavalitsusele taotlused. Kaebajate hinnangul on vastustaja jätnud põhjendamata, miks

ta keeldus kaebajate 03.03.2017 taotluse rahuldamisest. Kaebajate 18.04.2017 avaldusele pole

Kernu vald vastanud. Vastustaja loob oma õigusvastase tegevusetusega teadvalt tingimused ja

eeldused kaebajatele kahju tekitamiseks L. G. poolt. Kaebajad taotlesid tuvastada Kernu valla

tegevusetuse (avaldustele vastamata jätmine) õigusvastasus ning kohustada kaebajate

03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldustele vastama.

5. Tallinna Halduskohtu 03.05.2017 kohtunõudega paluti Kernu vallal täpsustada, kas

04.04.2017 vastus on keeldumine ehitusjärelevalve algatamisest või selgitus riikliku

järelevalve teostamise korrast. Samuti tuli vallal teatada, kas on vastatud kaebajate

18.04.2017 avaldusele.

3-17-1138

3(10)

6. Kernu vald teatas 05.06.2017 vastuses nr 22-5/651-1, et on teostanud järelevalvet L.

G. kuuluva Tipivärava AÜ 5 aiamaja rekonstrueerimise üle. Ehitusluba nimetatud hoone

rekonstrueerimiseks väljastati 21.12.2010, ehitusluba on kehtiv. L. G. tehti 28.01.2014

ettekirjutus eemaldada naaberkinnistule ulatuv varikatuse osa ning paigaldada nõuetekohane

reoveemahuti, et vältida reovee lekkimist pinnasesse ja naabermaja keldrisse.

Nimetatud ettekirjutuse on L. G. täitnud. Tipivärava AÜ 5 ümberehitustööd ei ole tänaseks

lõpetatud. Vallavalitsus kontrollib Tipivärava AÜ 5 (ümber)ehitustööde tegemist pidevalt.

Rikkumiste avastamisel tehakse kindlasti ka ettekirjutus. Kaebuses ei ole välja toodud ühtegi

konkreetset rikkumist. Avaldajate arvukatele pöördumistele on pidevalt vastatud. 18.04.2017

avaldus saabus vallavalitsusse 27.04.2017 ning selle loeb vald vastatuks käesoleva vastusega

kohtunõudele. Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 vastuses on kaebajatele selgitatud, et

Tipivärava AÜ 5 ehitise (aiamaja) kasutuseelse auditi vajadus otsustatakse kasutusloa

menetluses (ehitusseadustik (EhS) § 18).

7. Tallinna Halduskohtu 21.07.2017 määrusega võeti N. K. ja M. S. kaebus menetlusse.

Kohus tõlgendas kaebust viisil, et kaebajad taotlevad Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 kirja

nr 7-3.7/1475-11 ja 05.06.2017 kirja nr 22-5/651-1 tühistamist ning Kernu Vallavalitsuse

kohustamist

vaadata

kaebajate

03.03.2017

ja

18.04.2017

avaldused

riikliku

ehitusjärelevalve algatamiseks uuesti läbi.

8. 07.08.2017 kaebuse täienduses leidsid kaebajad, et vastustaja on jätnud kaebajate

03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldustele vastamata, mistõttu on neil õigus nõuda vastustaja

tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist ning vastustaja kohustamist vastata kaebajate

03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldustele.

9. Kaebajad esitasid 05.10.2017 kaebuse täienduse järgmiste taotlustega: 1) tunnistada

õigusvastaseks ja tühistada vastustaja tegevusetus ning põhjendamatu keeldumine teostada

Tipivärava AÜ maja nr 5 erakorraline audit ja ehitusjärelevalve; 2) kohustada vastustajat

viivitamatult teostama Tipivärava AÜ maja nr 5 erakorraline audit ning algatada riiklik

ehitusjärelevalve ning esitada kaebajatele kontrolli tulemusel saadud andmed (koopiad

aktidest erakorralise auditi ja ehitusjärelevalve teostamise kohta ning kõikidest

algdokumentidest, mille alusel olid tehtud spetsialisti arvamused). Kohustada vastustajat

märkima ära kontrollaktides vastused järgmistele küsimustele: 1) millal ja kes koostas

aiamaja rekonstrueerimise projekti; 2) kas projekti koostamisele eelnesid aiamaja nr 5 aluse

pinnase ja lindvundamendi uuringud ning nendele lubatavate koormuste arvestused; 3)

märkida ära millal, kelle poolt (firma nimi ja aadress, spetsialisti ees- ja perekonnanimi,

isikukood) olid teostatud need pinnase ja lintvundamendi uuringud ning lubatud koormuste

arvestused; 4) millal ja kelle poolt oli kinnitatud aiamaja nr 5 rekonstrueerimise projekt; 5)

kas projekt, mille alusel teostatakse aiamaja nr 5 rekonstrueerimist, vastab ehitusnormidele

ja –reeglitele ning heale tavale; 6) kas ehitustööd, mis teostatud aiamajas nr 5, vastavad

kinnitatud ehitusprojektile; 7) kas aiamajas nr 5 teostatud ehitustööd on teostatud ehitusalal

vajalikke teadmisi ja kogemust omavate või mitteomavate töötajate poolt; 8) kas tekitas ja

tekitab või mitte ehitusobjekt nr 5 kahju avaldajate kinnistutele, nende õigustele ja

huvidele; 9) kas aiamaja nr 5 ehituskonstruktsioonid (kaasa arvatud nende omadused ja

ehitustehnoloogia) ja selle seaded kujutavad ohtu avaldajate elule, tervisele ja varale; 10)

kas vastustajal oli olemas kaebajate kirjalik nõusolek, kui ta kinnitas aiamaja nr 5

rekonstrueerimise projekti. Alternatiivselt taotlevad kaebajad määrata kohtuekspertiis,

milles esitatakse eksperdile samad küsimused.

3-17-1138

4(10)

KAEBAJATE SEISUKOHAD

10. Vastustaja, olles teadlik, et L. G. rekonstrueerib oma aiamaja head ehitustava järgimata,

rikub ehitamisele õigusaktidega ettenähtud nõudeid, ohustab kaebajate elu ja tervist ning

tekitab olulist kahju varale ja keskkonnale, on õigustamatult jätnud kaebajate 03.03.2017

avalduse rahuldamata ja 18.07.2017 avaldusele vastamata. Kaebajate hinnangul on

vastustaja õigusvastaselt tegevusetu, kui keeldub teostamast riikliku ehitusjärelevalvet ning

ehituseelset auditit.

11. 07.08.2017 kaebuse täienduses leidsid kaebajad, et vastuseid kaebajate avaldustele kuni

kaebuse esitamiseni kohtusse, vastustaja esitanud ei olnud. L. G.le kuuluva aiamaja

asukohaga Tipivärava AÜ 5, rekontsrueerimist teostatakse ilma mittetulundusühingu

(MTÜ) Tipivärava AÜ ja kaebajate kooskõlastuse ning nõusolekuta. L. G.le kuuluva

aiamaja ehitusega tekitatakse kaebajatele olulist materiaalset ja moraalset kahju

(vundamendi vajumise ja lagunemise tõttu on tekkinud praod, niiskus ja hallitus kaebajate

aiamajades), samuti keskkonnale ning ehitus tekitab ohtu kaebajate elule ja tervisele.

Kaebajate hinnangul loob vastustaja oma ebaseadusliku tegevusetusega tingimusi ja

eeldusi kahju tekitamiseks kaebajate elule ja tervisele ning nende varale ja ümbritsevale

keskkonnale ning piirab oluliselt kaebajate (heausksete omanike) seadusega garanteeritud

õigusi ja huve.

12. 05.10.2017 kaebuse täienduse kohaselt on kaebajad Tipivärava AÜ majade nr 4 ja 6

omanikud. Tipivärava AÜ maja nr 5 rekonstrueerimine toimub ilma MTÜ ja kaebajate

kooskõlastusteta, ehitusnormide ja –eeskirjade raske rikkumisega ning kinnitatud

ehitusprojektita, mis oleks koostatud, arvestades pinnase ja lintvundamendi vajalikke

uuringuid. Aiamaja nr 5 rekonstrueerimisel on maja esialgne kaal suurenenud

mitmekordselt, mistõttu on suurenenud ka surve lintvundamendile ja pinnasele. Selle

tulemusel hakkas kaebajate aiamajadega ühine lintvundament vajuma, mis omakorda

tekitas kaebajate aiamajade seintesse ja lagedesse praod. Aiamaja nr 5 ehitustöid teostavad

selleks pädevust mitteomavad isikud. Peale aiamajale nr 5 täiendavate korruste ehitamist

hakkasid märguma kaebajate aiamajade seinad ja laed, ruumides tekkis hallitus ning

aiamajade maatükid ja keldrid täitusid veega. Aiamaja nr 5 rekonstrueerinud isikud

kasutasid aiamaja sauna, mille tulemusel oli üleujutatud aiamaja nr 4 kelder. Vastustaja on

tuvastanud ehitusnormide rikkumised ja teinud aiamaja nr 5 omanikule sellekohased

ettekirjutused. Kaebajad on korduvalt pöördunud vastustaja poole ehitusjärelevalve

teostamiseks, kuid vastustaja on paljasõnaliselt väitnud, et ehitust teostatakse ilma raskete

rikkumisteta ning seetõttu põhjendamatult keeldunud uurimast, kes on süüdi kaebajate

kinnistutele kahju tekitamises. Samuti on vastustaja keeldunud asjakohaste tõendite

esitamisest, mis kinnitaksid, et maja nr 5 rekonstrueerimist teostatakse seadusega kooskõlas

ja kaebajate õigusi rikkumata. Lisaks ei ole vastustaja käesoleva ajani esitanud kaebajatele

ehitusluba nr 10872 ning firma Ein&Ko OÜ koostatud akte, mis kinnitavad konkreetsete

ehitustööde teostamist objektil ja nende vastavust ehitusnormidele. Vastustaja ei teostanud

08.08.2017 aiamaja nr 5 visuaalset ülevaatust, seda kinnitavad tunnistajad. Vastustaja

järeldused on vastuolus kaebajate esitatud spetsialisti arvamusega (vt akt nr 15,

10.08.2017). Kaebajatele on pikaajaliselt tekitatud kahju, mistõttu ei saanud kaebajad

lõpetada oma aiamajade rekonstrueerimist ega asuda neid vastavalt otstarbele kasutama.

Vastustaja on õigusvastaselt tekitanud kaebajatele kahju ning loob takistusi asjaolude

uurimiseks.

3-17-1138

5(10)

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

13. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata. Samuti

palub vastustaja jätta kaebajate menetluskulud nende enda kanda.

14. Vallavalitsuse ehitusspetsialist Heiki Laas kontrollis Tipivärava AÜ 5 (ümber)ehitustööde

tegemist veelkord 09.08.2017. Ehitusspetsialist hindas olukorda välise vaatluse põhjal

(lisatud 4 fotot). Kuigi ehitustööd on endiselt pooleli (katus ja trepi varikatus on lõplikult

välja ehitamata), siis midagi sellist, mis nõuaks ettekirjutuse tegemist, ei tuvastatud.

Majasisest olukorda ei saanud seekord hinnata, kuna omanikuga ei õnnestunud ühendust

saada. Menetlustoimingu kohta protokolli ei koostatud, kuivõrd omanikku ei olnud kohal

ja temaga ei õnnestunud ühendust saada. Täiendavalt teostas vastustaja Tipivärava AÜ 5

hoone paikvaatluse 07.09.2017, mille kohta koostati ka protokoll.

15. Vastustaja märkis juba vastuses kohtunõudele (vallavalitsuse 05.06.2017 kiri nr 22-

5/6511), et L. G. täitis talle 28.01.2014 tehtud ettekirjutuse ehitamise õiguspäraseks

jätkamiseks vajalike toimingute tegemiseks, sh eemaldas naaberkinnistule ulatuva

varikatuse osa ning paigaldas nõuetekohase reoveemahuti, et vältida reovee lekkimist

pinnasesse ja naabermaja keldrisse. Tipivärava AÜ 5 omaniku L. G. poolt on välja ehitatud

ka tulemüürid. 18.12.2014 koostati Kernu vallas, Kaasiku külas, Tipivärava AÜ maja nr 5

kohta ehitustehnilise ülevaatuse akt (koostatud EIN&KO OÜ ehitusinsener-ekspert Elmet

Ein). Ülevaatusel osales vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik Heiki Laas.

16. Ehitustööd on lõpetamata nii L. G.le kuuluvas Tipivärava AÜ 5 aiamajas, kui ka M. S.

kuuluvas Tipivärava AÜ 4 aiamajas (ehitusluba nr 1116 aiamaja rekonstrueerimiseks antud

vallavalitsuse 30.05.2006 korraldusega nr 224) ja N. K. kuuluvas Tipivärava AÜ 6 aiamajas

(ehitusluba nr 466 aiamaja rekonstrueerimiseks väljastatud 04.01.2005 korraldusega nr 4).

Kasutusloa väljastamist ei ole tänaseks keegi neist taotlenud. Tegemist on ridaelamuga.

Seejuures ei ole mitte ainult L. G. ehitanud Tipivärava AÜ 5 aiamajale (aiamajaboksile)

peale teise korruse, vaid teine korrus on peale ehitatud ka

M. S. kuuluvale Tipivärava AÜ 4 aiamajale (aiamajaboksile). Seega võib Tipivärava AÜ 4

vundamendi vajumine ja seinte kahjustumine olla tingitud ka nimetatud ehitise enda raskusest.

Peale L. G. poolt Tipivärava AÜ 5 krundile nõuetekohase reoveemahuti paigaldamist ei saa

Tipivärava AÜ 5 reovesi eelduslikult enam naaberbokside keldreid üle ujutada. Samas

puuduvad nõuetekohased reoveemahutid just mõlemale kaebuse esitajale kuuluval kinnistul.

Eeltoodut arvesse võttes ei ole kaebuse esitajate poolt välja toodud probleemid kindlasti mitte

ainult L. G. poolt Tipivärava AÜ 5 kinnistul toimunud (ehitus)tegevuse tagajärg.

17. Kasutuseelse auditi vajadus tuleb otsustada nii Tipivärava AÜ 5 kui ka Tipivärava AÜ 4 ja

Tipivärava AÜ 6 aiamajade puhul. Seda tehakse kasutusloa menetluses.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumis

ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

Kaebajate taotlused määrata kohtuekspertiis ning tunnistada kohtulahend viivitamata

täidetavaks

3-17-1138

6(10)

19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse

resolutsioonis selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel

lahendamata taotlused.

20. Käesoleval juhul on kaebajad taotlenud 05.10.2017 kaebuse täienduses vastustaja

kohustamist märkima ära kontrollaktides vastused järgmistele küsimustele: 1) millal ja kes

koostas aiamaja rekonstrueerimise projekti; 2) kas projekti koostamisele eelnesid aiamaja

nr 5 aluse pinnase ja lindvundamendi uuringud ning nendele lubatavate koormuste

arvestused; 3) märkida ära millal, kelle poolt (firma nimi ja aadress, spetsialisti ees- ja

perekonnanimi, isikukood) olid teostatud need pinnase ja lintvundamendi uuringud ning

lubatud koormuste arvestused; 4) millal ja kelle poolt oli kinnitatud aiamaja nr 5

rekonstrueerimise projekt; 5) kas projekt, mille alusel teostatakse aiamaja nr 5

rekonstrueerimist, vastab ehitusnormidele ja – reeglitele ning heale tavale; 6) kas

ehitustööd, mis teostatud aiamajas nr 5, vastavad kinnitatud ehitusprojektile; 7) kas

aiamajas nr 5 teostatud ehitustööd on teostatud ehitusalal vajalikke teadmisi ja kogemust

omavate või mitteomavate töötajate poolt; 8) kas tekitas ja tekitab või mitte ehitusobjekt nr

5 kahju avaldajate kinnistutele, nende õigustele ja huvidele; 9) kas aiamaja nr 5

ehituskonstruktsioonid (kaasa arvatud nende omadused ja ehitustehnoloogia) ja selle

seaded kujutavad ohtu avaldajate elule, tervisele ja varale; 10) kas vastustajal oli olemas

kaebajate kirjalik nõusolek, kui ta kinnitas aiamaja nr 5 rekonstrueerimise projekti.

Alternatiivselt taotlevad kaebajad määrata kohtuekspertiis, milles esitatakse eksperdile

samad küsimused.

21. Tallinna Halduskohtu 05.09.2017 määruse resolutsiooni p-ga 2 anti menetlusosalistele

õigus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, sh menetluskulu dokumente ja

menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente kuni 04.10.2017. Kohus jätab taotluse

määrata kohtuekspertiis rahuldamata, kuivõrd see on esitatud tähtaja rikkumisega ning

taotluse menetlemine tingiks asja venimise (HKMS § 51 lg 4). Samas ei oleks ka

kohtuekspertiisi määramine põhjendatud, kuivõrd käesoleval juhul ei ole vaidluse all

küsimus, kas naabermaja ehitusega on tekitatud kaebajatele kahju või mitte. See on

tsiviilõiguslik vaidlus, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

22. Kohus selgitab, et kaebajatel puudub õigus nõuda vastustaja kohustamist esitada

kaebajatele kontrollide andmed ning märkida vastavates kontrollaktides vastused

konkreetsetele kaebajate märgitud küsimustele. Kohus rõhutab, et käesoleva vaidluse

esemeks on üksnes vastustaja 04.04.2017 ja 05.06.2017 keeldumiste tühistamisnõuded

ning vastustaja kohustamisnõue vaadata uuesti läbi kaebajate 03.03.2017 ja 18.04.2017

avaldused.

23. Kaebajad on esitanud 05.10.2017 ka taotluse kohustada vastustajat viivitamatult teostama

Tipivärava AÜ maja nr 5 erakorraline audit ning algatama riiklik ehitusjärelevalve.

24. Tegemist on taotlusega määrata otsus viivitamata täitmisele.

25. HKMS § 168 lg 2 kohaselt võib kohus määrata otsuse viivitamata täitmisele HKMS §-s

247 sätestatud tingimustel ja korras. HKMS § 247 lg 3 kohaselt võib kohus menetlusosalise

taotlusel tunnistada eraldi määrusega kohtulahendi viivitamata täidetavaks ka juhul, kui

kohtulahendi hilisem täitmine kahjustaks oluliselt menetlusosalise õigusi või oleks

raskendatud või võimatu. Käesoleval juhul jätab kohus kaebajate taotluse rahuldamata,

kuivõrd see on esitatud tähtaja rikkumisega (HKMS § 51 lg 4).

3-17-1138

7(10)

Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 kirja ja 05.06.2017 kirja tühistamisnõuded ja

kohustamisnõue

26. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

keeldunud kaebajate 03.03.2017 ja 18.04.2017 avalduste alusel riikliku ehitusjärelevalve

algatamisest.

27. Asja materjalist nähtuvalt on vastustaja vastanud kaebajate 03.03.2017 avaldusele

04.04.2017 kirjaga nr 7-3.7/1475-11, milles selgitati, et riiklikku järelevalvet teostab

Tipivärava

AÜ 5 ehitise ehitamise üle Kernu Vallavalitsus ning ehitise kasutuseelse auditi vajadus

otsustatakse kasutusloa menetluses, kuid kasutusloa taotlust ei ole käesoleva ajani esitatud (tl

8). 05.06.2017 vastuses kohtunõudele on vastustaja märkinud, et loeb kaebajate 18.04.2017

avaldusele vastatuks käesoleva vastuse andmisega kohtunõudele ja sellest vastusest ärakirja

saatmisega avaldajatele (tl 23 pöördel). Seega on vastustaja esitanud vastused kaebajate

03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldustele, mistõttu ei ole kohustamisnõue (kohustada vastustajat

vastama kaebajate avaldustele) lubatav.

28. Kohus selgitab, et kohustamisnõude rahuldamiseks tuleb kohtul hinnata kohtuotsuse

seisuga, kas kohustamisnõue on lubatav. Vastustaja vastustest kaebajate avaldustele

järeldub, et vald on keeldunud kaebajate taotluste rahuldamisest ning riikliku

ehitusjärelevalve algatamisest. Sellest tulenevalt on kaebajatel subjektiivne õigus nõuda

vastustaja keeldumiste tühistamist ning kohustamist vaadata nende taotlused riikliku

ehitusjärelevalve algatamiseks uuesti läbi. Sellise tõlgendusega on nõustunud nii kaebajad

(oma 05.10.2017 kaebuse täienduses) kui ka vastustaja (oma vastuses kaebusele).

29. Asjassepuutumatud

on

kaebajate

väited

ehitusloa

andmise

menetlusest

(sh

projektdokumentatsiooni olemasolust või selle vastavusest nõuetele) ning ehitusloa

õigusvastasusest (Tipivärava AÜ 5 aiamaja rekonstrueerimistöid ei ole kaebajate ega

MTÜ-ga kooskõlastatud ning samuti puudub nõuetekohane ehitusprojekt). Käesoleval

juhul ei ole vaidluse esemeks L. G.le väljastatud ehitusluba. Samuti on asjakohatu kaebajate

väide, et vastustaja ei ole neile väljastanud väidetavalt nõutud dokumente, kuivõrd

käesoleval juhul ei ole kaebajad vaidlustanud vastustaja poolt dokumentide väljastamisest

keeldumist. Asjassepuutumatud on ka kaebajate väited neile vastustaja poolt väidetavalt

kahju tekitamisest, kuivõrd käesoleva vaidluse esemeks ei ole kahjunõue. Seetõttu jätab

kohus need kaebajate väited tähelepanuta.

30. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda

järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku

suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks (Riigikohtu

halduskolleegiumi 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p 15; 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-

10, p 15 ning 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, 17).

31. Ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt toestab kohaliku omavalitsuse üksus

riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: 1) ehitise, sh kaldaga püsivalt

ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitamise või ehitusprojekti

detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele

või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehitise või

ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sh ehitise kasutamiseelse ohutuse

kontrollimine.

3-17-1138

8(10)

Kohtu hinnangul on kohaliku omavalitsuse üksusel kaalutlusõigus otsustamaks, kas algatada

riiklik ehitusjärelevalve või mitte.

32. Küll aga võib puudutatud isik nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse

algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet

sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2016

otsus nr 3-31-85-15, p 13; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p 12; 23.10.2013 määrus nr 3-

3-1-29-13, p 17 ning 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15). Puudub kahtlus, et kaebajad

on puudutatud isikuteks, kelle õigusi EhS § 130 lg 2 p-d 1 ja 2 kaitsevad, kuivõrd tegemist

on naaberkinnistute omanikega, kelle omandiõigust võidakse Tipivärava AÜ maja nr 5

väidetavalt mittenõuetekohase ehitustegevusega riivata.

33. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas

volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi

asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

34. Kernu Vallavalitsuse 04.04.2017 kirjas nr 7-3.7/1475-11 puuduvad õiguslikud alused,

mille alusel ehitusjärelevalve teostamisest on keeldutud. Samuti ei ole toodud ühtegi

kaalutlust, miks riiklikku järelevalvet Tipivärava AÜ maja nr 5 ehitamise üle ei teostata.

Ühtlasi on jäetud käsitlemata kaebajate 04.04.2017 avalduses toodud sisulised argumendid,

miks järelevalve teostamiseks esineb alus. Seega on tegemist ilmselgelt kaalutlusvigadega

otsusega, mistõttu kuulub see tühistamisele.

35. Kernu Vallavalitsuse 05.06.2017 vastuses märgitakse, et Kernu Vallavalitsus on teostanud

järelevalvet L. G.le kuuluva Tipivärava AÜ 5 aiamaja rekonstrueerimise üle; ehitusluba

nimetatud hoone rekonstrueerimiseks väljastati 21.12.2010 ning seda ei ole kehtetuks

tunnistatud ega vaidlustatud; 28.01.2014 tehti L. G.le ettekirjutus ehitamise õiguspäraseks

jätkamiseks vajalike toimingute tegemiseks, sh kohustati L. G.t eemaldama

naaberkinnistule ulatuv varikatuse osa ning paigaldama nõuetekohane reoveemahuti, et

vältida reovee lekkimist pinnasesse ja naabermaja keldrisse; nimetatud ettekirjutuse on L.

G. täitnud; Tipivärava AÜ 5 aiamaja rekonstrueerimistööd ei ole tänaseks lõpetatud;

vallavalitsus kontrollib pidevalt Tipivärava AÜ 5 (ümber)ehitustööde tegemist; rikkumiste

avastamisel tehakse kindlasti ka ettekirjutus; hetkel ei näe vallavalitsus selleks põhjust;

kuna Tipivärava AÜ 5 reovesi kogutakse reoveemahutisse, siis ei saa see vallavalitsuse

hinnangul põhjustada kaebajatele kuuluvate ehitiste keldrite üle ujutamist; kaebajate

arvukatele pöördumistele on pidevalt vastatud (tl 23).

36. Kuigi vastustaja ei ole esitanud tõendeid osas, et Kernu Vallavalitsus on teostanud

järelevalvet L. G.le kuuluva aiamaja rekonstrueerimise üle, viimasele on väljastatud

ehitusluba 21.12.2010 ning samuti on 28.01.2014 tehtud L. G.le ettekirjutus, mille

haldusakti adressaat on ka täitnud, siiski loeb kohus need väited usutavaks. Nimelt nähtub

kohtule esitatud Ein&Ko OÜ 18.12.2014 aktist, et esifassaadi postid ja välissein on ehitatud

korralikul vundamendil ja kvaliteetselt nii, et konstruktsioonid on püsivad; ka hoovipoolne

välissein on ehitatud korralikul vundamendil ja on püsiv; majade 5 ja 6 vahele ehitatud

tulemüür toetub tugevale raudbetoonist talale ja on tehtud kvaliteetsetest materjalidest ning

armeeritud igas kolmandas vuugis nagu näeb ette hea ehitustava (armatuurvarda otsad on

vuukidest nähtavad); ehitis ei vaja täiendavat ekspertiisi, sest teostatud tööd on tehtud

kvaliteetsete materjalidega ja konstruktsioonid on püsivad (tl-d 69 ja 69 p).

3-17-1138

9(10)

37. Kohus märgib, et asjaolu, et varasemalt on riikliku järelevalvet teostatud ei välista

hilisemalt uuesti järelevalve teostamise sama ehitusobjekti üle. Seda olukorras, kus

hilisemalt on asjaolud võrreldes varasemaga muutunud.

38. Kaebajad on esitanud kohtule Listinto OÜ 10.08.2017 akti nr 15 seoses Tipivärava AÜ 5

aiamaja ehitusega. Esmalt märgib kohus, et kaebajad on tõendi esitanud selleks kohtu poolt

sätestatud tähtajast hiljem (05.10.2017), seega tähtaja rikkumisega. Kuivõrd aga tõendi asja

materjalide juurde võtmine ei tingi asja venimist, siis arvestab kohus seda asja lahendamisel

(HKMS § 51 lg 4).

39. Kohtu hinnangul ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga. Selles puudub kirjeldus, millist

metoodikat kasutati ning järeldused on tehtud pelgalt naaberkinnistult välise vaatluse

põhjal ilma omamata ehitustegevusega seotud asjakohast dokumentatsiooni. Lisaks on

Listinto OÜ põhitegevuseks teedeehitustehnika ning tõsteseadmete müük (2016. a

majandusaasta aruanne, lk 3; elektrooniliselt kättesaadav äriregistrist), mitte aga

ehitustehniline ekspertiis. Samuti pole arvamuses viidatud Ein&Ko OÜ 18.12.2014

koostatud aktile, kuigi asja materjalist nähtuvalt on kaebajatel see olemas (kaebajad on selle

esitanud kohtule koos Listinto OÜ aktiga).

40. Samas on vastustaja kohtule esitanud 07.09.2017 paikvaatluse protokolli. Nimetatud

protokolli kohaselt on tuvastatud mh järgmised asjaolud: p 2 katusekate lõplikult

paigaldamata, sajuvee ärajuhtimiseks paigaldatud ajutisi plekke; p 4 hoovipoolne trepp ja

trepi varikatus on muutmata kujul (alates 2014. aastast), projekti muudatust ei ole

kooskõlastamiseks esitatud; p 5 hoones olevad elektripaigaldised (kaablite paigaldus,

lülitid, pistikupesad, valgustite paigaldus) ei vasta visuaalsel vaatlusel kehtivatele nõuetele;

p 6 küttekollete läheduses asetsevad tuleohtlikud materjalid (tl 68). Paikvaatluse protokolli

kokkuvõtte kohaselt tuli omanikul tagada nii hoones kui hoone ümbruses tuleohutus (p 1);

korrastada elektripaigaldised vastavat kutsetunnistust omava spetsialisti poolt (p 2) ning

eemaldada või korralikult kinnitada majade 5 ja 6 piirdeaiale paigaldatud metalltahvlid (p

3) (tl 68 ja selle pöördel). Seega ei ole asja materjalist nähtuvalt leidnud tõendamist

vastustaja väide, et järelevalvemenetluse algatamiseks puuduks alus, kuivõrd vaidlust ei

ole selles, et vastustaja on paikvaatluse käigus siiski rikkumised tuvastanud.

41. Eeltoodust lähtuvalt ei ole vastustaja ka oma 05.06.2017 keeldumises kõiki olulisi

asjaolusid arvesse võtnud ja neid kaalunud. Samuti ei ole selles käsitletud kaebajate

18.04.2017 avalduses märgitud kõiki argumente, miks esineb alus järelevalve teostamiseks

(nt kaebajate väited, et mõlemalt poolt on seinad ette nihutatud 80 cm võrra, on suurendatud

tuletõkkeid 60 cm võrra, hõivates sõidutee ala (p 4); vajus ära ühine vundament, mädanes

ära põrand, kahjustatud said aiamajade seinad; oluliselt on muudetud tuleohutuse omadusi

(p 6)). Küsimus, kas kaebajate väited on tõendatud või mitte, kuulub lahendamisele

haldusmenetluses. Samas ei teosta kohus haldusorgani eest kaalutlusõigust (HKMS § 158

lg 3 viimane lause). Eeltoodust lähtuvalt on tegemist õigusvastase otsusega ning see kuulub

tühistamisele.

42. Kaebajad on esitanud ka kohustamisnõude. Kuivõrd tühistamisnõuded kuuluvad

rahuldamisele, siis rahuldab kohus ka kohustamisnõude ning kohustab vastustajat vaatama

uuesti läbi kaebajate 03.03.2017 ja 18.04.2017 avaldused riikliku ehitusjärelevalve

algatamiseks.

Menetluskulud

43. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

3-17-1138

10(10)

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks. Kaebajad taotlevad vastustajalt välja

mõista riigilõivu 30 eurot ning õigusabikulud. Menetluskulude väljamõistmise taotlusele

(kohtule esitatud 19.10.2017) on lisatud 14.09.2017 arve 14/09-A, mille kogusumma on 540

eurot, kuid millel on käesoleva haldusasjaga seotud tegevusi kajastatud üksnes summas 219

eurot (Tallinna Halduskohtusse 18.05.2017 avalduse koostamine (1 tund – 72 eurot); spetsialisti

kaasamine arvamuse andmiseks aiamajade nr 4, 5, 6 välisvaatluse ja aiamajade nr 4 ja 6

sisevaatluse alusel (1 tund – 75 eurot); menetlusdokumentide analüüs (1,5 tundi – 72 eurot)).

Kohtule on 19.10.2017 esitatud 12.09.2017 arve 12/09-A, mille kogusumma on 612 eurot, kuid

millel on käesoleva haldusasjaga seotud tegevusi kajastatud üksnes summas 219 eurot (Tallinna

Halduskohtusse 18.05.2017 avalduse koostamine (1 tund – 72 eurot); spetsialisti kaasamine

arvamuse andmiseks aiamajade nr 4, 5, 6 välisvaatluse ja aiamajade nr 4 ja 6 sisevaatluse alusel

(1 tund – 75 eurot); menetlusdokumentide analüüs (1,5 tundi – 72 eurot)).

44. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Sama lõike kolmanda lause

kohaselt kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

45. Tallinna Halduskohtu 05.09.2017 määruse resolutsiooni p-ga 2 anti menetlusosalistele

õigus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, sh menetluskulu dokumente ja

menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente kuni 04.10.2017. Sama määruse

resolutsiooni p 3 kohaselt oli menetlusosalistel õigus esitada vastuväiteid teise

menetlusosalise esitatule kuni 19.10.2017. Käesoleval juhul on kaebajad esitanud kohtule

menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid 19.10.2017. Seega on menetluskulu

dokumendid esitatud tähtaja rikkumisega, mistõttu ei mõista kohus vastustajalt kaebajate

kasuks välja õigusabi eest kantud menetluskulu, vaid jätab need kaebajate enda kanda.

Kohtu hinnangul rikuks kaebajate poolt tähtaja rikkumisega esitatud menetluskulu

dokumentide arvestamine poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Küll aga peab kohus

põhjendatuks mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja riigilõiv 30 eurot. Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja riigilõivu 30 eurot. Muus osas

jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner

kohtunik