2-15-6126/107 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-15-6126

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

01.november 2017, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

D. G. hagi I. V. vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

24 681,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: D. G. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx

xxxx x-xxx, xxxxx, e-post xxx, tel xxxxxxxx), esindaja riigi

õigusabi korras: vandeadvokaadi abi Kristi Haas (e-post

kristi@sirjemust.ee);

Kostja: I. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagejale

teadmata;

e-post

xxx);

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat Kaire Aus (e-post: kaire.aus@austalu.ee)

Kohtuistung

02.05.2017, osalesid D. G., adv Haas, I. V. ja adv Aus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu D. G. hagist osaline loobumine, s.o 4428,40 euro ulatuses, mille võrra

02.05.2017 kohtuistungil nõude täpsustamisel hageja nõuet vähendas.

2. Jätta rahuldamata D. G. hagi I. V. vastu kahju hüvitamiseks summas 24 681,02 eurot.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

3. Menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja D. G. kanda, välja arvatud 75% riigi õigusabi

tasu ja kulude summast (mille osas hagejal hüvitamiskohustus puudub) ja riigilõivu

tasumiseks antud menetlusabist 900 eurot (mille riigituludesse hüvitamise kohustusest D.

G. vabastatakse), mis jäävad riigi kanda.

4. Määrata kostja I. V. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 4488 eurot

(sisaldab käibemaksu 748 eurot) ning mõista see summa D. G.lt I. V. kasuks välja.

5. Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb D. G.l tasuda I. V.le viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramine

6. Tasuda riigieelarvest OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must (registrikood 10134581, asukoht

Õpetaja 9, Tartu) riigi õigusabi tasu 2268,00 eurot (sisaldab käibemaksu 20% summas

378,00 eurot) ja kulude katteks 747,36 eurot (sisaldab käibemaksu 20% summas 124,56

eurot), kokku 3015,36 eurot advokaadi Kristi Haas’i osalemise eest kohtumenetluses

tsiviilasjas nr 2-15-6126 hageja D. G. esindajana riigi õigusabi korras.

Riigi õigusabi tasu ja kulude ning riigilõivu tasumiseks saadud menetlusabi riigile

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramine

7. Vabastada D. G. riigilõivu tasumiseks saadud menetlusabi riigituludesse hüvitamise

kohustusest osaliselt, summas 900 eurot.

8. Mõista D. G.lt riigituludesse välja 853,84 eurot, sh riigilõivu tasumiseks saadud

menetlusabi hüvitamiseks 100 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulude katteks 753,84

eurot (s.o 25% riigi õigusabi tasu ja kulude summast, sisaldab käibemaksu).

9. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud summas 853,84 eurot tuleb D. G.l tasuda

kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena, s.o 71,15 eurot

kuus, tasudes osamakse iga kuu 10.kuupäevaks. Kui kohtuotsus jõustub pärast

10.kuupäeva, tuleb esimene osamakse tasuda kohtuotsuse jõustumise kuule järgneva kuu

10.kuupäevaks.

10. Väljamõistetud menetluskuludelt on D. G. kohustatud tasuma riigile viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

11. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele ja nende esindajatele kätte, saata kohtuotsus

riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmise osas täitmiseks Eesti Advokatuurile ja

Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

D. G. esitas 22.04.2015 Pärnu Maakohtule hagi I. V. ja T. E. vastu korteriomandi ostu-

müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju väljamõistmiseks kostjatelt solidaarselt.

06.10.2016 määrusega kohus lõpetas kostja 2, T. E., suhtes menetluse, kinnitades hageja D. G. ja

T. E. vahelise kompromissi, mille kohaselt D. G. võtab tagasi T. E. vastu esitatud nõude

müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja menetluskulud jäävad kompromissi

poolte endi kanda. Kohus jätkas menetlust kostja I. V. suhtes.

Kohus on kohtuotsuse teatavakstegemise aega korduvalt muutnud, erinevatel põhjustel ei olnud

kohtul võimalik pooltele teatatud tähtaegu järgida.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

22.04.2015 esitatud hagiavalduses hageja taotles kostjatelt välja mõista kahjuhüvitise summas

29 109,45 eurot. Menetluse käigus hageja korduvalt täpsustas nõude summat ja täiendas nõude

alust. 19.04.2017 kohtuistungil (mis jätkus pärast vaheaega 02.05.2017) hageja kinnitas

lõplikuks nõudesummaks 24 681,02 eurot, märkides, et vähendatud osas loobub nõudest.

Hagiavalduse ja selle täpsustatud terviktekstide kohaselt 11.juunil 2013. aastal sõlmisid D. G.

(hageja), I. V. (algselt kostja I, praeguses menetlusstaadiumis kostja) ja T. E. (algselt kostja II)

notariaalselt korteriomandi võõrandamise lepingu (edaspidi müügileping). Müügilepingu järgi

oli müügiesemeks korteriomand aadressil Xxxxx xxxx, Xxxxxx xxxx x-xxx, s.o 5-toaline korter,

eluruum pinnaga 122 m2, elamispinnaga 75,5 m2, selle olulised osad ja päraldised.

23.mail 2013.aastal tellis hageja korteriomandi hindamise. Eksperthinnangu nr 120523-13130-

401 järgi oli korteriomandi turuväärtuseks 51 000 eurot ning korteri seisukord hinnati tehniliselt

heaks.

Müügilepingu kohaselt tasus hageja korteriomandi eest kostjatele müügihinna 51 000 eurot ning

sai otsese valduse korterile 28. juunil 2013. aastal.

Müügilepingu punktis 1.10.7 kinnitasid müüjad, et korteriomandil ei ole mingeid teadaolevaid

eritunnuseid ega puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata.

Sissekolimise järgselt avaldusid korteriomandil aja jooksul puudused, mille esinemisest kostjad

ei olnud müümisel hagejat teavitanud, millele ei olnud viidatud korteriomandi eksperthinnangus

ning mis ei olnud avastatavad korteriomandi visuaalsel üle vaatamisel enne korteriomandi

omandamist.

Korteriomandis ümberkorralduste, puhastamise ning parendamise käigus avaldus mitmetes

eluruumides ulatuslik hallitusseene levik. Hallitusseened hakkasid avalduma tapeetidel,

põrandakatetel ning lagedel.

Hallitusseenest tekkinud kahjustuste eelmaldamise tulemusel selgus, et korteriomandi

elektrijuhtmestik on läbipõlenud ning tuleohtlik. Samuti oli probleemne korteriomandi

välisfassaadi olukord, mis lõplikult 2015. aasta maikuus kokku kukkus.

Varjatud puuduste kõrvaldamiseks on hageja kandnud käesolevaks ajaks kulusid summas umbes

31 000 eurot.

Hageja on püüdnud kostjatega suhelda kohtuväliselt, kuid kostjad nõuet ei tunnista, mistõttu on

hageja pöördunud Pärnu maakohtu poole.

Hageja ja kostjate vahel on 11. juunil 2013. aastal sõlmitud korteriomandi müügilepingust

tulenev võlasuhe. Hageja ja kostja vahel puudub kokkulepe korteriomandi omaduste kohta, seega

pidi korteriomand vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile ning sobima otstarbeks, milliseks

korteriomandeid tavaliselt kasutatakse. Hageja leiab, et müügilepingu alusel üleantud

korteriomand ei vastanud lepingutingimustele, sest sellel olid järgmised puudused.

Hallitusseene levik korteriomandis

Hageja asus korteriomandit kasutama 28. juunil 2013.aastal. Aja möödudes hakkasid

korteriomandi eluruumides avalduma hallitusseente kolooniad. Hallitusseente kolooniad

avaldusid esialgu akende põskedel ning aknaalustel pindadel (lisa 4 – fotod 1, 2). Samuti

hakkasid hallitusseened avalduma seinakatete alt, põrandatel ning lagedel (lisa 4 – fotod 4, 5, 6).

20. märtsil 2014. aastal tellis hageja Eesti Mükoloogiauuringute Keskuselt eksperthinnang

2395/0314 (lisa 5), mille kohaselt tuvastati visuaalsel vaatlusel erinevate hallitusseente levik

lastetoa I uksepakult, koridori laelt, vannitoa ripplae taguselt pinnalt, magamistoa välisseinalt ja

elutoa aknaäärsetelt seintelt. Võeti ka õhuproovid ning tuvastati hallitusseeni levik lastetoas I,

lastetoas II, lastetoas III, vannitoas ja magamistoas.

Muu hulgas avastati tuvastatud seente hulgast mikroseene „must kerahallik“ levik, milline

põhjustab aspergilloosi (inimestel esinev haigus) ning võib toota inimesele ohtlikke

mükotoksiine.

Korteriomandi tavaline otstarve on ruumide kasutamine püsivalt elamiseks. Olukorda, kus

eluruumides viibimine võib kahjustada mürgiste hallitusseente leviku tõttu isiku tervislikku

seisundit (allergiad, nahaärritus, toidu saastatus), ei saa pidada tavapäraseks.

Hageja on seisukohal, et hallitusseene laia levikut korteriomandi eluruumides, mida on hagejale

teadaolevalt järjepidevalt kostja I kasutanud elamiseks, ei saa pidada tavapäraseks ning seega ka

keskmisele kvaliteedile vastavaks.

Ei oma tähendust, et hageja omandas korteriomandi kasutatult. Ka pidevalt elamiseks kasutatud

(st korteriomandi eest on kantud igapäevast hoolt (sh kütmise ning puhastamise osas))

korteriomandi puhul ei saa pidada tavapäraseks hallitusseene laia levikut ruumides. Tuvastatud

seeneliikidest olid mitmed liigid sellised, mis võivad põhjustada aja jooksul inimesele

tervisekahjustusi. Seega ei vastanud korteriomand hallitusseene leviku osas keskmisele

kvaliteedile ega tavapärasele otstarbele.

Elektrisüsteem

Hallitusseene leviku peatamiseks tehtud toimingute tulemusena selgus, et korteriomandis

olemasolev elektrisüsteem on tehniliselt halvas seisukorras ning tuleohtlik (lisa 4 – fotod 7, 8).

Seoses sauna renoveerimisega olid teatud elektrijuhtmed saunas vahetatud ning hoones olevast

peakilbist veetud elektrijuhtmed sauna ning sauna kõrval asuvasse tuppa. Ülejäänud

korteriomandis oli elektrisüsteem halvas korras, kuivõrd korteriomandi elektrikasutus oli

oluliselt suurem olnud, kui elektrisüsteem võimaldas.

Seega ei vastanud elektrisüsteem ka kasutatud korteriomandi puhul keskmisele kvaliteedile,

kuivõrd tuleohtlikku elektrisüsteemi ei saa pidada vastavaks keskmisele kvaliteedile.

Fassaaditööd

Hageja ostis nn aatriumkorteri.xxxxxx xxxx korteriühistu põhikirja ningxxxxxx xxxx kodukorra

ja selle lisa nr 2 kohaselt on aatriumikorteri omanikul kohustus korras hoida ka aatriumite

katused, välisilme ning kandekonstruktsioonid.

Korteriomandi ülevaatamisel 2013. aasta juunikuus kattis korteriomandi välisfassaadi ronitaim –

metsviinapuu. Välisfassaadi ülevaatamisel ei avaldunud hagejale suuri välisfassaadi kahjustusi.

Metsviinapuu taimede eemaldamisel 2013.aasta sügisel avaldus, et metsviinapuude alt on

välisfassaadi kattev materjal suures ulatuses pragunenud.

Kuid ka metsviinapuude eemaldamise tagajärjel ei avaldunud hagejale täielikku pilti fassaadi

kahjustuse ulatusest. Remonttööde käigus ilmnes, et välisfassaadi all olev kivisein on

murenenud, mille tagajärjel 2015.aastal kukkus välisfassaadi hoovipoolne nurk täielikult kokku

(lisa 4 – foto 9).

Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse poolt läbiviidud ekspertiisi käigus avastati, et hallitusseente

laia leviku on põhjustanud ebapiisav ventilatsioon ruumides, soojustamata välispiirded-

külmasillad, vee läbijooksud ning välisfasaadi deformatsioonid (ronitaimede tagajärjel tekkinud).

Hageja on seisukohal, et soojustamata välispiirded-külmasillad, vee läbijooksud ning ronitaimed

olid põhjuseks, miks välisfassaad oli sisemiselt niivõrd kahjustunud.

Hageja

leiab,

et

keskmisele

kvaliteedile

vastavaks

ei

saa

pidada

korteriomandi

kandekonstruktsioonide (fassaadi all olev murenenud sein, katus) nii olulist deformatsiooni,

mille tulemusel välissein pärast korteriomandi omandamist kokku variseb. Hagejat ei teavitatud

korteriomandi ostmisel, et on olnud probleeme vee läbijooksudega, millest tulenevalt oleks

saanud hageja nimetatud puudusele tähelepanu pöörata. Samuti ei teavitatud hagejat sellest, et

metsviinapuude all olev välisfassaad vajab parendamist, et ei kukuks kokku. Kostjad, kes on

korteriomandit oma eluruumina pikaajaliselt kasutanud, oleksid pidanud läbijooksudest teadlikud

olema ning sellest ka hagejat korteriomandi omandamisel teavitama.

Seega on välisfassaadi kokkukukkumise näol tegemist keskmisele kvaliteedile mittevastava

puudusega, mille esinemist ei saa pidada tavapäraseks.

VÕS § 128 lg 1 alusel kostjad vastutavad rikkumiste eest juhul, kui lepingutingimustele

mittevastavused olid olemas korteriomandi ülemineku ajal hagejale.

Hageja jaoks ei ole kahtlust, et kõik kolm puudust esinesid varjatuna korteriomandil juba

korteriomandi omandamise ajal.

Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse SA poolt läbiviidud ekspertiisi käigus asuti seisukohale, et

hallitusseente kolooniate arvuka leviku põhjuseks on ebapiisav ventilatsioon ruumides,

soojustamata

välispiirded-külmasillad,

vee

läbijooksud,

välisfassaadi

deformatsioon

(ronitaimede tagajärjel tekkinud). Ei ole eluliselt usutav, et kõik puuduste alusena ekspertiisis

toodud põhjused tekkisid korteriomandil paari kuni mitme kuu jooksul pärast korteriomandi

valduse hagejale üleminekut.

Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et korteri hindamisaktis ei ole avastatud nähtavaid puudusi

korteriomandil ning lõpliku hinnangu järgi on tegemist tehniliselt heas seisukorras korteri ning

hoonega (lk 6). Hinnangu kohaselt on korterisse paigaldatud uued seinakatted, osaliselt uued

põrandakatted, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et korteriomandi seisukord muutus väga lühikese

aja jooksul heast peaaegu elamiskõlbmatuks.

Seega tuleb jaatada varjatud puuduste olemasolu juba korteriomandi ülemineku hetkel ning

müüjate vastutust rikkumiste eest.

Kostjad on kohtueelses menetluses tuginenud müügilepingu punktis 1.10.7 toodule, millise

kohaselt ei ole korteriomandil ühtegi lepingutingimusele mittevastavust, millist hageja ei saanud

märgata lepingu eseme ülevaatuse teostamisel. Hageja kostjatega ei nõustu. Kõikide etteheidetud

puuduste puhul on tegemist varjatud puudustega, mis ei olnud avaldunud ega saanudki avalduda

hagejale korteriomandi ülevaatamisel.

Hallitusseene levik eluruumides avaldus hagejale teatud aja möödumisel korteriomandi kasutama

hakkamisest. Korteriomandi ülevaatamisel ei olnud hallitusseente kolooniad hagejale visuaalselt

nähtavad. Korteriomandi hindamisakti kohaselt oli korteriomandis tehtud remont, mille käigus

olid paigaldatud uued seinakatted, uued aknad, osaliselt uued põrandakatted. Hageja seisukohta

toetab seega ka korteriomandile antud eksperthinnang, mis visuaalsel meetodil läbiviidult

kinnitab, et korter on heas seisukorras ning otsene remondivajadus puudub. Ei ole usutav, et

hallitusseene levik oleks korteriomandi hindajale jäänud märkamata, kui see oleks olnud

visuaalsel vaatlusel tuvastatav.

Hageja ei välista, et kostjad olid eelnimetatud parendused korteriomandis teinud teadaolevate

puudustega tegelemise asemel puuduste varjamiseks ning olid tegelikkuses hagejale pärast asja

kasutama hakkamist avaldunud puudustest teadlikud.

Ka elektrisüsteemi seisukord ei ole korteriomandi ülevaatamisel avastatav, kuivõrd

elektrisüsteemi osad on paigutatud siseviimistluse alla. Samas oli korteriomandisse hiljaaegu

paigaldatud osaliselt uued elektrijuhtmed ning uus sanitaartehnika, mille tegemisel kostjad

oleksid pidanud elektrisüsteemi tuleohtlikkusest teadlikud olema.

Hagejal ei olnud võimalik näha fassaadi täielikku olukorda, kuivõrd ehitise ülevaatamise ajal

kattis hoone välisfassaadi ronitaim – metsviinapuu. Ehitustöömees J. V. on avaldanud, et kuigi

tal on kogemus ehitiste remontimisel, ei olnud välisfassaadi halb olukord esialgu tuvastatav isegi

tema enda poolt. Välisfassaadi kokku kukkumise põhjuseks on J. V.´e sõnul välisfassaadi all

olevate blokkide murenemine sinna sadanud sademete mõjul. Samuti on korteriomandi

eksperthinnangu järgi hoone heas seisukorras. Seega ei saanud hageja hoone ülevaatamisel

avastada välisfassaadi halba seisukord.

Hageja on kostjaid teavitanud korteriomandil avaldunud puudustest mõistliku aja jooksul.

Hageja võttis kostjaga I ühendust 13. augustil 2013. aastal, mil teavitas kostjat I duširuumis

tuvastatud, kindlustuse sõnul eelmise omaniku ajal tekkinud, kahjustusest (lisa 8), eluruumides

avaldunud hallitusseene levikust ning saamata jäänud garaažiboksist. Kostja I lubas avastatud

probleemide uurimise ning lahendamisega tegeleda, kuid kahetsusväärselt ei võtnud kostja I

enam hagejaga ühendust. Samuti ei võtnud kostja I vastu hageja edasisi telefonikõnesid.

Kuivõrd hageja kostjaga I enam ühendust ei saanud, pöördus hageja riigi õigusabi saamiseks

kohtu poole.

Hagejale määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal edastas kostjatele 03. juuli 2014. aastal

e-kirja, millises teavitas kostjaid kirjalikult korteriomandil avastatud puudustest ning soovist

lahendada tekkinud probleemid läbirääkimistele tulemusel kompromissi korras.

Hageja juhib tähelepanu, et ei ole välistatud, tegemist on olukorraga, kus korteriomandil

avastatud puudustest olid või oleksid pidanud kostjad tegelikkuses teadlikud olema ning hagejat

oleks tulnud nende esinemise võimalustest enne korteriomandi võõrandamist teavitada. Seega ei

ole VÕS § 221 lg 1 p 2 seisukohast nõude rahuldamisel oluline kostjate teavitamine hageja

avastatud puudustest.

Hageja on kandnud korteriomandi lepingutingimustele mittevastavuste vastavakstegemisel

järgmised kulud:

1) Mükoloogilised uuringud – 250 eurot;

2) Seenekahjustuse tõrjetööd (pakkumus nr P0497/14 + tasumist tõendavad tšekid) – 1500 eurot;

3) Elektritööd – 2700 eurot (ehitustööde ÜV akt + tasumist tõendav väljavõte)

4) Elektritöödeks vajaminevad tarvikud – 696,32 eurot;

5) Ventilatsiooni paigaldamine – 1540 eurot;

6) Vannitoa tööde maksumus – 1500 eurot;

7) Üldehituse tööde maksumus – 1750 eurot;

8) Välisfassaadi ja katuseremont – 2900 eurot (ehitustööde ÜV akt);

9) Välisfassaadi töödeks vajalik materjal – 4022,43 eurot;

10) Silikonfassaadvärv – 179,20 eurot;

11) Üldehituse tarvikud – 3035, 85 eurot.

Hageja on kandnud seoses varjatud puuduste kõrvaldamisega käesoleva ajani kahju umbes

31 000 euro ulatuses. Kahetsusväärselt ei ole hagejal võimalik kohtule esitada kõiki kantud

kulude dokumente, millest tulenevalt taotles hageja kostjalt 20 073,8 euro väljamõistmist.

Hageja selgitab, et käesolevas hagis käsitletud summa on mõnevõrra väiksem, kui esialgses

hagis, mis on tingitud eluliste asjaolude muutumisest menetluse kestel. Käesolevaks ajaks on

lõpetatud ka fassaaditööd, millised esialgses hagis olid toodud tuginedes võetud pakkumisele.

Seega on fassaaditööde osas hageja viinud nõude kooskõlla kantud kulutustega.

02.05.2017 kohtuistungil lõplikult täpsustatud nõude kohaselt hageja taotleb kostjalt välja mõista

müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 24 681,02 eurot, mille moodustab

hallitusseente tõrje 1750 eurot, elektritööd 3396,32 eurot, ventilatsiooni paigaldamine 1540

eurot, välitööde teostus 1100 eurot, erinevate materjalide katteks 7994,7 eurot ja tööde

tegemisele 8900 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja I. V. hagi ei tunnista ja leiab, et hagi on alusetu, õiguslikult põhjendamatu ning esitatud

tõendid on ebatõesed ja vastuolus hagis esitatud faktiliste asjaoludega.

Kostjal ei lasu VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul.

Ei ole tuvastatud ega tõendatud, et hallitusseen oli olemas asja üleandmise ajal ega seda, et

kostjal lasuks süü ning vastutus hallitusseene tekkimises või et kostja 1 teadis või oleks pidanud

kuidagi teadma varjatud puudustest, mida ei eksisteeri. Korteriomandi üleandmise- ja

vastuvõtmise aktiga (28.01.2014) on kinnitamist ja tõendamist leidnud, et korteriomandi

üleandmise hetkel ei ole tuvastatud korteriomandil mistahes puudusi, sh ka hallitusseene

esinemist eluruumides. Hageja kinnitas eelmärgitud aktis, et üleantud korteriomand vastas

müügilepingus toodud tingimustele ja seisukorrale ning ei omanud kostja suhtes mingeid

pretensioone. Samuti on hageja müügilepingu p-s 1.12.3 kinnitanud, et "Ta on üle vaadanud

lepingu eseme 1 reaalosaks oleva eluruumi ning ehitise, milles eelnimetatud eluruum paikneb,

samuti talle müüja poolt lepingu eseme kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud

andmete alusel teadlik lepingu eseme reaalosaks oleva eluruumi ja ehitise seisukorrast". Kostja

osundab, et kui väidetav hallitus varjatud puudusena (mida kostja ei tunnista) oleks olnud korteri

üleandmise ajal olemas, siis oleks see pidanud olema nähtav ka hagejale.

Samuti ei ole põhjendatud ega tõendatud, et fassaadil olev metsviinapuu oleks põhjustanud

varjatud puudusena kahju tekkimise. Enamgi veel, hageja oli teadlik ehitise (fassaadi)

seisukorrast ja muuhulgas ei saa fassaadil esinevat lugeda kostjale etteheidetavalt varjatud

puuduseks.

Hagiavalduse lisas esitatud eksperthinnang nr 2395/0314 on koostatud 20.03.2014.a, st

praktiliselt 1 aasta pärast korteriomandi 11.06.2013 võõrandamist, ning on ebatõenäoline ja

ebaloogiline, et korteri üleandmisest kuni ekspertiisi teostamiseni võttis hallitusel nt ainuüksi

uksepiidal silmnähtavaks muutumine aasta aega. Seesugustes väidetes või täheldustes on

ebakõla, mistõttu on kostja 1 veendunud, et hageja nõuab alusetult kahju hüvitamist, mis ei ole

kooskõlas hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1) ja mille eesmärgiks on kostja arvelt rikastuda.

Kostja märgib, et korterit ei olnud remonditud alates 2001.aastast kuni korteriomandi

võõrandamiseni ja perioodil, mil kostja korteris elas, ei esinenud hallitust, mistõttu on teadmata,

kas ja millal väidetav hallitus korteris tekkis ja kelle tegevuse või mille tulemusena.

Kahe aastasel perioodil pärast korteriomandi võõrandamist võib ilmselgelt hageja poolt

väidetavate puuduste põhjustaks/tekitajaks olla kas hageja ise või korteriühistu, sest

kortermajade välisseintes ja katuses esinevad soojustamata külmasillad, katusekonstruktsioonide

läbisadamine ja tasakaalust väljas olev küttesüsteem (mõned korterid on soojad ja teised

külmemad või on korteris sees reguleeritud hageja poolt korteri kütet) jms võivad põhjustada

õhuniiskustaseme muutumise. Eksperthinnangu lk 8 kohaselt tuleneb mh, et külmasilla

piirkonnad konstruktsioonides ei ole hinnanguga tuvastatud ja neid ei ole välja selgitatudki.

Ruumides esineva temperatuuride kõikumise ja pindade puhastamata jätmise tulemusena võib

tekkida olukord, kus õhku kanduvad ja pindadele kinnituvad osakesed soodustavad võimalike

hallituste teket. Eksperthinnangu leheküljelt 6 nähtub, et Aspergillus fumigatus (hallituse liik)

eelistab soojemat kasvukeskkonda, prügi, puhastamata ja tolmurikkaid piirkondi ning leheküljelt

7 on näha temperatuuri selgeid kõikumisi (lastetuba I 19,6 kraadi; elutuba 22,6 kraadi; lastetuba

II 23,3 kraadi; lastetuba 24,1 kraadi; vannituba 25,1 kraadi; magamistuba 23,6 kraadi).

Temperatuuri kõikumised on niivõrd erinevad, mis võivad põhjustada liigse niiskuskoormuse

kogu korteris ja ventilatsiooni ning muude alade puhastamata, ruumide õhutamata ja lagunevate

toitainete likvideerimata jätmise tulemusena võisid väidetavad puudused tekkida hageja enda

tegevuse tulemina. Hageja on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et õhutihedate pakettakende puhul,

kus on kasutatud akende paigaldamisel silikooni ning pesukuivatamise käigus aurustuv vesi

tekitabki liigniiskuse juhul, kui hageja ise ei ole korralikult eluruume õhutanud. Sisekliima jm

muutused võivad ilmselgelt olla tekkinud hageja enda korteri ebaõige kasutamise tulemusena.

Hageja poolt esitatud tõendite ja väidete põhjal ei saa kirjeldatud asjaolusid nimetada varjatud

puuduseks, mida saaks kostjale ette heita või millele tuginedes saaks nõuda kostjalt kahju

hüvitamist.

Elektrisüsteemiga seonduvad vastuväited ei ole tõendatud TsMS § 230 lg 1 mõttes. Hageja pole

esitanud mitte ühtegi asjakohast tõendit, mis kinnitaksid, et elektrisüsteem oli lepingu eseme

üleandmisel või pärast seda eluohtlikus seisukorras (põlenud jne). Elektrisüsteemi rikked võivad

olla tekkinud pärast lepingu eseme võõrandamist ja üleandmist hageja enda 2 aastase kasutamise

tulemusena, sest ka ülepingetest tulenevalt võib tekkida elektrilühiseid, mida aga ei saa nimetada

lepingutingimuste mittevastavuseks ja selle alusel esitada kahjunõudeid varjatud puudusele

viidates.

Mükoloogia eksperthinnang ei ole sõltumatu, mistõttu on tegemist ebausaldusväärse hinnanguga

ja seda ei saa tõendina käsitleda. Lisaks puudub eksperthinnangu koostanud A.S.l litsents, mis

annaks õiguse majandus- ja kutsetegevuses mükoloogilisi hinnanguid väljastada, tegemist on

ebapädeva isikuga ehk eksperthinnangu koostajaga.

Eksperthinnangus on märgitud, et ekspertiisi teostamiseks kasutati mõõtetehnikat (suhtelise

õhuniiskuse ja temperatuurimõõtja TES-1360 A, niiskusmõõtja Brookhuis FMW moisture

detector jm), mis ei ole MõõteS § 10 kohaselt taadeldud ning ekspertiisi tulemused on ebatõesed.

Ekspertiisis olevad mõõtetulemuste jälgitavus ei ole tõendatud MõõteS § 5 lg 1 mõttes ja

mõõtmisi ei ole teinud pädev mõõtja, kes pole kasutanud mõõtevahendeid, millel oleks

taatluskohustus täidetud või mis oleks jälgitavalt kalibreeritud või sertifitseeritud, järgides

asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõtevahendite taatlemise eesmärgiks on kaitsta isiku huve

ebaõigete mõõtmiste kaudu tekkida võivate kahjude eest. Käesoleval juhul ei ole ekspertiis

teostatud kalibreeritud ja taadeldud mõõtevahenditega, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et

mõõtetulemusi ega ekspertiisi tulemusi ei saa tervikuna antud tsiviilasjas aluseks võtta.

Samuti on teadmata, kelle poolt ja millal on tegelikkuses vaidlusalune eksperthinnang koostatud,

kuivõrd eksperthinnangus puudub koostaja allkiri ja sellest johtuvalt on ebausaldusväärne ka

eksperthinnangu koostamise aeg.

Võttes arvesse eeltoodud vastuse punktides esitatud põhjendusi ja seda, et eksperthinnang ega

muu tõend ei kinnita hageja väiteid nagu oleks väidetavad (hallitus, elektrisüsteem jm) varjatud

puudused tekkinud juba lepingu eseme üleandmise ajal ja pärast seda, siis ei ole kostja 1

vastutuse eeldused (VÕS § 218 lg 1) täidetud.

Hageja on kaotanud nõudeõiguse, sest hageja ei teatanud väidetavatest puudustest kostjale

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudustest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220 lg

3). Hageja rikkus VÕS § 220 lg 1 järgset kohustust teavitada kostjat ilmnenud väidetavatest

puudustest mõistliku aja jooksul pärast puuduste ilmnemist. Hagiavaldusest nähtuvalt teadis

hageja väidetavatest puudustest juba enne ekspertiisi akti saamist 20.03.2014. Kostja sai

väidetavatest puudustest teada alles hagiavaldusest 22.04.2015 ning seega on hageja viivitanud

puudustest teavitamisega enam kui aasta. Isegi pärast ekspertiisiakti saamist ei teavitanud hageja

väidetavatest puudustest enne, kui alles hagiavalduse esitamisel. Järelikult ei või hageja VÕS §

220 lg 1 ja § 220 lg 3 mõistes lepingutingimustele mittevastavusele tugineda puudustest

õigeaegselt teatamata jätmise tõttu. Teatamata jätmine ei ole käesoleva asja asjaolude pinnalt

nähtuvalt vabandatav.

Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud kahjunõue summas 29 109,45 eurot on alusetu ja

tõendamata ning see tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kahjunõude aluseks olevad

dokumendid on vastuolus hagiavalduses toodud asjaoludega ja tõendites sisalduv on ebatõene.

Viidates Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-5-12, kostja leiab, et kahju hüvitamise nõude

rahuldamise eeldused ei ole täidetud ja kostjal ei lasu hagejale kahju hüvitamise kohustust.

Õiguslikult ei ole täidetud ka müüja vastutuse eeldused ehk eritingimused, sest väidetavad

puudus(ed) ei olnud olemas riisiko ülemineku ajal ostjale; ostja ei teatanud puudustest müüjale

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama ja teatamata

jätmine ei ole antud juhul vabandatav. Puudused võisid tuleneda ostjast ja korteriühistust (VÕS §

101 lg 3).

Kostja leiab, et hagiavalduses VÕS § 115 ja § 127 lg 1 alusel esitatud kahjunõue on alusetu ka

seetõttu, et hageja eesmärgiks on kostja 1 arvelt rikastuda, mis on vastuolus VÕS § 127 lg-s 1

toodud põhimõtetega. Hageja pole arvestanud, et müügilepingus lepiti kokku kasutatud korteri

müügis. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele

vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või

seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise

kvaliteediga. Seega ei saa eeldada, et hüvitamisele kuuluks kahjunõue, millest ei ole maha

arvestatud kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekkimise tagajärjel, millisele seisukohale on

jõudnud ka Riigikohus oma 25.10.20014.a lahendis nr 3-2-1-115-04 p-s 26.

Hageja poolt kahjunõude tõendamiseks esitatud arved ja maksekorraldused on ebatõesed ning ei

tõenda hageja poolt teostatud töid. Teadmata on, kas vastavaid töid on ka faktiliselt teostatud.

Hagis toodu ja tõendid on omavahel selgelt vastuolus. Esitatud arvete ja maksekorralduste

pinnalt kostja järeldab, et võib olla tegemist fabritseeritud ja alusetu rikastumise eesmärgil

koostatud arvetega.

Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. D. G. esitas Pärnu Maakohtule hagi I. V. ja T. E. vastu müügilepingu rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamiseks.

Menetluse käigus hageja ja kostja T. E. sõlmisid kompromissi, millega hageja võttis hagi T. E.

suhtes tagasi ning poolte menetluskulud jäid nende endi kanda. Kohus kinnitas kompromissi

06.10.2016 määrusega ja lõpetas tsiviilasjas menetluse T. E. suhtes. Määrus on jõustunud. Kohus

jätkas menetlust ja teeb otsuse I. V. vastu esitatud kahju hüvitamise nõude suhtes.

02.05.2017 kohtuistungil hageja nõude täpsustamisel vähendas nõuet 24 681,02 euroni ning

vähendatud osas loobus hagist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, § 429

lg-te 1 ja 2, § 431 lg 1 ja § 442 lg 5 alusel kohus võtab hageja osalise hagist loobumise vastu ja

lõpetab selles asjas menetluse kohtuotsusega.

2. Kohus, tutvunud kohtule esitatud poolte kirjalike seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära

tunnistaja, poolte ütlused vande all ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud

kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

3. Hageja on esitanud kostja vastu müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude.

Väidetav lepingurikkumine seisneb selles, et kostja poolt hagejale üle antud korteriomand ei

vastanud ostu-müügilepingu tingimustele: sellel oli varjatud puudusteks eluruumides leviv

hallitus, lagunenud fassaad ja tuleohtlik elektrisüsteem, mille tõttu korteriomand ei vastanud

keskmisele kvaliteedile. Hageja korduvalt täpsustatud suuruses kahjuks on kulud, mida ta on

ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks teinud.

4. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi on põhjendamatu: lepinguesemeks on kasutatud

korteriomand,

hageja

oli

ostu-müügilepingu

sõlmimisel

korteri

seisukorrast

teadlik,

hagiavalduses nimetatud puudused ei ole varjatud puudused või ei ole sellised puudused, mille

eest kostja vastutab, hageja ei ole puudustest kostjale teatanud mõistliku aja jooksul ning on

seetõttu kaotanud õiguse puudustele tugineda; kulude kohta esitatud tõendid ei ole

usaldusväärsed ning tõendamata on kulude põhjuslik seos lepingu väidetava rikkumisega kostja

poolt.

5. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-

de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused:

•

kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

•

kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

•

kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise

rikkumisega või on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, või kui

asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2

ja 3);

•

hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

•

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

•

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

•

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

6. Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete

esitamisel kehtivad lisaks ka VÕS §-des 217-227 sätestatud erireeglid: müügieseme

lepingutingimustele mittevastavust määratakse VÕS § 217 (ja § 77) alusel, müüja vastutust ja

asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist reguleerivad §-id 218 - 221.

VÕS § 222 sätestab lepingu täitmise nõude erisused: lg 1 kohaselt juhul, kui asi ei vasta

lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on

võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega

ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Sama paragrahvi 5. lõike järgi juhul,

kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja

asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste

hüvitamist.

Praeguses asjas ei ole vaidlust, et hageja ei ole ilmnenud puudustest kostjaid teavitanud, ei ole

kostjatelt asja parandamist nõudnud ega määranud selleks tähtaega. Hageja põhjendas kostjatelt

puuduste kõrvaldamise mittenõudmist sellega, et puudused avaldusid remonttööde käigus

järkjärgult, hageja leidis, et kostja(te)l ei ole võimalik tema korteris puuduste kõrvaldamiseks

remonttöid teha, lisaks juba esimesest puudusest teatamise peale kostja I. V. puudusi ei

tunnistanud, mistõttu ei oleks uutest puudustest teatamine ja nende kõrvaldamiseks tähtaja

andmine tulemust andnud.

7. Kohus on seisukohal, et puuduste kõrvaldamise mittenõudmine iseenesest ei välista ostja

õigust nõuda müüjalt varjatud puudustega asja üleandmisest tekkinud kahju hüvitamist, kui

hageja on puudustest õigeaegselt teatanud või puudustest teatamata jätmine oli VÕS § 220 lg 3

kohaselt mõistlikult vabandatav ning puuduste kõrvaldamiseks kostjatele tähtaja andmine ei

oleks olnud mõistlik. VÕS § 101 lg 2 võimaldab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral

kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida

saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse

rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt VÕS § 128 lg-st 3 hõlmab otsene varaline

kahju muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud.

Riigikohus on 30.09.2015 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15 avaldanud seisukoha, et selline

kahju on puudustega müügieseme üleandmisel vähemasti üldjuhul hüvitatav ka kaitse-eesmärgist

lähtudes (VÕS § 127 lg 2).

8. Müügilepingu rikkumisel põhineva ostja kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimene eeldus

on müüjapoolne lepingu rikkumine. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama

lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. VÕS §-de 100, 101 ja 218 lg 1 järgi on just asja

lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele. Seega tuleb asja

lahendamiseks esmalt välja selgitada, kas kostja (müüja) on rikkunud poolte vahelist

müügilepingut sellega, et andis hagejale (ostjale) üle lepingutingimustele mittevastava asja, nagu

hageja väidab.

9. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole

kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele lisaks

ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt

kasutatakse.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ostis kostjalt Xxxxx xxxxas, aadressil Xxxxxx xxxx x-

xxx asuva korteriomandi. Lepingus ei ole pooled kokku leppinud konkreetsetes tingimustes,

millele korteriomand peab vastama, kuid vaidlust ei ole, et tegemist oli kasutatud

korteriomandiga 1980.a valminud elamus.

Lepingu punkti 1.3. kohaselt on lepinguesemeks 5-toaline korter, eluruumi pinnaga 122 m2,

elamispinnaga 75,5 m2, korter ei ole koormatud pandiõiguse ega muu kolmanda isiku õigusega.

Lepingu punktis 1.10.5 kostja müüjana kinnitab, et punktis 1.3. toodud andmed korteriomandi

reaalosaks oleva eluruumi kohta vastavad tegelikkusele, ning punktis 1.10.6 kostja kinnitab, et

eluruumis ei ole müüja poolt teostatud ehitusluba vajavaid ümberehitusi. Leping sisaldab ka

müüja üldsõnalist kinnitust, et vaidlusalusel lepinguesemel, ka lepingu eseme oluliseks osaks

oleval ehitisel ja lepingu eseme reaalosaks oleval eluruumil ei ole mingeid müüjale teadaolevaid

eritunnuseid ega puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata

lepingu eseme ülevaatuse teostamisel (punkt 1.10.7). Lepingu punktis 1.12.3 annab hageja

ostjana omakorda kinnituse, et ta on üle vaadanud lepingu eseme reaalosaks oleva eluruumi ning

ehitise, milles see paikneb, samuti talle müüja poolt lepingu eseme kohta esitatud

dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik lepingu eseme reaalosaks oleva

eluruumi ja ehitise seisukorrast.

Kuna kokku ei lepitud korteriomandi kvaliteediklassi ega muid konkreetseid tingimusi, millele

üleantav eluruum peab vastama, siis pidi pooltevahelise müügilepingu esemeks olev

korteriomand vastama kasutatud eluruumilt tavaliselt oodatavale keskmisele kvaliteedile.

10. Lepingus hageja ostjana kinnitab, et ta on korteriomandi üle vaadanud ja teab selle

seisukorda. 28.06.2013 on hageja allkirjastanud korteri üleandmise ja vastuvõtmise akti (I kd, lk

201), milles on fikseeritud, et korter vastab 11.06.2013 ostja ja müüja vahel sõlmitud ostu-

müügilepingus toodud seisukorrale ja komplekteeritusele ning ostja ei oma müüja suhtes selles

osas pretensioone.

VÕS § 219 sätestatu järgi ei ole väljaspool oma majandus- või kutsetegevust müügilepingu

sõlminud ostjal asja ülevaatamise kohustust. Tulenevalt VÕS § 221 lg-st 1 ei välista ka lepingus

antud kinnitus, et ostja on asja üle vaadanud ja teab selle seisukorda, ostja õigust tugineda asja

lepingutingimustele mittevastavusele, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud

müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja

lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale.

Kohtu hinnangul ei saanud hageja väidetud varjatud puudused tekkida kostja tahtluse või raske

hooletuse tõttu. Seega kostjat saab lugeda müügilepingut rikkunuks juhul, kui korteriomand

hagejale üleandmise ajal ei vastanud sellisele keskmisele kvaliteedile, mida võib kasutatud

eluruumilt tavapäraselt eeldada, müüa korteri keskmist kvaliteeti halvendavaid asjaolusid teadis

või pidi teadma, aga ei avaldanud neid kostjale.

Korteriomandi lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiskoormis lasub hagejal. Kui kostjale

saab lepingu rikkumist ette heita, siis kostja müüjana ei vastuta asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest, kui ta omakorda tõendab, et hageja ostjana lepingu sõlmimisel asja

lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma (VÕS § 218 lg 4).

11. Kohus nõustub hagejaga, et kui lepingus ei ole kokku lepitud korteriomandi kvaliteediklassi

või konkreetseid tingimusi, millele üleantav eluruum peab vastama, siis peab korteriomand

eelduslikult olema keskmise kvaliteediga ja võimaldama selle ohutut kasutamist otstarbekohaselt

eluruumina. Kohus leiab aga, et igal üksikul juhtumil, eriti kasututatud eluruumi puhul, tuleb

arvestada ka konkreetse eluruumi olemasolevat ja ostjale nähtavat kvaliteeti, samuti ostja

kavatsusi korteriomandi suhtes.

Hageja D. G. oli teadlik, et ostab kasutatud korteriomandi, samuti oli talle vähemalt ligikaudselt

teada elamu ehitamise aeg. Hageja küll selgitas, et otsis korterit, kuhu hagejal oleks koos lastega

kohe võimalik elama asuda, kuid hageja on avaldanud ka, et tal oli algusest peale plaan korterit

enda soovi järgi remontida ning hageja alustaski remonttöödega varsti pärast korteriomandi

valduse saamist ja sissekolimist. Nii andis hageja 19.04.2017 kohtuistungil (IV kd, lk 105 – 108)

vande all ütlusi, et maja on vist ehitatud 1986. või 1988.aastal; kindlasti oli seal vaja enda jaoks

sanitaarremonti teha; hageja rääkis kostjaga kindlasti, et teeb enda järgi ära vastavalt oma

võimalustele; hageja jaoks oli oluline, et aknad on vahetatud, katus on remonditud ja köök oli

sees; hageja arvates oli kostjaga juttu ka sellest, et kohe saaks hakata sees elama. Hageja

nimetatud tingimustele kostja müüdud korter vastas, hageja kolis korterisse sisse ning hakkas

remonti tegema.

12. Kohus möönab, et hageja soov ja plaan teha ostetud korteris remonti iseenesest ei välista

hagejal hagiavalduses väidetud kahju tekkimist ja kostja vastutust selle eest, kui varjatud

puuduste tõttu kujuneb remont kavandatust mahukamaks või kui hagejal tuleb varjatud puuduste

tõttu teha remondile suuremaid kulusid. Selle tõendamise koormus lasub aga hagejal. Seejärel on

kostjal võimalik omakorda tõendada, et ta hagejal väidetavalt tekkinud kahju eest ei vastuta,

kuna hageja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingu tingimustele.

Kohus leiab, et hageja väited asja lepingutingimustele mittevastavuse ja kostja lepingurikkumise

kohta ei ole tõendamist leidnud.

Hageja esmane ja peamine etteheide korteri kvaliteedi kohta oli, et korteris hakkas ajapikku

avalduma hallitus. Lisaks on hageja korteriomandi puudusena välja toonud elektrisüsteemi

nõuetele mittevastavuse ja välisfassaadi kahjustused.

Hageja on andnud puudustest kostja(te)le teatamise kohta erinevaid väiteid, kuid kohtuistungitel

võttis omaks, et pärast esmast pöördumist 2013.a augustis ei ole tema isiklikult kostjaid remondi

käigus avaldunud puudustest enam teavitanud.

13. 19.05.2017 kohtuistungil hageja vande all andis ütlusi, et 2013.a augustis võttis ta I. V.ga

telefoni teel ühendust seoses vannitoa kummis seinaga, kuna kindlustus soovitas pöörduda

eelmise omaniku poole. Hageja väidetel I. lubas sellega tegelda, kuid pärast seda hageja I. V.ga

enam ühendust ei saanud. Hageja ei ole aga vannitoa kummis seinaga seoses selles asjas mingit

nõuet esitanud, tegemist ei ole varjatud puudusega, vaid hageja oli vannitoa seina puudusest

teadlik lepingu sõlmimisel ja valduse vastuvõtmisel(hageja kinnitas, et see oli ainus puudus,

millest räägiti); lisaks hageja selgituste kohaselt võeti sein hiljem lahti, aga mingit kahjustust ei

tuvastatud. Seega sellest puudusest teatamine ei oma asjas tähtsust.

Hageja esindaja selgitus samal istungil, et „hageja jääb selle juurde, et 13.08.2013 telefoni teel

teatas kostjale seinast ja fassaadist“ on vastuolus hageja enda vande all antud ütlustega. Kohus

leiab, et hageja vande all antud ütlused tõendavad, et hageja ei ole hagi aluseks olevatest

puudustest kostjatele mõistlikul ajal pärast puudustest teadasaamist teatanud.

14. Hageja väidetel saatis temale riigi õigusabi korras määratud esindaja V. Krinal mõlemale

kostjale 2014.a juunis või juulis e-kirja puuduste kohta, e-kirja tõendina kohtule esitatud ei ole.

Kostja T. E. kirjalikus vastuses tunnistas, et sai väidetavatest puudustest teada adv Krinali

03.07.2014 e-kirja kaudu, õigeaegse teatamise asemel asus hageja ise puudusi kõrvaldama ja

alles 03.07.2014, kui suur osa töid oli tehtud, võttis ühendust müüjatega. Kostja I. V. hageja

esindajalt puuduste kohta e-kirja saamist ei kinnita.

15. Hageja on andnud korteri puuduste avaldumise ja nendest kostja(te)le teatamise kohta

vastuolulisi selgitusi ja ütlusi. Asjas ei ole vaidlust, et hageja sai korteriomandi valduse

28.06.2013.a. Esmases hagiavalduses hageja leidis, et korter ei vastanud tavapärasele

kvaliteedile, sest hallitusseente ja tuleohtliku elektrisüsteemi tõttu oli korteris elamine tervist

kahjustav, puuduseks oli ka kahjustunud välisfassaad, kõik need puudused avaldusid 2014.a

märtsis; hageja on püüdnud kostjatega suhelda, kuid kostjad nõuet ei tunnista.

07.10.2015 eelistungil (I kd, lk 180) hageja esindaja selgitas, et hageja sai kinnistu valduse, paari

kuu pärast alustas remonttöid ja siis avastati varjatud puudused, hageja võttis kohe kostjaga

telefoni teel ühendust, isiklikult teatas kostjale puudustest, kuid kostja varjatud puudusi ei

tunnistanud, hageja jätkas oma tegevust. Kostjate poolt parandamist nõuda ei olnud enam

võimalik, sest remonttööd juba käisid. Hageja esindaja sõnul seenhallituse kahjustus oli katte all,

avaldus tapeedi eemaldamisel, korteri ülevaatamisel seda ei olnud näha. Eksperthinnangu

tegemise ajaks oli seenkate laienenud ka sellistele pindadele, kus seda varem ei olnud. Hagejal ei

olnud plaani teha elektrijuhtmete vahetust, vannitoast leitud seenkahjustuse tõttu tuli kogu

vannitoa plaatimine uuesti teha ja sisustus välja vahetada. Samas hageja vande all kinnitas, et

hallituse tõrje ajal lõhuti senine saun ja vannituba, kohtuvaidluse tõttu hageja jättis need ruumid

remontimata ja need on siiani samasuguses seisukorras. Kuna hagejal 5 lapsega oli vaja

pesemiskohta, rajati uus vannituba ühe wc asemele. Vande all antud hageja ütlustest selgub aga,

et senise vannitoa remontimise asemel uue vannitoa ehitamine oli eelkõige tingitud sellest, et K-

Rautal oli sel ajal soodne kampaaniapakkumine vannitubade ehitamiseks ja remondiks, hageja

korteris senine vannituba ületas kampaaniareeglites kehtestatud ruutmeetrite piirmäära, mistõttu

hageja otsustas ehitada uue pesemisruumi. Hageja esindaja väited vannitoa korduvast

plaatimisest elektrisüsteemi puuduse tõttu jäävad eeltoodu valguses arusaamatuks.

08.01.2016 hagiavalduse terviktekstis märgitakse, et puudused hakkasid aja jooksul avaldume

sissekolimise järgselt. Korteriomandis ümberkorralduste, puhastamise ning parendamise käigus

avaldus mitmetes eluruumides ulatuslik hallitusseene levik. Hallitusseened hakkasid avalduma

tapeetidel, põrandakatetel ja lagedel. Hallitusseentest tekkinud kahjustuste eemaldamise

tulemusel selgus, et korteriomandi elektrijuhtmestik on läbi põlenud ning tuleohtlik, samuti on

probleemne välisfassaadi olukord, mis lõplikult 2015.a maikuus kokku kukkus. Hageja vande all

andis ütlusi, et korteri ülevaatamise ajal ja ka valduse saamise järel ta hallituse jälgi ei näinud.

Hallituse tuvastas hageja nii, et hakkas tundma hallituse lõhna, mistõttu pöördus 2014.a

veebruaris tervisekaitsetalituse poole, sai sealt Petra tassid. Tuvastati hallitusseente olemasolu,

mille liigi väljaselgitamiseks tellis hageja mükoloogia ekspertiisi. Hallitusseente tõrjet tehti

2014.a kevadel ja siis lõhuti laiali ainult saun ja vannituba, tubades võeti mõnest kohast tapeet

lahti. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt põles vana elektrijuhtmestik läbi pool aastat hiljem,

2014.a detsembris. Seega ei saanud elektrijuhtmestiku seisukord kuidagi avalduda hallitusseenest

tekkinud kahjustuste eemaldamisel. Vastupidi – hageja toob välja, et koridori ripplae taga

avastati hallitus alles siis, kui uute elektrijuhtmete paigaldamiseks ripplagi lahti võeti, hageja ei

tea, kas seal ripplae tagant 2014.a märtsis tõrjet tehti või mitte.

16. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et oleks puudustest nende avastamise järel kostjale

mõistliku aja jooksul teatanud, mistõttu on hageja VÕS § 220 lg 3 esimese lause kohaselt

kaotanud õiguse tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele. Teatamata jätmist ei

vabanda hageja väidetud asjaolu, et puuduste kõrvaldamiseks tuli teha ulatuslikke ja eriteadmisi

vajavaid töid, mistõttu ei oleks saanud kostja(d) neid töid ise teha. Müüjale puudustest teatamine

ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine ei ole seotud tingimusega, et müüja peab olema

ise suuteline puudust kõrvaldama. Sarnaselt kostjaga on müüjal õigus tellida puuduse

kõrvaldamise tööd vastava ala asjatundjatelt. Müüjale puudustest teatamata ja puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja määramata jätmisega on hageja võtnud kostjalt võimaluse veenduda

puuduse olemasolus ning leida puuduse kõrvaldamiseks soodsaim võimalus. Hageja ei ole ka ise

fikseerinud avastatud puudusi, ei ole võtnud nende kõrvaldamise maksumuse väljaselgitamiseks

erinevaid hinnapakkumisi, mistõttu ei ole ilma vastava ekspertiisita võimalik tagantjärele

kindlaks teha, kas hageja väidetud tööd olid puuduste kõrvaldamiseks vajalikud ja tehtud kulud

selleks mõistlikud. Samuti on kostja viidanud vastuoludele kulude tõendamiseks esitatud

dokumentides, suures osas ei ole esitatud kuludokumente võimalik seostada hageja korteriga.

17. Lisaks ei ole hageja tõendanud varjatud puuduste olemasolu. Ainsaks varjatud puuduseks

saaks olla seinakatete all levinud hallitus. Kohtule esitatud tõenditest ei saa kohtu hinnangul teha

järeldust, et seinakatete all pidi seenkahjustus olema juba korteriomandi valduse üleandmise ajal.

Mükoloogi eksperthinnang ei tõenda ka hallituse levikut korteris sellises ulatuses, et selle põhjal

saaks hinnata korteri kvaliteedi keskmisest madalamaks.

Hageja soovib hallituse olemasolu ja levikut tõendada 20.03.2014 Eesti Mükoloogiauuringute

Keskus AS-i mükoloogi A.S. koostatud eksperthinnanguga nr 2395/0314 (I kd, lk 33 – 41).

Nimetatud hinnangust ei nähtu korteri olukord valduse hagejale üleandmise ajal 28.06.2013,

samuti ei ole ekspert ka 20.03.2014 seisuga tuvastanud korteris hallitusseente levikut inimeste

elule ja tervisele ohtlikus kontsentratsioonis.

Mükoloogia ekspertiisi akti kohaselt jäävad korteris kõikide ruumide niiskusnäitajad normi

piiresse (suhteline õhuniiskus siseruumides kütteperioodil 30 – 50%, suveperioodil 40 – 60%),

ekspert märgib otsesõnu, et hallitusseente kontsentratsioonid proovivõtukohtades olid

kontrollitud ruumides sarnaste väärtustega, saadud kontsentratsioonid proovivõtukohtades ei ole

kõrged. Leitud seeneeosed on nii väliskeskkonnas kui siseruumides tavapäraselt laialdaselt

levinud. Mõne leitud seeneliigi puhul on välja toodud, et suure kontsentratsiooni puhul need

võivad tekitada inimestele nahaärritusi, saastata toitu ja olla tervistkahjustavad, ei ole tuvastatud,

et hageja korteris olnuks seeneeoste kontsentratsioon olnud nii suur, et see reaalselt avaldaks

ruumis viibivate inimeste tervisele kahjulikku mõju.

Visuaalsel vaatlusel leidis ekspert hallitusseente kolooniaid lastetoa I uksepakult, koridori laelt,

vannitoa ripplae taguselt pinnalt, magamistoa välisseinalt, elutoa aknaäärsetelt seintelt, sealt

võeti ka pinnaseproove. Samuti võeti proove ruumiõhust.

Seejuures on oluline märkida, et ekspertiisi 2014.a märtsis tegemise ajaks oli korter 9 kuud olnud

hageja valduses, hageja korteri ülevaatamisel enda sõnul hallituse jälgi ei täheldanud ning seega

võis ka hageja enda tegevus soodustada seente levikut korteris. Näiteks hageja muutis wc-

vannitoa asukohta. Tuleb nõustuda kostjaga, et valduse saamisest 9 kuud hiljem pindadel

visuaalselt nähtav hallitus (eriti uksepakul ja aknapõskedel) võib viidata pindade

(remondiaegsele) ebapiisavale puhastamisele.

18. Ekspert ei ole võtnud proove seinakatete alt (v.a ripplae tagune). Hageja väited, et hallituse

tõrje käigus avastati laiaulatuslikke hallitusekoldeid saunas ja tubades maha võetud seinakatete

alt, on tõendamata. Hageja poolt Word’i failina vormistatud ja kohtule esitatud fotodelt (II kd, lk

149 – 155) ei ole võimalik tuvastada, kus ja millal foto on tehtud, väidetavalt 23.04.2014 tehtud

fotodelt (II kd, lk 152 – 154) ei ole üldse selge, millist objekti fotol kujutatakse. Fotode põhjal ei

saa ka üheselt väita, et fotol on näha hallituse jäljed, mitte näiteks pinnakattematerjali

eemaldamisel pinnale jäänud liimijäljed, mustus või pinna niiskumisest tingitud värvimuutus.

19. Hageja vande all antud ütlustes kinnitas, et korteri ülevaatamise ja valduse vastuvõtmise ajal

nähtavat hallitust korteris ei olnud, erinevatel pindadel hakkas hallitus avalduma aja jooksul,

hallitus oli levinud ka varjatud kohtades - seinakatete all ja ripplae taga, ning hageja kahtlustab,

et kostja oli püüdnud seinakatteid vahetades hallitust varjata. Asjas esitatud tõendid selliseid

kahtlusi ei toeta. Hageja kahtlused on kunstlikult konstrueeritud hindamisakti (II kd, lk 89 – 111)

alusel, kus korteri parendustena on loetletud uued seinakatted, osaliselt uued põrandakatted ning

on nimetatud, et remondivajadus puudub, korter on tehniliselt heas seisukorras. Hindamisaktis ei

ole aga välja toodud parenduste tegemise aega, hindamisakti järgi puudub korteris otsene

remondivajadus, mitte remondivajadus üldse. Hageja ise on kinnitanud, et korteri ülevaatamise

põhjal ta teadis, et korter vajab sanitaarremonti ning hagejal oli plaanis kindlasti remonti teha.

Kostja vande all antud ütlustes kinnitas, et viimane sanitaarremont korteris tehti 2001.a, kui

kostja abikaasaga (T. E.) korteri ostsid. 2005.a vahetati aknad ja remonditi katust, 2009.a

vahetati ühes esikus põrandakatet ja tapeeti, samal aastal värvis kostja suures toas seina ja pani

köögis tapeedi. Hageja omandas korteriomandi 2013.a juunis ehk 4 aastat pärast viimaseid

siseviimistluse parendusi. Väited, et kostja püüdis pinnakatete vahetamisega korteriomandi

puudusi varjata, on ilmselgelt põhjendamatud.

20. Hageja järeldab ekspertiisiakti põhjal, et varjatud pindadel pidi hallitus olema laialdaselt

levinud juba korteri valduse üleandmise ajal. Kohtu hinnangul eksperthinnangust sellist järeldust

teha ei saa. Esiteks on ekspert tuvastanud, et hallituse kontsentratsioon ei ole ruumides kõrge

ning tegemist on tavapäraselt ümbritsevas keskkonnas esinevate seeneliikidega. Hageja esitatud

tõendid ei tõenda ka 2014.a märtsis korteris hallituse levikut sellises ulatuses, et see mõjutaks

korteri keskmist kvaliteedi asja müügilepingu tingimustele vastavuse mõttes.

Hageja esitatud kolmelt fotolt (II kd, lk 149 – 151), mis väidetavalt on tehtud 24.07.2013 ehk

kuu pärast korteriomandi valduse saamist, ei ole hageja väidetud hallituse alged tuvastatavad.

Samuti toetab fotol nr 1 (II kd, lk 149) nähtav ehituspraht akna vahel kostja väiteid, et hageja ise

ei pööranud pindade puhastamisele piisavat tähelepanu ja võis sellega hallituse levikule kaasa

aidata. Hageja esitatud kolmas foto (II kd, lk 151) ei ole asjassepuutuv, sest sellel kajastatud

asjaolu, et aknad olid soojustamata ja aknapõsed viimistlemata, ei ole varjatud puudus ning

hageja ei ole selliste puudustega seoses nõuet esitanud.

Tunnistaja J. V.e ütluste kohaselt ilmnes hallitus koridoris ripplae lahtivõtmisel, tunnistaja ei

mäleta, millal ripplagi lahti võeti, kuid see oli üks esimesi töid pärast vannitoa remonti.

Tunnistaja V.e sõnul rohkem otseselt hallituse koldeid kusagil ei olnud.

21. Mükoloogiaekspert nimetab hallitusseente leviku põhjustena ebapiisavat ventilatsiooni

ruumides,

soojustamata

välispiirdeid-külmasildu,

vee

läbijooksusid,

välisfassaadi

deformatsioone (ronitaimede tagajärjel tekkinud), kuid ekspert ei põhjenda, millistele andmetele

ja uuringutele tuginedes ta sellisele järeldusele jõudis. Ekspertiisiaktist ei selgu, kas tegemist on

hallitusseente levikut üldiselt soodustavate põhjustega või on ekspert tuvastanud need

konkreetsed põhjused hageja korteris. Eksperdi arvamuse kujunemine ei ole selles osas jälgitav

ega kontrollitav. Ekspertiisiaktile on lisatud foto nr 4 (I kd, lk 36) välisfassaadi deformatsioonide

kohta, kuid ei ole põhjendatud, milliseid konkreetseid deformatsioone fotole kantud nooled

osundavad ning kuidas need on seotud seenhallituse levikuga ruumides sees. Lisaks nähtub

fotolt, et seinal varem olnud metsviinapuu on eemaldatud, ning ei ole välistatud, et vähemalt

osaliselt on võimalikud krohvikahjustused fassaadil sellest põhjustatud.

22. Hageja ei ole tõendanud hagiavalduses nimetatud muude tööde seost seenhallitusega ja

ekspertiisiaktis hallituse leviku tõkestamiseks soovitatud abinõudega. Hageja on tellinud ja

teostanud plaanitud remonttöid enda elutingimuste parendamiseks ja korteri enda soovide järgi

ringi ehitamiseks. Kohtu selline järeldus tugineb samuti hageja esitatud ekspertiisiaktile,

tunnistaja J. V.e ütlustele ja hageja enda vande all antud ütlustele. Hageja vande all antud

ütlustest nähtuvalt võttis hageja remonttöödeks hinnapakkumise sellepärast, et soovis kasutada

paljulapselistele peredele mõeldut meedet eluruumide renoveerimiseks.

Korteriomandi ostmise ajal hageja oli teadlik, et tegemist on vanema majaga, millel puudub

kaasaegne fassaadisoojustus. Kostjale ei saa panna vastutust selle eest, et nõukogude aegsete

ehitusmaterjalidega ehitatud elamu välispiirded on soojustamata ja konstruktsioonides on

külmasillad. Lisaks külmasildade väljaselgitamiseks termograafilise pildistamise tegemisele ja

seenkahjustuste

tekkepõhjuste

likvideerimisele

soovitab

ekspert

hallitusseene

leviku

tõkestamiseks muu hulgas tuulutada võimalikult palju ruume, et tagada intensiivsem õhuvahetus

läbi väljatõmbe ventilatsioonikorstende, puhastada korrapäraselt pindasid ning likvideerida

lagunevad toitained. Seega hagejal oli edaspidiselt võimalik hallituse levikut vältida ruumide

piisava õhutamise ja pindade hooldamisega. Selleks ei olnud vajalik fassaadi soojustamine,

põrandate vahetamine ega muud tööd, millele tehtud kulutuste hüvitamist hageja kostjalt ootab.

Eksperdi soovitatud termograafilist uuringut ei ole hageja tellinud. Lisaks, nagu kohus märkis, ei

sisalda ekspertiisiakt andmeid kas ning milliseid uuringuid ekspert viis läbi seente leviku

konkreetsete põhjuste väljaselgitamiseks. Hageja ei ole asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest kahjuhüvitise nõudmisel varjatud puudustena nimetanud läbijooksusid, taimeosade seinast

tuppa kasvamist jms, lisaks on selliste asjaolude esinemine tõendamata. Korteriomandi ostmise

eelselt korteri hindamisel tehtud fotodelt selliseid puudusi ei nähtu.

Hageja väidetel tehti remonttööd pärast mükoloogiaekspertiisi ja hallitusetõrjet ning nüüd ei ole

hallitus enam tagasi tulnud. Ekspert on tuvastanud, et korteri ruumide suhteline õhuniiskus jäi

kõikides ruumides vahemikku 36,3 – 50,0%, mis eksperthinnangu kohaselt on normaalne

suhteline õhuniiskus siseruumides kütteperioodil; suveperioodil on normaalne suhteline

õhuniiskus ruumides 40 – 60%. Seega isegi juhul, kui hallitust lugeda varjatud puuduseks, ei ole

võimalik teha järeldust, et üksnes hallituse tõrjest ei piisanud, vaid hallitus on likvideeritud tänu

tehtud remonttöödele, millest saaks järeldada, et korter selle ostmise ajal keskmisele kvaliteedile

ei vastanud.

23. Kohus leiab, et välisfassaadi puudused ei ole varjatud puudused. Tõesed ei saa olla hageja

väited, et korteriga tutvumise ajal fassaad oli kaetud metsviinapuuga ning selle tegelik seisukord

ja kivide murenemine ei olnud korteri ülevaatamise ajal nähtavad. Asjas kogutud tõendid

kinnitavad, et fassaadi olukord oli väliselt vaadeldav ning fassaadi ülaosas murenenud kivid

nähtavad ka metsviinapuu alt. Hageja vande all ütlusi andes väitis, et käis korterit vaatamas enne

hindamisakti tellimist. See on ka eluliselt usutav – hindamisakti vajas hageja korteri ostmiseks

pangalaenu saamiseks ning seega pidi hageja hindamise tellimise ajaks olema korteriga tutvunud

ning otsustanud selle korteri ostmise kasuks.

Hindamisakti kohaselt toimus objekti ülevaatus hindamiseks 23.05.2013. Hindamisakti fotodel,

sh akti avalehe fotol, on näha, et metsviinapuu ei varja fassaadi, lehed on väikesed ning viinapuu

väätide vahelt on näha fassaadi lagunenud kivid. Kuna hageja väitis, et käis korterit vaatamas

enne hindamisakti tellimist, siis ei saanud hageja külastuse ajal metsviinapuu lehed olla

suuremad ega fassaadi varjata rohkem, kui hindamisakti fotodel.

24. Kohus siinkohal märgib, et väited fassaadi kokku kukkumisest on ilmselge liialdus. Hageja ja

tunnistaja ütlustest järelduvalt lagunes seina kõrgendus katuse ääres pärast seda, kui hageja oli

metsviinapuu eemaldanud ja tunnistaja J. V. fassaaditöid tegi. Hageja ja tunnistaja V.e sõnul

kukkus fassaad kokku 2015.a kevadel. Juba 2014.a mükoloogia ekspertiisi aktis on näha, et

metsviinapuu, mille lehed varem juhtisid vee fassaadikividest eemale, on eemaldatud. Tunnistaja

V.e selgituste kohaselt tegi tema ka välisfassaadi töid; ruberoid oli katusel ja katus on tehtud

ülespöördega. Osad katuse plekid olid puudu, ruberoid oli pööratud pleki ääre alt lahti, sealt läks

niiskus sisse. Tellistest laotud fassaadinurk oli kaetud plekiga, tellised olid amortiseerunud. Kui

katusel ei olnud käinud, siis ei olnud võimalik amortiseerumist märgata. Alt oli näha, et on tellise

tükid ära kukkunud, tunnistaja sõnul eeldati, et tegu on täiskiviga. Pleki äravõtmisel nägid, et on

õõneskivi. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli fassaadi taastamiseks suuremad vead ära parandada,

laoti kividest uus müür ülesse, kaeti penoga ja krohviti; uuesti laoti seinaosa laest kõrgemale; see

oli seina kõrgendus, mitte katusekonstruktsiooni osa.

Lisaks sellele, et fassaadi lagunemismärgid ei olnud varjatud puuduseks, ei ole välistatud, et

fassaadi kahjustas metsviinapuu fassaadilt maha rebimine ning seina kõrgendus tuli uuesti üles

laduda hageja või tema palgatud tööliste tegevuse tõttu. Selge on see, et hageja soojustas fassaadi

penoplastiga, mis viimistleti krohviga. Fassaadi ühtlaseks viimistlemiseks tuli ka seina

kõrgendus katta penoplastiga ja selleks tuli eemaldada seina ülemist äärt kaitsvad parapeti

plekid. Tunnistaja küll väitis, et osad plekid olid puudu ning pleki ääre alt lahti tulnud

katusekatte vahelt oli niiskus läbi imbunud. Samas hageja ei ole plekkide puudumist ega

väidetavate niiskuskahjustusi korteriomandi puudustena nimetanud ega esitanud sellega seoses

nõudeid. Tunnistaja tuli korterisse remonti tegema 2014.a kevadel, selleks ajaks oli korter

peaaegu aasta olnud hageja valduses. Tunnistaja ütlustest ei saa järeldada korteriomandi

olukorda valduse üleandmise ajal.

25. Tunnistaja V.e ütlustest nähtuvalt ta eeldas, et müür on laotud täiskividest ning alles pleki

eemaldamise järel selgus, et tegemist on õõneskiviga ja pleki all on kivi niiskuse tõttu

murenenud. Kui pleki eemaldamise ajal arvati, et pleki all on tugev täiskivi, võidi just pleki

hoolimatu eemaldamisega kahjustada müüri kõrgendust sedavõrd, et sellele ei olnud enam

võimalik penoplasti kinnitada. Kohtu hinnangul on põhjendatud kahtlus, et müüriosa tuli uuesti

laduda selleks, et fassaadi vastavalt hageja soovile soojustada ja viimistleda. Üksnes asjaolu, et

fassaad oli lagunenud ning osa sellest tuli asendada, ei tähenda, et korteriomandi üleandmise ajal

korteriomand ei vastanud keskmisele kvaliteedile fassaadi varjatud puuduse tõttu. Kohus leiab

samuti, et kui 40 aastat tagasi rajatud müüriosa müügilepingu sõlmimise ja korteriomandi

valduse üleandmisest 2 aasta möödumisel remonttööde käigus (eriti otsese füüsilise surve tõttu)

laguneb, ei ole tegemist varjatud puudusega, mis oli olemas korteriomandi valduse üleandmise

ajal, samuti ei anna see fakt alust hinnata korteriomandi kvaliteeti keskmisest madalamaks.

26. Kohus leiab, et hageja on kaotanud õiguse tugineda kahju hüvitamise nõudmisel sellele, et

korteriomandi elektrisüsteem ei vastanud nõuetele, kuna hageja ei teatanud kostjatele puudusest

enne hagiavalduse esitamist. Lisaks sellele, et hageja puudusest kostjat ei teavitanud, ütles

elektrisüsteem üles rohkem kui aasta pärast seda, kui korteriomand oli läinud hageja valdusesse.

Hageja väited, et elektrisüsteem oli läbipõlenud ja tuleohtlik, sest tõenäoliselt ei vastanud kostja

poolt korteris kasutatud elektriseadmete võimsus elektrisüsteemi võimsusele, on paljasõnalised.

Hageja ei ole korteriomandi üleandmiseaegset elektrisüsteemi mittenõuetekohasust tõendanud,

rääkimata elektrisüsteemi läbipõlemise ja selle põhjuse tõendamisest. Fotod väidetvast

harukarbist ja asendatud juhtmetest ei tõenda elektrisüsteemi tuleohtlikkust. Kohus nõustub, et

keskmisele kvaliteedile vastamiseks peab linnakorteris olema elektrisüsteem, mis võimaldaks

ohutult kasutada elementaarset kodutehnikat ja -masinaid. Hageja ei ole aga tõendanud, et korteri

elektrisüsteem sellele keskmisele kvaliteedile ei vastanud.

27. Hageja sõnul hakati remonttöid tegema pärast hallituse tõrjet 2014.a kevadel. Elektrisüsteem

ütles üles 2014.a enne jõule. Selleks ajaks oli korter olnud ligi poolteist aastat hageja valduses.

See asjaolu juba iseenesest kinnitab, et korteri valduse üleandmise ajal ja pikka aega pärast seda

oli elektrisüsteem töökorras. Hageja vande all antud ütlustest nähtuvalt pandi korteris elektrit

2014.a detsembris ning selleks ajaks oli tehtud vannituba, pikk koridor ja suur tuba. Hageja

juures tegi remonti ehitusettevõtja J. V.. Mõistlikult saab järeldada, et ettevõtja, kelle igapäevane

töö- ja kutsetegevus on seotud ehitus- ja remonditöödega, kasutab tööde tegemisel

professionaalseid elektrilisi tööriistu. Arvestades hageja juures tehtud töid (mh ehitati uus

vannituba, võeti lahti ja vahetati põrandaid), on enam kui tõenäoline, et tööde tegemisel kasutati

ka elektrilisi tööriistu. Seega ei ole välistatud, et just hageja korraldatud remonttööde tegemisel

tööriistade kasutamise tõttu ütles 1980.ndatel aastatel rajatud elektrisüsteem üles. Tunnistaja

väidetel olid vanas elektrisüsteemis juhtmete ristlõige 0,75 tänapäevase tarbimise jaoks

ebapiisav, tema tuvastas, et harukarbis oli juhtmete isolatsioon sulanud ning juhtmed läinud

lühisesse. Tunnistaja V.e ütlustest järelduvalt hindas ta elektrisüsteemi tuleohtlikuks ja

amortiseerunuks pärast elektrisüsteemi läbipõlemist, tuginedes enda kogemusele; tunnistaja V.el

puudub elektritööde tegemiseks erikvalifikatsioon ning tema ütlustest ei selgu süsteemi

ülekoormuse tekkepõhjus.

Kostja vande all ütlusi andes kinnitas, et tema korteris elamise ajal olid kasutuses tavalised

kodumasinaid, ülekoormust ega lühist kostja ajal ei olnud. Seda, et korteriomandi müümise ajal

vastas elektrisüsteem vähemalt keskmisele tasemele, kinnitab seegi, et hageja sai elektrisüsteemi

kasutada ligi 1,5 aastat. Hageja teadis, et valdavas osas pärineb elektrisüsteem elamu ehitamise

ajast ning et korteris on ainult osaliselt (sauna jaoks) uus elektrijuhtmestik paigaldatud.

Tunnistaja V.e ütlused ei tõenda elektrisüsteemi mittenõuetekohasust valduse hagejale

üleandmise ajal, sest tunnistaja ei olnud korteriomandi üleandmise juures, tunnistaja hindas

elektrisüsteemi pärast seda, kui hageja oli talle teatanud, et 1/3 korterist on ilma elektrita.

Tunnistaja sõnul elektrisüsteemi töökindluse kestvuse hindamine eeldab ekspertteadmisi ning

eriharidust, mida tunnistajal ei ole. Samuti ei ole sellist haridust kostjal, mistõttu kostjalt ei saaks

ka elektrisüsteemiga seotud varjatud puuduse olemasolu korral sellest teadmist eeldada.

28. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja väidetud fassaadideformatsioonid varjatud puudused,

tõendatusse korral varjatud puuduseks kvalifitseeruv laialdane hallituse levik nii korteriomandi

üleandmise ajal kui märtsis 2014 ei ole tõendamist leidnud, samuti ei ole tõendamist leidnud, et

elektrisüsteemi korteriomandi üleandmise ajal ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile.

Seega ei ole kostja lepingurikkumine selles asjas tõendatud. Lisaks on hageja kaotanud õiguse

varjatud puudustele tugineda, kuna ei ole puudustest kostjale õigeaegselt teatanud.

Kuna ei ole tuvastatud kahju hüvitamise oluliste eelduste (asja lepingutingimustele mittevastavus

ja sellest tulenevalt kostja lepingurikkumine) olemasolu, siis puudub vajadus hinnata hagejal

kahju tekkimist ja selle suurust.

Kohus jätab viimasel istungil täpsustatud nõudega hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

29. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja on osaliselt nõudest loobunud, kuna täpsustas esialgselt hinnapakkumiste alusel esitatud

nõuet vastavalt tegelikult tehtud kulude suurusele, mille tulemusel nõue vähenes 4428,43 euro

võrra. TsMS § 168 lg-st 2 tulenevalt kannab menetluse lõpetamise korral kulud hageja. TsMS §

168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

30. Ülejäänud osas kohus jättis hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse

kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jäävad kõik menetluskulud, s.o nii

hageja enda kui kostja menetluskulud, hageja kanda. Osas, milles hagejal ei ole kohustust saadud

menetlusabi ja riigi õigusabi tasu ja kulusid riigile hüvitama, jäävad menetluskulud riigi kanda.

Menetlusabi riigituludesse hüvitamiskohustuse ulatuse kindlaksmääramine

31. Hageja ei ole selles asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud, kuna kohus 26.05.2015

määrusega rahuldas D. G. menetlusabi taotluse ja vabastas ta hagiavalduse esitamisel nõutava

riigilõivu 1000 euro tasumisest. Lisaks on hagejale selle menetluse eelselt 27.05.2014 määrusega

tsiviilasjas 2-14-51534 antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud

25% ulatuses ühekordse maksena ühe aasta jooksul alates kulude kindlaksmääramisest.

Advokatuur määras riigi õigusabi osutajaks algul adv Krinali, hiljem hageja taotlusel advokaat

asendati ning riigi õigusabi osutamist jätkas Advokatuuri kantsleri esildisega kohustuslikus

korras esindajaks määratud adv Haas.

32. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma

menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui

talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja

sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse hagi rahuldamata jätmise või menetluse

lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 võimaldab

mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse

tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti

vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

33. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 5 ja § 25 lg 2 kohaselt kohus määrab riigi õigusabi

saaja hüvitamiskohustuse kindlaks riigi õigusabi andmisel ning tulenevalt RÕS § 25 lg-st 3 võib

hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda muuta riigi õigusabi saaja majandusliku

seisundi või maksevõime olulise muutumise korral. Seega sätestab riigi õigusabi seadus

hüvitamiskohustuse

erinevalt

tsiviilkohtumenetluse

seadustikus

muude

menetluskulude

kandmiseks saadud menetlusabi hüvitamise kohustusest ning seega TsMS § 180 lg-st 4

tulenevalt riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamisele TsMS § 190 sätteid ei kohaldata.

34. Hageja on taotlenud arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel, et tema majanduslik

olukord, võrreldes riigi õigusabi ja menetlusabi andmise ajaga, ei ole paranenud. Maksu- ja

Tolliameti andmebaasi andmetel seisuga 30.10.2017 on hagejale viimati tehtud väljamakse xxx

xxxxxx poolt 2017.a juulikuu eest. Võttes lisaks arvesse, et hageja ülalpidamisel on 4 alaealist

last, peab kohus õigeks ja põhjendatuks vabastada hageja riigilõivu tasumiseks saadud

menetlusabi riigituludesse hüvitamise kohustusest osaliselt. Kohus kohustab hagejat saadud 1000

euro suurusest menetlusabist riigituludesse hüvitama 100 eurot, s.o saadud menetlusabi ja

vähendatud nõudega hagilt nõutava riigilõivu (900 eurot) vahe. Ülejäänud osas kohus vabastab

hageja riigilõivu riigituludesse hüvitamise kohustusest.

Riigi õigusabi tasu ja kulude ning hageja hüvitamiskohustuse suuruse kindlaksmääramine

35. Hagejat esindas menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja, advokaat Kristi Haas,

kes esitas taotluse tasu saamiseks kokku 64 pooltunni eest summas 1920 eurot (lisandub

käibemaks) ja kulude hüvitamist summas 622,80 eurot (lisandub käibemaks), taotledes

suurendada kohtueelse menetluse tasu ja arvestada tasu määramisel ka esildisega, mille puhul

kohaldub esindaja tasule 1,5 kordne koefitsient. Adv Haas taotles tasu järgmiste toimingute eest:

1) istungitel osalemine 07.10.2015 (ajakuluga 1 tund (2 pooltundi), 1 pooltunni tasumäär 20 € x

1,5 = 30 €); 09.12.2015 (1,5 tundi, kokku 90 €), 10.02.2016 (2,5 tundi/150 €), 14.09.2016 (2,5

tundi/ 150 €); 2) tutvumine tsiviilasja materjalidega 21.01.2015 – 1 tund/ 60 €; 3) 22.01.2015 –

suhtlemine kliendiga e-posti teel tõendite kogumise vajaduse kohta – 0,5 tundi/30 €; 4)

11.02.2015 – hagi koostamine, lisade analüüs ja arvutuste koostamine kahju liikide kaupa – 4

tundi/240 €; 5) 27.05.2017 tutvumine menetlusse võtmise määrusega, kliendile menetlusliku

olukorra selgitamine – 0,5 tundi/30 €; 6) 30.09.2015 – tutvumine kostjate vastustega, kliendile

kostjate vastuste sisu selgitamine telefoni teel – 0,5 tundi/30 €; 7) 08.02.2016 eelistungiks

valmistumine – 0,5 h/30 €; 8) 08.02.2016 – ettevalmistus 10.02.2016 eelistungiks – 0,5 tundi/30

€; 9) 12.05.2016 tutvumine kostja I 06.05.2016 vastusega, kliendile sisu selgitamine – 0,5 tundi/

30 €; 10) 12.09.2016 – kliendile menetlusliku olukorra selgitamine, kompromissi võimaluste

uurimine kostjatelt e-kirja teel ja kliendile vastuse vahendamine – 0,5 tundi/30 €; 11) 06.12.2016

– valmistumine 08.02.2017 istungiks – 1,0 tundi (60 €); 07.12.2016- suhtlemine kliendiga

tunnistaja seisundist, taotluse koostamine istungi edasilükkamiseks – 0,5 tundi/30 €; 12)

18.04.2017 – valmistumine 19.04.2017 istungiks – 1 tund/60 €; 13) 18.04.2017 – tunnistaja

ettevalmistamine istungiks – 0,5 tundi/30 €; 14) 19.04.2017 osalemine kohtuistungil kokku 5

tundi/330 €; 15) osalemine 02.05.2017 istungil – 4,5 tundi/270 €, 16) 19.04.2017 esindatava

ettevalmistus 19.04.2017 istungiks - 1 tund/60 €; 17) 28.04.2017 tutvumine 19.04.2017 istungi

protokolliga – 0,5 tundi/30 €; 18) 01.05.2017 – ettevalmistus 02.05.2017 istungiks – 1 tund/60 €;

19) 10.05.2017 vastuväite koostamine kostja menetluskulude nimekirjale – 0,5 tundi/30 €.

Tasule lisandub käibemaks. Samuti palub hageja esindaja hüvitada sõidukulud 07.10.2015,

09.12.2015, 10.03.2016, 14.09.2016, 19.04.2017 ja 02.05.2017 kohtuistungitele sõitmiseks

marsruudil Tartu – Pärnu –Tartu iga kord läbitud 346 km, tariifiga 0,3 eurot/km, kokku

sõidukulud 6 x103,80 eurot (lisandub käibemaks).

36. Kostja esitas oma vastuväited hageja riigi õigusabi tasu suuruse kohta ja leidis, et

põhjendatud ei ole tasu tunnistaja ettevalmistamise eest ning kostja menetluskuludele vastuväite

koostamise eest, kuna vastuväite esitamise ajaks ei olnud hageja vastuväited kostjani jõudnud.

37. Kohus on seisukohal, et adv Haasi taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Riigi õigusabi

seaduse § 22 lg-te 1 ja 3 järgi esitab advokaat taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule igas

kohtuastmes menetluse lõpus.

Advokaat K. Haasi tasu taotluses on summad arvutatud vastavalt toimingute tegemise ajal

kehtinud Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud „ Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (01.11.2014 – 30.04.2015, 01.05.2015 –

01.10.2015 kehtinud redaktsioonides), 15.09.2015 Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud

„Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad

ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (02.10.2015 –

31.01.2016, 01.02.2016 – 30.06.2016, 01.07.2016 – 31.07.2016 kehtinud redaktsioonides) ning

alates 01.08.2016 jõustunud Justiitsministri 26.07.2016 määrusega kinnitatud „Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi

osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“

(edaspidi nimetatud Kord) sätestatule, advokaat on näidanud arvamuses ja tasu taotlustes

toimingud, nende tegemise aja, koha ja ajakulu. Nii Advokatuuri juhatuse otsusega kehtestatud

tasu maksmise korrad, kui Justiitsministri määrusega kehtestatud Kord (§ 2 lg 2) näevad

sarnaselt ette, et kui Eesti Advokatuuril (edaspidi advokatuur) ei õnnestu tavapärases korras leida

riigi õigusabi osutamiseks advokaati, võib advokatuuri kantsler õigusabi katkematu osutamise ja

mõistliku kättesaadavuse tagamiseks ühekordselt kehtestada advokaadile makstavale tasule

koefitsiendi 1,5 kuni 3. Kohus, uurimisasutus või prokuratuur kohaldab riigi õigusabi tasu

suuruse kindlaksmääramisel advokaadile makstavale tasule kehtestatud koefitsienti advokaadi

taotluse alusel, kui sellele on lisatud advokatuuri kantsleri esildis koefitsiendi kohaldamise

põhjendatuse kohta. Adv Haas on esildise taotlusele lisanud.

38. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja taotletud tunnistaja ettevalmistamise ajakulu

18.04.2017 (0,5 tundi/30 €), tegemist ei ole menetlusseadustikus ettenähtud toiminguga.

Ülejäänud osas on esindaja menetlustoimingud ja ajakulu selle asjaga tegelemiseks esindatava

huvides põhjendatud ja vajalikud. Korra § 10 lg 3 järgi tasu riigi õigusabi osutamise eest

hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 550 lõike 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse

koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni

kohta, kuid kokku mitte üle 400 euro ühes kohtuastmes. Seega Korra järgi hüvitatakse üldjuhul

advokaadile ühes kohtuastmes lisaks kohtuistungitel osalemisele õigusabi osutamise eest tasu

kuni 10 tunni (20 pooltunni) ulatuses. Adv Haasi taotlusest nähtuvalt on tal õigusabi osutamiseks

kokku kulunud 32 tundi (64 pooltundi), millest 14,5 tundi väljaspool kohtulikku menetlust.

Seega adv Haasi ajakulu väljaspool kohtuistungeid ületab ajakulu piirmäära 9 pooltunniga (4,5

tundi). Sellest tuleb maha arvestada 0,5 tundi tunnistaja ettevalmistamise kulu, mida kohus ei ole

põhjendatuks pidanud. Arvestades asja mahtu ja keerukust, kohus rahuldab adv Haasi taotluse

ning, juhindudes Korra § 2, suurendab riigi õigusabi osutaja põhjendatud ja vajalikku

kohtueelses menetluses õigusabi osutamisele tehtud ajakulu 4 tunni (8 pooltunni) võrra. Kokku

tuleb adv Haasile maksta tasu 63 pooltunni eest (sh kohtueelses menetluses 28 pooltundi), Tasu

määramisel kohus arvestab ka Advokatuuri kantsleri esildisega määramise puhul kohalduvat

koefitsienti 1,5. Samuti tuleb advokaadile hüvitada kohtuistungitele sõitmisega seotud

sõidukulud arvestusega 0,3 €/km (lisandub käibemaks).

39. Eeltoodu alusel tuleb adv Haasile maksta hagejale osutatud riigi õigusabi eest tasu 2268 eurot

(sisaldab käibemaksu 20% summas 378 eurot) ja hüvitada kulud summas 747,36 € (sisaldab

käibemaksu), kõik kokku 3015,36 eurot.

Vastavalt

Pärnu

Maakohtu

27.05.2014

määrusega

tsiviilasjas

2-14-51534

määratud

hüvitamiskohustusele ja praeguse otsuse menetluskulude jaotusele tuleb hagejal riigi õigusabi

tasu ja kulude summast riigile hüvitada 25% ehk 753,84 eurot ühe aasta jooksul alates riigi

õigusabi tasu ja kulude suuruse ning hüvitamiskohustuse kindlaksmääramisest. Kuna hagejal on

kohustus hüvitada riigituludesse ka riigilõivust 100 eurot, tuleb hagejal kokku riigituludesse

tasuda 853,84 eurot.

Kohus leiab, et mõistlik on võimaldada hagejal maksta kogu hüvitis riigituludesse võrdsete

osamaksetena 12 kuu jooksul. Seega tuleb hagejal maksta otsuse jõustumise järel iga kuu 71,15

eurot saadud menetlusabi ja riigi õigusabi hüvitamiseks.

TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb D. G.l riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega

viivitamise korral maksta riigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Kostja I. V. menetluskulude kindlaksmääramine

40. Kohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Seega hageja on kohustatud hüvitama ka

kostja menetluskulud, sh kohtuvälise kuluna kostja lepingulise esindaja kulud (TsMS § 138 lg 1,

§ 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt.

41. Kostja I. V. menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks lepingulise

esindaja, vandeadvokaat K. Ausi kulud summas 4488 eurot (sisaldab käibemaksu summas 748

eurot). Taotluse kohaselt on adv Ausil kostja esindamiseks tehtud, menetluskulude nimekirjas

loetletud toimingutele kulunud kokku aega 29,25 tundi, sellest 28,75 tundi tunnitasumääraga 120

eurot + käibemaks ning 0,5 tundi tasumääraga 100 eurot/tund + käibemaks. Kostja kinnitab, et

kõik kulud on seotud selle tsiviilasja menetlusega ning kostja ei ole käibemaksukohustuslane.

Kostja palub kohustada hagejat tasuma menetluskulude tasumisega viivitamise korral kostjale ka

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

42. Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu, leides, et kostja on põhjendamatult

arvestanud kohtuistungitel osalemise ajakulu hulka istungipäeva jooksul tehtud vaheaegu,

hagiavaldusega tutvumise ajakulu 4,5 tundi on ülepaisutatud ja kostja 2 menetlusdokumendi

koostamise ajakulu 2 tundi + 1,5 tundi ei ole põhjendatud, sest mõlemad menetlusdokumendid

sisaldavad samu vastuväiteid. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud ka kostja esindaja

tunnitasumäär 120 eurot+ käibemaks, kuna Eestis olevat tavapärane, et Tallinnas on advokaatide

tunnitasu 120 eurot, Tallinnast väljaspool 100 eurot käibemaksuta. Sellise praktika kujunemise

aluseks toob hageja esindaja asjaolu, et inimeste sissetulekud on Tallinnast väljaspool enamasti

madalamad kui Tallinnas. Samuti tuleb hinnata asja keerukust, kostja esindaja vastuväidetest

hageja esindaja järeldab, et kostja esindaja jaoks ei olnud tegemist keeruka vaidlusega.

43. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik, tunnitasumäär

120 eurot + käibemaks on mõistlik ja vastab kohtupraktikas tunnustatud tasumäärale. Kohus ei

nõustu hageja vastuväidetega kostja menetluskuludele. Hageja esindaja seisukoht, et ainult

tunnitasumäär 120 eurot ilma käibemaksuta on sobilik ainult Tallinnas, kuna seal on inimeste

palgad kõrgemad, jääb arusaamatuks. Teadaolevalt ei ole isikud kohustatud endale esindajat

palkama oma elu- või asukohast. Advokaadid käivad kliente esindama kohtutes üle Eesti,

sõltumata oma büroo asukohast. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks advokaadi tunnitasu

sõltuma sellest, kas tema büroo asub Tallinnas või mõnes väiksemas linnas või asulas.

44. Samuti ei ole põhjendatud hageja vastuväited kostja esindaja ajakulu põhjendatusele. Hageja

esindaja on asja mahule ja keerukusele tuginedes taotlenud enda tasumäära suurendamist. Kuigi

kostja lepingulise esindaja jaoks ei pruukinud vaidlus olla õiguslikult keerukas, on menetlus

olnud keeruline ja aeganõudev hagejapoolse korduva nõude muutmise ja asjaolude

täiendamise/täpsustamise tõttu. Hageja esmane hagiavaldus koos lisadega oli kokku 45 lehel

ning sellises mahus dokumentidega tutvumisele kulunud 4,5 tundi (ehk keskmiselt 6 minutit

lehekülje kohta) ei ole kohtu hinnangul ülemäärane. Lisaks sisaldas ajakulu tõenäoliselt ka

kirjaliku vastuse koostamist või vähemalt selle ettevalmistamist (kostja esindaja on hagile

kirjaliku vastuse koostanud ja kohtule esitanud, kuid ei ole menetluskulude nimekirjas seda

toiminguna nimetanud). Põhjendatud ei ole tuletada hagiavaldusega tutvumise põhjendatud

ajakulu hageja hilisemate hagiavalduse terviktekstidega tutvumise väiksema ajakulu järgi –

hilisemates tekstides hageja küll täiendas asjaolusid ja täpsustas nõuet, kuid üldiselt hageja

positsioon ei muutnud ning nõude alusasjaolud jäid samaks. Väärib märkimist, et kostja esindaja

kogu ajakulu 29,25 tundi on samas suurusjärgus hageja esindaja näidatud ajakuluga 32 tundi.

Kohtuistungite vaheajad 0,5 tundi ja 0,25 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada kostja

esindaja ajakulu hulka. Kohtumenetluse algatas hageja ning olukorras, kus hagejale on riigi

õigusabi korras määratud esindajaks advokaat, ei saa kostjale ette heita, et ka tema osaleb

menetluses koos lepingulise esindajaga. 30 minutilise või lühema vaheaja jooksul ei ole esindajal

võimalik teha muud tööd ning vaheaegade arvestamine istungiaja hulka on põhjendatud.

Eeltoodu alusel kohus määrabv

45. Eeltoodu alusel kohus määrab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike kulude

suuruseks taotletud 4488 eurot (sisaldab käibemaksu), mis tuleb vastavalt menetluskulude

jaotusele hagejal kostjale hüvitada. TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotlusel kohus märgib otsuses, et

hageja on menetluskulude tasumisega viivitamisel kohustatud maksma kostjale viivist.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik