4-17-4402/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine

üldkasuliku tööga

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

31. oktoober 2017 Väärteoasja number nr 4-17-4402 (2510,16,002100) Lahend väärteomenetluses

Politseija Piirivalveameti L

prefektuuri ääne

26.07.2016 otsus N.V karistamises liiklusseaduse

(LS)

207 alusel 30 120,00 euro § trahviühikuga s.o suuruse rahatrahviga Kohtunik Kadi Aavik Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti L Prefektuur ääne Süüdlane N.V

isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx Kohtutäitur Rita Lohu

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 48, § st 69, § st 72, TMS § 201 lg ning VTMS § - - - -st 1 -st 2071, §-st 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politsei- Ja Piirivalveameti L prefektuuri avaldus rahatrahvi

ääne asendamiseks.

2. Asendada N.V-le

kohtuvälise menetleja Politsei- Ja Piirivalveameti L ääne

prefektuuri 26.07.2016.a. tud tasumata rahatrahv 30 otsusega mõiste trahviühikut arestiga 3 (kolm

5 (viis) tundi, mis tuleb ) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga teostada 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Üldkasuliku töö korraldamiseks tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril

7 500 -kiri aadressil või saata e tartukrho.info@just.ee ).

4. Selgitada N.V-le ,

et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Määrus saata täitmise korraldamiseks Viljandi esindusele, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sissenõudja Politsei ääne

- ja Piirivalveameti L Prefektuur esitas 24.08.2017 kohtule juhindudes KarS § st 72 ja TMS § süüdlasele määratud rahatrahvi asendamiseks - -st 201 avalduse N.V-le arestiga. Politseija Piirivalveameti Lääne määras väärteoasjas nr Prefektuur 26.07.2016 2510,16,002100

N.V-le

207 alusel karistuseks 3 120,00 euro suuruse rahatrahvi. LS §

0 trahviühikut s.o

Kohtuvälise menetleja otsus jõustus .a. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi ära 1108.2016

vabatahtlikult, alustati tema suhtes 23.09.2016 Rita Lohu on täitemenetlus. Kohtutäitur

teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. Käesoleva ajani ei ole võlgnikult laekunud ühtegi makset.

Menetlusosalise seisukoht 31.10.2017 kohtuistungil

Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd (tl ), allkirjastades sellekohase nõusoleku ning märkides nõusolekule ära ka oma telefoninumbri. Süüdlane avaldas, et e-posti ei kasuta, kuid on igapäevaselt nimetatud telefoninumbrilt kättesaadav. Süüdlase hinnangul võimaldab tema tervis üldkasulikku tööd teha ning töö saaks tehtud ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või -

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab -

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane N.V - isikul ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS § s 201 sätestatud asjaolud – ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on eurot. Kohtule trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahvi suurus kokku 120 eurot s.o 30 trahviühikut, (120:4),

211 lg-st 1 ja

- 72 asendada 3 restiga mis tuleb juhindudes VTMS § KarS § st päevase a

(30:10) N.V . Kuivõrd on kohtuistungil avaldanud nõusolekut ja soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 69 lg 1 alusel asendada talle kohaldatav arest 5

kuu jooksul alates tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe kohtumääruse jõustumisest.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta.

KarS § 69 lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 - lg le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele, s.o Viljandi, kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

Kohtunik