2-16-8446/32 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2168446

Määruse kuupäev

Tartu, 1. november 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Malle

Seppik

Kohtuasi

Metrex Mõõtekeskus Osaühingu hagi ABC MOTORS AS-i

vastu 4366 euro 48 sendi suuruse kahjuhüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Metrex Mõõtekeskuse Osaühingu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Metrex Mõõtekeskuse Osaühing, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ants Nõmmik

Kostja ABC MOTORS AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Britta Oltjer

Asja läbivaatamise kuupäev

16. oktoober 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2168446 ja Pärnu

Maakohtu 13. märtsi 2017. a määrus samas tsiviilasjas ning saata asi Pärnu Maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30. mail 2016 esitas Metrex Mõõtekeskuse Osaühing (hageja) Pärnu Maakohtule ABC

MOTORS AS-i (kostja) vastu hagi, milles palus pärast korduvaid täpsustusi kostjalt välja mõista

4366 eurot 48 senti tekitatud kahju hüvitist.

Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 15. juunil 2007 kostjalt 169 900 Eesti krooni eest sõiduki Dacia

Logan (sõiduk). Sõiduk anti üle 19. juunil 2007. Sõidukiga kaasnes garantii 36 kuud

läbisõidulimiidiga 100 000 km alates sõiduki üleandmise päevast. Iseseisvat ja eraldi dokumendina

garantiilepingut ei ole kostja hagejaga sõlminud. Kostja kodulehel avaldatud teabe kohaselt annab

kostja igale müüdud uuele Dacia sõiduautole garantii viis aastat või kuni läbisõiduni 100 000 km

viie aasta jooksul, sh kaheaastane värvigarantii ja kuueaastane kere läbiroostetamise garantii, millele

2-16-8446

lisandub veel üheaastane varuosade ja tarvikute garantii. Seega on kostja võtnud garantiiremondi

kohustuse. Sõiduki kasutamisel ilmnesid esimesed roostetamisprobleemid juba 2009. a lõpus.

2010. a olid kõik sõiduki neli küljeust hakanud salongipoolsest alumisest osast roostetama,

roosteplekid tekkisid juba ka uksekarpidesse. Hageja pöördus juba ajavahemikul 2010–2012

korduvalt suuliselt kostja poole, teavitades kohe kostjat tekkinud probleemidest sõiduki uste

roostetamisel. Nimetatud pöördumistele vastas kostja, et ta aktsepteerib tekkinud probleemi.

Kahetsusväärselt ei ole aga kostja praeguseni isegi mitte enda lubatut, s.o sõiduki viie ukse

garantiikorras hagejale üleandmist täitnud, mistõttu on hageja kostja täitmata jäetud

garantiikohustuse maksumuse väljaselgitamiseks võtnud erinevaid hinnapakkumisi; kostja

hinnapakkumine oli 4366 eurot 48 senti.

Haginõuet õigustavate materiaalõiguse normidena märkis hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 100,

§ 101 lg 1 pd 1 ja 3 ning lg 2, § 115, § 208 lg 1 ja § 230.

2. Kostja ei tunnistanud hageja nõuet ja leidis, et hagiavalduse menetlemiseks puudub õiguslik alus.

Eeldades hagiavalduses märgitud faktiliste asjaolude õigsust (garantiikohustuse olemasolu), ei ole

hagiavalduses esitatud nõude rahuldamine objektiivselt võimalik – garantiikohustuse lepingujärgne

täitja on DACIA Polska Sp. z.o.o. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja kui AS DACIA ametlik

esindaja Eestis üksnes vahendab DACIA tehase garantiid. See tähendab, et kostja pakub teenusena

garantiitööde tegemist DACIA garantii andjaga sõlmitud lepingu alusel, kuid tal puudub iseseisev

kohustus garantiist tulenevate tööde tegemiseks. Eeltoodust tuleneb ühemõtteliselt, et DACIA

ametlikud esindused Eestis tegutsevad garantii andja esindajatena ja garantiiga seotud otsustused

teeb ainuisikuliselt DACIA Polska Sp. z.o.o., kelle otsustamisel ja korralduste alusel ning

finantseerimisel mh kostja vajalikke garantiist tulenevaid töid teeb.

3. Pärnu Maakohus keeldus 13. märtsi 2017. a määrusega hagi menetlusse võtmast ja määras

tagastada see esitajale. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulud 784 eurot ja viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on seisukohal, et kuna sõiduk on ostetud kostjalt, siis on kostja ka garantiikohustuse täitja.

VÕS § 230 lg 1 kohaselt on müügigarantiiks 11. peatüki tähenduses müüja, varasema müüja või

tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel

tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või

reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund.

Kohtule esitatud Dacia garantiiraamatus on märgitud sõiduki maaletoojaks ja garantii teostajaks

DACIA Polska Sp. Z.o.o. Seetõttu on hagi esitatud vale kostja vastu.

Eeltoodu alusel tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitas, et isikul on õigus uuesti hagiavaldusega kohtusse pöörduda

pärast takistuste kõrvaldamist, mis tingisid hagiavalduse tagastamise.

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määruse

tühistada ja saata tsiviilasi lahendamiseks maakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. mai 2017. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Määruskaebemenetluse menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks

2(4)

2-16-8446

välja menetluskulud 945 eurot ja viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ringkonnakohus jagas maakohtu seisukohta, et hagi on esitatud vale kostja vastu ning seetõttu ei ole

hagejal hagiavalduses toodud asjaoludel taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hageja määruskaebuses esitatud väide, et ta ostis sõiduki kostjalt, ei võimalda väärata maakohtu

seisukohta garantiikohustuse täitja kohta. Asjaolust, et sõiduki müüs hagejale kostja, ei saa

automaatselt järeldada, et müügigarantii andjaks VÕS § 230 lg 1 tähenduses on samuti müüja.

Müügigarantii andjaks on VÕS § 230 lgst 1 tulenevalt isik, kes on andnud sättes kirjeldatud

lubaduse kas garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel. Sellise lubaduse andmist ei saa

järeldada ainuüksi asja müümisest. Ka ei kinnita asjas esitatud tõendid, et kostja kui sõiduki müüja

oleks andnud hagejale sellise lubaduse. Hageja poolt maakohtule esitatud sõiduki garantiiraamatu

koopiast nähtuvalt on sõiduki garantii andjaks selle maaletooja DACIA Polska Sp. Z.o.o.

Põhjendatud ei ole kaebuse etteheited, nagu ei oleks maakohus tõendeid objektiivselt hinnanud.

Kohtu ette toodud asjaoludel ei ole võimalik asuda maakohtust erinevale seisukohale ja leida, et

ABC MOTORS AS on praegusel juhul õige kostja.

Erinevalt määruskaebuses väidetust ei ole kostja müüjana VÕS § 230 lgs 1 kirjeldatud

müügigarantiid andnud ka oma kodulehel avaldatud teates. Hageja kohtule esitatud tõenditest ei

nähtu, et kostja veebilehel oleks olnud avaldatud teade, milles kostja lubab anda sõidukile garantii.

Hagis ja kaebuses viidatud veebilehel http://dacia.abcmotors.ee/daciagarantii on avaldatud järgnev

teade: „Igale Abc Motorsi poolt müüdud uuele Dacia sõiduautole antakse garantii 5 aastat või kuni

läbisõiduni 100 000 km 5 aasta jooksul, sh 2aastane värvigarantii ja 6aastane kere läbiroostetamise

garantii, millele lisandub veel 1aastane varuosade ja tarvikute garantii. Tegemist on Dacia tehase

garantiiga, mis hõlmab endas ka Dacia Assistance teenust. Meie garantii tingimused on põhjalikult

kirjas auto hooldusraamatus.“ Eeltoodud teatest nähtub selgelt, et garantii antakse igale kostja

müüdud Dacia sõiduautole ja et tegemist on tehase garantiiga. Ka on kostja menetluses kinnitanud,

et ta üksnes vahendab Dacia garantiid ehk müüja puhul on tegemist garantii järgi kohustatud isiku

DACIA Polska Sp. Z.o.o. tahteavaldust vahendava isikuga. Tulenevalt asjaolust, et müügigarantii

andjaks hagejale müüdud sõidukile on DACIA Polska Sp. Z.o.o., tuleb garantiikohustuste täitmata

jätmisest tulenevad nõuded esitada DACIA Polska Sp. Z.o.o. kui garantii andja vastu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asja uueks

lahendamiseks samale ringkonnakohtule.

Kohtute käsitlus VÕS §s 230 sätestatud kohustustest on meelevaldne. Kohtulahenditest tulenevalt

peab Eestis ostetud sõiduki garantiiremondiks toimetama sõiduki selle tootjariiki. Kostja on oma

kodulehel andnud lubaduse teha garantiiremonti. Enne kohtumenetlust on kostja ka de facto

kinnitanud oma kohustust, väljendades valmisolekut hageja sõiduki uksed vahetada.

Määruskaebemenetluse menetluskulud on ülepaisutatud.

7. Kostja vastuses määruskaebusele leitakse, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud.

Kostja palub hagejalt kassatsiooniastme menetluskuluna välja mõista 805 eurot ja seadusjärgse

viivise sellelt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3(4)

2-16-8446

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, maa- ja

ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks.

9. Hageja esitas kostja vastu raha saamise nõude, tuginedes eelkõige sellele, et kostja on võtnud

garantiiremondi tegemise kohustuse sõidukile, mille hageja kostja käest ostis. Kostja on leidnud, et

garantiikohustuse on võtnud välisriigi juriidiline isik DACIA Polska Sp.z.o.o, ning et seetõttu on

hagi esitatud vale isiku vastu.

10. Maakohus on keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Nimetatud sätte

kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Riigikohus on varem leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 ei sätesta hagi menetlusse võtmisest

keeldumise alusena hagi esitamist vale kostja vastu. Samuti on Riigikohus leidnud, et TsMS § 371

lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ning kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei

saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see, kas hagi

on esitatud õige kostja vastu, välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt Riigikohtu

11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 32115114, pd 13, 14).

Praeguses asjas on kohtud otsustanud selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, hinnates seni

kohtule esitatud tõendeid. Nii on maakohus hinnanud tõendina kohtule esitatud Dacia

garantiiraamatut ja ringkonnakohus lisaks kostja kodulehel avaldatud teadet. Hagiavalduses esitatud

asjaoludel ei saagi lahendatavas asjas tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab

hageja nõude eest või mitte. Seda tuleb aga teha asja sisulisel läbivaatamisel. Kolleegium märgib, et

Riigikohus on sõidukile antud garantiiga seotud küsimusi täpsemalt analüüsinud 14. juuni 2017. a

otsuses tsiviilasjas nr 3214917.

Eespool esitatud põhjustel tuleb alama astme kohtu lahendid tühistada.

11. Kostja on esitanud ka haginõude aegumise vastuväite juhuks, kui hageja peaks tuginema

müügilepingu rikkumisele (I kd, tl 119). Kolleegium märgib, et TsMS § 371 ei võimalda jätta hagi

menetlusse võtmata põhjendusel, et kostja on teatanud kohtule aegumise vastuväite esitamise

kavatsusest. Aegumise vastuväite esitamine võib osal juhtudel olla hea usu põhimõttest lähtuvalt

lubamatu (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 32115114, p 15).

12. Menetluskulude jaotus otsustatakse ja kulud määratakse rahaliselt kindlaks TsMS 173 lg 3 teise

lause ja § 174 lg 6 kohaselt.

13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hageja

määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

Tambet Tampuu

Peeter Jerofejev

Malle Seppik

4(4)