3-17-1514/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1514

Haldusasi

Nelja

Energia

AS

kaebus

Eesti

Energia

AS

kohustamiseks

väljastada

20.04.2017

teabenõude

punktides 1 ja 3 nõutud teave ja Andmekaitse

Inspektsiooni 21.06.2017 vaideotsuse nr 2.1-3/17/1036

resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Nelja Energia AS, volitatud esindaja

vandeadvokaat Allar Jõks

Vastustaja I – Eesti Energia Aktsiaselts, volitatud

esindajad Alan Paas ja Liis Pilbas

Vastustaja II – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud

esindaja Raavo Palu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.12.2017 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nelja Energia AS arendab, käitab ja omab tuuleenergiaprojekte Balti riikides, sh Eestis,

konkureerides ühtlasi elektri ning taastuvenergia tootmisel ja müümisel Eesti Energia

Aktsiaseltsiga (Eesti Energia).

2(9)

2. Eesti Energia kavatses rajada Tootsi ammendunud turbamaardla alale – Tootsi kinnistule

(uus kinnistu nr 5730650) –, Baltikumi suurima tuulepargi. Kaevatud on augud tuulikute

vundamentide jaoks, püstitatud tuule mõõtmise mastid, saadud ehitusload tuulikute

rajamiseks. Tootsi kinnistu kuulub Eesti riigile.

3. Vabariigi Valitsus otsustas oma 09.12.2016 korraldusega nr 404 „Eesti Energia

Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“ suurendada Eesti Energia

aktsiakapitali ning anda Tootsi kinnistu üle Eesti Energiale mitterahalise sissemaksena. Teised

taastuvenergia tootjad vaidlustasid korralduse halduskohtus (haldusasi nr 3-16-2635).

Vabariigi Valitsus tunnistas viidatud korralduse kehtetuks oma 28.04.2017 korraldusega nr

129 „Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2016. a korralduse nr 404 „Eesti Energia Aktsiaseltsi

aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“ kehtetuks tunnistamine“. Ühtlasi lubas

Vabariigi Valitsus Tootsi kinnistu võõrandamiseks korraldada avaliku enampakkumise.

4. Nelja Energia AS esitas Eesti Energiale 20.04.2017 teabenõude, soovides muu hulgas Eesti

Energia ja Elering AS vahel 30.12.2016 sõlmitud liitumislepingu koopiat Tootsi tuulepargi

võrguga liitmiseks ning koopiaid kuludokumentidest, mis kajastavad Eesti Energia kantud

kulutusi ja nende suurust seoses Tootsi tuulepargi arendamisega. Teabenõude kohaselt on

teave vajalik, et valmistada ette osalemist enampakkumisel.

5. Eesti Energia keeldus 27.04.2017 vastuses nr KA-TAG-1/218-2 küsitud informatsiooni

väljastamisest, leides, et küsitud teave ei puuduta kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi,

hindu ega nende muudatusi ehk teavet, mille suhtes oleks Eesti Energia avaliku teabe seaduse

(AvTS) § 5 lg 2 ja § 5 lg 3 p 1 alusel teabevaldajaks. Vastuse kohaselt ei ole teabenõude ükski

punkt seotud toetusena antud vahendite kasutamisega.

6. Nelja Energia AS esitas Eesti Energia keeldumise peale Andmekaitse Inspektsioonile

(AKI) vaide, mille AKI jättis 21.06.2017 vaideotsusega nr 2.1-3/17-1036 rahuldamata.

7. Tallinna Halduskohtusse saabus 20.07.2017 Nelja Energia AS kaebus Eesti Energia

kohustamiseks väljastada 20.04.2017 teabenõude punktides 1 ja 3 küsitud teave ning AKI

21.06.2017 vaideotsuse nr 2.1-3/17/1036 resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks.

8. Kohus võttis kaebuse 16.08.2017 määrusega menetlusse, tunnistades vastustajateks Eesti

Energia ja AKI.

9. Pärast vastustajatelt vastuse saamist otsustas kohus 26.09.2017 määruses vaadata

haldusasja läbi kirjalikus menetluses

POOLTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja leiab, et kuna Eesti Energia täidab avalikke ülesandeid, on ta küsitud teabe osas

teabevaldajaks.

10.1. Eesti Energia on teabevaldaja teabe osas, mis puudutab avalike ülesannete täitmist

ning avalike vahendite kasutamist. Avaliku ülesande täitmisega on tegemist juhul, kui

eraõiguslikule isikule on õigusakti või lepinguga pandud kohustus osutada teenust, mille

toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppastmes riik või muu avalik õiguslik isik. Avalik

võim on Eesti Energiale pannud kohustuse osutada avalikku teenust – elektri varustuskindluse

tagamine –, mille eest vastutab lõppastmes riik. Avaliku teenuse osutamist kinnitavad

järgmised asjaolud:

1) Rahandusministeerium on kinnitanud Eesti Energia üldkoosoleku, s.o riigi poolt seatud

ootused ehk ülesanded, mille kohaselt omab riik Eesti Energias osalust muu hulgas põhjusel,

et Eesti Energia tagab elektritootjana elektri varustuskindluse. Elektri varustuskindluse

tagamine on hõlmatud energiajulgeoleku tagamise ülesandega, mille eest vastutab riik.

3(9)

Riigikohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-2-1-71-14 märkinud, et energiajulgeoleku

tagamise eesmärk tuleneb vahetult põhiseadusest. Põhiseaduseski sätestatud Eesti iseseisvust

ja sõltumatust tagab muu hulgas võimalus toota elektrienergiat Eestis erinevatest allikatest,

sest elektrienergia on nüüdisaegse riigi- ja ühiskonnaelu toimimiseks vältimatult vajalik (p

103).

2) Majandus- ja taristuminister rõhutas energiamajanduse arengukava tutvustamisel, et riigi

tähtsaim ülesanne energeetikas on tagada tarbijate energiaga varustamise kindlus ja

energiajulgeolek.

3) Riik on pannud Eesti Energiale kohustuse osutada elutähtsat teenust. Elektrituruseaduse

(ELTS) § 211 p 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutajaks (ETO) tootja, kelle elektrijaama

netovõimsus on suurem kui 200 MW. Eesti Energia elektri tootmisvõimsused on oluliselt

suuremad kui 200 MW.

10.2. Eesti Energia ei vabane teabevaldaja staatusest põhjusel, et elektritootmise varad

kuuluvad tema tütarettevõttele Enefit Energiatootmine AS-le. Sisuliselt on tootmisvarad Eesti

Energia kontrolli all. Eesti Energia on teabevaldaja ka teabe osas, mis on tema tütarettevõtete

valduses. Eesti Energia ei ole tõendanud, et teabenõude punktides 1 ja 3 küsitud dokumendid

ei ole tema valduses. Vastupidi, Eesti Energia on vaideotsuses kinnitanud, et teabenõude

punktides 1–3 nimetatud dokumendid on tal olemas. Seega on põhjendatud esitada teabenõue

Eesti Energiale. Kui nõutud teave ei oleks Eesti Energia valduses, siis pidanuks Eesti Energia

sellest kaebajat teavitama ning avaliku teabe seaduse (AvTS) § 21 lg 1 kohaselt välja

selgitama pädeva teabevaldaja ja teabenõude talle viivituseta edastama. Eesti Energia ei ole

sellest kaebajat teavitanud. Enefit Energiatootmine AS kuulub Eesti Energia ainuomandisse.

Konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 3 kohaselt loetakse Eesti Energia ja Enefit

Energiatootmine AS üheks ettevõtjaks. Raamatupidamise seaduse (RPS) kohaselt

moodustavad äriühingud konsolideerimisgrupi. Eesti Energia osutab oma tütarettevõttele ka

põhilisi teenuseid, nagu juriidilised teenused, finantsteenused, erinevate projektide

arendamine.

10.3. Eesti Energia on kasutanud avalikke vahendeid ehk Tootsi kinnistut. AKI jõudis

ebaõigele järeldusele, et kuna Tootsi kinnistut pole Eesti Energiale üle antud, siis ei ole Eesti

Energia kinnistu kasutamise osas ka teabevaldajaks. Avaliku vahendi kasutaja ei muutu

teabevaldajaks siis, kui avaliku vahendi omand on talle üle antud. AvTS § 5 lg 3 p 2 ei sätesta

sellist kriteeriumit. Sätte kohaselt on teabevaldaja tunnuseks avaliku vahendi kasutamine.

Praegu on tõendatud, et Eesti Energia on avalikku vahendit faktiliselt kasutanud: alustanud

sellel ehitustegevust, taotlenud ja saanud ehitusload tuulepargi rajamiseks, kogunud

tuuleandmeid, sõlminud lepingu elektrivõrguga liitumiseks.

Teabenõudes küsitud teave puudutas avaliku ülesande täitmist ning avalike vahendite

kasutamist. Teabenõude punktis 1 on küsitud Eesti Energia ja Eleringi vahel Tootsi tuulepargi

elektrivõrguga liitmiseks sõlmitud liitumislepingu koopiat. Liitumislepingu sõlmimine on

vajalik, et rajatava tuulepargiga toodetud elektrit oleks võimalik anda üldisesse elektrivõrku.

Nõnda on liitumislepingu sõlmimine seotud nii elektri tootmise kui elektri varustuskindluse

tagamise ehk Eesti Energial lasuva avaliku ülesande täitmisega. Teabenõude punktis 3 küsitud

dokumendid puudutavad ja sisaldavad informatsiooni Eesti Energial lasuva avaliku ülesande

täitmise ning avaliku vahendi kasutamise tingimuste kohta.

10.4. Kuna Tootsi kinnistu võõrandamiseks korraldatakse avalik enampakkumine, peavad

sellega seotud andmed olema avalikult kättesaadavad. Selleks, et kaebajal oleksid võrdsed

võimalused konkureerida enampakkumisel Eesti Energiaga, peab tal olema juurdepääs Tootsi

kinnistut kui avalikku vahendit puudutavale informatsioonile. Vastupidisel juhul ei ole

kaebajal võimalik hinnata kinnistu väärtust tuuleenergia arendamisel. Selleks on muu hulgas

4(9)

vaja teada kinnistu elektrisüsteemiga liitumise tingimusi ja seotud kulusid. Eesti Energia

keeldumine küsitud informatsiooni väljastamisest kahjustab ausat konkurentsi. Kuna kinnistu

pannakse avalikule enampakkumisele, peaksid kõik selle kasutamisega seotud andmed olema

käsitletavad avaliku teabena.

11. Vastustaja I palub kaebuse jätta rahuldamata. Eesti Energia ei täida Tootsi tuulepargi

rajamisega avalikku ülesannet, niisamuti pole Tootsi kinnistu antud Eesti Energiale avaliku

ülesande täitmiseks või toetusena.

11.1. Eesti Energia ei täida Tootsi tuulepargi rajamisel avalikku ülesannet. Riigikohtu

praktika kohaselt on avalikud ülesanded vahetult seadusest või seaduse alusel või

õigusnormist tõlgendamise teel tuletatavad ülesanded, mis on pandud haldusasutusele.

Eraõiguslik juriidiline isik täidab avalikke ülesandeid siis, kui talle on õigusakti või lepinguga

antud volitus või pandud kohustus sellist teenust osutada, mille toimimise eest vastutab

seaduse järgi kokkuvõttes riik või muu avalik-õiguslik juriidiline isik.

1) Avalike ülesannete täitmise kohustust ei saa tuletada omanike ootustest ega õigusaktidest,

nagu seda on teinud kaebaja. Riik seab omaniku ootused aktsionärina, määrates äriühingu

strateegilised eesmärgid. Omaniku ootuste seadmisega ei teosta Eesti Vabariik ka avalikku

võimu, vaid on samasuguses olukorras ükskõik millise muu äriühingu omanikuga. Kuna

omaniku ootuste seadmine ei ole avaliku võimu teostamise viisiks, ei saa omaniku ootused

olla aluseks avalike ülesannete täitmise kohustusele. Omaniku ootustes määratletud ülesanded

peavad tulenema õigusnormist kas vahetult või tõlgendamise teel, et olla käsitletavad avalike

ülesannetena. Kaebaja viidatud varustuse tagamise kohustus pole vahetult seotud Tootsi

tuulepargiga, kuna viimane ei mõjuta riigi võimekust tagada tarbijate varustamine elektriga.

2) Kaebaja on ekslikult leidnud, et talle tuleb avaldada teabenõudes küsitud teave, kuna Eesti

Energia on elutähtsa teenuse osutaja (ETO). Eesti Energiale ei kuulu ühtegi elektrijaama,

mille netovõimsus ületaks 200 MW, mistõttu pole ELTS § 211 p 1 asjakohane. Ka Tootsi

tuulepargi netovõimsus ei ületa 200 MW. Liitumisleping on sõlmitud 138 MW liitumiseks

põhivõrguga. Isegi kui Eesti Energia oleks ETO ning seeläbi avaliku ülesande täitja, tuleneks

talle

teabevaldaja

kohustused

üksnes

seoses

elutähtsa

teenuse

osutamisega

ehk

elektrivarustuse toimepidevuse tagamisega. Hädaolukorra seaduse (HOS) § 2 lg 5 kohaselt on

elutähtsa teenuse toimepidevus ETO järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva

toimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust. HOS seletuskirja kohaselt on

ETO ülesandeks teenuse igapäevase toimimise tagamine (205 SE seletuskiri, lk 79).

Hädaolukorra seaduse alusel saab avalikuks teabeks seega pidada vaid sellist teavet, mis

mõjutab elektrivarustuse toimepidevust hädaolukorras ja selle katkestamise ohtu. ETO

ülesannete täpsem kirjeldus on sätestatud HOS §-s 38. Kaebaja pole põhjendanud, kuidas

mõjutavad Eesti Energia kantud kulud Tootsi tuulepargi rajamisel või liitumislepingu

tingimused elektrivarustuse toimepidevust hädaolukorras.

Kaebaja taotletud andmed puudutavad ühe alla 200 MW netovõimsusega elektrijaama

võrguga ühendamise kommertstingimusi ja elektrijaama arendamisega seotud kulusid.

Nimetatud andmed ei seondu elektrivarustuse toimepidevuse tagamisega hädaolukorras või

mõne HOS § 38 nimetatud ülesande täitmisega. Eesti Energia AS ja Elering AS vahel

30.12.2016 sõlmitud liitumisleping on sõlmitud tüüptingimustel, mis on avalikult

kättesaadavad: https://elering.ee/liitumistaotlus-ja-liitumisleping. Liitumislepingu puhul on

tegemist eraõigusliku suhtega, mis ei seondu avaliku ülesande täitmisega. Eesti Energia AS ei

täida liitumislepingu sõlmimisel avalikke ülesandeid ega kasuta lepingu täitmisel

riigieelarvest saadud vahendeid. Eesti Energia loeb liitumislepingu konkreetseid tingimusi

oma ärisaladuseks.

5(9)

11.2. Avaliku vahendi andmisega ei muutu vahendi saaja teabevaldajaks. AvTS § 5 lg 3 p 2

kohaselt peab avalik vahend olema antud avaliku ülesande täitmiseks. Vabariigi Valitsuse

korralduse nr 404 kohaselt andis riik nõusoleku anda Tootsi kinnistu üle Eesti Energiale

mitterahalise sissemaksena. Riik tegutses kinnistu üleandmisel aktsionärina, mitte avaliku

võimu kandajana. Kuna Tootsi tuulepargi rajamine ei seondu avalike ülesannete täitmisega, ei

saa kinnistu üleandmist käsitleda vahendina, mis on antud avaliku ülesande täitmiseks, ega

toetusena antud vahendina AvTS § 5 lg 3 p 2 mõttes. Vabariigi Valitsuse korraldus nr 404

tunnistati ka kehtetuks. Kinnistu omanikuks on jätkuvalt Eesti Vabariik, mistõttu pole Eesti

Energia saanud kinnistut kasutamiseks.

11.3. Kaebaja tõlgenduse kohaselt oleks kõik Eesti Energia sõlmitud lepingud käsitletavad

avaliku teabena, kuna Eesti Energia varustab oma majandustegevuse tulemusel tarbijaid

elektriga. Isegi kui teenuse vastu on avalik huvi või kui teenus teenib üldist heaolu, ei saa

sellest järeldada, et tegemist on avaliku ülesandega, ja seda ka juhul, kui teenuse osutaja on

monopoolses seisundis ettevõtja (RKHKo 3-3-1-49-12, p 26; Tallinna Ringkonnakohtu

06.04.2017 otsus 3-15-1050, p 15). Elektrienergia tootmisega ei kaasne riigivõimu volitusi,

mis õigustaks selle tegevuse käsitlemist avaldamist vajava teabena (RKHKo 3-3-1-49-12, p

26). Kaebaja laiendav tõlgendus avaliku ülesande mõistele on AvTS mõttega, sest sunniks

kõiki elektriturul tegutsevaid tootjaid avaldama tootmisseadmete rajamisel kantud kulutusi ja

vastavate võrgulepingute tingimusi.

11.4. Kaebaja küsitud teave on ka Eesti Energia ärisaladus. Kaebaja tunnistab, et küsitud

teave ei teeni avalikkuse huvi, vaid kaebaja soovib neid andmeid pakkumise tegemiseks

potentsiaalsel enampakkumisel. Kaebaja nõude rahuldamine tähendaks, et avaliku teabe

regulatsiooni saaks kuritarvitada ettevõtja konkurentide sisemise teabe, sh ärisaladuse

väljanõudmiseks. Eesti Energial eraõigusliku juriidilise isikuna on põhiseadusest tulenev

õigus tegeleda ettevõtlusega. Kohustus avaldada oma kulutuste suurus looks Eesti Energia

konkurentidele põhjendamatu eelise ja riivaks ebaproportsionaalselt Eesti Energia

ettevõtlusvabadust.

12. Vastustaja II leiab, et vaideotsus on vaidlustatud osas (resolutsiooni p 1) õiguspärane.

12.1. Eesti Energia ei ole teabevaldaja 20.04.2017 teabenõude p-des 1 ja 3 küsitud teabe

osas. AvTS § 9 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud võimaldama juurdepääsu tema

valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras. Teabenõude korras saab seega küsida

koopiaid või väljavõtteid asutuse valduses olevatest dokumentidest. Teabenõude korras ei saa

nõuda dokumente, mis asuvad teise juriidilise isiku valduses, sh tütarettevõtete valduses, ega

endale sobiva statistika/dokumendi koostamist ka juhul, kui tegemist on avaliku teabega. Kui

ka mõni Eesti Energia tütarettevõtetest täidab avalikke ülesandeid, ei tee see Eesti Energiat

teabevaldajaks. Teabevaldajaks on konkreetne tütarettevõte kui eraldiseisev juriidiline isik.

Avaliku teabe seadus ei võimalda ettevõtja määratlemisel lähtuda KonkS § 2 lg-st 3.

Äriühingu mõiste sisustamisel tuleb lähtuda äriseadustikust. Vastustajat I ning Enefit

Energiatootmine AS tuleb käsitleda eraldi juriidiliste kehanditena ning seeläbi ka eraldi

võimalike teabevaldajatena AvTS mõistes. Eelduslikult ei ole vastutaja I osutatavad teenused

Enefit Energiatootmine AS-le sellised teenused, mis osutatakse mõne avaliku ülesande

täitmise raames. Asjakohatu on viidata raamatupidamisseadusele ning konsolideerimisgrupi

mõistele, kuna need seadused ei reguleeri teabenõuetele vastamist.

Asjaolu, et riigil kui vastustaja I omanikul on ootused äriühingul osalemisel, ei tähenda, et

sellega pannakse äriühingule avalik ülesanne. Avalikku ülesannet saab isikule panna

õigusaktiga või peab seda olema võimalik õigusaktist tuletada. Kui ka käsitleda elektri

varustuskindluse tagamist avaliku ülesandena, oleks vastustaja I teabevaldaja üksnes teabe

osas, mis puudutab selle ülesande täitmist. Kuna hetkel ei toodeta Tootsi kinnistul

6(9)

tuuleenergiat, on kaheldav, kas Tootsi tuulepargiga seotud liitumislepingu sõlmimist saaks

käsitleda avaliku ülesande täitmisena.

Eesti Energia ei ole teabevaldajaks põhjusel, et ta on elutähtsa teenuse osutaja ELTS § 211 p 1

mõistes. Elektrijaamad ei kuulu Eesti Energiale, vaid tema tütarettevõttele Enefit

Energiatootmine AS, kes on iseseisev juriidiline isik. Tootsi tuulepargi planeeritud

netovõimsus ei ületa 200 MW. Nõnda ei ole ei ole ka vastustaja I selles osas elutähtsa teenuse

osutaja ning sellest johtuvalt teabevaldaja.

12.2. Kuna Eesti Energiale ei ole kinnistut ehk riigivara üle antud, siis ei ole Eesti Energia

teabevaldajaks AvTS § 5 lg 3 p 2 alusel. Eesti Energia ei ole Tootsi tuulepargi arendamiseks

saanud muid eelarvelisi vahendeid. Kaebaja väidab, et vastustaja I on asunud Tootsi kinnistut

faktiliselt kasutama. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt ei ole vastustaja I kasuks märgitud

ühtegi koormatist, kitsendust ega hüpoteeki. Ka riigi kinnisvara registri andmete kohaselt on

konkreetse vara valitseja Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus. Seal ei ole märgitud ühtegi kasutamislepingut. AKI-le teadaolevalt ei

ole Tootsi kinnistut juriidiliselt Eesti Energiale üle antud. AvTS § 5 lg 3 p 2 kohaselt on Eesti

Energia teabevaldajaks teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest

avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist. AvTS § 5 lg 3 p 2

muutmisel (sõnastus jõustus 01.01.2008) peeti eelnõu seletuskirja kohaselt silmas just eelarve

raha. AvTS § 36 lg 2 p 2 kohaselt ei tohi eraõiguslikust juriidilisest isikust teabevaldaja

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada teavet, mis puudutab eraõiguslikule

juriidilisele isikule riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest eraldatud vahendite ja

üleantud vara kasutamist. Seega nõuab ka see säte, et avalik vahend oleks eraõigusliku

juriidilisele isikule üle antud.

12.3. Kaebaja on märkinud, et esitas teabenõude, et saada muu hulgas teavet Tootsi kinnistu

kohta, et ette valmistada enampakkumisel osalemist. Teabenõue esitati 20.04.2017. Vabariigi

Valitsus teatas 27.04.2017, et korraldab avaliku enampakkumise Tootsi kinnistu osas.

Enampakkumise läbiviimist reguleerib riigivaraseadus. Enampakkumisel osalejatel on teised

õigused enampakkumisega seotud teabe saamisel, kui oleks igal isikul avaliku teabe seaduse

alusel. Enampakkumisel osalejat ei saa seega pidada igaüheks avaliku teabe seaduse mõistes.

Kui enampakkuja esitab teabenõude avaliku teabe seaduse alusel, ei ole tal suuremaid õigusi

kui mis tahes teisel isikul.

12.4. Kohus saab hinnata, kas vastustaja I on soovitud teabe osas teabevaldaja, kas soovitud

teave on käsitletav avaliku teabena avaliku teabe seaduse mõistes ning kas soovitud teave

võib sisaldada juurdepääsupiirangulist teavet (ärisaladust). Samuti tuleb arvestada

võimalusega, et kui soovitud teave on ärisaladus, siis kas ning kuivõrd võib selle teabe

kaebajale edastamine kahjustada konkurentsi. Igal juhul tuleks teabenõude p-s 1 olev

liitumisleping tühistada, kui riik paneb Tootsi kinnistu avalikule enampakkumisele ja

vastustaja I seda ei võida.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kaebaja on nõudnud AKI 21.06.2017 vaideotsuse nr 2.1-3/17-1036 resolutsiooni punkti 1

tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata tema vaie 20.04.2017 teabenõude punktis 1 ja 3

küsitud teabe väljastamiseks, ja Eesti Energia kohustamist väljastada talle 20.04.2017

teabenõude punktides 1 ja 3 küsitud teave. Täpsemalt soovib kaebaja saada koopiat Eesti

Energia ja Elering AS vahel 30.12.2016 sõlmitud liitumislepingust Tootsi tuulepargi võrguga

liitmiseks ja koopiat kuludokumentidest, mis kajastavad Eesti Energia kulutusi ja nende

suurust seoses Tootsi tuulepargi arendamisega.

7(9)

14. Vaidlus käib seega selle üle, kas kaebajale tuleb väljastada 20.04.2017 teabenõude p-des

1 ja 3 nõutud teave.

AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale

jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel

antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 9 lg 1 kohaselt peab tema

valduses olevale teabele võimaldama juurdepääsu teabevaldaja. Kuna Eesti Energia näol ei

ole tegemist riigi-, kohaliku omavalitsuse asutuse ega avalik-õigusliku juriidilise isikuga, vaid

eraõigusliku juriidilise isikuga, saavad talle teabevaldaja kohustused tuleneda üksnes AvTS §

5 lg-tes 2 ja 3 sätestatud juhtudel.

AvTS § 5 lg-s 2 sätestatakse, et eraõiguslikule juriidilisele isikule laienevad teabevaldaja

kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid,

sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas,

mis puudutab nende ülesannete täitmist. AvTS § 5 lg 3 näeb täiendavalt ette kaks erandit,

millal ettevõtja või muu eraõiguslik isik võrdsustatakse teabevaldajaga, s.o juhul, kui: 1)

ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku

monopoli, – teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja

nende muudatusi; 2) füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing,

– teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete

täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist. Eelnevast tulenevalt tuleb kohtul

hinnata, kas vastustaja I on küsitud teabe osas teabevaldaja ning kas tegemist on avaliku

teabega avaliku teabe seaduse mõistes.

15. Teabenõudjale tuleb väljastada teave, mis vastab AvTS §-s 3 sätestatud avaliku teabe

tunnustele. AvTS § 5 lg 2 kohaselt omandab eraõiguslik juriidiline isik teabevaldaja staatuse

teabe osas, mida ta valdab avaliku ülesande täitmise tulemusel. Kuna informatsiooni või

andmed teeb avalikuks teabeks selle tekkimine või kogumine avalikke ülesandeid täites, on

küsimus selles, kas Eesti Energia täidab kaebaja küsitud teabe osas avalikke ülesandeid.

15.1. Kaebaja leiab, et Eesti Energia täidab avalikke ülesandeid, kuna ta peab tagama

elektrienergia varustuskindluse Eestis. Kaebaja hinnangul osutavad sellele nii äriühingule

seatud ootused, vajadus tagada energiajulgeolek kui asjaolu, et Eesti Energia osutab elutähtsat

teenust ELTS § 211 p 1 mõistes.

Vastustaja I on seisukohal, et Eesti Energiale ei tulene avaliku ülesande täitmise kohustust

seoses Tootsi tuulepargi rajamisega. Omaniku ootustest ei saa tuletada avalikke ülesandeid,

kuna omaniku ootuste seadmisel ei teostata avalikku võimu, vaid seatakse äriühingu

strateegilised eesmärgid. Avalikud ülesanded peavad tulenema õigusnormist kas vahetult või

tõlgendamise teel. Varustuskindluse tagamine pole seotud Tootsi tuulepargiga. Eesti

Energiale ei laiene ka ETO kohustused, kuna talle ei kuulu ühtegi elektrijaama, mille

netovõimsus oleks üle 200 MW. Ka vastustaja II on seisukohal, et Eesti Energiat ei saa pidada

küsitud teabe osas teabevaldajaks. Eesti Energia ei ole teabevaldaja oma tütarettevõtete

valduses oleva teabe osas.

15.2. Avaliku ülesande mõistet ei ole seaduses defineeritud. Küll on seda sisustatud

kohtupraktikas. Nii on Riigikohus oma 19.06.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-19-14

märkinud, et avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule

omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avalike

ülesannete täitmist, s.o teenuseid, mille toimimise eest vastutab lõppkokkuvõttes riik, võib

anda ka eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga. Seejuures ei muuda teenuse osutamist

iseenesest avalikuks ülesandeks see, et vastava teenuse suhtes esineb avalik huvi, vaid

avalikuks ülesandeks muutub teenus siis, kui seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest

tuleneva kohustuse täitmiseks (p-d 11–12). Haldusinstitutsioonidele pandud avalikud

8(9)

ülesanded võivad olla õigusnormidest ka tõlgendamise teel tuletatud (Riigikohtu 14.12.2011

otsus haldusasjas nr 3-3-1-72-11, p 8; 16.02.2010 määrus haldusasjas nr 3-3-4-1-10, p 5).

15.3. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel iseenesest oluline, kas Eesti

Energia avalikuks ülesandeks on tagada elektrienergia varustuskindlus Eestis. Seda kohustust

ei ole Eesti Energiale siiski ühegi õigusakti või lepinguga pandud. Kohus nõustub

vastustajatega, et omanikuna seatud ootusi ei saa samastada õigusakti või lepingulise

volitusega täita avalikke ülesandeid. Asjaolu, et valitsuse tasandil on energiajulgeoleku

tagamist peetud prioriteetseks, ei tähenda, et selle tagajaks on määratud õigusakti või

lepinguga määratud Eesti Energia. Igal juhul ei kuulu Eesti Energiale elektrijaamu võimsuses,

mis teeks ta ETO-ks. Kohus nõustub AKI-ga selles, et Eesti Energia ei saa olla teabevaldajaks

andmete osas, mille on saanud või mida valdavad tema tütarettevõtted. Tütarettevõtete näol

on tegemist eraldiseisvate juriidiliste isikutega, kellel on eraldiseisvad kohustused, sh avaliku

teabe seadusest tulenevad kohustused. Kuna eraõiguslikule juriidilisele isikule avaliku teabe

seadusest tulenevad kohustused on äärmiselt piiratud – üksnes teabe osas, mis saadakse

avaliku ülesande täitmisel või avalikke vahendeid kasutades –, tuleb ka äriühingu mõistet

sisustada

kitsendavalt,

lähtudes

äriseadustikust,

mitte

konkurentsiseadusest

või

raamatupidamise seadusest. Ka asjaolu, et Eesti Energia osutab oma tütarettevõtetele

teenuseid (juriidilised teenused, finantsteenused), ei muuda äriühinguid üheks juriidiliseks

isikuks. Kaebaja laiendav tõlgendus tähendaks, et Eesti Energia peaks avalikustama kõik

elektrienergia tootmise ja müügiga seotud dokumendid, sh lepingud, mis ei oleks aga avaliku

teabe seaduse mõttega kooskõlas.

Kuna eraõigusliku juriidilise isiku saamine teabevaldajaks on piiratud – teabe osas, mis

saadakse avalikke ülesandeid täites või avalikke vahendeid kasutades –, tuleb hinnata, kas

Eesti Energia täidab Tootsi kinnistu arendamisega (liitmislepingu sõlmimine, kulude

kandmine) avalikku ülesannet. Kohus leiab, et Eesti Energia ei täida Tootsi kinnistut

arendades (liitmislepingut sõlmides ja kulutusi kandes) avalikku ülesannet. Tootsi kinnistul

hetkel elektrit ei toodeta, mistõttu puudub sellel seos varustuskindluse tagamisega. Ka ei

nähtu asja materjalidest, et Tootsi tuulepargi eesmärgiks on elektrienergia varustuskindluse

tagamine. Tuuleparki soovitakse rajada, et suurendada taastuvenergia tootmist Eestis. Soov

suurendada taastuvenergia osakaalu ei ole otseses seoses varustuskindluse tagamisega.

16. AvTS § 5 lg-s 3 sätestatakse täiendavad juhud, mil eraõiguslik juriidiline isik

teabevaldajaga võrdsustatakse. Kuna kaebaja küsitud teave ei puuduta kaupade ja teenuste

pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi, ei hinda kohus, kas Eesti Energia on

teabevaldajaks AvTS § 5 lg 3 p 1 alusel. Küll on poolte vahel vaidlus selles, kas Eesti Energia

on muutunud teabevaldajaks AvTS § 5 lg 3 p 2 alusel.

16.1. AvTS § 5 lg 3 p 2 kohaselt on äriühing teabevaldajaks teabe osas, mis puudutab riigi

või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud

vahendite kasutamist. Kohtu hinnangul tuleb sättes nimetatud eelarvet käsitleda laiendavalt,

hõlmates finantsnäitajate (rahas väljendatavate tulude ja kulude) kõrval ka võimalusi ja muud

vara, mida on võimalik rahas hinnata ja käibes kasutusele võtta. Laiendava tõlgenduse poolt

räägib ka see, et sättes on kasutatud sõna „vahend“, mitte raha. Igal juhul sisaldab säte kaht

alternatiivi. Nii on äriühing teabevaldajaks teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku

omavalitsuse eelarvest antud vahendite kasutamist avalike ülesannete täitmiseks või vahendite

kasutamist toetusena. Seejuures ei pea riigilt saadud vahendit kasutama ainult avalike

ülesannete täitmiseks, vaid piisab vahendi toetusena saamisest ja kasutamisest. Seega kui

äriühing saab riigilt või kohalikult omavalitsuselt vahendeid, sh mitterahalisi, nagu kinnistu,

avalike ülesannete täitmiseks või toetusena, muutub ta teabevaldajaks teabe osas, mis

puudutab selle vahendi kasutamist.

9(9)

16.2. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et Eesti Energia ei täida avalikke ülesandeid Tootsi

kinnistu arendamisel. Nõnda ei saa ta ka kasutada Tootsi kinnistut kui eelarvelist vahendit

avaliku ülesande täitmiseks, milles kogutud teabe osas ta oleks teabevaldaja.

16.3. Küsimus on selles, kas Tootsi kinnistu on antud Eesti Energiale toetusena

kasutamiseks.

Pooled ei vaidle selle üle, et Eesti Energiale oleks üle antud muid eelarvelisi vahendeid.

Kohus nõustub AKI-ga selles, et avaliku teabe seadus nõuab, et vahend, sh kinnistu, oleks

kasutajale üle antud. Kuna kinnistu näol on tegemist riigivaraga, tuleb riigivara

kasutusvõimaluste sisustamiseks lähtuda riigivaraseadusest. Riigivaraseadus ei räägi

faktilisest kasutamisest, vaid vara kasutusse andmisest kasutuslepingu alusel ja

võõrandamisest. Praegu ei ole Tootsi kinnistu omand Eesti Energiale üle läinud. Tootsi

kinnistu kuulub Eesti riigile. Kinnistusraamatu andmetel ei ole kinnistut Eesti Energia kasuks

ka koormatud. Riigi kinnisvararegistri andmete kohaselt on riigivara valitsejaks

Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus.

Asja materjalidest ei nähtu, et Tootsi kinnistu oleks üle antud kasutuslepinguga. Veelgi enam,

Vabariigi Valitsus tunnistas oma 28.04.2017 korraldusega nr 129 kehtetuks varasema

korralduse, millega otsustati suurendada Eesti Energia aktsiakapitali ning anda talle Tootsi

kinnistu üle mitterahalise sissemaksena. Seega ei ole kinnistut Eesti Energiale üle antud.

Nõue, et vahend oleks üle antud, tagab, et vahendi andjal on võimalik nõuda, et vahendit

kasutatakse

eesmärgipäraselt

ja

seda

vajadusel

kontrollida.

Faktiline

kasutamine

kontrollivõimalust ei loo. Kuna asjaoludest ei nähtu, et Tootsi kinnistu oleks Eesti Energiale

üle antud, ei ole vastustaja I muutunud selle vahendi kasutamise osas kogutud teabe osas

teabevaldajaks.

Arvestades, et kohus ei leidnud, et Eesti Energia täidaks Tootsi tuulepargi arendamisega

avalikku ülesannet või Tootsi kinnistu oleks talle eelarvelise toetusena üle antud, puudub

vajadus hinnata, kas liitmislepingu ja kantud kulutuste näol on tegemist ärisaladusega, millele

peaks juurdepääsu piirama.

17. Kaebaja on väitnud, et ta vajab küsitud teavet, et valmistada ette osalemist

enampakkumisel. Kohus selgitab, et teabenõuet ei pea iseenesest põhjendama. Avalikul

enampakkumisel osalemiseks teabe saamisel on kaebajal riigivaraseaduses sätestatud õigused.

18. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg-s 1 sätestatakse, et

menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, kannab

menetluskulud kaebaja. Vastustajad ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu

jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee