3-16-2292/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. november 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2292

Haldusasi

XXXX

kaebus

Tartu

Vangla

vastu

individuaalse

täitmiskava

osalise

tühistamise

nõudes

(ohutaset

puudutavas osas) ning Tartu Vangla kohustamiseks

alandada kaebaja ohutaset ja võimaldada VangS § 22

viidatud soodustuse kohaldamise läbi õpingute jätkamist

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXXX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – XXXX

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata korduv taotlust sisaldav avaldus kohtuistungil osalemiseks.

2. Tagastada läbivaatamatult XXXX 4. oktoobril 2017. a esitatud nõue kaebaja

12. mail 2017. a kinnitatud individuaalse täitmiskava ja riskihindamise kehtetuks

tunnistamiseks.

3. Mitte võtta asja juurde 12. mail 2017. a kinnitatud XXXX individuaalset täitmiskava ja

tagastada see vastustajale.

4. Mitte võtta asja juurde XXXX 29. septembri 2015. a selgitustaotlust nr 2-3/4183-1 ning

vastustaja 16. oktoobri 2015. a vastust nr 2-3/4183-2 ning tagastada need kaebajale.

5. Jätta rahuldamata XXXX taotlus kaebuses nimetatud täiendavate tõendite kogumiseks.

6. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Tühistada Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsus osas, millega halduskohus jättis

rahuldamata XXXX kaebuse individuaalse täitmiskava osaliseks tühistamiseks ja Tartu

Vangla kohustamiseks alandada kaebaja ohutaset. Jätta kaebus nendes nõuetes läbi

vaatamata.

8. Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsus muutmata.

9. Jätta XXXX apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 4. detsember 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXX esitas 3. oktoobril 2016 Tartu Vanglale taotluse, milles soovib vangistusseaduse

(VangS) § 22 lg-s 2 sätestatud soodustuse kohaldamist ja võimaldada tal liikuda järelevalveta

väljaspool vangla territooriumi seoses õppimisega. Tartu Vangla jättis 12. oktoobri 2016. a

otsusega nr 6-24/8443-2 XXXX taotluse toimingu sooritamiseks (soodustuse kohaldamiseks)

rahuldamata.

2. XXXX esitas 17. oktoobril 2016 Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla 12. oktoobri 2016. a

otsusele nr 6-24/8443-2, milles taotleb soodustuse kohaldamist ja pooleliolevate õpingute

jätkamist Tallinna Majanduskoolis ning uue riskihindamise läbiviimist. Tartu Vangla jättis

8. novembri 2016. a vaideotsusega nr 1-11/696-2 XXXX vaide rahuldamata.

3. XXXX esitas 14. novembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla 8.

novembri 2016 vaideotsuse nr 1-11/696-2 tühistamist, vangla kohustamist võimaldada kaebajal

jätkata pooleliolevaid õpinguid ning sellest lähtuvalt kohustada vanglat muutma riskihindamist.

4. Tartu Halduskohus jättis 15. detsembri 2016. a määrusega XXXX kaebuse käiguta, paludes

kaebajal täpsustada kaebuse eesmärgi saavutamiseks kohtule esitatavaid nõudeid. Kohus leidis, et

kaebajal tuleks oma eesmärgi saavutamiseks esitada enda individuaalse täitmiskava (ITK) osalise

(ohutaset puudutavas osas) tühistamise nõue, ohutaseme alandamiseks kohustamise nõue ning

vangla kohustamise nõue võimaldada VangS §-s 22 viidatud soodustuse kohaldamise läbi

õpingute jätkamist. Lisaks võib taotleda vaideotsuse tühistamist, nagu kaebaja on teinud.

5. Kaebaja esitas 20. detsembril 2016 puuduste kõrvaldamise taotluse ja esitas lisaks vastavalt

halduskohtu määrusele nõuded ITK osaliseks tühistamiseks ohutaset puudutavas osas,

riskihindamises ohutaseme alandamiseks kohustamiseks ning õpingute jätkamise võimaldamise

kohustamiseks.

6. Tartu vangla palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata.

7. Tartu Halduskohus jättis 8. veebruari 2017. a määrusega rahuldamata XXXX taotluse

kohtuistungi korraldamiseks, otsustas kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses ning kohustas

vastustajat esitama täiendavaid dokumente.

8. XXXX esitas 20. märtsil 2017 täiendavad seisukohad vastustaja vastusele, milles ei nõustu

vastuses esitatud seisukohtadega ning märgib, et 15. aprillil 2016 kinnitatud ITK koostamisel pole

arvestatud kaebaja seisukohtadega, mistõttu kaebaja ei ole ITK-ga nõustunud ega seda

allkirjastanud.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

9. Tartu Halduskohus jättis 28. aprilli 2017. a otsusega XXXX kaebuse rahuldamata (resolutsiooni

p 2), jättis rahuldamata XXXX taotluse kaebuses loetletud dokumentide väljanõudmiseks

(resolutsiooni

p

1)

ning

jättis

menetluskulud

poolte

endi

kanda

(resolutsiooni

p 3).

9.1. Kohus on erinevalt vastustajast seisukohal, et 15. aprillil 2016 kinnitatud ITK-d saab

vaidlustada osalise tühistamise nõudes (ohutaset puudutavas osas) ning see on haldusakt. Isegi kui

ITK on muutunud kehtetuks (möödub selle täitmisperiood), jääb see alles isiku toimikusse, kus ta

kajastab ja iseloomustab kinnipeetava olemust, mistõttu võib see hilisemalt ohustada kinnipeetava

õigusi ning seetõttu on mõistlik sisuliselt kaebus läbi vaadata ja pidada kaebust lubatavaks.

9.2. Kaebaja eesmärk on minna õppima Tallinna Majanduskooli ning takistuseks on see, et

kaebajat on hinnatud kõrgohtlikuks. Kinnipeetava ohtlikkuse taseme määratlemine on väga suure

kaalutlusruumiga otsustus, mille kontrollimisel saab halduskohus piirduda vaid sellega, et järgib,

kas haldusorgan on kinni pidanud kaalutlemisel õigusnormidest. Kuivõrd nii ohutaseme

määramisel kui ka soodustuse kohaldamisel on tegemist kaalutlusotsusega ja kehtivast õigustest

ei tulene kohustust käituda kaebaja soovitud viisil, siis ei saa halduskohus kohustada Tartu Vanglat

alandama kaebaja ohutaset ega võimaldada soodustuse kohaldamist (edasiõppimist koolis).

9.4. Vangla toimingud kaebaja riskihindamisprotsessi läbiviimisel on õiguspärased.

Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendit ei ole rikutud.

Juhendist tulenevalt tuleb lähtuda kas kaasata isikut riskihindamise menetlusse või mitte ning

kohus ei saa siin omapoolset hinnangut anda ega öelda ka seda, kas isik on kõrgohtlik või mitte.

Vangla selgitused ja põhjendused ohutaseme otsuse kriteeriumitest on asjakohased.

Riskihindamise analüüsi tehes ei saa võrdselt anda kõigile kinnipeetavatele ühesugust ohtlikkuse

astet. Kõikide kinnipeetavate suhtes tuleb eraldi läbi viia menetlus ja teha otsustus lähtudes igat

isikut eraldi puudutavatest materjalidest.

9.7. Kaebaja on taotlenud iseseisvalt tühistada vastustaja üksikuid lauseid riskihindamises, mis

kohtu arvates ei ole halduskohtumenetluses lubatavad nõuded, kuna ametnike üksikute lausete

tühistamine terviklikus haldusaktis ei ole lubatav.

10. XXXX esitas 8. mail 2017 Tartu Halduskohtule taotluse kaebusest ja sellele lisatud

dokumentidest koopia väljastamiseks. Tartu Halduskohus jättis 22. mai 2017. a määrusega

taotluse rahuldamata. XXXX esitas 24. mail 2017 täiendava soovi kaebusest ja kaebuse

täiendusest koopia saamiseks, mille Tartu Halduskohus jättis 25. mai 2017 vastusega

rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

11. XXXX esitas 28. mail 2017 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb

Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus

rahuldada. Apellant vaidlustab halduskohtu otsust nii osas, millega halduskohus jättis

rahuldamata kaebaja taotluse dokumentide väljanõudmiseks kui osas, millega jäeti kaebus

rahuldamata.

11.1. Kaebaja leiab, et vangla eelistab narkosektorite kinnipeetavaid teistele kinnipeetavatele

(s.h. kaebajale), alandades esimeste puhul pärast ITK täitmist koheselt nende ohutaset. Kaebaja

sõnul on suurema korduvkuritegude protsendiga just narkomaanid ja vargad ning taotleb

ringkonnakohtult vastustajalt sellekohase kinnituse väljanõudmist. Riskihindamisest ja

iseloomustusest ei selgu, millele tuginedes ollakse järeldusel, et ohutaset ei võiks kaebaja puhul

alandada.

11.2. Kaebaja juhib tähelepanu inspektor-kontaktisiku õigusvastasele käitumisele, kes on

XXXXle koostanud uue riskide hindamise ja ITK. Kaebaja nendega ei nõustu, kuna need on

koostatud ebaprofessionaalse inspektor-kontaktisiku poolt ilma kaebaja osalemiseta ning on

seega ebaseaduslikud.

11.3. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt kohtul puudub õigus asuda haldusorgani

asemele ja teostada kaalutlust. Kaebaja ei nõustu, et läbiviidud riskihindamise protsess on

õiguspärane, kuna selle läbiviimisel ei ole lähtutud M. Grünbergi õpikus „Kriminogeensete

riskide hindamine“ põhimõtetest ja metoodikast. Vangla on tahtlikult eiranud faktipõhiseid

näitajaid. Halduskohus jättis ebaõigesti rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate dokumentide

väljanõudmiseks, mis oleksid tõendanud riskihindamise läbiviimise õigusvastasust.

11.4. Kaebaja leiab, et võrreldes teiste kinnipeetavate samasuguste näitajatega on tema näitajad

paremad ning teda on põhjendamatult hinnatud ohtlikumaks kui teisi. Kaebajal on olemas

ohtlikkust vähendavad tegurid: olukorra tõsiduse mõistmine, kahetsus ja varane süü

tunnistamine.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et riskihindamises üksikute lausete tühistamise nõue

ei ole halduskohtumenetluses lubatav. Kaebaja tugineb isikuandmete kaitse seadusele ja

varasemale Andmekaitse Inspektsiooni kinnitusele, et kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete

töötlemisel rikutakse tema õigusi, on isikul õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu

poole.

11.5. Halduskohus on takistanud apellatsiooni esitamisel kaebajat oma õiguste realiseerimisel,

jättes pärast vaidlustatud otsuse tegemist rahuldamata kaebaja taotlused tema poolt soovitud

dokumentidest koopiate saamiseks ning kaebaja palub ringkonnakohtul tuvastada halduskohtu

niisuguse tegevuse õigusvastasus ja teha ettekirjutus koopiate väljastamiseks.

Lisaks

eelnevale

taotleb

kaebaja

apellatsioonkaebuse

lahendamist

kohtuistungil,

apellatsioonkaebusest

ja

selle

lisadest

koopiate

väljastamist

ning

menetlusabi

apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

12. Tartu Ringkonnakohus jättis 6. juuni 2017. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamata ja andis täiendava tähtaja riigilõivu, 15 euro tasumiseks. Lisaks jättis

ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse apellatsioonkaebusest koopia väljastamiseks ning

tagastas kaebajale apellatsioonkaebuse lisadena esitatud dokumendid. Tartu Ringkonnakohus

võttis 9. juuni 2017. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse pärast riigilõivu tasumist

menetlusse ja kohustas vastustajat sellele vastama.

13. Vastustaja Tartu Vangla palub 30. juuni 2017 vastuses apellatsioonkaebusele jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Vastustaja esitab apellandile vastanduvad seisukohad väidete osas, milles XXXX

apellatsioonkaebuse kohaselt halduskohtu otsusega ei nõustu ning leiab, et ükski

apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadest ei ole aluseks halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsuse

tühistamisele. Vastustaja esitab täiendava tõendina 12. mail 2017 kinnitatud XXXX ITK, mille

aluseks oleva riskihindamise koostamiseks on apellandiga toimunud vestlus. Tartu

Ringkonnakohus jättis 25. septembri 2017. a määrusega rahuldamata XXXX taotluse

haldusasjas kohtuistungi korraldamiseks ja määras asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

Lisaks teavitas ringkonnakohus menetlusosalisi täiendavate menetlusdokumentide esitamise

tähtaegadest ja asja läbivaatavast kohtukoosseisust.

14. XXXX esitas 4. oktoobril 2017 vastuväited ja seisukohad vastustaja 30. juuni 2017

vastusele koos erinevate taotlustega ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et XXXX apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid Tartu

Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsus tuleb osaliselt tühistada ja jätta kaebus osaliselt läbi

vaatamata. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha apellatsioonkaebuses esitatud taotluste ja

kohtu tegevusega seotud vastuväidete osas (I), seejärel hindab kaebuse lubatavust ja lahendab

apellatsioonkaebuse (II).

I

Istungitaotlus

16. XXXX esitas 4. oktoobril 2017. a Tartu Ringkonnakohtule taotluse kohtuistungil

osalemiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis eelnevalt 25. septembri 2017. a määrusega XXXX

poolt apellatsioonkaebuses esitatud taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Tartu

Ringkonnakohtu määrus ei olnud edasikaevatav. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi

vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes

samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui halduskohtumenetluse

seadustik ei näe ette teisiti. Apellant ei ole teistkordses taotluses kohtuistungil osalemiseks

esitanud asjaolusid, mis võiksid tingida ringkonnakohtu 25. augusti 2017. a määruse

resolutsiooni p-s 1 vastu võetud otsuse muutmist ja haldusasjas istungi korraldamist, mistõttu

jätab ringkonnakohus taotlust sisaldava korduva avalduse läbi vaatamata.

Kaebuse täiendamine uue nõudega

17. XXXX on 4. oktoobril 2017. a esitatud seisukohtades taotlenud ringkonnakohtult

12. mai 2017 ITK ja selle aluseks oleva riskide hindamise kehtetuks tunnistamist. Halduskohtus

on kaebaja esitanud nõude 15. aprillil 2016 kinnitatud ITK osalise tühistamise nõudes ohutaset

puudutavas osas. Ringkonnakohus leiab, et kaebajale 2017. aastal koostatud riskide hindamise ja

ITK kehtetuks tunnistamise täiendav nõue ei ole HKMS § 182 lg 3 kohaselt lubatav ja see tuleb

tagastada läbivaatamatult. Halduskohtus ei ole nimetatud nõuet esitatud ning ringkonnakohus ei

saa seda menetleda, kuna vastasel juhul poleks tagatud kolmeastmelise kohtusüsteemi toimimine.

Täiendavate tõendite esitamine

18. Tartu Vangla on koos vastusega apellatsioonkaebusele esitanud XXXX 12. mail 2017. a

kinnitatud ITK. Tegemist ei ole tõendiga, milles sisalduks teave asja lahendamisel oluliste

asjaolude kohta. Seetõttu ringkonnakohus tõendit asja juurde ei võta.

19. XXXX on koos 4. oktoobri 2017. a. vastuväitega esitanud enda 29. septembri 2015. a

selgitustaotluse nr 2-3/4183-1 ning vastustaja 16. oktoobri 2015. a vastuse nr 2-3/4183-2, millega

soovib juhtida kohtu tähelepanu, et vangla on oma vastuses kaebaja selgitustaotlusele tuginenud

M. Grünbergi õpikus esitatud seisukohale. Ka nimetatud tõend ei ole asjakohane ja tuleb

kaebajale tagastada.

Tõendite kogumise taotlused:

20. 4. oktoobril 2017 esitatud vastuväites taotleb apellant, et ringkonnakohus nõuaks vastustajalt

välja kaebuse p-s 16 nimetatud tõendid, mida halduskohus ei nõustunud koguma (Tartu

Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsuse resolutsiooni p 1) või annaks nimetatud tõenditele

vähemalt hinnangu. Kaebuses on palutud välja nõuda kaebaja 17. oktoobri 2016. a

vaides nr 1-11/696-1 nimetatud 110 dokumenti, kõik kaebaja kohta vangistuse jooksul koostatud

riskihindamised ning Viru Vangla 17.11.2010. a iseloomustus, mis koostati elektroonilise

järelevalvega vabanemiseks. 4. oktoobri 2017 esitatud vastuväites taotleb apellant, et

ringkonnakohus nõuaks vastustajalt välja 19. aprillil 2017 riskihindamise käigus läbi viidud

intervjuu protokolli (tõendamaks, kas kaebajaga on intervjuu läbi viidud). Kaebaja sõnul on

suurema korduvkuritegude protsendiga just narkomaanid ja vargad ning taotleb ringkonnakohtult

vastustajalt sellekohase kinnituse väljanõudmist. Käesolevas haldusasjas on vaidluse all

kaebajale soodustuse andmisest keeldumise õiguspärasus. Kaebaja taotletud täiendavad tõendid

ei oma puutumust vaidluse esemega. Seetõttu puudub vajadus neid välja nõuda ning võtta

haldusasja toimikusse. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse

tõendite kogumiseks ja asja juurde võtmiseks.

Vastuväide kohtu tegevusele

21. XXXX taotleb apellatsioonkaebuses, et ringkonnakohus tuvastaks halduskohtu tegevuse

õigusvastasuse kaebajale haldusasja materjalidest koopiate mitteväljastamisel ning teeks

ettekirjutuse kaebaja soovitud koopiate väljastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on

apellatsioonkaebuse esitamine võimalik ka vaid halduskohtu otsusele tuginedes, mida apellant

käesolevalt on tähtaegselt teinud. Halduskohtu otsustus koopiate väljastamisest keeldumise kohta

ei ole aga edasikaebe korras iseseisvalt vaidlustatav.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajale käesolevas asjas kätte toimetatud kõik kohtu

poolt koostatud dokumendid ja vastustaja antud vastused koos lisadega. Kaebaja on soovinud

koopiaid lisaks enda koostatud dokumentidest märkides, et vajab neid apellatsioonkaebuse

esitamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud

vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse

dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik

teha sellest omale ärakiri (KRHKo 27. oktoober 2016, nr 3-3-1-59-16, p 13). Käesolevas asjas ei

nähtu ringkonnakohtule, et koopiate väljastamata jätmine oleks kaebajal takistanud

apellatsioonkaebuse

koostamist

ja

esitamist

või

muul

viis

õiguste

kaitset

apellatsioonimenetluses.

II

22. XXXX hiljem kohtu selgitusele tuginedes täiendatud kaebuse nõueteks on individuaalse

täitmiskava osalise tühistamine ning Tartu Vangla kohustamine alandada kaebaja ohutaset ja

võimaldada õpingute jätkamist kohaldades VangS § 22 nimetatud soodustust.

23. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub nii halduskohtule esitatud kaebusest kui ka XXXX

3. oktoobril 2016 Tartu Vanglale esitatud taotlusest (I kd, tl 65), Tartu Vangla

12. oktoobri 2016. a vastusest taotlusele (I kd, tl 66) ja XXXX 17. oktoobril 2016 esitatud

vaidest, et kaebaja eesmärgiks on, et vastustaja lubaks kaebajal seoses õppimisega liikuda

järelevalveta väljaspool vangla territooriumi. Sellesisulise taotluse kaebaja esitaski vastustajale

3. oktoobril 2016. Taotluses ei sisaldunud aga nõue alandada ohuhinnangut kaebajale ega muuta

ITK-d või see osaliselt tühistada. Viimati nimetatud taotlused esitas kaebaja 17. oktoobri 2016. a

vaides, seostades nõude vaide lehekülgedel neli kuni kaheksa (I kd, tl 69p-71) loetletud taotluste

ja vastustega neile (kokku 110 dokumenti). Loetelus toodutest ajaliselt hiliseim vastus, mis

eelnes kaebaja 3. oktoobri 2016. a taotlusele ja selle lahendamisele, on antud 18. juulil 2016.

Vaide lahendamisel leidis vastustaja, et puudub alus kaebaja varasemate taotluste ja neile antud

vastustes käsitletud küsimuste sisuliseks läbivaatamiseks, kuna vaie on selles osas esitatud pärast

haldusmenetluse seaduse §-s 75 nimetatud 30-päevase tähtaja möödumist. Samuti leidis

vastustaja, et puudub mõjuv põhjus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.

Seega on Tartu Vangla vaidemenetluses läbi vaadanud üksnes kaebaja taotluse võimaldada talle

VangS § 22 lg 1 p-s 2 sätestatud soodustus.

24. Tulenevalt VangS § 11 lg-st 5 on kinnipeetaval õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse

vangla haldusakti või toimingu vaidlustamiseks pärast vaidemenetluse läbimist. Sellist õigust ei

ole aga juhul, kui vaie on jäänud sisuliselt läbi vaatamata vaide puuduse tõttu, mida kinnipeetav

ei ole tähtaegselt kõrvaldanud (VangS § 11 lg 8). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

VangS § 11 lg-t 8 mõista selliselt, et halduskohtule kaebuse esitamise õigust ei ole ka juhul, kui

vaide läbi vaatamata jätmise tingis sellise iseloomuga puudus, mida ei olnud võimalik kõrvaldada

ja kinnipeetavale seega ei antud tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. XXXX ei ole

vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses seoses kaebuse muutmisega selgitanud, miks ta

vangla toiminguid vaidega varem ei vaidlustanud. Ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mis

oleks takistanud XXXXl vaide esitamist HMS §-s 75 nimetatud tähtaja jooksul. Seetõttu on

ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Vangla on põhjendatult osaliselt vaide tagastanud. Vastavalt

ei ole kaebaja selles osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud vaides esineva puuduse

tõttu, mida ei olnud võimalik kõrvaldada.

Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ei ole XXXX kaebus ITK osalise tühistamise ja ohutaseme

langetamiseks kohustamise nõudes lubatav ja halduskohus pidanuks kaebuse nendes nõuetes

tagastama tulenevalt HKMS § 121 lg 1 p-st 4.

Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus kaebuse nendes nõuetes läbi vaatamata vastavalt

HKMS § 185 lg-le 1 ja § 151 lg 1 p-le 1, kuna kaebuse tagastamise imperatiivne alus on ilmnenud

pärast kaebuse menetlusse võtmist.

25. Ringkonnakohus

märgib

siinjuures,

et

nõustub

halduskohtu

seisukohaga,

et

halduskohtumenetluses ei ole lubatav riskihindamise kokkuvõttes esitatud üksikute lausete või

seisukohtade tühistamise nõue. Kaebeõigus halduskohtumenetluses tuleneb isiku subjektiivsete

õiguste rikkumisest (HKMS § 44 lg 1). Kuna üksikutel lausetel reeglina ei saa olla mõju kaebaja

õigustele, siis ei ole lubatav nende vaidlustamine näiteks tühistamisnõudega.

Käesolevas asjas ei ole halduskohus kaebaja sellekohast nõuet menetlusse võtnud. Seetõttu ei

käsita ka ringkonnakohus kaebaja seisukohta kaebuse iseseisva nõudena ega võta selle nõude

osas seisukohta otsuse resolutsioonis. Nõude lubamatuse tõttu ei suuna ringkonnakohus XXXXt

ka kaebust muutma.

26. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et kaebaja eesmärgi saavutamiseks ei olnud

vajalik ITK osalise tühistamise ja ohutaseme langetamiseks kohustamise nõude esitamine

käesolevas asjas.

27. Vastavalt VangS § 16 lg-le 1 kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva

vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava. Sätte

kohaselt ei ole kinnipeetava ohutase täitmiskava osaks. Täitmiskavaga ei kinnitata ega kehtestata

kinnipeetava ohuhinnangut. VangS § 16 lg 5 alusel justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21

„Kinnipeetava

individuaalse

täitmiskava

koostamise

ja

rakendamise

juhend“

(määrus nr 21) § 1 lg 1 järgi on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse

kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide

vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Kohtupraktikas ongi ITK-d käsitatud

programmilise dokumendina, mis ei loo kinnipeetavale õigusi ega pane kohustusi, s.t ei ole

haldusakt. ITK-l võib siiski olla haldusakti tunnused konkreetsete küsimuste osas, milles kehtiv

õigus näeb ette ITK õigusi või kohustusi loova toime.

28. Tulenevalt VangS § 16 lg 1 p-st 5 märgitakse ITK-s kinnipeetavale kohaldatavad

soodustused. Sättest ei tulene aga, et soodustuse kohaldamine ise otsustataks ITK kehtestamisel.

VangS § 22 lg-te 1 ja 2 järgi kohaldatakse soodustusi vanglateenistuse ametniku otsusel

kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on

piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas

tehtud ettekirjutusi. Käesoleval juhul ongi kaebaja esitanud vastustajale taotluse soodustuse

saamiseks ja vangla on taotluse sisuliselt lahendanud ilma ITK muutmise menetluse alustamist

kaalumata.

29. 12. oktoobri 2016. a vastuses taotlusele ja eriti 8. novembri 2016. a vaideotsuses on Tartu

Vangla selgitanud, miks ta ei pea võimalikuks taotletud soodustuse kohaldamist kaebaja suhtes.

Seejuures on vastustaja arvesse võtnud kaebaja toime pandud kuritegude iseloomu ja korduvust,

kaebaja käitumist vabaduses pärast vanglast tingimisi vabanemist, kaebaja haridust, vangistuse

ajal ja vangistuse perioodide vahepeal täiendava hariduse omandamist kaebaja poolt ja selle mõju

kaebaja kuritegelikule käitumisele, soodustuse võimalikku mõju vangistuse täideviimise

eesmärkide saavutamisele ja kaasnevat ohtu ühiskonnale ning kaebaja riskihinnangut.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et sellega on Tartu Vangla kaebajale

soodustuse andmisest keeldumisel arvestanud VangS § 22 lg-s 2 nimetatud asjaoludega ning

muude oluliste asjaoludega. Vastustaja ei ole lähtunud lubamatutest kaalutlustest ega jätnud

arvestamata soodustuse andmisel tähtsust omavate asjaoludega ega ületanud kaalutluse piire.

Kaalutlusotsuse kontrollimise ei ole kohtul pädevust hinnata otsuse otstarbekust.

Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ja vastavalt

HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid.

30. Vastavalt määruse nr 21 § 2 lg-le 1 koosneb täitmiskava koostamise protsess kinnipeetava

kriminogeensete riskide hindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning

kinnipeetavale tutvustamisest. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise

tulemused. (määruse nr 21 § 3 lg 1). Inspektor-kontaktisik koostab täitmiskava kinnipeetava

riskihindamise tulemuste ja muu kinnipeetavat puudutava materjali või teabe alusel

(määrus nr 21 § 5 lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul ilmneb viidatud sätetes koostoimes VangS § 16 lg-ga 1, et kaebaja

kriminogeensete riskide hindamine ja selle tulemusel saadud hinnang ei ole täitmiskava osa, vaid

täitmiskava üksnes kajastab riskihindamise tulemust. Riskihinnang on aluseks täitmiskava

koostamisele, eelnedes seega ajaliselt täitmiskavale. Kehtivast õigusest ei tulene, et riskihinnang

saab õigusjõu täitmiskava kinnitamisega või, et ITK-l oleks riskihindamise tulemuse osas üldiselt

haldusakti tunnused. Kaebaja taotluse lahendamisel oli vanglal õigus kaebajast lähtuvaid riske

uuesti hinnata ja asuda sealjuures varasemast erinevale seisukohale kaebaja ohutaseme kohta.

Sel juhul tulnuks vastustajale muutunud riskihinnangu tõttu kaaluda kaebajale koostatud ITK

muutmist, mitte vastupidi, s.t ITK muutmine ei olnud vajalik kaebajast lähtuva riski hindamiseks

soodustuse saamise taotluse lahendamisel. Teisalt tähendab eelnev, et juhul kui haldusotsustuse

tegemisel vastustaja tugineb kinnipeetavale antud riskihinnangule, siis tuleb seda konkreetse

otsustuse tegemisel sisuliselt põhjendada. Piisav ei ole viite tegemine ITK kajastatud

riskihindamise tulemusele. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel ongi vastustaja eelkõige

vaideotsuses põhjendanud kaebajale antud riskihinnangut ning selgitanud muu hulgas, miks ta ei

pea põhjendatuks kaaluda hinnangu muutmist.

31. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsus tuleb tühistada osas, millega halduskohus jättis

rahuldamata XXXX nõuded ITK osaliseks tühistamiseks ja ohutaseme langetamiseks

kohustamiseks ja jätta kaebus nendes nõuetes läbi vaatamata. Ülejäänud osas jääb halduskohtu

otsus muutmata.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu

tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 apellatsioonimenetluse kulusid vastustaja kasuks välja ei

mõisteta. Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/