3-17-1784/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

03.11.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1784

Haldusasi

Surtur OÜ kaebus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt

Tallinn, J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise kon-

kursil tehtud otsuste tühistamiseks ning SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla ja BENU Apteek Eesti OÜ vahel üürile-

pingu tühisuse tuvastamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Surtur OÜ kaebus.

2. Tagastada kaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tal-

linna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenet-

luse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kuulutas 2017. a juulis välja avaliku konkursi

Tallinn J. Sütiste tee 19 asuvate äriruumide üürile andmiseks üldapteegi teenuse osutamiseks,

pakkumuste esitamise tähtajaga 14.07.2017.

2. Surtur OÜ esitas konkursi raames pakkumuse 14.07.2017.

3. PERH teatas 19.07.2017 e-kirjaga Surtur OÜ-le, et tema pakkumus ei osutunud parimaks.

4. Surtur OÜ esitas 26.07.2017 PERH-ile teabenõude, milles palus väljastada konkursi pak-

kumuste avamise protokollid ja otsuse edukaks tunnistamise kohta või vastav teave muus vor-

mis.

5. PERH keeldus 28.07.2017 kaebaja poolt esitatud teabenõude täitmisest, viidates avaliku

teabe seadusele (AvTS). PERH selgitas, et tegemist ei ole riigihankega ning kuna üldapteegi-

teenuse osutamine ei ole PERH-ile ühegi seaduse, haldusakti ega lepinguga pandud kohustus

ning ruumidega seonduvad (haldus)kulud katab PERH mitteriigieelarvelistest vahenditest, ei

ole tegemist avaliku ülesande täitmisega PERH-i poolt.

3-17-1784

2(4)

6. Surtur OÜ esitas 07.08.2017 PERH-i teabenõude täitmisest keeldumise peale Andmekaitse

Inspektsioonile (AKI) vaide.

7. AKI jättis 29.09.2017 vaideotsusega nr 2.1-3/17/1637 vaide rahuldamata. AKI leidis, et

apteegiteenuse osutamiseks ruumide rendile andmine ei ole seotud PERH-i avalike ülesannete

täitmisega, sest seadusest, põhikirjast ega lepingutest ei tulene PERH-ile apteegiteenuse osuta-

mise kohustust. Samuti leidis AKI, et kuna apteegiteenuse osutamiseks ruumide rendile andmi-

seks ei ole PERH saanud riigilt eelarvelisi (rahalisi) vahendeid, siis ei ole PERH teabenõudes

soovitud teabe osas teabevaldjaks ning PERH-il pole kohustust AvTS alusel Surtur OÜ teabe-

nõuet täita.

8. Surtur OÜ esitas 28.08.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse PERH-i poolt Tallinn,

J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise konkursil tehtud otsuste tühistamiseks ning PERH-i

ja BENU Apteek Eesti OÜ (BENU) vahel üürilepingu tühisuse tuvastamiseks. Kaebaja selgitas,

et on saanud mitteametlikult teada, et konkursil tunnistati edukaks pakkumuseks BENU pak-

kumus ning PERH ja BENU sõlmisid millalgi augustis 2017 üürilepingu.

9. Tallinna Halduskohus andis 20.09.2017 kohtunõudega Surtur OÜ-le võimaluse esitada

omapoolne seisukoht selle kohta, kas ja millist avalikku ülesannet (sh milliste avaliku õiguse

normide alusel) täitis PERH konkursi läbiviimisega ning apteegiteenuse osutamise tellimisega,

st millest tulenevalt kaebaja leiab, et kaebuses kirjeldatud vaidluse lahendamine on halduskohtu

pädevuses.

10. Surtur OÜ esitas täiendava seisukoha 26.09.2017.

1) PERH on haiglavõrgu arengukavasse kantud haigla. PERH-i põhikirja ja teervishoiutee-

nuste korraldamise seaduse (TTKS) järgi on PERH üldiselt isikuks, kes täidab avalikke üle-

sandeid, st osutab tervishoiuteenuseid.

2) Vaatamata sellele, et PERH-il puudub apteegiteenuse osutamise kohustus, on apteegitee-

nus seotud ravimite kättesaadavusega ja seeläbi põhiseaduses sätestatud igaühe õigusega tervise

kaitsele. Seades konkursi tingimustes nõude, et üürnik peab hakkama ruumides osutama just ja

ainult apteegiteenust, täidab PERH kui riigi sihtasutus riigivaraseaduse (RVS) mõttes riigi põ-

hiseaduse § 13 lg-s 1 ja § 28 lg-s 1 sätestatud riigi ülesannet. Seega täidab PERH konkursi

läbiviimisega avalikku ülesannet.

3) Hoolimata sellest, kas PERH täidab äriruumide üürile andmisega avalikku ülesannet või

mitte, kuulub kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse põhjusel, et ruumide kasutusse and-

misega jaotatakse avalikku ressurssi. Riigivara kasutusse andmist reguleerib RVS. Avaliku res-

sursi kasutusse andmisest tõusetunud vaidluse lahendamise kuulumine halduskohtu pädevusse

ei saa sõltuda sellest, kas avalikku ressurssi annab kasutada riik otse või riigi sihtasutuse kaudu.

Järelikult seondub kaebus avalik-õigusliku vaidluse lahendamisega sõltumata sellest, et ruu-

mide kasutusse andjaks on riigi sihtasutus, st eraõiguslik juriidiline isik.

Kuigi ruumide kasutusse andmise konkurss ei ole hankemenetlus riigihangete seaduse (RHS)

mõttes, on põhjendatud kohaldada analoogiat RHS-ga. Seoses hankija määratlusega leidis Rii-

gikohus, et ainuüksi isiku õiguslikust vormist lähtuv tõlgendus ei ole hankija määratlemiseks

piisav. Sama põhimõte on asjakohane ka käesoleval juhul.

Ühtlasi on oluline, et ruumid asuvad PERH-i peamajas, kus on võimalik ravimeid müüa kõigile

PERH-i peamaja külastavatele isikutele. Ükski Tallinnas asuv hoone ei paku võrreldavaid või-

malusi apteegiteenuse osutamiseks, st ravimite müümiseks.

3-17-1784

3(4)

11. Tallinna Halduskohus kohustas 27.09.2017 määrusega PERH-i esitama esitama seisukoht

kaebuse menetlusse võtmise kohta koos asjassepuutuvate dokumentidega.

12. PERH palub 12.10.2017 vastuses jätta kaebaja kaebus menetlusse võtmata ning tagastada

see kaebajale.

1) Konkursi võitja poolt osutatav üldapteegi teenus ei ole seotud avalike ülesannete täitmisega

PERH-i poolt. PERH on avaliku võimu kandja vaid PERH-i poolt tervishoiuteenuste osutami-

sega seonduvates ülesannetes. PERH-ile kuuluvates ruumides üldapteegi teenuse osutamine ei

ole PERH-ile ühestki seadusest, haldusaktist ega lepingust tulenev kohustus. Samuti ei saa üld-

apteegi teenuse osutamist PERH-i ruumides käsitleda kui tervishoiuteenuse osutamist PERH-i

poolt. TTKS § 22 lg 3 annab PERH-ile õiguse (kuid ei pane kohustust) anda kinnisasi kasutusse

mistahes teenuse osutamiseks. Kuigi üldapteegiteenuse kättesaadavus on haigla külastajate hu-

vides, ei muuda ka avalik huvi üldapteegi teenuse osutamist PERH-ile kohustuslikuks avalikuks

ülesandeks. Kuna PERH-ile ei ole pandud kohustust osutada oma ruumides üldapteegiteenust,

ei ole konkursi tulemusena ruumide üürileandmine PERH-i poolt ka avaliku ülesande edasi

delegeerimine. Käesoleval juhul on üldapteegiteenuse osutamine konkursi tingimustes nimeta-

tud ruumides eraõigusliku isiku poolt vabatahtlikult pakutav teenus ning üldapteegi teenuse

osutaja täidab oma tsiviilõiguslikku lepingulist kohustust.

2) Kõnealuste ruumide kasutusse andmine ei ole avaliku ressursi jaotamine. Vastavad ruumid

on PERH-i kui eraõigusliku juriidilise isiku omandis olev vara. Kuigi PERH-i ainuasutaja on

riik ja PERH on riigi sihtasutus RVS mõttes, ei ole tegemist ka riigivara valitsemisega RVS

tähenduses. PERH ei kuulu RVS-s nimetatud riigivara valitsejate hulka. PERH kinnistu võõ-

randati riigi poolt PERH-ile otsustuskorras. Asutamiskorraldus annab küll riigile (Sotsiaalmi-

nisteeriumile) teatud õigused PERH tegevustes ja otsustes, kuid ei tähenda, et tegemist oleks

riigile kuuluva varaga (avaliku ressursiga) ning et riik teostab vara kasutamise üle jätkuvalt

kontrolli. Lisaks sellele, et ruumid on PERH-i kui eraõigusliku juriidilise isiku omandis olev

vara ja üüritav pind ei ole riigi- ega kohaliku omavalitsuse eelarveline vahend, ei pärine ka

konkursi võitja üüritulu ei riigi- ega kohaliku omavalitsuse eelarvest ning konkurssi puuduta-

vate ruumidega seonduvad mistahes (haldus)kulud katab PERH mitteriigieelarvelistest rahalis-

test vahenditest

3) Tegemist oli võlaõigusseaduse (VÕS) alusel korraldatud tsiviilõigusliku avaliku konkur-

siga, mitte avalik-õigusliku konkursiga. Konkursi tingimused ei ole eelhaldusakt haldusmenet-

luse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2 tähenduses ning konkursil tehtud otsused ei ole haldusaktid

HMS § 51 lg 1 tähenduses. Kuna konkursil tehtud otsused ei ole haldusaktid, ei ole otsuse alusel

kolmanda isikuga sõlmitud üürileping haldusakti alusel tehtud eraõiguslik tahteavaldus HKMS

§ 5 lg 2 tähenduses ning halduskohtul ei ole pädevust tuvastada selle tühisust.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust me-

netluskorda.

14. Kohus leiab, et PERH-i poolt J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise konkursi korral-

damisega ja selle raames/tulemusena lepingu sõlmimisega (BENU-ga) ei ole tekkinud avalik-

õiguslikku suhet, eelkõige kaebaja ja PERH-i vahel.

PERH ei täitnud talle kuuluvate J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise konkursi korralda-

misega avalikku ülesannet. Vastavat järeldust ei muuda asjaolu, et konkursi tingimuseks oli

3-17-1784

4(4)

üürniku kohustus kasutada ruume sihtotstarbeliselt üldapteegiteenuse osutamiseks. PERH-il

puudub kohustus üldapteegiteenuse osutamiseks ning üldapteegiteenust ka ei hakka nimetatud

ruumides osutuma PERH. Seejuures võimaldab TTKS § 22 lg 3 haiglal tegeleda tervishoiutee-

nuse osutamise kõrval mh kinnisasja kasutusse andmisega patsiendi mugavuse või paranemise

kiirendamise eesmärgil (vt ka TTKS § 22 lg 3 muutmise seaduse eelnõu seletuskiri1). J. Sütiste

tee 19 äriruumide sihtotstarbelist üürileandmist tulebki lugeda haigla selliseks lubatud kõrval-

tegevuseks, mis ei ole tervishoiuteenuse osutamine ega muu avaliku ülesande täitmine.

J. Sütiste tee 19 kinnistu on PERH-i kui eraõigusliku juriidilise isiku omandis. Tegemist ei ole

seega riigivaraga RVS § 1 lg 3 tähenduses. Samuti ei ole tegemist riigivara valitsemisega RVS

§ 1 lg 2 (koostoimes § 4 lg-ga 2) tähenduses. Eeltoodud järelduse ei muuda kohtu hinnangul

asjaolu, et PERH-i puhul on tegemist riigi sihtasutusega RVS § 3 lg 1 p 8 tähenduses. Sihtasu-

tuse omandis olevat vara ei saa käsitada riigivarana (või vara omamist riigivara valitsemisena)

ainuüksi seetõttu, et sihtasutus on asutatud riigi poolt ja sihtasutuse vara on antud sihtasutuse

omandisse riigi poolt. Apteegiteenuse osutamiseks ruumide rendile andmiseks ei ole PERH

saanud teadaolevalt riigilt eelarvelisi (rahalisi) vahendeid ning ka saadav üüritulu ei pärine riigi-

ega kohaliku omavalitsuse eelarvest. Seega ei ole kõnealuste ruumide kasutusse andmise puhul

tegemist avaliku ressursi jaotamisega.

Konkursi korraldamine on võimalik mh tsiviilõiguslikus suhtes (VÕS 49. pt 2. jagu), seega ei

saa avalik-õiguslikku suhet järeldada ka konkursi korraldamise faktist.

15. Eeltoodust tulenevalt puudub halduskohtul pädevus vaidlust lahendada ja kaebus tuleb

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebajale läbivaatamatult tagastada.

16. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kae-

buse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

17. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebus kuulub

tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0246ee4e-b770-483e-ae91-ba3ec255797a