2-17-2340/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-2340

Tsiviilasi

G.H hagi OldHouse Trade OÜ vastu 3486,08 euro suuruse

puhkusehüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

3486,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G.H, isikukood XXX, XXX, telefon 58848 606, e-

post:

Hageja lepinguline esindaja: Triinu Vernik, isikukood

44902200344, elukoht XXX-i 74011, Harjumaa, telefon

XXX , e-post:

Kostja: OldHouse Trade OÜ, registrikood 10576818,

asukoht XXX, 10123 Tallinn

Kostja seaduslik esindaja: U.O, juhatuse liige, isikukood

XXX, telefon XXX , e-post:

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anna Liiv, e-

post:

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1) Jätta rahuldamata kostja OldHouse Trade OÜ taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

2) Hageja G.H hagi rahuldada.

3) Mõista kostjalt OldHouse Trade OÜ-lt hageja G.H kasuks välja puhkusehüvitis

3486,08 eurot.

4) Jätta rahuldamata kostja

OldHouse Trade OÜ

vastuväide haginõude

tasaarvestamiseks nõude aegumise tõttu.

Menetluskulude jaotus:

1) Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja OldHouse Trade OÜ kanda.

2) Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada hageja G.H taotlus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista OldHouse Trade OÜ-lt

G.H kasuks välja menetluskulude (õigusabikulude) hüvitis summas 900 eurot.

3) OldHouse Trade OÜ-l tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt 900 eurolt

hagejale G.H-le viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest 31.10.2017. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Tööinspektsiooni Tallinna Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 03.01.2017 otsusega nr 4-

1/2543/16 rahuldati avaldaja G.H avaldus osaliselt alljärgnevalt: 1) tuvastati töölepingu

ülesütlemise tühisus töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 ja lg 3 alusel 06.11.2016; 2) loeti

tööleping ülesöelduks TLS § 85 lg 1 alusel 06.11.2016; 3) mõisteti OldHouse OÜ-lt G.H

kasuks välja puhkusehüvitis 9,86 kalendripäeva eest summas 454,82 eurot; 4) mõisteti

OldHouse OÜ-lt G.H kasuks välja töövõimetus hüvitis 3 päeva eest summas 139,23 eurot; 5)

kohustati tööandjat täitma e-riik portaalis vajalikud väljad, et Eesti Haigekassa saaks

töötajale tasuda töövõimetushüvitise (TVK toimiku lk 5-7; põhitoimiku lk 7-8).

2. Hageja G.H esindaja Triinu Vernik sai TVK 03.01.2017 otsuse kätte 11.01.2017 (tl 5). Kuna

hageja ei nõustunud TVK 03.01.2017 otsusega, esitas hageja 11.02.2017 hagiavalduse

kohtuse, milles palub kostjalt välja mõista kasutamata puhkuse hüvitis 52 päeva eest 3486,08

eurot (tl 2-4). Kostja ei ole TVK 03.01.2017 otsust vaidlustanud.

3. Harju Maakohus võttis 26.05.2017 kohtumäärusega hageja hagi menetlusse (tl 29-30).

4. Kohus nõudis vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §-le 24 lg 6

töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid töövaidlusasjas nr 4-1/2543/16 ning

võttis need käesoleva tsiviilasja materjalide juurde (tl 16-19).

5. Kohus määras 17.07.2017 tsiviilasjas nr 2-17-2340 kirjaliku menetluse (tl 44).

HAGEJA NÕUE

6. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kasutamata puhkuse hüvitis 52

päeva eest 3486,08 eurot (tl 2-4). Kostja OldHouse Trade OÜ (tööandja) ja hageja G.H

(töötaja) vahel sõlmiti 01.01.2012 tööleping nr 174, mille kohaselt töötas G.H alates

01.01.2012 OldHouse Trade OÜ-s turundusjuhina (TVK tl 28-31). Töölepingu p 2 kohaselt

oli tööleping tähtajatu; p 6.1 kohaselt oli töötaja põhipalk 2000 eurot kuus; p 7.1 kohaselt oli

töötajal õigus iga-aastasele põhipuhkusele 28 kalendripäeva. 07.10.2016 esitas hageja

kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil lugedes viimaseks tööpäevaks

06.11.2016 (TVK tl 32). Hageja haigestus enne töölepingu lõpetamist ja oli haiguslehel

alates 01.11.2016 kuni 14.11.2016. Käesolevaks ajaks on tööandja ja Haigekassa

haigushüvitise G.H-le välja maksnud, selle üle vaidlus puudub. Hageja töösuhe kostjaga

lõppes 06.11.2016. Tööandja ehk kostja jättis lõpparve maksmisel hagejale välja maksmata

ajavahemikul 01.01.2015 kuni 06.11.2016 kasutamata jäänud puhkuse hüvitise 52

kalendripäeva eest summas 3486,08 eurot. TVK jättis oma otsuses tähelepanuta, et tööandja

oli tunnustanud töötaja nõuet puhkusehüvitise saamiseks 2016. aastal kasutamata jäänud

puhkuse 17-ne päeva eest (tl 2-4).

7. Hageja ei saanud puhkust vähemalt kahe viimase tööaasta jooksul, so 2015 ja 2016.

Tööandja ei ole millegagi tõendanud, et töötaja on puhkust saanud. 2015. aasta kohta puudub

igasugune puhkuste ajakava ja tööandja ei tõendanud, et tal selline töötajate allkirjadega

kinnitatud puhkuste ajakava olemas oleks või et oleks olemas G.H avaldus puhkuse

kasutamiseks tööandjaga kokkuleppel. 2016. aastal G.H väidetavate puhkusepäevade kohta

(kahel korral a´ 7 päeva 19.03.-25.03.2016 ja 16.05.-22.05.2016) on tööandja esitanud

väljatrüki digitaalsest puhkuste ajakavast (tl 11), kuid see on töötajate poolt, sealhulgas G.H

poolt, allkirjastamata ja sellest ei nähtu, et töötajatele oleks puhkuste ajakava mingil moel

teatavaks tehtud või et G.H oleks oma allkirjaga kinnitanud puhkuse kasutamist ajakavas

ettenähtud ajal või poolte kokkuleppel muul ajal. Tegelikult ei ole G.H puhkust saanud.

Töölepingu kohaselt oli töötaja põhipuhkus 28 kalendripäeva kalendriaastas ja pooltel ei ole

selles osas vaidlust. Puhkuse õigust andva aja hulka arvatakse töötatud aeg ja puhkuse aeg.

Kasutamata jäänud puhkusetasu arvutamise vajadus tekkis 6.11.2016 seoses töölepingu

lõppemisega.

8. Puhkusetasu arvestus: eelnenud 6 kuu sissenõutavaks muutunud töötasu oli 12 000 eurot (6 x

2000 eurot). Eelnenud 6 kuu päevatasu: päevade arv 184 kalendripäeva; riigipühade arv 5

päeva; arvestatud kalendripäevade arv 179 päeva; seega oli päevatasu 01.05.2016 kuni

31.10.2016 67,04 eurot (12 000 eurot : 179 päevaga).

9. Saamata jäänud puhkus: 2015. aastal 28 päeva ja 2016. aastal 24 päeva (28/366*310), kokku

52 päeva. Saamata jäänud puhkusetasu on 3486,08 eurot (52 päeva x päevatasu 67,04 eurot).

KOSTJA VASTUS HAGILE

10. Kokkuvõtlikult leiab kostja enda 01.06.2017 vastuses järgmist (tl 32-35): 1) hagiavaldus tuleb

jätta läbi vaatamata, kuna see on esitatud hilinemisega. TVK istungil teavitasid komisjoni

liikmed, et otsus avalikustatakse 10.01.2017 ning seda saab kätte kantseleis. Poolte esindajad

palusid saata otsuse e-maili teel. Komisjon lubas saata otsuse e-mailidele ning palus koheselt

kinnitada otsuse kättesaamist. Hageja esindaja, kinnitades 11.01.2017 TVK otsuse kättesaamist,

on pahatahtlikult venitanud otsuse kättesaamise kinnitamist, millega sai endale vaidlustamiseks

lisaks 3 päeva (tl 33).

2) Kostja seisukoht on, et hageja oli 2016. aastal kokku puhkusel 14 päeva; so 19.03.2016 kuni

25.03.2016 (7 päeva) ja 16.05.2016 kuni 22.05.2016 (7 päeva). Seda kinnitab elektrooniline

kinnitus (tl 33-34, 36). Ükski firma töötaja, kes töötas kostja juures üle aasta, ei ole ilma

puhkuseta töötanud kostja äriettevõttes. Hageja oli turundusjuht, kes ise reguleeris ja määras

töötajate puhkusegraafikut. Hageja on 2015. aasta eest puhanud 28 kalendripäeva, kahjuks

kostjal ei ole õnnestanud seda dokumentaalselt kinnitada. Kostja leiab, et hageja on 2015. aastal

kõik puhkuse päevad ära puhanud ning 2016. aastal on tal jäänud puhkamata 10 päeva (olles ära

puhanud 14 päeva). Kostja arvestab hageja päevatasu suuruseks 51,97 eurot (tl 34). Kui 51,97

eurot korrutada 10 puhkuse päevaga, siis hüvitamisele kuulub 519.70 eurot (neto). Lähtudes

eeltoodust leiab kostja, et puudub alus TVK 03.01.2017 otsuse nr 4-1/2543/16 tühistamiseks või

muutmiseks.

11. Kostja on enda 28.08.2017 menetlusdokumendis asunud järgmistele seisukohtadele (tl 49-51):

1)hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole kasutanud puhkust. Olukorras, kus hageja ei ole oma nõuet

vähimalgi määral põhistanud ja tõendanud, tuleb hagi ainuüksi nõude tõendamatuse tõttu jätta

rahuldamata. Hageja esitab kohtule teadlikult valeväiteid, kuivõrd valetab kohtule, et ta ei ole

puhkust saanud. Hageja väited on ebausaldusväärsed. 2) Kostja esitab arvestuse ja tõendid,

millest nähtub, et hageja väited ei vasta tegelikkusele ning hageja ei ole jätnud kasutamata 52

päeva puhkust perioodi 01.01.2015 kuni 06.11.2016 eest. Hageja on kostja arvates puhkust

kasutanud alljärgnevalt:

a) hageja viibis Bulgaarias puhkusel 06.09.2015 kuni 13.09.2015 ehk 8 päeva. Hageja viibis

Bulgaarias, Varnas perioodil 06.09-13.09.2015. Hoolimata sellest, et hageja viibis puhkusel,

vormistati ühtlasi komandeeringuaruanne (tl 52, 52 pöördel). Kuivõrd hageja ei viibinud

komandeeringus, on hageja alusetult saanud kulutuste hüvitise summas 1025,37 eurot (sellest

349,50 sularahas). Hageja on kostja arvelt alusetult rikastunud ning kostja kavatseb esitada

hageja vastu nõude 1 025,37 euro tagastamiseks.

b) Hageja viibis Tais puhkusel 06.11.2015 kuni 20.11.2015 ehk 15 päeva. Hageja viibis Tais

perioodil 06.11.2015 kuni 20.11.2015 puhkusel. Hageja komandeeringuaruandes (tl 53)

olevad andmed, justkui hageja viibis puhkusel üksnes perioodil 09.11.2015 kuni 15.11.2015

ei vasta tegelikkusele. Kuivõrd hageja ei viibinud komandeeringus, on hageja alusetult

saanud kulutuste hüvitise summas 850,23 eurot (sularahas). Hageja on kostja arvelt alusetult

rikastunud ning kostja kavatseb esitada hageja vastu nõude 850,23 euro tagastamiseks.

c) Hageja viibis Riias puhkusel 12.02.2016 kuni 14.02.2016 ehk 3 päeva. Hageja viibis Riias

perioodil 12.02.2016 kuni 14.02.2016. Hoolimata sellest, et hageja viibis puhkusel,

vormistati ühtlasi komandeeringuaruanne (tl 56). Kuivõrd hageja ei viibinud

komandeeringus, on hageja alusetult saanud kulutuste hüvitise summas 292 eurot. Hageja on

kostja arvelt alusetult rikastunud ning kostja kavatseb esitada hageja vastu nõude 292 euro

tagastamiseks. Hageja väited, justkui ei vastaks hagiavalduse lisana 4 (tl 11) esitatud

puhkuste ajakava tegelikkusele ning G.H ei olevat saanud puhkuste ajakavas nimetatud

puhkust, ei vasta tegelikkusele. G.H on puhanud suuremas määras kui puhkuseajakavas

sätestatu.

d) Hageja on puhkuste ajakava kohaselt viibinud puhkusel ajavahemikus 18.03.2016 kuni

27.03.2016 ehk 10 päeva. Hageja viibis nimetatud perioodil välisreisil (Rootsi, Taani, Poola)

koos oma pojaga. Kostja esitab käesolevaga väljavõtted whatsap vestlusest (tl 60-62) U.O ja

G.H vahel. Hageja on puhanud 9 päeva, olles muuhulgas ära kasutanud puhkuste ajakavas

märgitud ajavahemikule 19.03.2016 kuni 25.03.2016 langevad 7 päeva põhipuhkust.

Hoolimata sellest, et hageja viibis puhkusel, vormistati ühtlasi komandeeringuaruanne (tl 58-

59). Kuivõrd hageja ei viibinud komandeeringus, on hageja alusetult saanud kulutuste

hüvitise summas 1638,59 eurot (millest 1420,59 eurot sularahas). Hageja on kostja arvelt

alusetult rikastunud ning kostja kavatseb esitada hageja vastu nõude 1638,59 euro

tagastamiseks.

e) Hageja on viibinud Barcelonas puhkusel ajavahemikus 15.05.2016 kuni 23.05.2016 ehk 9

päeva. Hageja viibis nimetatud perioodil välisreisil (tl 66). Hageja on küsinud puhkust

nimetatud perioodiks 12.04.2016 whatsap vestluses ning U.O on lubanud hageja puhkusele

(tl 65). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud perioodil täitnud oma töökohustusi.

Hoolimata sellest, et hageja viibis puhkusel, vormistati ühtlasi komandeeringuaruanne (tl 66

pöördel). Hageja sai avansina 14.05.2016 kostja kassast 2000 eurot, mida hageja ei ole

tagastanud ning mille väljamaksmiseks alus puudus. Kuivõrd hageja ei viibinud

komandeeringus, on hageja alusetult saanud 2000 eurot. Hageja on kostja arvelt alusetult

rikastunud ning kostja kavatseb esitada hageja vastu nõude 2000 euro tagastamiseks.

Seega on hageja kasutanud perioodi 01.01.2015 kuni 06.11.2016 eest 45 päeva puhkust ning

hagejal jäi kasutamata 8 päeva puhkust. Kostja ei vaidle vastu 8 puhkusepäeva hüvitamisele

vastavalt hageja keskmisele töötasule (tl 49-51).

12. Kostjal hageja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue kogusummas 5806,19 eurot. Kostja

palub ülaltoodut käsitleda vastuväitena haginõude tasaarvestuseks (tl 49-51).

HAGEJA SEISUKOHAD KOSTJA VASTUSELE

13. Hageja on 19.09.2017 esitanud enda seisukoha kostja vastusele (tl 86-88), mille kohaselt

leiab hageja, et sõltuvalt töösuhte iseloomust ja konkreetse vaidluse asjaoludest, ei ole

hagejal võimalik tõendada, et tal jäi puhkus saamata (kasutamata puhkus) ja tal ei ole

võimalust tõendamiskoormuse kandmiseks, kuna tegemist on negatiivse asjaolu

tõendamisega. Sellisel juhul jaotub tõendamiskoormus ümber ja töösuhete regulatsioonist

tulenevalt peab kostja (tööandja) tõendama, et ta on tööandjana täitnud kõik oma kohustused

töötaja suhtes lojaalselt – seadusi järgivalt, ustavalt ja usaldatavalt (TLS § 28 lg 1). Kostja

(tööandja) peab tõendama oma kohustuse täitmist – põhipuhkuse aja määramist, puhkuste

ajakava koostamist ja selle teatavakstegemist töötajale. Kostja ei ole töövaidluskomisjonile

ega kohtule üldse esitanud 2015. aasta puhkuste ajakava. 2016. aasta puhkuste ajakava on

esitatud arvutiväljaprindina, millel ei ole ajakava koostamise kuupäeva ega tööandja allkirja,

rääkimata töötajate allkirjadest, millest saaks järeldada, et puhkuste ajakava on töötajatele

teatavaks tehtud. Kostja esitatud puhkuste ajakava väljaprint ei tõenda, et töötajad ka

tegelikkuses puhkust said. Kostja ei ole aastatel 2015 ja 2016 hagejale puhkusetasu maksnud.

Pangaülekanded näitavad üksnes töötasu maksmist.

14. Hageja ei nõustu kostja väidetega ta hageja kasutas ära 45 puhkuse päeva ja hagejal jäi

kasutamata 8 päeva puhkust. Samuti ei nõustu hageja sellega, et hageja on kostja arvel

alusetult rikastunud ning et kostjal on hageja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue

5806,19 eurot. Nimetatud kostja nõue on aegunud, sest ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest

tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg

töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud. Väidetavalt oli hageja viimati

lähetuses 15.05.2016 kuni 23.05.2016. Sellest oli nõude esitamise ajaks 28.08.2017

möödunud üks aasta ja kolm kuud. Seega on kõik kostja nõuded hageja vastu aegunud.

Kostja vastuväide haginõude tasaarvestamiseks tuleb jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu.

Vastuhagi kostja esitanud ei ole.

15. Hageja ei ole saanud puhkust aastatel 2015 ja 2016. Välislähetused olid seotud töötamisega

turundusjuhina. Hageja esitas kostjale lähetusaruanded. Kostja kinnitas need makstes välja

lähetuskulud. Selle üle ei ole kunagi vaidlust olnud, mida kinnitab ka asjaolu, et töösuhte

lõpetamisel 06.11.2016 ja töövaidluskomisjoni istungil 03.01.2017 ei esitanud kostja mingeid

pretensioone seoses välislähetustega ega tõlgendanud neid hageja puhkusena. Kostja ei ole

tõendanud, et hageja sai puhkust aastatel 2015 ja 2016.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja G.H hagi tuleb rahuldada ning

menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja OldHouse Trade OÜ kanda.

17. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste oluliste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS §

231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



Kostja OldHouse Trade OÜ (tööandja) ja hageja G.H (töötaja) vahel sõlmiti 01.01.2012

tööleping nr 174, mille kohaselt töötas G.H alates 01.01.2012 OldHouse Trade OÜ-s

turundusjuhina (TVK tl 28-31). Töölepingu p 2 kohaselt oli tööleping tähtajatu; p 6.1

kohaselt oli töötaja põhipalk 2000 eurot kuus; 07.10.2016 esitas hageja kostjale avalduse

töölepingu lõpetamiseks omal soovil lugedes viimaseks tööpäevaks 06.11.2016 (TVK tl

32). Hageja haigestus enne töölepingu lõpetamist ja oli haiguslehel alates 01.11.2016

kuni 14.11.2016.



Töölepingu punkti 7.1 (TVK tl 30) kohaselt oli hagejal õigus iga-aastasele

põhipuhkusele 28 kalendripäeva. Perioodi 01.01.2015 kuni 31.12.2015 eest oli hagejal

õigus saada 28 päeva puhkust ning perioodi 01.01.2016 kuni 06.11.2016 eest oli hagejal

õigus saada 24 päeva puhkust.

18. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle:



kas hageja esitas hagi tähtaegselt;



kas hageja on 2015. aastal ja 2016. aastal kasutanud ära enda saadaoleva puhkuse (kokku

52 päeva) ning vastavalt sellele, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale töölepingu

lõppemisega seoses kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist TLS § 71

alusel.

19. Esmalt hindab kohus, kas hageja on hagi esitatud tähtaegselt. Kostja hinnangul tuleks hageja

hagi jätta läbi vaatamata (tl 33-34). ITVS § 24 lg 1 kohaselt TVK otsusega mittenõustumisel

võivad vaidlevad pooled pöörduda hagiga kohtusse sama töövaidluse läbivaatamiseks ühe

kuu jooksul TVK otsuse ärakirja saamisele järgnevast päevast. Hageja G.H esindaja sai

TVK 03.01.2017 otsuse nr 4-1/2543/16 (mille teatavakstegemise ajaks oli otsuse kohaselt

10.01.2017 kell 16.00) kätte 11.01.2017 kell 14.20, mida kinnitas hageja esindaja enda

11.01.2017 e-kirjaga (tl 5). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt

algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist,

millega määrati kindlaks tähtaja algus. TsÜS § 136 lg-te 1 ja 3 kohaselt määratakse tähtpäeva

saabumine tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega; kui tähtpäeva saabumine on määratud

kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Hageja sai TVK

03.01.2017 otsuse kätte 11.01.2017, edasikaebetähtaeg algas 12.01.2017 ning hagi esitamise

tähtpäev saabus pühapäeval 12.02.2017. TsÜS § 136 lg 8 kohaselt, kui tahteavalduse

tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub puhkepäevale, loetakse

tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kuna hageja esitas hagi

kohtusse tähtaegselt esmaspäeval 13.02.2017, siis hagi esitamise tähtaeg ei olnud möödunud.

Eeltoodust tulenevalt ei rahulda kohus kostja taotlust jätta hageja hagi läbi vaatamata.

20. Järgmisena analüüsib kohus, kas kostjal on kohtustus hüvitada hagejale kasutamata jäänud

aegumata põhipuhkus rahas. Hageja vastava nõude õiguslik alus tuleneb TLS §-st 71, mille

kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud

aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 70 sätestab töötaja õiguse saada puhkusetasu, mida

arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise

tingimused ja kord“ alusel (RT I, 2009,31,193). TLS § 70 lg 2 ja 3 kohaselt makstakse

puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei

ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem, kui

puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine; kokkulepe puhkuse hüvitamiseks

raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine. TLS § 28 lg 1 kohaselt täidab

tööandja oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel on

tööandja kohustatud andma töötajale ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. TLS § 55

alusel eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus).

Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja ja hageja vahel sõlmitud töölepinguga oli

kokku lepitud, et hageja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. TLS § 68 lg 3 sätestab, et

iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. TLS § 69

lg 1 kohaselt määrab põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötajate soove, mis on

mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Sama paragrahvi lõike 2 alusel koostab

tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks

kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja

kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud

puhkused, siis antakse need vastavalt ajakavale.

21. Käesolevas asjas on esitatud muuhulgas järgmised dokumentaalsed tõendid:

1) väljatrükk kostja digitaalsest 2016. aasta puhkuse ajakavast (tl 11, 36).

2) 30.09.2015 kostja kassa väljaminekuorder summas 349.50 eurot, mille aluseks on

märgitud G.H lähetus Tallinn-Bulgaaria-Tallinn (tl 52).

3) G.H 30.09.2015 komandeeringu aruanne seoses 06.09.2015 kuni 13.09.2015

komandeeringuga Bulgaarias (tl 52 pöördel).

4) 30.11.2015 kostja kassa väljaminekuorder summas 850.23 eurot, mille aluseks on

märgitud G.H lähetus Tallinn-Bangkok (tl 53).

5) G.H 30.11.2015 komandeeringu aruanne seoses 06.11.2015 kuni 09.11.2015 ja

16.11.2015 kuni 20.11.2015 komandeeringuga Bangkokis koos fotodega hotellitoast (tl 53

pöördel kuni 55).

6) G.H 15.02.2016 komandeeringu aruanne seoses 12.02.2016 kuni 14.02.2016

komandeeringuga Riias koos kahe hotelli arvega (tl 56-57).

7) 31.03.2016 kostja kassa väljaminekuorder summas 1420.59 eurot, mille aluseks on

märgitud G.H lähetus (tl 58, 63).

8) G.H 10.04.2016 komandeeringu aruanne seoses 18.03.2016 kuni 26.03.2016

komandeeringuga Stockholm-Kopenhagen-Berliin-Varssav-Kaunas-Riia (tl 58 pöördel kuni

59).

9) Väljavõte tekstisõnumitest, kuhu on märgitud kuupäevadeks 19.03.2016 ja 20.03.2016

ning nimeks G.H (tl 60 ja tl 60 pöördel).

10) Väljavõtted tekstisõnumitest, kuhu on märgitud kuupäevadeks 25.03.2016 kuni

28.03.2016 ja 12.04.2016 (tl 61-62, 65).

11) 14.05.2016 kostja kassa väljaminekuorder summas 2000 eurot, mille aluseks on märgitud

G.H lähetus Barcelona (tl 66).

12) G.H poolt U.O-le 19.07.2016 e-kirja teel saadetud komandeeringu aruanne seoses

15.05.2016 kuni 22.05.2016 komandeeringuga Hispaanias, Barcelonas (tl 66 pöördel kuni

67).

13) Kostja konto väljavõte perioodi 01.01.2015 kuni 30.11.2016 kohta, millest nähtub, et

nimetatud perioodil on kostja igakuiselt (üks kord kuus) tasunud hagejale ajavahemikul

02.01.2015 kuni 01.12.2015 1557,20 eurot kuus ning ajavahemikul 06.01.2016 kuni

06.11.2016 1560.40 eurot kuus, märkides selgitusse konkreetse aasta ja kuu eest „tasu“ (tl

90).

22. TLS § 20 alusel võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole

töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. TLS § 40 lg 2 alusel on töötajal õigus nõuda

töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda

lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja

alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Kohtu hinnangul

tõendavad otsuse punktis 21 nimetatud tõendid eelkõige asjaolu, et hageja viibis kostja

nõusolekul ja aktsepteerimisel välislähetuses kui kostja töötaja. Kostja on enda 28.08.2017

menetlusdokumendis (tl 49-51) asunud seisukohale, et komandeeringu aruannetes märgitud

aegadel viibis hageja komandeeringu asemel hoopis puhkusel ning kostja poolt hagejale

komandeeringus viibimiste eest tasutud 5806,19 eurot on hagejale tasutud alusetult ning

selles ulatuses on hageja kostja arvelt alusetult rikastunud. Kostja on esitanud hageja vastu

alusetult rikastumisest tuleneva nõude summas 5806,19 eurot ning kostja palub selle

haginõudega tasaarvestada (tl 50, punkt 4.1). ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest

tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg

töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Kõige viimase komandeeringu

aruande saatis hageja G.H kostja seaduslikule esindajale U.O-le e-kirja teel 19.07.2016 (tl 66

pöördel kuni 67). Nimetatud tõend on käesolevas asjas esitatud kostja poolt kostja

28.08.2017 vastuse lisana (tl 49-51), mistõttu puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas

kostja on saanud kätte hageja poolt 19.07.2016 elektrooniliselt saadetud komandeeringu

(lähetuse) aruande. Kui eeldada, et kostja sai hageja 19.07.2016 e-kirja koos aruandega kätte

samal päeval, siis tulnuks hagejal esitada kostja vastu nõue nelja kuu jooksul, so hiljemalt

20.11.2016. Kostja esitas aga hageja vastu komandeeringu aruannetest tuleneva nõude

28.08.2017, so rohkem kui üks aasta ja üks kuu hiljem. Seega jätab kohus kostja vastuväite

haginõude tasaarvestamiseks rahuldamata nõude aegumise tõttu.

23. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on

menetlusosalistele selgitanud TsMS § 230 lg 1 sätestatud tõendamiskoormust (vt

kohtumäärus tl 29-30). Töövaidluste lahendamisel tuleb käsitleda töötajat töösuhte nõrgema

poolena (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-143-11, 3-2-1-24-13). Töötaja kui nõrgema poole

kaitse kohtumenetluses väljendub selles, et töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel

väiksem tõendamiskoormus (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-11). Töötajale puhkuse

andmine ja puhkusetasu maksmine on tööandja kohustus TLS § 28 lg 2 p 3 kohaselt. Kohtu

hinnangul ei ole hagejal võimalik tõendada negatiivse asjaoluna seda, et tal jäi puhkus

saamata. Töösuhete regulatsioonist tulenevalt peab kostja tõendama, et ta on tööandjana

täitnud kõik oma kohustused töötaja suhtes tulenevalt TLS § 28 lg 1. Põhipuhkust töötatud

aja eest kavandatakse ette terveks kalendriaastaks ja iga aasta alguses peab tööandja

koostama puhkuse ajakava, millesse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus; ajakavas

näidatakse puhkuse alguse ja lõpu kuupäev ning puhkuse kestus kalendripäevades. TLS § 69

lg 2 kohaselt tehakse puhkuse ajakava töötajatele teatavaks hiljemalt kalendriaasta esimese

kolme kuu jooksul. Ajakava teatavaks tegemine eeldab, et töötajad annavad sellele oma

allkirja. Ajakava muutmine toimub ainult poolte kokkuleppel ja seda tuleb teha kirjalikult.

24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse

kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole

kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas leidnud

tõendamist, et hageja on aastatel 2015 ja 2016 kostja juures töötades puhanud. Nimetatud

asjaolu ei tõenda kohtu hinnangul muuhulgas tõendiks esitatud väljatrükk kostja digitaalsest

2016. aasta puhkuse ajakavast (tl 11, 36), kuna ei ole tõendatud, et nimetatud ajakava oleks

nõuetekohaselt hagejale teatavaks tehtud. Samuti ei tõenda hageja poolt puhkusel viibimist

väljavõte tekstisõnumitest, kuhu on märgitud kuupäevadeks 19.03.2016 ja 20.03.2016 ning

nimeks G.H (tl 60 ja tl 60 pöördel). See, et väidetavalt hageja kirjeldab laupäeval 19.03.2016

kella 22.32 paiku ja pühapäeval 20.03.2016 kella 16.20 ajal enda tegevusi lähetusel viibides,

ei tõenda hageja puhkusel viibimist. Samuti ei ole kohtu hinnangul piisavaks tõendiks hageja

puhkuse tõendamiseks kostja poolt esitatud väljavõtted tekstsõnumitest, kuhu on märgitud

kuupäevadeks 25.03.2016 kuni 28.03.2016 ja 12.04.2016, kuna nendelt ei nähtu milliste

isikute vahel on sõnumeid vahetatud, samuti ei nähtu teisi käesoleva vaidluse seisukohalt

olulisi asjaolusid (tl 61-62, 65). Kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja on ajavahemikul

02.01.2015 kuni 01.12.2015 hagejale tasunud kord kuus 1557,20 eurot ning ajavahemikul

06.01.2016 kuni 06.11.2016 kord kuus 1560.40 eurot, märkides selgitusse konkreetse aasta ja

kuu eest „tasu“ (tl 90). Nimetatud konto väljavõttest, mille kohaselt kostja on hagejale

sisuliselt 1 aasta ja 11 kuu jooksul tasunud igauist fikseeritud tasu, ei saa järeldada, et

nimetatud tasu hulgas oleks hageja puhkusetasu.

25. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja

oleks kostja juures töötades puhanud 2015 ja/või 2016 aastal, mistõttu TLS §-st 71 tulenevalt

on kostja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama hagejale kasutamata jäänud aegumata

põhipuhkuse rahas. Kasutamata jäänud puhkusetasu arvutamise vajadus tekkis 06.11.2016

seoses töölepingu lõppemisega. Hageja eelnenud 6 kuu sissenõutavaks muutunud töötasu oli

12 000 eurot (6 kuud x 2000 eurot). Hageja eelnenud 6 kuu päevatasu oli järgmine: päevade

arv 184 kalendripäeva; nendest riigipühade arv 5 päeva, seega arvestatud kalendripäevade

arv 179 päeva ning päevatasu perioodi 01.05.2016 kuni 31.10.2016 eest on 67,04 eurot (so

12 000 eurot : 179 päevaga). Hageja saamata jäänud puhkus 2015. aasta eest on 28 päeva

ning 2016. aasta eest on 24 päeva (28/366 x 310), seega kokku 52 päeva. Hageja saamata

jäänud puhkusetasu 2015 ja 2016. aasta eest on kokku 3486,08 eurot (52 päeva x 67,04

eurot).

26. Hageja G.H hagi tuleb täielikult rahuldada ning kostjalt OldHouse Trade OÜ-lt tuleb hageja

G.H kasuks välja mõista TLS § 71 alusel puhkusehüvitis 3486,08 eurot.

27. Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid (sh TVK

toimikus olevad tõendid) jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole

asja lahendamisel tähtsust ja need ei ole asjakohased.

28. Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 3486,08 eurot.

Menetluskulude jaotus

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS §

173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

30. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

31. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas asjas TsMS § 162

lg 4 kohaldamise aluseid, mistõttu peab hagimenetluse kulud kandma TsMS § 162 lg 1 alusel

täielikult kostja.

32. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad 28.08.2017 (tl 72-74) ja 01.10.2017 (tl 92-94).

Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja osutas õigusteenust hinnaga 100 eurot

tunnis (ilma käibemaksuta). Samuti nähtub, et hageja esindajal on kulunud õigusabi

osutamiseks kokku 9 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 100 eurot (ilma

käibemaksuta) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on

näiteks kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 (p 25) leidnud, et: „Riigikohtu senises praktikas on muu

hulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja

tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta“. Kohus ei hakka analüüsima hageja esindaja

õigusabile kulunud aega minutilise täpsusega, vaid annab üldiselt hinnangu hageja õigusabile

kulunud ajale, leides, et arvestades käesoleva menetluse mahukust ja kestvust (sh menetlust

töövaidluskomisjonis) on hageja õigusabile kulunud aeg kokku 9 tundi põhjendatud. Seega

on hageja õigusabikulu kokku 900 eurot (9 x 100 eurot), mida kohus peab käesolevas

menetluses vajalikuks ja põhjendatuks.

33. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite 05.09.2017 (tl 78), mille kohaselt peab

kostja hageja esindaja õigusabile kulunud asjast (05.09.2017 seisuga) 7 tunnist põhjendatuks

3 tundi. Kohus leiab, et kostja vastav vastuväide ei ole põhjendatud. Kostja on käesolevas

kohtumenetluses (lisaks töövaidluskomisjoni menetlusele) esitanud enda vastused hagile

kahel korral – 01.06.2017, mil vastuse esitas kostja seaduslik esindaja U.O ja 28.08.2017, mil

kostja vastuse esitas kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv. Kostja vastused

on oma põhjendustelt ja lisatud tõenditelt täiesti erinevad, mistõttu on põhjendatud, et hageja

esindajal on mõlemale vastusele seisukoha koostamiseks kulunud aega vastavalt 3 tundi ja 2

tundi ehk ainuüksi kostja vastustele vastamisega on hageja esindajal kulunud aega kokku 5

tundi. Kohtu hinnangul ei anna kostja vastuväited alust hageja menetluskulude osaliseks

rahuldamiseks.

34. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

35. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse

rahuldamata (tl 68-70) ning kohus ei analüüsi kostja menetluskulude vajalikkust ja

põhjendatust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik