4-17-5313/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-17-5313

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. novembril 2017 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja number 4-17-5313

Kohtunik Liina Pohlak

Sekretär Thea Tikenberg

Väärteoasi U.B

väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15

1 lg 1 tunnustel

Menetlusalune isik U.B

- isikukood xxx, elukoht: Xxxx;

Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht puudub, varem kriminaalja väärteokorras karistatud

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskond

Asja läbivaatamise aeg

01.11.2017.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Liina Sarapuu

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 lg 1 ja VTMS § 83 p 2, § 107- 111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.B narkootiliste ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest, s.o. narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 ettenähtud väärteos ning mõista karistuseks arest 14 päeva.

Aresti ärakandmist arvestada alates isiku reaalselt aresti kandmisele asumisest või isiku kinnipidamisest.

Kohustada U.B ilmuma aresti ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajja Rahumäe tee 6 hiljemalt 31.12.2017.a.

Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada U.B suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele VTMS § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud

Väärteoprotokoll AB1541134 on koostatud selles, et U.B 06.09.2017.a kella 17:02 ajal Tallinnas Kopli tn maja nr 69B juures oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 ettenähtud väärteo.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (koostatud 06.09.2017.a) kohaselt oli

indikaatorvahendi näit positiivne fentanüüli suhtes, U.B esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused.

U.B kohtuistungile kohale ei ilmunud. Kohtukutse on ta isiklikult 17.10.2017 kätte saanud. Taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks esitatud ei ole. Kohut ei ole teavitatud mitteilmumise põhjustest.

Kohtuvälise menetleja esindaja palub mõista karistuseks arest 14 päeva. Isikut on samaliigiliste väärtegude eest eelnevalt karistatud ja karistuseks mõistetud rahatrahv ning ka korduvalt arest. Eelnevalt mõistetud rahatrahvid on isikul tasumata. Isik jätkab narkootikumide tarvitamist.

Kohus kuulanud ära kohtuvälise menetleja ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale leiab, et tõendamist on leidnud, et U.B oli 06.09.2017.a tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik tunnistas ise väärteoprotokollis, et oli tarvitanud fentanüüli. Kohus ei ole tuvastanud arsti ettekirjutust narkootilise aine fentanüül tarvitamiseks.

Samuti tuvastati indikaatorvahendi kasutamise protokolli (koostatud 06.09.2017.a) kohaselt

U.B narkootilise aine tarvitamise tunnused, kuivõrd indikaatorvahendi näit oli positiivne. Indikaatorvahend reageeris positiivselt aine fentanüül peale. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt esinesid U.B ka joobeseisundile viitavad tunnused ning U.B on ka ise tunnistanud narkootilise aine fentanüüli tarvitamist. Samuti on menetlusalune isik U.B ise nõustunud indikaatorvahendi kasutamisega. Talle on tutvustatud õigusi, milleks mh on ka õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamine bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Menetlusalune isik ei ole indikaatorvahendi näitu vaidlustanud, on sellega nõustunud, kinnitades seda allkirjaga protokollis. Korrakaitseseaduse § 41 lg 7 kohaselt kui korrakaitseorgani ametiisik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga, võib nimetatud ainete tarvitamise tuvastamisel piirduda indikaatorvahendi kasutamisega.

NPALS § 151 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-49-09 p 12 asunud seisukohale, et „ .“

Käesolevas väärteoasjas on indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ning U.B enda ütlustega tõendamist leidnud, et U.B oli tarvitanud 06.09.2017.a narkootilist ainet, seega on täidetud NPALS § 151

lg 1 sätestatud objektiivne koosseis. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg

1 järgi. Narkootiliste ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise puhul on tegemist tahtlikult toime pandud väärteoga ja menetlusalune isik on ise tunnistanud narkootilise aine tarvitamist. Seega on täidetud ka subjektiivne koosseis, kuivõrd isik teadis, et tarvitab narkootikume. Nähtuvalt karistusregistrist on menetlusalust isikut ka varem korduvalt NPALS § 151 alusel karistatud, seega ei ole U.B puhul tegemist isikuga, kes esmakordselt puutub kokku narkootiliste või psühhotroopsete ainetega. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 kohaselt

narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni

300 trahviühikut või arestiga.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud väärteo raskust ja laadi ning menetlusaluse isiku isikut. Nähtuvalt karistusregistrist on isikut varem väärteokorras karistatud korduvalt, sealhulgas NPALS §151 alusel ning karistuseks mõistetud nii rahatrahv kui ka arest. Eelnevalt väärteokorras mõistetud rahatrahvid on isikul tasumata, mistõttu ei ole põhjendatud veelkord rahatrahvi määramine.

Varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut edaspidi analoogiliste rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et U.B ei ole võimalik karistada rahatrahviga ja ainuvõimalik karistuse liik on arest. Arvestades, et toime on pandud üks rikkumine, peab kohus kohaseks karistuse määraks 14 päeva aresti.

Liina Pohlak Kohtunik