3-15-2945/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2945

Haldusasi

Viru Keemia Grupp AS ja VKG Oil AS kaebus

Konkurentsiameti

19.10.2015

teate

nr

5.1-5/15-039

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks jätkata järelevalvet

Enefit Kaevandused AS tegevuse üle konkurentsiseaduse

nõuete järgimisel

Menetlusosalised

Kaebajad – Viru Keemia Grupp AS ja VKG Oil AS, volitatud

esindajad vandeadvokaadid Elo Tamm, Liina Naaber-

Kivisoo ja Rauno Ligi

Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindaja Kristel

Rõõmusaar

Kolmas isik – Enefit Kaevandused AS (endise ärinimega

Eesti Energia Kaevandused AS), volitatud esindaja

Marelle Esko

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Keemia Grupp AS ja VKG Oil AS kaebus rahuldamata.

2. Mõista Viru Keemia Grupp AS-lt ja VKG Oil AS-lt Enefit Kaevandused AS kasuks

välja menetluskulu 853 (kaheksasada viiskümmend kolm) eurot 10 senti. Muus osas jätta

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3. Jätta rahuldamata Viru Keemia Grupp AS ja VKG Oil AS taotlus neile seatud

juurdepääsupiirangu kõrvaldamiseks Eesti Energia AS, Enefit Kaevandused AS ja

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ärisaladusi sisaldavatelt dokumentidelt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.11.2017, välja arvatud

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS

§ 181 lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

3-15-2945

2(32)

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Keemia Grupp AS (VKG) ja VKG Oil AS (VKG Oil) (kaebajad) sõlmisid 30.07.2013

Eesti Energia Kaevandused AS-ga (EEK; kolmas isik; alates 30.06.2016 uue ärinimega Enefit

Kaevandused AS) põlevkivi müügilepingu nr EEK12521.

2. VKG esitas 18.03.2014 Konkurentsiametile (KA; vastustaja) taotluse menetluse

algatamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks EEK-le turgu valitseva seisundi kuritarvitamise

lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks. EEK omab turgu valitsevat seisundit

põlevkivi tarne kaubaturul Ida- ja Lääne-Virumaal ning on oma seisundit sellel turul

kuritarvitanud, rakendades võrdväärsete kokkulepete korral erinevaid tingimusi oma

kontsernisisestele klientidele ja kontserni mitte kuuluvale kliendile, kusjuures sellisel

diskrimineerimisel puuduvad mistahes mõistlikud objektiivsed põhjendused. Seeläbi on EEK

asetanud VKG äärmisel ebasoodsasse konkurentsiolukorda ning moonutanud konkurentsi

põlevkivi tarne turule järgneval kaubaturul. Olukorra lahendamiseks tuleb kohustada EEK-d

rikkumise lõpetama ja rakendama erinevatele klientidele võrdväärseid hindu.

3. KA lõpetas 19.10.2015 teatega nr 5.1-5/15-039 järelevalvemenetluse EEK üle.

Põhjendused:

3.1. Põlevkivi kaevandamisega Eestis tegelevad 4 ettevõtjat: Eesti Energia AS (EE)

tütarettevõtja EEK, VKG tütarettevõtja VKG Kaevandused OÜ (VKG Kaevandused), Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ (KKT) ja AS Kunda Nordic Tsement. Põhiline osa Eestis toodetud

põlevkivist tarbitakse elektrijaamades ja põlevkivi toorainena. Põlevkivi on madala

kütteväärtusega tooraine, mille transport kaevandamiskohast kaugele pole transpordikulude

tõttu tavaliselt majanduslikult otstarbekas. Seetõttu asuvad kõikide põlevkivi kasutavate

ettevõtjate tootmisüksused kaevandustele suhteliselt lähedal. Põlevkivi kaevandavad ettevõtjad

kasutavad suurema osa põlevkivist enda tarbeks või kontsernisiseselt ära. EE ja KKT müüvad

põlevkivi ka kontsernivälistele ostjatele.

3.2. Põlevkivi ostjad vajavad sõltuvalt nende poolt kasutatava tehnoloogia eripäradest erineva

kütteväärtusega ja tükisuurusega põlevkivi. Selle alusel saab põlevkivi jagada energeetiliseks

põlevkiviks (keskmise kütteväärtusega 7,0-8,4 MJ/kg ja tükisuurusega 0-40 mm) ning

kontsentraadiks (keskmise kütteväärtusega 11,35 MJ/kg ja tükisuurusega 25-125 mm). VKG

kasutab õli tootmisel Kiviteri tehnoloogial põhinevates tootmisüksustes kontsentraati ja

Petroteri tehnoloogial põhinevates tootmisüksustes energeetilist põlevkivi. EE kontserni

kuuluvad Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (NEJ; alates 01.07.2016 uue ärinimega Enefit

Energiatootmine AS) ja Eesti Energia Õlitööstus AS (EEÕ) kasutavad üksnes energeetilist

põlevkivi. Eestis kasutab kontsentraati veel ka KKT.

3.3. Põlevkivi kaevandamise mahud on Eestis seadusega piiratud.

Kaevandatava

varu

jääk

(tuhat

tonni)

Osatähtsus,

%

Kaevandada

lubatud

maksimaalne

Osatähtsus,

%

3-15-2945

3(32)

seisuga

31.12.2012

aastamäär (tuhat

tonni)

Kokku

660 741

20 000

EEK

559 227

84,6

15 010

75,1

VKG Kaevandused

76 878

11,6

2772

13,9

KKT

21 807

3,3

1980

9,9

AS Kunda Nordic

Tsement

2830

0,4

1,2

3.4. EEK müüs 2014. a 16 927 000 t põlevkivi, millest 81% tarniti NEJ-le, 5% VKG Oilile ja

14% EEÕ-le. Varasemalt on EEK müünud EE kontserni mitte kuuluvatele ettevõtjatele

põlevkivi 2009. a 14%, 2010. a 12%, 2011. a 12%, 2012. a 9% ja 2013. a 5%. EEK tootis

2014. a 16 469 000 t kaubapõlevkivi, sh 837 000 t ehk 5,08% kontsentraati ja 15 632 000 t ehk

94,92% energeetilist põlevkivi. EEK ei ole iga-aastaselt kogu kaevandamisloaga lubatud mahtu

täis

kaevandanud,

kuna

esinesid

kaevandustehnilised

ja

geoloogilised

raskused.

Kaevandamismahud on ajutiselt langenud ka seetõttu, et EE kontsern lõpetas 2012.-2013. a

tootmise Aidu karjääris ja Viru kaevanduses põlevkiviressursi ammendumise tõttu. Uus-Kiviõli

kaevanduse osas käib kohtuvaidlus. EE kontsern kasutab põlevkivi elektri tootmiseks NEJ poolt

ja põlevkiviõli tootmiseks EEÕ poolt. Õli ja kohustusliku soojuse tarne tagamiseks kasutatakse

EE kontsernisisest kütust. Elektrienergia tootmiseks osteti osa vajaminevast põlevkivi kogusest

KKT-lt sisse, sest elektri turuhindade languse juures ei olnud kontsernisiseselt kaevandatud

põlevkivi kasutamine majanduslikult tasuv.

3.5. VKG Kaevandused põhitegevuseks on põlevkivi kaevandamine. VKG tütarettevõtja VKG

Oil põhitegevusalaks on põlevkivi termiline töötlemine, mille käigus saadakse põlevkiviõli.

VKG Kaevandused kaevandab Ojamaa kaevanduses. VKG-l on alates 17.07.2015 jõustunud

regulatsiooni alusel teoreetiliselt võimalik kaevandada kuni 3 500 000 t põlevkivi ehk 728 000 t

senisest enam. Ojamaa kaevanduse aastane toodang oli 2013.-2014. a maksimaalsest

võimalikust tootmisvõimsusest väiksem. Täisvõimsus saavutati 2015. a. VKG on kasutanud

tema kontsernis kaevandatud ning kuni lepingu lõpetamiseni ja Kiviteri tüüpi seadmete

seiskamiseni EEK-lt ostetud põlevkivi. EEK on varustanud VKG tehaseid põlevkiviga kogu

selle ajaloolise perioodi jooksul, millal EEK ja VKG ning nende eelkäijad on

põlevkivienergeetikas tegutsenud. VKG selgituste kohaselt on Estonia kaevanduse

rikastusvabriku planeerimisel ja ehitamisel 1960. aastatel silmas peetud ka toonaseid Kohtla-

Järve põlevkivitöötlemise kombinaadi (tänaseid VKG Kiviteri) seadmeid. VKG planeerib

täiendavalt Petroteri seadmete ehitust, mis vajab pikaajalisi lahendusi põlevkiviressursi

tagamisel.

3.6. EEK on müünud põlevkivi järgmiste hindadega (eurot/t):

Ettevõte

2007

2008

2009

2010

2011

2012

NEJ

8,47

9,06

10,55

10,56

10,58

10,55

EEÕ

8,5

9,94

10,94

10,82

10,55

10,55

VKG Oil

9,77

12,9

14,96

15,23

15,23

20,27

3-15-2945

4(32)

Kunda Nordic Tsement AS

10,23

12,46

15,35

15,87

16,99

18,63

VKG Soojus AS

10,54

10,55

10,55

KKT

18,11

18,17

Teised

9,11

15,48

19,03

19,17

19,18

19,20

Kuni 2012. a lõpuni oli EEK kohustatud NEJ-le müüma põlevkivi KA kooskõlastatud hinnaga

10,55 eurot/t. KA kooskõlastas hinna põlevkivile kütteväärtusega 8,37 MJ/kg ja tükisuurusega

0-25 mm. KA kooskõlastus ei hõlmanud EEÕ-le müüdava põlevkivi hinda. Alates 2013. a KA

põlevkivi hinda enam ei kooskõlasta.

Kui varasemalt sisaldus VKG-ga kokkulepitud põlevkivi hinnas ka põlevkivi transport kuni

VKG territooriumini, siis alates 01.04.2013 transpordi kulu enam põlevkivi hinnas ei sisaldunud

ja selle pidi kandma VKG.

3.7. EE selgituste kohaselt korraldab ta põlevkivi müümise ja ostmise nii kontsernisiseselt kui

ka –väliselt puhtalt äriliste asjaolude alusel, lähtudes üksnes majanduslikust otstarbekusest,

endale võetud lepingulistest kohustustest ja otseselt tootmist piiravatest teguritest. EE kontsern

ei kasuta mitteärilistel asjaoludel (nt poliitilistel kaalutlustel) põhinevat koguste eelisjärjekorras

garanteerimist ega müümist odavama hinna alusel. Ükski õigusakt ei kohusta EE-d kasutama

põlevkivi mitteärilistel kaalutlustel. Samuti ei ole riik EE ainuaktsionärina andnud ühtegi

suunist selle kohta, millist eesmärki peab põlevkivi müümisel eelistama. EE hinnangul on

põhjendatud müüa õlitööstusele kontsentraati alates hinnast, mis on sisuliselt tuletatud

kasutamata jääva elektritootmise võimekusest toota muutuvkasumit sama energiasisaldusega

põlevkivist. Kui EE kontsern peab loobuma energeetilise põlevkivi kasutamisest oma

elektrijaamades ja tootma energeetilise põlevkivi asemel kontsentraati, tuleb toodete hindade

võrreldavuse tagamiseks arvestada 4 komponenti:

1) energeetilise põlevkivi kasutamine on mõistlik lõpetada vaid siis, kui kontsentraadi

kasutaja maksab energeetilise põlevkivi eest vähemalt sama suure tulu, nagu

energeetilise põlevkivi kasutaja oleks ise teeninud energeetilise põlevkivi kasutamise

järel muutuvkasumina;

2) kahe põlevkivi toote tootmise kulude erinevust;

3) kahe põlevkivi toote energiasisalduse erinevust;

4) muude relevantsete asjaolude erinevust (nt transpordikulude erinevus).

EE selgituste kohaselt on nimetatud asjaolude arvestamise tulemusena muudetud energeetiline

põlevkivi võrreldavaks kontsentraadiga energeetilise põlevkivi kasutajale tekkiva väärtuse

seisukohalt vaadates.

3.8. VKG-le müüdava kontsentraadi hind arvutati 2013. a kõigi sel hetkel kättesaadavate Eestis

elektri müügi tulevikutehingute alusel. Tulevikutehingute võimaliku madalaima hinnataseme

määrasid elektri tulevikutehingute sulgemishinnad ja kõrgeima hinnataseme määrasid samade

tehingute kohta noteeritud ask-hinnad. NordPool elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas oli turul

avalikult kättesaadavate elektri tulevikutehingute abil võimalik otseselt hinda fikseerida 2014.-

2016. a. NordPooli elektribörsi Soome piirkonnas olid tulevikutehingud olemas perioodiks

2014-2017 ja nende keskmine sulgemishind oli 39,3 eurot/MWh. Seda hinda suurendati

0,01 eurot/MWh, mille võrra oli Eesti hinnapiirkonna 2014.-2016. a tulevikutehingute hind

Soome piirkonnast kõrgem. Saadud elektri hind 39,54 eurot/MWh määratles EE kontserni jaoks

3-15-2945

5(32)

reaalse elektrimüügi alternatiivtulu madalaima väärtuse. 2017.-2018. a elektri turuhindu Eestis

fikseerida ei olnud võimalik, kuid NordPool elektribörsi süsteemihind tõusis 2016. a ja 2018. a

vahel keskmiselt 1,1 eurot/MWh, mis andis indikatsiooni, et elektri turuhind tulevikus pigem

tõuseb. Alternatiivtulu kõrgeima väärtuse määrasid tulevikutehingute turu ask-hinnad, mis

Soomes oli samal perioodil suurusjärgus 0,5 eurot/MWh kohta kõrgem kui vastava perioodi

hinnanoteering Eestis. Selle tulemusel oli kõrgeim võimalik elektri tulevikutehingute turuhind

Eestis ~40 eurot/MWh. Seega sai EE müüa turuhindade alusel elektrit hinnavahemikus 39,54-

40 eurot/MWh. Hinnaarvestuses arvestati ka CO2 turuhinnaga ning muutuvkasumiga ja

muutuvkuluga. VKG-ga lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimistel arutati seoses põlevkivi

hinnaga nii võimalust põlevkivi hind fikseerida kui ka võimalust siduda see nafta maailmaturu

hindadega, kuid VKG eelistas põlevkivi hinna fikseerimist.

3.9. VKG ütles lepingu 29.01.2015 erakorraliselt üles. VKG selgitas, et oli sunnitud seiskama

õlivabrikud, sest põlevkiviõli müügist laekuv tulu oli väiksem kui vabrikute muutuvkulu.

Seisati Kiviteri õlivabrikud, kuna nende käitamine kujunenud majandussituatsioonis oli EEK

tarnitud põlevkivi kõrge hinna tõttu kulukam kui Petroteri õlivabrikute käitamine. Hoolimata

lepingu lõpetamisest on kaebaja huvitatud EEK-lt põlevkivi ostmisest mittediskrimineeriva

hinnaga.

3.10. VKG Kiviteri tehnoloogia puhul on võimalik kasutada üksnes kontsentraati, VKG

Galoteri tehnoloogia ning kõikides EE kontserni tootmisseadmete puhul kasutatakse

energeetilist põlevkivi. Seega puudub kahe põlevkivi liigi vahel kasutaja nõudluse asendatavus,

sest sõltuvalt tehnoloogiast on see kas võimatu (VKG Kiviteri seadmed) või ebaotstarbekas ja

seda pole tegelikult tehtud (EE tehnoloogiad ja VKG Galoteri tehnoloogia seadmed). Põhjused,

miks nõudluspoolset asendatavust ei eksisteeri, on tehnilist laadi, mistõttu majandusliku

hinnaelastsuse analüüsi läbiviimine ei ole vajalik.

3.11. EE kontsernil on põhimõtteliselt võimalik vähemalt teatud piirides valida, kas toota

energeetilise põlevkivi asemel kontsentraati või vastupidi. EEK kaevandab põlevkivi Estonia

kaevanduses ja Narva karjääris. Kontsentraati toodetakse üksnes Estonia kaevanduses. Narva

karjääris kontsentraadi tootmise võimalikkuse analüüsimine on tarbetu, sest eluliselt ei

eksisteeri olukorda, kus seda tegelikult oleks vaja teha. Ainsad ostjad, kellele EEK ettenähtavas

tulevikus kontsentraati müüa võiks, on VKG ja VKG Oil ning nende vajadused on igal juhul

võimalik Estonia kaevanduse toodangu arvelt katta. Kontsentraadi saagikuse langus Estonia

kaevanduses on aset leidnud põhiliselt kaevanduse üldise mahu suurenemise, mitte

kontsentraadi tootmismahtude vähenemise tõttu. EEK-l on Estonia kaevanduses vähemalt

lähiminevikus olnud võimekus toota oluliselt rohkem kontsentraati. Estonia kaevandust ei ole

piisavas mahus kontsentraadi tootmiseks mitte üksnes võimalik ümber seadistada, vaid seda on

aastate jooksul ka reaalselt tehtud. Estonia kaevanduse rikastusvabriku rajamise asjaolusid

arvestades rajati see eesmärgiga mh varustada VKG Kiviteri tüüpi tootmisseadmeid.

Pakkumispoolse asendatavuse tuvastamiseks ei ole nõutav, et ühe toote teisega asendamine

toimuks täiesti ilma lisakuludeta. Ratsionaalselt käituv tootja on valmis ka lisakulude korral ühe

toote teisega asendama, kui teise toote ostjad on valmis lisakulusid hüvitama. EE väitel on

kontsentraadi keskmine tootmiskulu Estonia kaevanduses suurem energeetilise põlevkivi

keskmisest tootmiskulust, sest rohkem energiat läheb aherainena kaotsi ning rikastamiskulu,

aheraine ladustamise ja veoga seonduvad kulud ning laadimise ja ladustamisega seotud kulud

on suuremad. EE näidatud tootmiskulu erinevus on tunduvalt väiksem kui erinevus

kontsernisiseselt müüdava energeetilise põlevkivi ja kontserniväliselt müüdava kontsentraadi

hinna vahe. Seetõttu on kaht liiki põlevkivi tootmisel pakkumispoolne asendatavus olemas ja

need tuleb paigutada samale kaubaturule.

3-15-2945

6(32)

3.12. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri 10.08.2009 käskkirjaga nr 1319 on määratud

kaevandada lubatud aastamäärad iga kaevandamise loa omaniku kohta. 17.07.2015 jõustunud

maapõueseaduse (MaaPS) § 252 kohaselt on ettevõtjatele antud mõningane võimalus

aastamäärast enam kaevandada, kuid seda teatud piirides. Seega ei ole olemasolevatel

kaevandajatel võimalik oma tootmismahte üle riigi poolt määratud piiride suurendada ja uutel

ettevõtjatel ei ole nähtavas tulevikus võimalik põlevkivi kaevandama hakata. Järelikult puudub

põlevkivi kaevandamisel Eestis käesoleval hetkel potentsiaalne konkurents.

3.13. Kaubaturu geograafiliseks alaks on Kirde-Eestis paiknevad põlevkivi kaevandamise

alad. Ida-Virumaaga külgnevas Venemaa osas ei toimu aktiivset põlevkivi kaevandamist alates

2005. a ning ei ole ilmnenud viiteid mõne Venemaal tegutseva ettevõtja kohta, kes oleks

aktiivselt võimeline kaevandamist taasalustama ja põlevkivi Eesti ettevõtjatele süstemaatiliselt

müüma. Seega ehkki Venemaal kaevandatav põlevkivi on oma füüsikalistel omadustelt Eestis

kasutatavaga sarnane, ei asetse see samal geograafilisel kaubaturul. Kuna VKG ei ole põlevkivi

hinna tõusu tõttu hakanud Venemaalt kontsentraati ostma, viitab see sellele, et kaubaturg

piirneb üksnes Eestiga. Euroopa Liit on kehtestanud Venemaa suhtes majandussanktsioonid,

mis suurendavad ebakindlust ärilistes suhetes Venemaaga. Kuna investeeringud põlevkivi

kasutavasse tööstusesse on pikaajalised, ei pruugi ettevõtjad olla valmis rajama oma äri

riskantsele tarneallikale.

3.14. Antud juhul ei ole peamiseks ettevõtjate osatähtsust kaubaturul ja nende positsiooni

iseloomustavaks näitajaks mitte ettevõtjate käive, mis on tekkinud põlevkivi müügist nii

kontsernisiseselt

kui

ka

–väliselt,

vaid

kaevandamislubadega

paika

pandud

ja

kaevandamismäärast sõltuv süsteem. EEK on ülekaalukalt suurim põlevkivi kaevandaja Eestis,

arvestades nii talle eraldatud osa aastasest maksimaalsest kaevandamismäärast (75%),

kaevandatava varu jääki (84,6%) kui ka tegelikult kaevandatud kaubapõlevkivi mahtu (2013. a

82%, 2014. a 78%). EEK tarnis 2014. a 97% põlevkivist teistele EE kontserni kuuluvatele

ettevõtjatele (NEJ, EEÕ). Ka teised põlevkivi kaevandajad kasutasid ülekaalukalt suurema osa

või kogu enda kaevandatud põlevkivi ise, st kontsernisiseselt. Seega tulenevalt asjaolust, et

ettevõtjad kasutavad väga suures ulatuses nende poolt kaevandatud põlevkivi ise

kontsernisiseselt ära ja kontsernivälise põlevkivi tarnimine teistele ettevõtjatele on väga piiratud

ulatusega, ei ole antud juhul võimalik saada põlevkivi müügiandmetest piisavalt õiget ülevaadet

põlevkivi tarne ja müügi turust. Põlevkivi tarnivate ettevõtjate turuosade määratlemine üksnes

väheste müügitehingute alusel ei näita nende ettevõtjate reaalset turujõudu ega ka nende

potentsiaali põlevkivi kasutamiseks järgnevatel turgudel. Põlevkivi kaevandamise õiguslik

regulatsioon on oluliselt mõjutanud konkurentsiolukorda sellel kaubaturul. Selles osas erineb

põlevkivi kaevandamine enamikest muudest tegevusaladest, kus ettevõtjatel on vähemalt

potentsiaalne võimalus oma turuosa suurendamise nimel pingutada ja klientide pärast võistelda.

Põlevkivi töötlejatel on see võimalus üksnes juhul, kui nad saavad põlevkivi mõnelt teiselt

kaevandajalt osta. Nimetatud põlevkivi kaevandamise korraldus piirab ettevõtjate pääsu

põlevkivi kaevandamise ja tarne turule, samuti kitsendab ettevõtjate tegevuse laienemist ja

kinnistab juba tegutsevate ettevõtjate osatähtsuse turul. Koosmõjus aastase üldise

kaevandamismääraga on ettevõtjatele välja antud kaevandamislubade näol tegemist riiklikult

antud märkimisväärse majandusliku hüvega. Olukorras, kus üks ettevõtja on ilma igasuguse

konkursita saanud niivõrd suure osa kaevandamisõigusest ning tulenevalt MaaPS-s sisalduva

regulatsiooni eripäradest puudub konkurents selles osas olulisel määral ka edaspidi, on seda

suurem avalik huvi, et sellise ettevõtja tegevus vastaks vaba konkurentsi põhimõtetele.

Konkurentsiseaduse (KonkS) üldise eesmärgi tõttu on oluline tagada, et põlevkivi kasutamisel

valitseks tõhus konkurents ja põlevkivi oleks võimalik kasutada eelkõige neil ettevõtjatel, kes

teeksid seda kõige efektiivsemalt. Seega EE-le antud 75%-line osa kaevandamisõigusest peab

alluma turgu valitseva seisundi regulatsioonile ja seda ei saa välistada formaalselt põhjusel, et

3-15-2945

7(32)

enamik EE põlevkivi müügist toimub kontsernisiseselt. EEK ja sellest tulenevalt kogu EE

kontserni osakaal põlevkivi kaevandamisel ja tarnel ületab selgelt KonkS § 13 lg-s 1 sätestatud

eeldust. Euroopa Kohus on leidnud asjas 85/76: Hoffmann-La Roche vs komisjon (p 41), et kuigi

turuosa tähtsus võib kaubaturgude osas olla erinev, saab asuda põhjendatud seisukohale, et väga

suured turuosad tõendavad iseenesest erandlike asjaolude puudumisel turgu valitseva seisundi

olemasolu. EE kontserni suurt turuosa põlevkivi kaevandamisel ja tarnel ning sellest tulenevat

turujõudu on aidanud säilitada MaaPS-s sisalduv regulatsioon. Kuna teistel põlevkivi

kaevandavatel ettevõtjatel on turuosa suurendamine olnud praktiliselt võimatu, ei ole EE

kontsern ka sisuliselt riskinud turuosa kaotusega.

Arvestades eeltoodut omab EEK ja sellest tulenevalt EE kontsern põlevkivi kaevandamisel ja

tarnimisel turgu valitsevat seisundit Kirde-Eestis paiknevatel põlevkivi kaevandamise aladel.

Kuigi MaaPS § 252 regulatsiooni tõttu avaneb ettevõtjatel piiratud ulatuses võimalus tulevikus

kaevandamise mahte suurendada ja seadusemuudatus loob võimalused konkurentsiolukorra

elavnemiseks põlevkivi kaevandamisel, on tegemist regulatsiooniga, mille alusel ei ole

praegusel ajal lisakoguseid kaevandatud, mistõttu on keeruline prognoosida, milliseks kujuneb

selle mõju konkurentsiolukorrale tulevikus. Järelevalvemenetluses tehtud kaubaturu ja EE turgu

valitseva seisundi analüüsi aluseks on võetud MaaPS § 252 jõustumise eelne olukord, sest EE

kontserni vaatlusalune tegevus põlevkivi hinnastamisel leidis aset enne MaaPS § 252

rakendamist. Lisaks saab täiendava EE turujõudu mõjutava võiva asjaoluna, mida ei ole

võimalik prognoosida, välja tuua käimasoleva vaidluse Uus-Kiviõli kaevanduse osas. Kui

vaidlus laheneb VKG-le soodsalt, avaneks tal tõenäoliselt võimalus oma kaevandamise mahte

veelgi suurendada. Sõltuvalt mitteprognoositavatest arengutest võib seega konkurentsiolukord

põlevkivi kaevandamisel tulevikus oluliselt määral muutuda.

3.15. Kuigi kontsentraat ja energeetiline põlevkivi kuuluvad samale kaubaturule, on need

siiski oma omadustelt (kütteväärtus) ja kasutustingimuste poolest teatud määral erinevad tooted,

mistõttu on ka nende teatud ulatuses erinev hind põhjendatud. EE kalkulatsioonid ja AS

PricewaterhouseCoopers analüüs näitavad, et Estonia kaevanduse rikastusvabrikus tekib

kontsentraadi tootmisel mõningane lisakulu ja täiendavalt jäätmeid ning väheneb saadava

energeetilise põlevkivi kogus võrreldes saadava energeetilise põlevkivi ja kontsentraadi koguse

kütteväärtuse summa põhjal arvutatud kogusega. Seega on kontsentraadi tootmise omahind

energeetilise põlevkivi tootmise omahinnast kõrgem. Selline erinevus on põhjendatud.

3.16. VKG-le ja EEÕ-le müüdava põlevkivi hinnad on aga erinenud rohkem kui erinevus

tootmiskuludes. EE on seda põhjendanud asjaoluga, et põhjendatud on müüa õlitööstusele

kontsentraati alates hinnast, mis on sisuliselt tuletatud kasutamata jääva elektritootmise

võimekusest toota muutuvkasumit sama energiasisaldusega põlevkivist. Sisuliselt õigustab EE

madalamat põlevkivi müügihinda NEJ-le ja EEÕ-le nende poolt põlevkivi kasutamisel EE

kontsernile suurema kasumi teenimisega võrreldes müügist VKG-le. Põlevkivi suunamisel

VKG-le jääks EE kontsern nendest tuludest ilma. Nimetatud seisukoht on äriliselt loogiline. On

mõistetav, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja (sõltumata tema turujõust) ei ole huvitatud

tootmissisendi kontsernist välja müümisest, kui selle tulemusena peab ta ise ülemisel tasandil

tootmise lõpetama. Selline huvi võib tekkida üksnes siis, kui tootmissisendi eest pakutakse

piisavalt kõrget tasu, et kompenseerida ülemisel tootmistasandil tootmise seiskumise tõttu

saamata jäänud tulu. EE kontserni sundimine selliseks äriliselt ebaloogiliseks valikuks seaks ta

teiste põlevkivi kaevandavate ettevõtjatega võrreldes põhjendamatult halvemasse olukorda ega

aitaks kaasa konkurentsiolukorra parandamisele. KonkS-s turgu valitsevat seisundit omava

ettevõtja jaoks kehtestatud regulatsioon ei ole ette nähtud suurt turujõudu omava ettevõtja

tegevuse põhjendamatuks piiramiseks, vaid üksnes konkurentsiolukorra säilitamise ja

parandamise tagamiseks, takistamaks turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt

konkurentsi kahjustavate ärivõtete kasutamist. EE sundimine müüma põlevkivi kontsernist

3-15-2945

8(32)

välja sõltumata sellest, milline on selle mõju tema tegevusele ülemisel tootmistasandil, oleks

hoopis konkurentsiolukorda moonutav. Seega on EE põhjendus iseenesest objektiivne ja sellega

tuleb KonkS § 16 kohaldamisel arvestada. Kuigi konkurentsiõiguse praktikas võib esineda

juhtumeid, kus turgu valitsevat seisundit omavat ettevõtjat kohustatakse oma konkurente

varustama sõltumata sellest, milline on selle mõju tema tegevusele ülemisel turul, ei ole selline

lähenemine antud juhtumi eripärasid arvestades kasutatav. Nimelt on valdavas osas juhtumitest

alaneval kaubaturul turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal võimalik oma tootmismahte

piisavas mahus suurendada, nii et küsimus tema enda tootmise seiskamisest ülemisel tasandi ei

kerki. EE kaevandamismahud on olnud riiklikult piiratud ja alumisel tootmistasandil on

valitsenud seetõttu vähemalt kohati põlevkivi defitsiit.

3.17. EE selgituste kohaselt lähtuti VKG-le hinna kehtestamisel 2014-2018 elektri

tulevikutehingute keskmisest turuhinnast 39,54 eurot/MWh seisuga 05.07.2013. EE esitas

dokumentaalsed tõendid selle hinna kinnitamiseks. Hinnast 39,54 eurot/MWh lahutati elektri

tootmise muutuvkulu, saades tulemuseks elektri tootmise muutuvkasumi. Viimasest lahutati

transpordikulu ja lisati kontsentraadi tootmise lisakulu, saades tulemuseks põlevkivi hinna.

VKG-ga lepiti kokku veidi väiksemas põlevkivi müügi hinnas. KA peab seda vähemalt

05.07.2013 seisuga põhjendatuks. Lepingu sõlmimise ajal 2013. a juulis olid elektri hinnad

võrdlemisi kõrged. Hilisemal ajal (eriti 2015. a) on hinnad Eesti hinnapiirkonnas oluliselt

madalamad olnud ja nende järgi arvutatud kontsentraadi hind VKG-le oleks samuti kujunenud

oluliselt madalamaks. EEK tegi 25.06.2015 VKG-le pakkumise kontsentraadi müügiks 24,7%

madalama hinnaga. Selline pakkumine on loogilises seoses seniste elektrienergia hindadega

2015. a. Kui võrrelda VKG-le pakutud kontsentraadi hinda ja EEÕ-le 2014. a müüdud

energeetilise põlevkivi hinda, siis on nende erinevus ligilähedane erinevusele tootmiskuludes.

Seega oli EEK poolt 30.07.2013 müügilepingus VKG-le kehtestatud ja 25.06.2015 VKG-le

tehtud pakkumises sisalduv põlevkivi kontsentraadi hind konkurentsiõiguslikus mõttes õiglane

ning EE kontserni tegevus ei olnud vastuolus KonkS § 16 p-s 1 sätestatud keeluga. Elektri hinna

edasisel muutumisel tuleb EEK-l vastavalt sellele ka omapoolse pakkumise hinda korrigeerida

ja töötada välja tingimused pakkumishinna vastavaks muutmiseks.

3.18. Arvestades asjaoluga, et elektri hind on langenud sedavõrd madalale, et elektri tootmise

muutuvkulu ja põlevkivi kulu juures ei ole alati tasuv elektrit toota, ning EE kontsernil tekib

selle tulemusena kasutamata kaubapõlevkivi, mida ta ei ole võimeline ära tarbima, ei kehti

sellises olukorras nn viimase tootmisüksuse muutuvkasumi argumentatsioon, mille põhjal

määrati 30.07.2013 kindlaks VKG-le müüdava kontsentraadi hind, sest põlevkivi müük VKG-le

ei põhjustaks EE kontserni tootmisseadmete seiskumist. Sellises olukorras oleks kasumi

maksimeerimisele suunatud ettevõtja motiveeritud teisele ettevõtjale põlevkivi müüma, kui

selle ettevõtja poolt pakutud hind oleks võrdne EEK põlevkivi tootmise pikaajaliste

muutuvkuludega või oleks neist suurem. EE kontserni poolt põlevkivi tootmisest ja tarnimisest

keeldumine oleks sellisel juhul konkurentsi kahjustav.

3.19. KA hinnangul võib tootmiskuludest suurem erinevus VKG-le ja EE kontsernisiseselt

kehtestatud hindades tuua kaasa kaks erinevat olukorda. Esiteks võib see tähendada, et EE

kontsernisisene hind on põhjendatud suurusega ja võrdse konkurentsiolukorra taastamiseks

peaks EE langetama VKG-le müüdava põlevkivi hinda. Sellisel juhul võiks EE kontserni

tegevusega VKG seisundi kahjustamine olla eriti intensiivne, sest see oleks otseselt mõjutanud

VKG rahalist seisu, ning KA sekkumine oleks õigustatud. Antud juhul on aga VKG kontsernile

müüdud põlevkivi kontsentraadi hind olnud õiglase suurusega ja püstitada võib küsimuse, kas

EE kontsernisisest hinda tuleks tõsta. Sellises olukorras tuleks KA sekkumist EE

hinnakujundusse tunduvalt enam põhjendada, sest kontsernisisese hinna tõstmine VKG rahalist

seisu vahetult ei mõjutaks, mistõttu erinevasse konkurentsiolukorda asetamine on

vähetõenäoline. VKG argumendid, kuidas liiga madal hind võib EEÕ-le eelise anda, on

3-15-2945

9(32)

teoreetilised. Puuduvad konkreetsed näited selle kohta, kuidas väidetavalt liiga madal hind

EEÕ-le oleks VKG või VKG Oili nähtavalt halvemasse konkurentsiolukorda jätnud. Ka

tulevikus ei ole selline olukord otseselt ettenähtav. EE arvestab VKG-le müüdava põlevkivi

hinda, lähtudes kontserni kui terviku, mitte eraldiseisvalt kaevandamise või elektritootmise

tasandi kasumlikkusest. Sellest tulenevalt oleks põhjendamatu ja ebaloogiline eeldada, justkui

EE ei arvestaks kontserni kui terviku kasumlikkusega õlitootmisse investeerides. Isegi kui

madal kontsernisisene hind näitaks õlitootmist kunstlikult kõrge kasumi määraga, oleks

põhjendamatu eeldada, et EE ignoreeriks sealjuures kaevandamise kunstlikult madalat kasumit.

Antud olukorras ei sõltu VKG-le müüdava põlevkivi hind sellest, kuidas on EE kontsern

otsustanud kontsernisisese kasumi kontsernisiseste hindade kehtestamise tulemusena jaotada.

Kui ka sundida EE kontserni kontsernisisest põlevkivi hinda tõstma, siis VKG

konkurentsipositsiooni sellest nähtaval viisil ei muutuks. Lisaks tuleb arvestada, et EE-lt

kontsernisisese hinna tõstmist nõudes võib kujuneda äriliselt ebaloogiline olukord, kus EE on

sunnitud kogu elektritootmise senise muutuvkasumi lisama kontsernisisesesse põlevkivi hinda

nii, et elektritootmine toimuks sisuliselt ilma muutuvkasumita. Sealjuures oleks sellise

korralduse põhjuseks mitte majanduslik loogika, vaid üksnes VKG-le müüdava põlevkivi hinna

arvestamise eripärad. Sellise kunstliku kontsernisisese hinna nõudmine EE-lt ei oleks

põhjendatud.

3.20. EE on teinud VKG-le müüdava põlevkivi hinna pakkumise, mis ei erine oluliselt sellest,

milline oleks pakkumine võinud olla üksnes tootmiskulude erinevust arvestades. Isegi kui jätta

arvestamata eelpool toodud argumendid ebasoodsama konkurentsiolukorra puudumise kohta,

on vähetõenäoline, et niivõrd väikese lisaerinevuse säilimine paneks VKG Oili ja EEÕ reaalselt

erinevasse konkurentsiolukorda. Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et EEK poolt 25.06.2015

VKG kontsernile pakutud hinna erinevus NEJ-le ja EEÕ-le müüdava põlevkivi hinnast on

võrdlemisi lähedane erinevusele tootmiskuludes, puudub alus nõuda EEK-lt kontsernisisese

hinna tõstmist. EEK ja EE kontsern ei ole rikkunud KonkS § 16 p 3, kehtestades VKG

kontsernile ja EE kontsernisiseselt erinevaid hindu, sest sõltumata antud sätte muude tingimuste

täitmisest

ei

ole

sellega

kaasnenud

VKG

kontserni

ettevõtjate

ebasoodsamasse

konkurentsiolukorda asetamist. Seetõttu puudub ka otsene vajadus detailsemalt hinnata, kas

viidatud muud tingimused (kokkulepete võrdväärsus, tingimuste erinevus jne) on täidetud.

3.21. EEK poolt 30.07.2013 müügilepingus VKG ja VKG Oilile kehtestatud põlevkivi

kontsentraadi hind ei olnud vastuolus KonkS §-s 16 sätestatuga. Energiakandjate hindade

olulise langemise tõttu on EE pakkunud 25.06.2015 VKG-le kontsentraati põhjendatud hinnaga

ja see ei olnud konkurentsiolukorda kahjustav. 17.07.2015 jõustunud MaaPS võib avardada

VKG kontserni võimalusi enda tarbeks vajalikku põlevkivi kaevandada, vähendades seeläbi EE

kontserni läbirääkimisjõudu VKG suhtes. Sellises olukorras ei ole menetluse jätkamine

põhjendatud ja otstarbekas ning järelevalvemenetlus tuleb lõpetada.

4. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 19.10.2015 teate

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks jätkata järelevalvemenetlust kolmanda isiku tegevuse

üle KonkS nõuete järgimisel. Põhjendused:

4.1. Kaebajatel on kaebeõigus, sest järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka kaebajate

õigushüve, seega on kaebajatel õigus nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse

algatamise või järelevalvemeetmete rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta. EEK rikub

KonkS § 16 nõudeid ning sellega kaebajate õigust õiglasele põlevkivi hinnale ja ausatele

konkurentsitingimustele. KA on tuvastanud, et kolmas isik on kaebajatele põlevkivi müües

turgu valitsevas seisundis. Seega kaitsevad KonkS vastavad sätted ka kaebajate õigushüve, kuna

nad ostsid ja soovivad jätkuvalt osta EEK-lt põlevkivi. KonkS § 16 järgi peab EEK müüma

3-15-2945

10(32)

kaebajatele põlevkivi õiglase hinnaga, kaebajaid diskrimineerimata ega tohi põhjendamatult

põlevkivi müümisest kaebajatele keelduda.

Ei ole oluline, kas VKG Oil osales järelevalvemenetluses eraldiseisvalt VKG-st. Oluline on, et

kolmanda isiku tegevus võib rikkuda tema õigusi. Kuna VKG Oil ostis EEK-lt põlevkivi, on

tegemist puudutatud isikuga, sest EEK õigusvastane tegevus põlevkivi müümisel rikkus tema

õigusi. Järelikult on VKG Oilil asjas kaebeõigus. Järelevalvemenetluses esindas kaebajate huve

VKG kui kontserni emaettevõte ja puudus vajadus, et VKG Oil osaleks menetluses eraldi.

Samuti ei oma tähendust, kas konkreetne leping EEK-ga on lõppenud või mitte. Kaebajad ei

pea kaebeõiguse säilitamiseks pidevalt ostma EEK-lt põlevkivi ebaõiglase hinnaga. See aga ei

tähenda, et kaebajad ei sooviks EEK-lt põlevkivi osta. Hetkel käivad läbirääkimised põlevkivi

ostmiseks EEK-lt. Taotlus järelevalvemenetluse algatamiseks esitati nii rikkumise lõpetamiseks

kui ka edasisest rikkumisest hoidumiseks. KA lahendas ise vaidlusaluseid küsimusi otsuses

laiemalt kui ainult kitsalt ühe lepingu osas, sh käsitles pärast lepingu lõppemist tehtud

hinnapakkumist ja ka edaspidiseid võimalikke arenguid tulevikus. Kaebajate jaoks on oluline,

et tuvastataks KA kasutatud viimase tootmisüksuse muutuvkasumi argumentatsiooni ebaõigsus,

sest vastasel juhul jääbki EEK ebaõiglaseid ja diskrimineerivaid hindu kehtestama. Tähtsust ei

oma, kas pooleli on mingid tsiviilvaidlused või mitte.

4.2. KA otsus järelevalvemenetluse lõpetamise kohta on haldusakt, sest sellega keelduti

haldusakti andmast. Tegemist on haldusmenetluse lõpetamisega sisulisel põhjusel, mis on

võrdväärne haldusakti andmisest keeldumisega (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-85-15, p 11).

4.3. EEK poolt EEÕ-le müüdava põlvkivi keskmine hind oli 2010. a 10,82 eurot/t, 2011. a

10,55 eurot/t, 2012. a 10,55 eurot/t ja 2013. a 12,24 eurot/t. VKG Oil on maksnud EEK-le

põlevkivi eest keskmiselt 27.08.2010–28.11.2010 18,09 eurot/t, 29.11.2010–31.12.2011

18,25 eurot/t, 01.01.2012–31.03.2013 19,11, eurot/t, 01.07.2012–31.03.2013 27,8 eurot/t,

01.04.2013–31.12.2013 30,50 eurot/t ja 01.01.2014–31.12.2014 31,74 eurot/t. Alates

01.04.2013 ei sisalda hind enam transporti kliendini. Ajalooliselt müüs EEK ka kaebajale

põlevkivi hinnaga, mis baseerus KA kooskõlastatud põlevkivi piirhinnal ja arvestas põlevkivi

erinevaid kütteväärtusi. Kuigi kaevandusmeetodid Estonia kaevanduses ja ka põlevkivi

kaevandamise kulud pole selle aja jooksul muutunud, on VKG Oilile müüdava põlvkivi hind

pidevalt kasvanud. Lisaks tuleb teha kulutusi transpordile, keskmiselt 2,5 eurot/t. Põlevkivi hind

põhineb üks-üheselt temas sisalduval energiahulgal, mida väljendab põlevkivi kütteväärtus.

Selleks, et võrrelda EEK poolt kontsernisiseselt ja VKG Oilile tarnitava põlevkivi hinda, saab

need hinnad muuta võrreldavaks lähtuvalt põlevkivi kütteväärtusest. EEÕ-le tarnitava põlevkivi

kütteväärtus on 8,37 MJ/kg, VKG Oilile tarnitava põlevkivi kütteväärtus on keskmiselt 11,35

MJ/kg. Seega erinevaid kütteväärtusi arvestades tulnuks EEK-l müüa kaebajatele põlevkivi

hinnaga 16,6 eurot/t. Aastate lõikes on kaebaja pidanud põlevkivi eest rohkem maksma

järgmiselt:

Periood

EEÕ ostuhind

Mittediskrimi-

neeriv hind

VKG

Oil

ostuhind

Vahe

27.08.2010–

28.11.2010

10,82

14,67

18,09

3,42

29.11.2010–

31.12.2011

10,55

14,3

18,25

3,95

01.01.2012–

31.03.2013

10,55

14,3

19,11

4,82

3-15-2945

11(32)

01.07.2012–

31.03.2013

10,55

14,3

27,8

13,5

01.04.2013–

31.12.2013

12,24

16,6

30,5

13,9

01.01.2014–

31.12.2014

12,24

16,6

31,74

15,14

Seega kohtleb EEK põlevkivi müümisel kontsernisisest klienti oluliselt erinevalt

kontsernivälisest kliendist. Arvestades, et viimastel aastatel on kaebaja poolt EEK-lt ostetud

põlevkivi aastane maht olnud 800 000 t, siis on ta diskrimineerimise tulemusena saanud iga-

aastaselt kahju 12 miljonit eurot.

4.4. Kaebaja esitas 01.09.2015 vastustajale dokumentaalse tõendi EEK laovarude kohta, kust

tuleneb üheselt, et nii energeetilise põlevkivi kui kontsentraadi omahinnad on võrdväärsed

(vastavalt 10,564 ja 10,601 eurot/t). Eeltoodut kinnitab üheselt see, et juba ajalooliselt on EEK

müünud VKG-le põlevkivi vastavalt sellele, kui palju on erinenud VKG-le tarnitava põlevkivi

kütteväärtus EE kontsernisiseselt müüdava põlevkivi kütteväärtusest. KA ei ole selgitanud,

kuidas on äkitselt toimunud tohutu tootmiskulude erinevus. Ka VKG enda põlvkivi tootmise

kulude arvestusest nähtub, et mõlema põlevkivi tootmiskulud on sarnased. Tegelikult on EEK

tootmiskulud viimastel aastatel pigem vähenenud kui tõusnud, sest kasumiaruannete kohaselt

on EEK ärikasum 2013.-2014. a võrreldes 2010.-2012. a 20 korda tõusnud. Kuna antud juhul

ei lähtunud EEK poolt VKG kontsernile kehtestatud hinnad tootmiskuludest, ei olnud hinnad

põhjendatud ja tuvastada tulnuks KonkS § 16 p 1 rikkumine.

4.5. KA on isegi tootmiskulude erinevust arvestades tuvastanud, et EEK kehtestatud hind

kaebajatele oli ebaõiglane. KA on ebaõigesti leidnud, et EEK poolt VKG kontsernile müüdavat

põhjendamatut põlevkivi hinda, mis ei lähtu tootmiskuludest, õigustab nn viimase

tootmisüksuse muutuvkasumi argumentatsioon. See ei saa kohalduda juhul, kui EE kontsern ei

ole ära kasutanud kogu tal olemasolevat ja talle kaevandada lubatud põlevkivi. KA kogu

käsitlus põhineb ebaõigel eeldusel, et EE kontsernil on põlevkivi puudujääk. Tegelikult on

EEK-l olnud järjepidevalt põlevkivi üle. See nähtub EEK majandusaasta aruannetest. Samuti

on EEK-l olnud lubatud kaevandada veelgi rohkem põlevkivi, kui ta on reaalselt kaevandanud.

EE väited kaevandamisprobleemide kohta ei ole tõsiseltvõetavad. Lubamatu on õigustada turgu

valitsevat seisundit omava ettevõtja kuritarvitusi asjaoludega, mis on tema enda kontrolli all.

Turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keelu regulatsiooni mõte ei ole tekitada ettevõtjale

ülikasumeid, vaid vastupidi vältida põhjendamatute kasumite küsimist. Ka olukord, kus turgu

valitsev ettevõte ei kasuta oma ressursse efektiivselt, võib olla KonkS § 16 rikkumine, kuna

sellise olukorra puhul piiratakse tootmist ja kaubaturgu. Kuna EEK-l ei ole põlevkivi

puudujääki olnud, siis ei saa ta sellega põhjendada ka VKG kontsernile kehtestatud ebaõiglaseid

hindu.

4.6. KA on leidnud, et EEK võib kehtestada VKG kontsernile põhjendamatult kõrgeid hindu,

sest EE kontserni kuuluv NEJ oleks teeninud samaväärse kasumi, kui ta oleks ise põlevkivi ära

kasutanud. Tegelikult oli NEJ 2014. a kahjumis ega teeninud mingit muutuvkasumit. Põlevkivi

hind pidanuks 2014. a olema kaebajatele hoopis odavam kui EE kontserni hind, kuna

kontsernisiseselt ei suudetud põlevkivi kasumlikult ära kasutada ja kaebajatele müügi korral

NEJ kahjum hoopis vähenes (kui NEJ oleks selle ise ära kasutanud, oleks kahjum olnud

suurem). EE ei ole tõendanud, et ta oleks reaalselt arvutuskäigu aluseks olnud hindadega

tehingu teinud. Kogu EE argumentatsioon on olnud hüpoteetiline ja teoreetiline, millega turgu

valitsev ettevõte ei saa õigustada põhjendamatult kõrgeid hindu. KA ei ole EE väiteid sisuliselt

3-15-2945

12(32)

analüüsinud, vaid on nendega põhjendamatult nõustunud. Turgu valitseva seisundi analüüsil

tuleb lähtuda tegelikest faktilistest asjaoludest, mitte hüpoteetilistest prognoosidest. Kaebajate

arvates ei ole arvutuskäik kohane, sh on lähtutud ebaõigest elektri hinnast, elektri tootmise

muutuvkulust, elektrijaama kasutegurist, transpordikulust, kontsentraadi tootmise lisakulust

jms.

4.7. EEK tegevus rikub KonkS-st tulenevat turgu valitseva seisundi kuritarvituse keeldu, mh

diskrimineerimise keeldu (KonkS § 16 p 3). Põlevkivi näol on tegemist piiratud ressursiga, mille

kaevandamisõigused on piiratud ja sellest toodete valmistamine on võimalik vaid piiratud arvu

ettevõtete poolt. Seega on EEK-l kui turgu valitseval ettevõtjal kohustus mitte diskrimineerida

oma lepingupartnereid, võimaldades põlevkivitooteid toota moonutusteta konkurentsi

tingimustes. EE põhjendused kaebajale müüdava põlevkivi hinna määramise osas ei saaks ka

teoreetiliselt kuidagi õigustada KonkS § 16 p 3 rikkumist diskrimineerimise näol. Selleks, et

tuvastada keelatud hinnadiskrimineerimine, ei ole nõutav tuvastada konkreetse hinna

majanduslikku põhjendatust ega vastavust konkurentsiõiguslikult õiglase hinna põhimõtetele.

Kuigi enamikke turgu valitseva seisundi kuritarvituse liike võib olla võimalik põhjendada

objektiivsetel kaalutlustel, on Euroopa Kohus diskrimineerimise objektiivsete põhjenduste

aktsepteerimisel olnud range ja alternatiivkulul põhinevat argumentatsiooni ei ole Euroopa

Kohus seni diskrimineerimise põhjendamisel arvesse võtnud. Turgu valitseva ettevõtte poolt

suurema kasumi teenimise soov ei saa kunagi olla objektiivne õigustus, mis kõrvaldab KonkS

rikkumise. Seega isegi kui KA järeldas, et EEK tegevus ei olnud vastuolus KonkS § 16 p 1

sätestatud keeluga, ei mõjuta selline tõdemus KonkS § 16 p 3 rikkumist.

4.8. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas saab kahekordne hinnavahe kontsernisisesele ja

kontsernivälisele kliendile olla õiglane KonkS § 16 p 1 tähenduses. Kui EEK hind VKG Oilile

oli õiglane KonkS § 16 p 1 tähenduses, siis tähendab see, et EEÕ-le müüakse põlevkivi alla

omahinna. Kui põlevkivi hind EEÕ-le ei olnud alla omahinna, siis ei saa pidada õiglaseks, et

kontsernivälisele kliendile müüakse põlevkivi 2 korda kallimalt.

4.9. Nii Eesti kui Euroopa Liidu konkurentsiõiguse praktikast tuleneb, et diskrimineerimine on

sedalaadi turgu valitseva seisundi kuritarvituse liik, mille puhul piisab konkurendi ebasoodsasse

konkurentsiolukorda asetamise võimalikkusest, ilma et oleks vaja tuvastada, kas selline tegevus

võib tingida või tingib konkurendi turult tõrjumise (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-64-07;

Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) art 102 p c; Euroopa Üldkohtu lahend asjas

T-301/04). On ilmne ja loogiline, et kui VKG Oili otsene konkurent EEÕ saab põlevkivi tänu

EEK poolsele hinnadiskrimineerimisele osta 2 korda odavamalt, siis on tal selle võrra

odavamalt võimalik oma põlevkivi töötlemisel saadud tooteid edasi müüa või selle võrra teenida

rohkem kasumit (ja investeerida see enda tootmisesse). Seega asetab hinnadiskrimineerimine

kaebaja halvemasse konkurentsiolukorda ja KA pidanuks tuvastama EEK poolse rikkumise.

4.10. Kaebajate olulisemaks tegevuseks on põlevkiviõli tootmine kaebajatele kuuluvates

õlivabrikutes. Põlevkivi on põlevkiviõli tootmiseks alternatiivitu sisend ja nii kaebajate kui

EEÕ tootmiskompleksid on ehitatud spetsiaalselt Eesti põlevkivi töötlemiseks ega ole

võimelised töötama alternatiivsel toormel. Kaebaja kaevandamismaht on piiratud ja täiendav

põlevkivi tuleb osta EEK-lt. EEK omab põlevkivi kaevandamisel ja tarnimisel turgu valitsevat

seisundit Kirde-Eestis paiknevatel põlevkivi kaevandamise aladel. EEK seisundit tugevdab

asjaolu, et talle kuulub 75% põlevkivi kaevandamislubadega lubatud maksimaalsest

aastamäärast. EEK kaevandused rajati nii EE kontserni kui ka VKG kontserni

põlevkivitööstuste varustamiseks ja EEK on seeläbi VKG kontserni jaoks põlevkivi hankimisel

vältimatu lepingupartner. Tarnitava põlevkivi hind moodustab ligi poole põlevkiviõli

tootmisega seotud kuludest. Seetõttu on VKG Oil kui kõrgemat sisendhinda maksma pidav

ettevõtja juba olemuslikult ja vältimatult ebasoodsamas olukorras kui madalamat sisendhinda

3-15-2945

13(32)

maksev EEÕ. Samas sõltuvad põlevkiviõli turuhinnad nafta maailmaturuhindadest. Kui nafta

maailmaturuhinnad langevad, siis muutub teatud naftahinna juures põlevkiviõli tootmine

põlevkivi kui tooraine kõrgete sisendhindade tõttu kahjumlikuks. Sellises olukorras on aga

oluline eelis ettevõtjal, kelle jaoks sisendhind on madalam, sest ta on nafta maailmaturuhinna

kõikumise osas vähem tundlik ning saab tootmist jätkata ja õlitootmisse tehtud investeeringuid

tasa teenida ka madalama nafta maailmaturuhinna korral.

4.11. KA on nõudnud põhjendamatult kaebajatelt konkreetseid näiteid, milliseks oleks

kujunenud konkurentsisituatsioon EE kontsernisiseste kõrgemate sisendhindade korral. Kuna

sellist olukorda ei ole olnud, ei ole võimalik selle kohta ka konkreetseid näiteid tuua. Kaebaja

on toonud aga konkreetseid näiteid selle kohta, kuidas EEK rakendatud diskrimineeriv hind on

asetanud kaebajad ebasoodsasse konkurentsiolukorda. VKG oli sunnitud 2014. a lõpus reaalselt

seiskama Kiviteri tehnoloogial töötavad õlivabrikud, mille toorainena kasutati just EEK poolt

tarnitud põlevkivi, kuna selle hind oli liiga kõrge võrreldes põlevkiviõli müügist saadava tuluga.

Samal ajal jätkas EE kontsern põlevkiviõli tootmist samal tasemel ega sulgenud oma

tootmisvõimsusi. Kiviteri vabrikute seiskamisega kaasnes märkimisväärne kulu ja VKG

kontsernil kadus võimalus teenida tulu Kiviteri vabrikutes toodetud põlevkivi müügilt. Lisaks

otsesele kahjule kaotas VKG kontserni ettevõtetes 2014.-2015. a töö 271 inimest. Riigile jääb

laekumata üle 1 miljoni euro maksutulu, kuna 2015. a jääb töötlemata umbes 600 000 t

põlevkivi. Ei saa olla mõistlikku kahtlust, et vabriku sulgemine ja töötajate koondamine

panevad VKG kontserni ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Mittediskrimineeriva hinna korral

oleks VKG kasum 2013.-2014. a suurenenud 22,63 miljoni euro võrra. See oleks tekitanud

vajaliku

puhvri

madalate

maailmaturu

hindadega

seonduva

tulu

vähenemise

kompenseerimiseks. Kui EEK oleks müünud kaebajale põlevkivi mittediskrimineeriva hinnaga,

oleks kaebaja müügitulu 2015. a I poolaasta maailmaturu hindade juures olnud piisav, et tagada

sellel perioodil marginaalkasum ligikaudu 2,7 miljonit eurot ja kaebaja oleks saanud jätkata

õlivabrikute käitamist.

4.12. Ebavõrdse konkurentsiolukorra tõttu on VKG Oili seadmete investeeritud tootlus väike,

mis pärsib tema võimet oma tootmine Euroopa Liidu keskkonnanõuetele vastavaks viia ja

tootmisvahenditesse piisavalt investeerida. Nii EE kui ka VKG kontsern on arengustrateegia

seisukohalt intensiivses investeeringute faasis ja selles olukorras annab igasuguse eelise

võimalus teha olulised järgmised investeeringud enne teist ning seega saavutada

konkurentsisituatsioonis eelisseisund. Mõlemad ettevõtted on teatanud, et töötavad

põlevkividiisli väljatöötamise nimel. Konkurentsieelise saab ettevõte, kes esimesena jõuab

rafineerimistehase ehitamiseni. Eesti suuruses riigis ei ole mõistlik rajada kahte üksteisele

lähedal asuvat rafineerimistehast, mis baseeruvad samal toorainel. VKG kontsern alustas

põlevkiviõli rafineerimistehnoloogia väljatöötamist EEÕ-st varem ning investeeris 7 aasta

jooksul umbes 6 miljonit eurot teadus- ja arendustegevusse. Paralleelselt töötas samas suunas

ka EE, kuid kaebajatel oli arendustegevuses 1,5-aastane edumaa. Seetõttu oli EE huvi takistada

kaebajaid selle tehase rajamisel. Kordades kallima põlevkivi müümine võttis kaebajalt rahalised

võimalused alustada 2013. a rafineerimistehase rajamist. EE seevastu kuulutas 2015. a

septembris välja hanke põlevkivigaasist bensiini eraldavate seadmete projekteerimiseks ning

allkirjastas 02.02.2016 lepingu seadme projekteerimiseks. Sellega alustas EE põlevkividiisli

rafineerimistehase kontseptsiooni elluviimist. Kui EEÕ kontsernisisene põlevkivi tarne hind

oleks olnud võrdne VKG Oilile pakutavaga, siis oleks VKG Oil säilitanud oma ajalise

eelisseisundi ja olnud finantsiliselt võimeline tehast rajama.

4.13. Kui EEK rakendaks kontsernisisestele ettevõtetele sama kõrget hinda nagu VKG Oilile,

oleks VKG Oilil võrdsed võimalused konkureerida järelturul selliste põlevkiviõli tarbivate

klientide osas, kes ei saa põlevkiviõli asendada muude naftatoodetega ja kes on ka nafta

madalate maailmaturuhindade langedes valmis põlevkiviõli eest jätkuvalt kõrgemat hinda

3-15-2945

14(32)

maksma. Kui aga EEÕ saab tänu soodsale põlevkivi hinnale pakkuda sellistele klientidele VKG

Oilist oluliselt soodsamat hinda, kahjustab see oluliselt VKG Oili võimekust järelturul

konkureerida ja asetab VKG Oili ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

4.14. EEK tegevusel on olnud ka kaebajate suhtes reaalselt tõrjuv mõju. EEK on kehtestanud

VKG Oili suhtes eelneval kaubaturul (s.o põlevkivi kaevandamise ja tarnimise kaubaturul)

sedavõrd kõrge hinna, et see on hakanud takistama VKG Oili võimalusi konkureerida EEK

kontserni kuuluva EEÕ-ga. Tegemist on hinnakruviefektil põhineva turgu valitseva seisundi

kuritarvitusega, mis on keelatud KonkS § 16 p 1 alusel.

4.15. Kaebajad soovivad KPMG ekspertarvamusega tõendada, et viimase tootmisüksuse

muutuvkasumi meetod ei ole sobiv turgu valitseva ettevõtte hinnakujunduseks – eelkõige ei

võimalda selline meetod mittediskrimineerivate ja põhjendatud hindade rakendamist, see ei ole

kontrollitav ning võimaldab manipuleerimist. Manipuleerimine on ka tegelikult aset leidnud.

KPMG arvamuse kohaselt ei olnud järelevalveorganil võimalik objektiivselt kontrollida

elektritootmise muutuvkuluga, elektrijaama keskmise kasuteguriga ja kontsentraadi tootmise

lisakuluga. Seejuures on EEK esitanud elektritootmise muutuvkulude kohta erinevates

menetlustes erinevaid andmeid. Samuti on äärmiselt vastuolulised ja ebajärjepidevad EEK

väited kontsentraadi rikastamise kulude osas. Kahtlusi rikastamiskulu õigsuse osas tekitab see,

et kui vastaks tõele EEK väide, et kontsentraadi tootmisega seondub täiendav kulu, siis oleks

pidanud EEK kulud langema pärast seda, kui EEK lõpetas kaebajale põlevkivi müümise. Antud

juhul aga ei toonud see EEK-le kaasa võrreldavat põlevkivi tootmiskulude langust. Seega ei

saanud EEK poolt kaebajale põlevkivi tootmine tekitada olulist kulude kasvu.

4.16. KPMG arvamus ei ole lubamatu tõend. Kaebajad on edastanud KPMG-le asjaolud, mille

kolmas isik oli ise kaebajatele tsiviilasjas avaldanud. Nii tsiviilasjas kui haldusasjas on samad

menetlusosalised. KPMG on sõlminud konfidentsiaalsuskohustuse kokkuleppe. KPMG on

kaasatud eksperdina ka tsiviilasja lahendamisse. Menetlusosalisel on õigus kasutada oma

õiguste kaitseks menetluses majandus- ja finantsalast eksperti, näitamaks teiste menetlusosaliste

väidete ebaõigsust. Seda ei saa käsitleda teise menetlusosalise põhiõiguste rikkumisena.

Kaebaja eesmärgiks ei ole olnud kolmandale isikule kahju tekitada. Antud vaidlus puudutab nii

majanduslikke kui õiguslikke küsimusi. KPMG on andnud majandusteadusliku käsitluse

vaidlusaluste asjaolude kohta.

4.17. EEK esitatud täiendavad tõendid on esitatud hilinemisega ega ole asjakohased, mistõttu

tuleb need tagastada. Kaebajatel endil ei ole võimalik oma kaevandusest kaevatud põlevkiviga

katta kogu oma põlevkivi vajadust. Kaebajatel on kokku 7 erinevat tehast, kusjuures iga

konkreetse tehase käivitamine on võimalik ainult juhul, kui on olemas vajalik kogus põlevkivi

selle konkreetse tehase opereerimiseks. Kaebaja on tagantjärele kaevandamiseks taotlenud ca

100 000 t vähem, kui oleks võimalik taotleda, kuid seda põhjusel, et vastava 100 000 t

kaevandamine ei oleks võimaldanud käivitada ja piisavalt koormata täiendavat tehast, mis ei

tööta. Seega ei olnud mõistlik vastavat osa kaevandamiseks taotleda, sest see kogus ei

võimaldaks toota rohkem põlevkiviõli. Samamoodi ei võimalda vastavate tehaste käivitamist

10 000 t, mis võõrandati TLA Invest OÜ-le.

4.18. Kaebajad soovivad tutvuda kogu toimikuga, sh EEK ärisaladusi sisaldavas osas, millele

kohus piiras nende juurdepääsuõigust. Halduskohtumenetluses kehtib eeldus, et menetlus on

avalik ja isikul on õigus olla oma asja arutamise juures ning tutvuda toimikuga kogu ulatuses.

Piiranguid saab kohaldada ainult kaalukatel ja erandlikel juhtudel ning piirangute kehtestamist

peab põhjendama. Praegusel juhul pole selgitatud, millised ärisaladused asjas esinevad, miks

on tegemist ärisaladusega ja mis põhjusel on ärisaladuse saladuses hoidmine kaalukam

kaebajate õigusest. Iga ärisaladuse juures tuleb kaaluda, kas selle salajas hoidmine kaalub üles

3-15-2945

15(32)

kaebajate õiguse olla asja arutamise juures ja tutvuda toimikuga. Kaebajad soovivad kontrollida,

kas KA on tuginenud menetluse lõpetamisel asjakohastele faktidele ja teinud otsuse

kaalutlusvigadeta. Osa teabest ei saa olla ärisaladus või ei ole seda praeguseks enam. Nt ei saa

olla ärisaladuseks kaevandamise prognoosid, sest põlevkivi kaevandamise limiidid on riiklikult

reguleeritud ja seetõttu on tootmismahud suures ulatuses prognoositavad. Kõigi põlevkivi

kaevandajate poolt tegelikult kaevandatud põlevkivi mahud avaldatakse maavaravarude

koondbilansis ega saa seetõttu ärisaladuseks olla. Kolmanda isiku prognoosid põlevkivi

kaevandamise kohta kuni 2016. a lõpuni ei saa enam olla ärisaladus, kuna tegemist on aegunud

ja teatud ulatuses ka juba avaldatud infoga. Kaebajate eest kaitstud ärisaladuseks ei saa olla

kolmanda isiku poolt kaebajatele müüdud põlevkivi hind. Ärisaladuseks ei saa olla ka kolmanda

isiku poolt müüdava põlevkivi keskmised hinnad. Kolmas isik on sellekohaseid tabeleid

avaldanud aastaid oma majandusaasta aruannetes. Isegi kui tegemist on ärisaladusega, siis

kaebajate õigus juurdepääsule kaalub üles kolmanda isiku õiguse info salajas hoidmise vastu.

Samuti on kolmanda isiku teatud ärisaladused kaebajatele tsiviilkohtumenetluses juba

avaldatud, mistõttu ei saa enam olla tegemist ärisaladusega. Teatud info on kolmas isik ise oma

majandusaasta aruannetes juba avalikustanud või on see info majandusaasta aruannetes toodu

pinnalt välja arvutatav. Kaebajate arvates ei ole põhjendatud varjata kaebajate eest andmeid,

mis võimaldaksid kontrollida vastustaja metoodika rakendamise õigsust. Kaebajad möönavad,

et teatud ulatuses võib kolmanda isiku ärisaladuse kaitsmine olla vajalik ega taotle selles osas

juurdepääsu võimaldamist. Kui kohus nõustub kaebajatega, et viimase tootmisüksuse

muutuvkasumi meetod ei ole sobiv ega kohane meetod ja selle meetodi eeldused ei ole täidetud

ning rahuldab kaebuse kaebajate esitatud väidete ja tõendite pinnalt, ei pea kaebajad vajalikuks

toimikuga ja kolmanda isiku väidetava ärisaladusega tutvuda. Ärisaladuse andmetega

tutvumine on vajalik selleks, et esitada EEK tõenditele ja arvutustele omapoolseid vastuväiteid

ja tõendeid, kui kohus soovib neile tugineda. Seda enam, et KA on ise sisuliselt sedastanud, et

tema jaoks on EEK prognooside kontrollimine äärmiselt keeruline. Avaliku teabe seaduse

(AvTS) § 5 lg 3 p 1 ja § 28 lg 1 p 26 järgi on turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja

hinnakujundus avalik teave. See on kooskõlas KonkS §-ga 16, mille kohaselt ei tohi turgu

valitsev ettevõtja müüa teenust ebaõiglaste hindadega ja äripartnereid diskrimineerivalt. Seega

ei saa hinnakujundus olla salastatud, sest see soodustaks rikkumiste toimepanemist ja selle

varjamist.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Kaebajad ei ole tõendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist ega kaebeõiguse

olemasolu. KA-l puudub kohustus järelevalvemenetlust läbi viia ja kaebajatel puudub õigus

seda nõuda. Järelevalvemenetluses osalemine ei tekita kaebajatele kaebeõigust. VKG Oil ei

osalenud

üldse

järelevalvemenetluses.

Kaebajad

ei

olnud

järelevalvemenetluses

menetlusalusteks isikuteks, seega ei saa vaidlusalune teatis nende õigusi rikkuda.

Järelevalvemeetmete rakendamise küsimuses on isikul kaebeõigus eelkõige juhul, kui

järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka isiku õigushüve. Kaebajatel puudub EEK-ga

igasugune lepinguline suhe alates 29.01.2015. Järelevalvemenetluse esemeks oli praeguseks

lõppenud leping, millel puudus lõppemise järel igasugune edasiulatuv toime. Kaebaja on

teatanud avalikult, et konserveerib alates 2016. a jaanuarist Kiviteri tehnoloogial töötavad

põlevkiviõli vabrikud. Seega ei kasuta VKG kontsern antud ajal põlevkivi kontsentraati Kiviteri

seadmetes. Sellises olukorras ei saa vastustaja toimingud põhimõtteliselt kaebajate

subjektiivseid õigusi rikkuda. Lepingu lõppemise tõttu puuduvad nii korrarikkumine kui ka oht,

mis korrakaitset õigustaks. Korrakaitseseaduse (KorS) §-d 7 ja 8 välistavad sellises olukorras

järelevalvemenetluse uuendamise ja jätkamise. KA-l puudub võimalus EEK-le enam

ettekirjutust teha. Kaebajate ja EEK vahel toimub tsiviilkohtumenetlus, mis puudutab põlevkivi

müügilepingu suhtes samu küsimusi, mida hindas KA järelevalvemenetluses. Vaidlus toimub

3-15-2945

16(32)

vastastikuse kahju hüvitamise ja lepingu vastuolu üle KonkS-ga. Seega on kaebajad asunud

tõhusalt oma õigusi kaitsma tsiviilkohtus ja on arusaamatu, milleks on vaja täiendavalt

dubleerivat haldusmenetlust. KA pädevuses ei ole lahendada eraõiguslikke isikute vahelisi

tsiviilvaidlusi, sh hinnata vastastikuste kahjunõuete põhjendatust. Järelevalvemenetluse

jätkamiseks puudub avalik huvi ja seega puudub kaebajatel igasugune õiguskaitsevajadus

halduskohtus. Liiatigi esinevad järelevalvemenetluse lõpetamise alused KonkS § 634 lg 1 p-de

9 ja 10 tähenduses, st KA-l puudub vajadus juba lõppenud lepingu hindamiseks isegi siis, kui

tal oleks kahtlus, et leping on KonkS-ga vastuolus. Kaebajate eesmärk osta EEK-lt põlevkivi

mittediskrimineerivatel

tingimustel

ei

ole

praeguse

kaebusega

saavutatav,

sest

järelevalvemenetlus piirdus lõpetatud lepingus määratletud hinnaga. Samuti ei ole asjakohane

väide, et vastustaja saab teha ettekirjutuse edasisest rikkumisest hoidumiseks, sest KorS-s on

sätestatud selged alused, mille puhul saab korrakaitseorgan ohu tõrjumise kohustusega

ettekirjutuse teha ja need tingimused ei olnud menetluse lõpetamisel täidetud. Kui kaebajad

hakkavad tulevikus uuesti EEK-lt põlevkivi ostma ja esinevad tunnused, et põlevkivi müügihind

ei pruugi olla vastavuses KonkS nõuetega, saab KA uues järelevalvemenetluses hinda uurida ja

sellele hinnangu anda. Asjaolu, et vastustaja andis lisaks täiendavaid üldiseid juhiseid EE

kontserni põlevkivi hinnakujunduse osas, ei tähenda, et vastustaja oleks olukorda etteulatuvalt

jäigalt reguleerinud. Sellise siduva juhise saanuks anda vaid resolutsiooniga, kuid vastustaja

seda ei teinud, sest kohustuse peale panemine ei olnud eesmärgiks. Teates sisalduv mittesiduv

juhis ei saa kuidagi olla halduskohtumenetluse esemeks. See, millistest kaalutlustest efektiivselt

majandav ettevõtja peaks põlevkivi müügil lähtuma ja kuidas toodet hinnastama, sõltub vastava

aja majanduslikust olukorrast ja seda hinnatakse konkurentsiõiguslikust aspektist igal juhul

eraldi, arvestades konkreetseid asjaolusid. Ei ole olemas põlevkivi kui maavara ja tooraine

üheselt määratletavat pikaajalist kehtivat kulupõhist hinda. Maavara hind, eriti olukorras, kus

seda napib, sõltub ka muudest teguritest peale tootmiskulud. KA on käitunud

järelevalvemenetluse lõpetamisel õiguspäraselt ja kooskõlas kaalutlusõigusega. Toimingu

põhjendused ei pea sisalduma konkreetses dokumendis ja need võib esitada ka

kohtumenetluses. Diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud.

5.2. Vaidlusalune teade ei ole haldusakt ja seda ei ole võimalik tühistada. Vastustaja on

lõpetanud oma varasema praktika, millega lahendati menetluse lõpetamise küsimus

haldusaktiga (otsusega). KA otsustab nii järelevalvemenetluse alustamise kui ka lõpetamise

kaalutlusõiguse alusel (v.a koondumiste kontrolli menetlus). Haldusaktiga lõpetab KA

menetlused üksnes siis, kui on vaja teha ettekirjutus, samuti kui kiidab KonkS § 637 alusel heaks

kohustuse, mille ettevõtja on endale võtnud. KonkS § 634 ei näe ette menetluse lõpetamist

haldusaktiga. Kehtib vormivabaduse põhimõte. Kaebajatel puudub õigus nõuda teise isiku

suhtes järelevalvemenetluse läbiviimist ja kindla sisuga ettekirjutuse tegemist. Seetõttu puudub

neil ka õigus taotleda haldusakti andmist ja tegemist ei olnud haldusakti andmisest

keeldumisega. KA esitas menetluse lõpetamise teates põhjendused konkurentsiõigusalase

praktika kujundamise eesmärgil. Tegemist oli informatiivse teatega, millel puudus resolutsioon

ning isikute õigusi ja kohustusi mõjutav tagajärg.

5.3. EEK tegevuses puudusid õigusrikkumise tunnused. Kaebajate arusaam sellest, kuidas

peaks toimuma põlevkivi hinnastamine, on kunstlik ega põhine majanduslikul tegelikkusel.

KonkS eesmärk ei ole sundida turgu valitsevat seisundit omavat ettevõtjat tegutsema viisil, mil

ükski konkurentsisurvele alluv mõistlikult käituv ettevõtja ei tegutseks ja mis oleks äriliselt

ebaloogiline. Põhjendamatu on seisukoht, justkui peaks EEK müüma põlevkivi rangelt

kulupõhise hinnaga. Majandusteooria kohaselt sõltub hind nõudluse ja pakkumise tasakaalust

ning pikemas perspektiivis läheneb see tasakaal kulupõhisele hinnale. Maavarade puhul ei saa

aga pakkumist piiramatult suurendada, mistõttu on võimalik ja tavapärane, et nõudlus ületab

pakkumist ning turuhind kujuneb kulupõhisest hinnast kõrgemaks (nt kullakaevanduste puhul).

3-15-2945

17(32)

Kaebajad soovivad, et EEK müüks neile põlevkivi 2009.-2010. a välja kujunenud

hinnatasemega, arvestamata, et energiakandjate hinnad on maailmaturul vahepeal kordades

tõusnud. Kaebajate eesmärk näib olevat selle lisakasumi endale saamine. Sellel puudub

turumajanduslik alus ja õigustus.

5.4. Kunstlik ja majanduslikult ebaloogiline on ka seisukoht, et EEK ei tohi EE kontserni

huvides arvestada viimase tootmisüksuse muutuvkasumi argumentatsiooniga. Iga mõistlikult

käituv ettevõtja lähtuks nimelt sellest argumentatsioonist ja EEK-l sellega arvestamise

keelamine põhjusel, et tegemist on turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjaga, oleks

konkurentsiõiguse

põhimõttega

vastuolus.

Viimase

tootmisüksuse

muutuvkasumi

argumentatsioon rajaneb mh kahel olulisel eeldusel: EE kontsernil võis reaalselt tekkida

põlevkivi puudujääk ja EE kontserni viimane tootmisüksus teenib kasumit. Suur osa kaebusest

rajaneb ekslikul seisukohal, justkui poleks kumbki neist eeldustest täidetud.

5.5. EEK pole tõesti mitmetel aastatel kaevandanud täismahus ära temale lubatud 15 miljonit

tonni geoloogilist põlevkivi. Samas pole kaebajad tähele pannud, et EEK-l pole kasutusel

olevatest kaevandustest võimalik kogu lubatud põlevkivi kogust välja kaevandada ning EE

kontsernil on lisandumas mitu suure tarbimisvõimsusega tootmisüksust. Nende seadmete

lisandumisel suureneks tarbimisvõimekus sellise koguseni, mille juures ei saanud tekkida

mõistlikku kahtlust, et EE kontsernil võis tekkida põlevkivi puudujääk. Seega 2013. a suvel, kui

kaebajad sõlmisid EEK-ga 5-aastase lepingu, ei saanud kuidagi väita või prognoosida, et EE

kontsernil lepinguperioodil põlevkivi kindlasti üle jääb. Sel ajal olid energiakandjate hinnad

oma tipus ning ei olnud mingit mõistlikku põhjust arvata, et EE kontsern ei suudaks nähtavas

tulevikus oma tehaseid plaanikohaselt käitada. Energiakandjate järsk hinnalangus algas alles

2014. a viimases kvartalis. Selle languse kontekstis tekkis vastustajal tõesti kahtlus, kas EE

kontsern on tulevikus võimeline kogu põlevkivi ise ära tarbima. Seda kahtlust ei saa üle kanda

2013. a suve konteksti.

5.6. KA on menetluse lõpetamise teates selgitanud, et vaatamata 2015. a keskpaigas toimunud

elektri tootmise märkimisväärsele langusele, ei olnud selle põhjal võimalik piisava kindlusega

tuletada EE kontsernil põlevkivi ülejäägi tekkimist. Vastavate prognooside tegemise keerukust

näitab ka see, et nt 2016. a jaanuaris põlevkivist elektri tootmine hoopis suurenes aastases

võrdluses 17%. Sellises olukorras otsustas KA menetlust lõpetades, et EE ei kahjustanud

konkurentsi ega rikkunud KonkS-st, kui pakkus kaebajale 25.06.2015 jätkuvalt põlevkivi

kontsentraati viimase tootmisüksuse muutuvkasumist lähtudes. Nimetatud pakkumine ei

erinenud oluliselt sellest, milline oleks pakkumine võinud olla üksnes tootmiskulude erinevust

arvestades ja on vähetõenäoline, et niivõrd väikese lisaerinevuse säilitamine paneks kaebaja

reaalselt erinevasse konkurentsiolukorda.

5.7. KA arvestas menetluse lõpetamisel mh sellega, et 17.07.2015 jõustunud MaaPS muudatus

on seadnud kahtluse alla EE kontserni turujõu säilimise kaebajate suhtes. Lisaks olid menetluse

lõpetamise ajaks energiakandjate hinnad niivõrd madalale langenud, et põlevkiviõli tootmise

tasuvus Eestis oli muutunud küsitavaks. Kolm kuud hiljem teataski kaebaja kontsentraati

kasutavate Kiviteri seadmete töö peatamisest. Seda ei saa seostada EE kontserni tegevusega,

sest kaebaja varustas neid seadmeid suuremas osas kontsentraadiga ise oma kaevandusest.

5.8. Arusaamatu on, miks üritab kaebaja tõendada põlevkivi ülejääki EEK bilansijärgsete

laovarudega. Igal mõistlikult majandaval ettevõtjal on teatud laovaru ja see ei tõenda, et

põlevkivist oleks süsteemne ülejääk. Ka VKG Kaevandused 2014. a majandusaasta aruande

kohaselt on ettevõttel põlevkivi varu 13,8 miljoni euro ulatuses ehk veelgi suuremas ulatuses.

5.9. Ekslik on kaebajate väide, justkui ei oleks NEJ teeninud 2014. a muutuvkasumit. Kaebajad

ei ole aru saanud muutuvkasumi mõistest ja on selle põhjendamatult samastanud kogukasumiga.

3-15-2945

18(32)

Majanduslikult on tuntud tõsiasi, et kui mõni tootmisüksus on raamatupidamislikult kahjumis,

siis see ei tähenda, et tootmine tuleks peatada, sest tootmisüksuse tegevusetult seista laskmine

võib osutuda püsikulude tõttu veelgi kulukamaks. Ka kahjumis olev tootmisüksus võib teenida

muutuvkasumit, vähendades kogukahjumit, mida tootmisüksuse püsikulud põhjustavad.

Tegelikult nähtub NEJ 2014. a kasumiaruandest, et ettevõtja teenis muutuvkasumit ehk NEJ

sulgedes oleks selle kahjum olnud veelgi suurem. KA kontrollis EE selgitusi muutuvkasumi

arvestamise kohta ja pidas neid põhjendatuks.

5.10. KA ei nõustu kaebuse väitega, justkui puuduksid kontsentraadi tootmisel lisakulud. EE

on esitanud selle kohta piisavad selgitused koos AS PricewaterhouseCoopers auditeeritud

analüüsiga. Asjaolust, et EEK on varem hinnastanud kontsentraati lähtudes kütteväärtusest, ei

saa kuidagi välja lugeda, et kontsentraadi tootmisel lisakulud puuduksid.

5.11. KPMG analüüs on ebausaldusväärne. Ei ole teada selle koostaja ega tema pädevus

sellise hinnangu andmiseks. Dokument on ilmselgelt koostatud kaebajate ja kolmanda isiku

vahelise tsiviilkohtumenetluse jaoks. Kuna KPMG on kaebajatele teenuseid osutav

audiitorbüroo, ei ole tegemist sõltumatu ja erapooletu arvamuseandjaga. See selgitab, miks

KPMG arvamus on jäänud ebaveenvaks ja paljasõnaliseks, miks sellest ei nähtu olulises osas

põhjendusi, algandmete analüüsi ega loogilist argumenteerimisahelat, mille kaudu on vastusteni

jõutud. Liiatigi on küsimused ja neile antud vastused olemuselt paljuski õiguslikku laadi. Õigust

peab kohaldama kohus ise. KA majanduslikku argumentatsiooni ei ole sisuliselt käsitletud, vaid

piirdutud on üksnes varasemate deklaratiivsete väidete üle kordamisega.

5.12. KA poolt kohtule esitatud haldusasja materjalid sisaldavad erinevate ettevõtjate, kes

tegutsevad samas majandusvaldkonnas konkurentidena, ärisaladusi. Vastavalt KonkS § 63

lg-le 2 määrab KA-le teabe esitav ettevõtja kindlaks teabe, mida ta põhjendatult loeb oma

ärisaladuseks. Käesoleval juhul on ärisaladused haldusmenetluses välja selgitatud ja vastavad

dokumendid haldusasja materjalide hulgas ära märgitud, mistõttu ei ole kohane väita, nagu ei

oleks ärisaladuste olemasolu teada või on see vaieldav. KA kontrollib alati ärisaladuseks

peetava teabe olemasolu ja nõuab põhjendusi ärisaladuseks oleva teabe ära märkimisel, kui ei

ole ilmselge, et tegemist on ärisaladusega KonkS § 63 lg 1 tähenduses. AvTS § 5 lg 3 p 1 ja

§ 28 lg 1 p 26 järgi on turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja kohustatud avalikustama toote

või teenuse lõpphinna, mitte hindade arvestamise aluseks olevad finantsarvestuslikud andmed

ja täpsed kulukomponendid. Neist sätetest ei järeldu, et vastaval ettevõtjal ei oleks õigus kaitsta

oma ärisaladusi KA poolt läbiviidavas järelevalvemenetluses või järgnevas kohtumenetluses.

Vastasel juhul muutuksid mitmed normid sisututeks (nt KonkS § 63, äriseadustiku § 287 lg 2).

Antud juhul on kolmanda isiku toote hind kaebajatele teada. Kuna VKG lõpetas kolmanda

isikuga lepingu, siis ei oma menetlus ja selle lõpetamine tema võimalikele õigustele vahetut

puutumust ja puudub ülekaalukas huvi talle EEK ärisaladuse avaldamiseks. VKG Oil ei

osalenud üldse järelevalvemenetluses ja tal ei ole puutumust menetluse materjalidega. Ettevõtja

ärisaladuse avaldamine teistele isikutele nõrgendab selle ettevõtja konkurentsivõimet, kahjustab

ettevõtja huve ja mõjutab negatiivselt tema edasist äritegevust, sest ärisaladuse teadmine võib

anda olulise konkurentsieelise. Juurdepääsu piiramine kolmanda isiku ja menetlusvälise isiku

(KKT) ärisaladusele on proportsionaalne ja vajalik ning see ei riku kaebajate õigusi. Kaebajate

põhjendused on teoreetilised. Haldusasja materjalide hulgas on ka selliseid dokumente, mis ei

ole menetluse seisukohalt või kaebusega vaidlustatud teate hindamiseks põhilised. Kaebajate

huvi ei saa ulatuda kaugemale nendest andmetest ja dokumentidest, mis on kaebeõiguse

realiseerimiseks hädavajalikud. Kuna kohus ei lahenda praegusel juhul kaebajate esialgset

kaebust KA-le, vaid kontrollib kaalutlusõiguse teostamist järelevalvemenetluse lõpetamisel, ei

oma valdav osa asja materjalidest mingit määravat tähendust kaebajate õiguste tagamisel.

6. Kolmas isik palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:

3-15-2945

19(32)

6.1. KA on võtnud järelevalvemenetluse lõpetamisel arvesse kõik olulised asjaolud ja

kohaldanud KonkS-st õigesti. KA ei ole teinud kaalumisvigu. Kaebuse väited on

põhjendamatud ega anna alust teistsuguse otsuse tegemiseks. Menetluse lõpetamine ei riku

kaebajate õigusi. Kaebajatel puudub kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada selle

eesmärki. KA teade menetluse lõpetamise kohta ei ole haldusakt, vaid toiming. Seega ei ole

tühistamiskaebust võimalik rahuldada. Ka kohustamisnõuet ei ole võimalik rahuldada, sest

kaebajate subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. VKG Oil ei osalenudki järelevalvemenetluses.

Kuna kaebajate ja kolmanda isiku vaheline põlevkivi müügileping lõppes kaebajate poolt

lepingu ülesütlemisega ja uut lepingut ei ole sõlmitud, ei ole kaebajatel mingit puutumust

järelevalvemenetlusega. Samuti on VKG otsustanud Kiviteri tehnoloogiat kasutavad vabrikud

konserveerida. Nimetatud vabrikutes kasutasid kaebajad kontsentraati, millest suurema osa

tootsid kaebajad ise oma kontsernis ja puudujääva osa müüs EEK. Kaebajate süüdistused selle

kohta, et just EE käitumine on põhjustanud nende majandusliku olukorra halvenemise, on

ilmselgelt ümber lükatud, sest kaebajate majanduslik olukord ja selle halvenemine on tingitud

muutunud turuolukorrast. Kuna EE, EEK ja EEÕ kuuluvad ühte kontserni, moodustavad nad

ühe ettevõtja. Tegemist ei ole erinevate äripartneritega KonkS § 16 lg 3 tähenduses. Kaebajad

on asunud oma õigusi kaitsma tsiviilkohtumenetluses, kus tuginevad samadele argumentidele

ja esemeks on sama põlevkivi müügileping.

6.2. Kontsentraati ei ole võimalik toota nii, et energeetilist põlevkivi ei teki. Küll aga on

võimalik toota vaid energeetilist põlevkivi. EE kontsern kontsentraati ei kasuta, vaid kasutab

ainult energeetilist põlevkivi. EEK tootis ja müüs kontsentraati spetsiaalselt VKG tellimusel.

EEK võttis lepinguga VKG ees olulised kohustused – kohustus tarnida VKG-le konkreetne

kogus põlevkivi ja kohustus garanteerida põlevkivi hinna stabiilsus kogu lepingu perioodi

jooksul. Pooled arutasid müügilepingu läbirääkimiste käigus erinevaid põlevkivi hinnastamise

mudeleid, sh nafta maailmaturu hindadega seotud hinnavalemeid, kuid VKG ise eelistas

5-aastase ostukohustusega lepingu sõlmida fikseeritud hinnaga, võttes seega enda kanda nafta

maailmaturu hindade languse riski. Nafta maailmaturu hindade langus oli ettenähtav ja

kaebajatel olnuks võimalik sellega kaasnevaid riske maandada, tagades seeläbi kindel

majandustulemus. Nafta maailmaturu hindade languse mõju VKG majandustulemustele on

oluliselt väiksem kui kaebajad püüavad näidata. Kaebajatele väidetavate pöördumatute

negatiivsete majanduslike tagajärgede põhjuseks on nende enda otsused ja tegevused volatiilsel

turul tegutsemisega kaasnevate riskide maandamata jätmisel.

6.3. Kaebajate väide, et nad on endiselt huvitatud kolmandalt isikult põlevkivi ostma, ei ole

tõsiseltvõetav, arvestades nende käitumist. Kaebajate poolt 24.08.2017 Keskkonnaametile

esitatud taotlusest nähtuvalt soovivad nad kaevandada 2018. a põlevkivi 100 000 t vähem kui

neil võimalik oleks. Samuti on kaebajad 2017. a võõrandanud TLA Invest OÜ-le osa enda

kaevandamisõigusest. Seega ei vaja kaebajad sellises mahus kaevandamisõigust, nagu nad

üritavad väita. See tõendab, et kaebajad üritavad jätkuvalt ära kasutada teise ettevõtte ressursse

enda tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kaebajatele on tagatud piisavas ulatuses ressursse

ning nad ei ole sunnitud kolmandalt isikult põlevkivi ostma.

6.4. Kolmas isik palub jätta kaebajate taotluse juurdepääsuks kogu kohtutoimikule rahuldamata

ning võimaldada kaebajatele juurdepääs toimikule ulatuses, millega kolmas isik on nõustunud

ja esitanud eemaldatud ärisaladusega dokumendid. Kaebajate eemaldamine ärisaladust

sisaldavate dokumentide uurimiselt on õiguspärane, kuna see on vajalik kolmandate isikute

ärisaladuse kaitseks. KA pädevuses on otsustada, kas määratleda teatud teave ärisaladusena või

mitte. Käesoleval juhul on ärisaladused haldusmenetluse käigus välja selgitatud, seega on

alusetu kaebajate seisukoht, et ärisaladust ei ole või et selle olemasolu on vaieldav. Kaebajad

teadsid, et KA teeb otsuse mh ärisaladusi sisaldavate dokumentide pinnalt, kuid ei taotlenud

haldusmenetluses neile materjalidele juurdepääsu. Kohus kontrollib kohtumenetluses vaid KA

3-15-2945

20(32)

kaalutlusotsuse tegemisel esineda võinud menetlus- ja vormivigade olemasolu. Seega ei saa

kohus asuda omal algatusel KA-st teistsugusele seisukohale ärisaladuse olemasolu kohta

materjalides. Kaebajad on KA otsuse terviktekstist teada saanud kõik asjaolud, mille alusel KA

oma otsuse langetas. Otsuses on põhistatud, mis viisil ja ulatuses arvestati järelevalvemenetluse

lõpetamisel materjalidega, millele on seatud juurdepääsupiirang. Seega on kaebajatele teada

kõik asjaolud, mis on vajalikud otsuse sisuliseks vaidlustamiseks ja oma õiguste kaitse

tagamiseks ning neil puudub vajadus juurdepääsule ärisaladusi sisaldavatele materjalidele.

Kohtumenetluse tõttu ei muutu ärisaladusi sisaldavad materjalid avalikeks ega kao nende

kaitsmise vajadus. Ainuüksi kaebeõiguse olemasolu ei anna kaebajatele õigust tutvuda

konkurendi ärisaladusega. Kuna kolmas isik on kaebajate konkurent, kaasneb neile

materjalidele ligipääsu andmisega eriti suur oht kolmandate isikute majandustegevuse

kasumlikkusele ning loob kaebajatele märkimisväärse eelise. Kui ärisaladus on juba kord

avalikustatud, ei ole selle omajal tegelikult enam võimalik taastada ärisaladuse kaotamisele

eelnenud olukorda. Kaasnev kahju on palju olulisem kui kaebajate huvi materjalidega tutvuda.

Samamoodi on KA piiranud haldusmenetluses teiste menetlusosaliste juurdepääsu kaebajate

ärisaladusele. Kolmandal isikul on kahtlus, et kaebajate ärisaladusele ligipääsemise vajaduse

tegelik põhjus on soov saada infot oma väidete tõendamiseks pooltevahelises

tsiviilkohtumenetluses.

Kolmandale isikule ei laiene põlevkivi kaevandamise ja tarnimist puudutava teabe osas AvTS.

Põlevkivi kaevandamine ja tarnimine ei ole avalik ülesanne, seega pole ka sellega seotud teave

avalik teave. Isegi kui eraõiguslik juriidiline isik on teabevaldajaks AvTS mõttes, ei tähenda

see, et kogu teave, mis temalt nõutakse, on avalik. AvTS eesmärgiks on tagada sellise teabe

avalikustamine, mis puudutab avalikke teenuseid ning mille vastu tunneb potentsiaalset huvi

suur osa ühiskonnaliikmetest, mitte luua ettevõtja konkurentidele ligipääs ettevõtte

ärisaladusele. Vastupidine järeldus oleks vastuolus avaliku teabe olemuse ja AvTS eesmärgiga

ning kahjustaks oluliselt vabal turul tegutsevaid ettevõtteid. Vastavalt AvTS § 28 lg 1 p-le 26

ja § 5 lg 3 p-le 1 oleks kolmas isik teabevaldajana kohustatud avaldama vaid kaupade ja teenuste

pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi. Nimetatud andmete hulka ei kuulu kindlasti

hinnakujunduse aluseks olevad andmed. Avalikuks teabeks saab pidada vaid teavet, mille vastu

on olemas suur avalikkuse huvi. Kaebajate osundatud andmed on aga spetsiifilised näitajad,

mille avalikustamine teeniks vaid kaebajate majanduslikke huve ning ohustaks olulisel määral

kolmanda isiku majanduslikku olukorda.

Kuigi tegelikult kaevandatud põlevkivi mahud on avalikult kättesaadavad, ei pea kolmas isik

avalikkusele etteulatuvalt avaldama, kui palju ta kavatseb järgnevatel aastatel põlevkivi

kaevandada. Kaebajaid ei peaks huvitama asjaolu, millal täpselt kolmas isik plaanib täis

kaevandada kogu oma kaevemahu. Kolmanda isiku kaubapõlevkivi tootmise prognoos 2017.-

2020. a ei ole praegusel juhul avalikult kättesaadav või täpselt välja arvutatav. Samuti on

jätkuvalt ärisaladuseks kolmanda isiku põlevkivi kasutuse prognoos käitiste kaupa, mis annab

infot kolmanda isiku tootmisplaanide kohta. KA kasutatud metoodika õigsust saab kontrollida

kohus ja selleks ei ole kaebajad õigustatud juurde pääsema kolmanda isiku üksikasjalikule

põlevkivi kasutamise prognoosile. Poolte vahel sõlmitud põlevkivi müügileping on

konfidentsiaalne.

Kolmanda

isiku

põlevkivi

hinnakujunduse

info

on

ärisaladus.

Tsiviilkohtumenetluses teatavaks saanud info on konfidentsiaalne ja väljaspool kohtumenetlust

ei ole lubatud seda infot kasutada. Vaatamata sellele, et kaebajad on teatud kolmanda isiku

ärisaladusega kaitstud andmed teada saanud, ei nõustu kolmas isik neid andmeid praeguses

menetluses avaldama. Ettevõtjal on õigus eeldada, et kohtumenetluses austatakse tema

ettevõtlusvabadust ja omandiõigust ning ei avalikustata ärisaladust sisaldavaid andmeid.

Selliste andmete avaldamine oleks ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse riive, milleks peaks

esinema õiguslik alus ning avalikustamine peaks olema vajalik. Kaebajate taotletud info ei ole

3-15-2945

21(32)

neile tingimata vajalik ja selle avaldamata jätmine ei riku kuidagi nende õigusi. Majandusaasta

aruannetest ei nähtu infot samasuguse detailsusega nagu KA teatest, seega ei ole tegemist juba

avaldatud infoga. Kaebajad rõhutavad ebaõigesti, et neil on vaja kontrollida KA väiteid ja

metoodika rakendamise õigsust. Seda teeb kohus. Kaebajatel ei ole vaja oma õiguste kaitseks

detailselt teada kolmanda isiku kontsernisiseseid tarne hindu, kontsentraadi saagikuse ajalist

võrdlust, andmeid mistahes muu võimaliku põlevkivi tarne hinnastamise kohta või muud KA

teates sisalduvat konfidentsiaalset infot.

6.5. KPMG analüüs tuleks jätta asja juurde võtmata, sest tegemist on lubamatu tõendiga. Esiteks

ei ole tegemist ekspertarvamuse, vaid dokumentaalse tõendiga. Teiseks on kaebajad selle tõendi

saanud kolmanda isiku põhiõigusi rikkudes või isegi kuriteo toimepanemise tulemusel. KPMG

on kasutanud analüüsi koostamisel tsiviilasja kinnise menetluse materjale, mille avaldamise

väljaspool kohtumenetlust oli maakohus määrusega ära keelanud. KPMG ei olnud ekspert ega

kaebajate esindaja, mistõttu puudus kaebajatel õigus avaldada talle kolmanda isiku ärisaladust

sisaldavaid dokumente. KPGM analüüsi ei saa käsitleda tõendina, sest see sisaldab üksnes

juriidilist arvamust. Seaduse kohaldamine kuulub kohtu pädevusse ja poolte õiguslikud väited

ei ole kohtu jaoks siduvad. KPMG analüüs sisaldab vaid kaebajate seisukohtade refereeringuid

ja alusetuid arvamusi ning analüüs puudub üldse. KPMG on lähtunud eeldusest, et kõik

kaebajate esitatud väited on õiged. Arvestamata on jäetud mitmete tegelike majanduslike

asjaoludega ja levinud majandusalaste põhitõdedega. Seetõttu ei ole KPMG analüüs

usaldusväärne ega nõuetelevastav.

KOHTU PÕHJENDUSED

Täiendavad seisukohad ja tõendid

7. Kohus andis 23.02.2017 määrusega menetlusosalistele täiendavate seisukohtade, taotluste

ja tõendite esitamiseks aega kuni 18.08.2017 ning teise menetlusosalise poolt esitatule

vastamiseks aega kuni 01.09.2017.

8. Kolmas isik esitas täiendavad seisukohad 31.08.2017, lisades sellele uute tõenditena TLA

Invest OÜ 10.08.2017 kirja ning VKG Kaevandused 24.08.2017 taotluse. Kaebajad palusid jätta

kolmanda isiku hilinenult esitatud tõendid vastu võtmata.

Kaebajad esitasid täiendavad seisukohad 13.09.2017 ja lisasid sellele täiendava tõendina

KPMG täiendava ekspertanalüüsi. Vastustaja palus jätta kaebajate hilinemisega esitatud

menetlusdokumendid vastu võtmata.

9. Kohus nõustub, et viidatud menetlusdokumendid on esitatud hilinemisega. Kumbki hilineja

ei ole hilinemist põhjendanud. Samas ei too nende menetlusdokumentide vastuvõtmine kaasa

menetluse viibimist, mistõttu võtab kohus dokumendid vastu (HKMS § 51 lg 4). Kohtuotsuse

aja edasilükkamine oli tingitud asja mahukusest ja keerukusest, mitte hilinenult esitatud

menetlusdokumentidest.

Haldusakt vs toiming

10. Kohus ei nõustu vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et vaidlusalune teade kolmanda

isiku tegevuse üle toimunud riikliku järelevalve menetluse lõpetamise kohta oli toiming.

Riigikohtu praktikast nähtub vastupidi, et kui järelevalveorgan on vaadanud asja sisuliselt läbi

ja teinud sisulise otsuse, on tegemist haldusaktiga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.10.2014

otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-14 ja 19.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-43-12). Samal

põhjusel on haldusaktiks ka järelevalveorgani otsustus järelevalvemenetluse lõpetamise kohta

rikkumise tunnuste puudumise tõttu, sest ka sellise otsuse tegemine eeldab asja sisulist

3-15-2945

22(32)

läbivaatamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15 ja

16.05.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-74-12). Toiminguks on menetlust lõpetav otsus juhul, kui

see tehakse ilma sisulise lahenduseta (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 24.01.2017 otsus

haldusasjas nr 3-3-1-65-16). Samuti on toiminguks menetlusvälise isiku teavitamine tema

kaebuse alusel algatatud järelevalvemenetluse lõpetamise kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi

13.10.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-10). KA 19.10.2015 teade tuleb lugeda haldusaktiks,

sest sellega lõpetati järelevalvemenetlus sisulise läbivaatamise tulemusena rikkumise tunnuste

mitte tuvastamise tõttu.

11. Seejuures ei sõltu KA 19.10.2015 teate haldusaktiks kvalifitseerimine sellest, kuidas see on

pealkirjastatud (teade, otsus, käskkiri, korraldus vms). Lähtuda tuleb dokumendi sisust. Seetõttu

on asjakohatud vastustaja väited selle kohta, nagu oleks ta uuemas halduspraktikas loobunud

menetluse lõpetamisest haldusaktiga. Ainuüksi menetlust lõpetava dokumendi nimetamine

“otsuse” asemel “teateks” ei muuda selle sisu ega õiguslikku olemust. Antud juhul on KA

19.10.2015 teate sisuks see, et VKG kaebus vaadati sisuliselt läbi, kontrolliti EEK tegevuse

õiguspärasust ega tuvastatud mingeid rikkumisi. Seega otsustati kaebaja õiguse üle saada

vastustajalt kaitset turgu valitseva seisundi väidetava kuritarvituse vastu. Samuti otsustati

kolmanda isiku õiguse üle kujundada põlevkivi müügihinda.

12. Kohus

nõustub

iseenesest

seisukohaga,

et

kui

vastustaja

oleks

lõpetanud

järelevalvemenetluse põhjusel, et kaebajate ja kolmanda isiku vaheline põlevkivi müügileping

on lõppenud, oleks menetlust lõpetav otsus olnud toiming, mitte haldusakt, sest asja ei oleks sel

juhul sisuliselt lahendatud. Praeguses asjas aga ei lõpetanud vastustaja järelevalvemenetlust

lepingu lõppemise tõttu, vaid vaatas asja sisuliselt läbi, hinnates EEK tegevuse õiguspärasust

põlevkivi hinna kujundamisel ja VKG etteheiteid. KA 19.10.2015 teade ei sisalda ühtegi

põhjendust selle kohta, et lepingu lõppemise tõttu puudub enam alus ja vajadus väidetavaid

rikkumisi uurida. Ka vastustaja 23.10.2015 lühiteade, mis sisaldab kokkuvõtlikult KA keskseid

järeldusi ilma sisuliste põhjendusteta, ei tee ühtegi viidet selle kohta, nagu oleks menetlus

lõpetatud põhjusel, et põlevkivi müügilepingu lõppemise tõttu ei ole enam võimalik teha

kolmandale isikule mingeid kohustavaid ettekirjutusi.

13. Riigikohtu halduskolleegium on 29.11.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-29-12 (p 20)

selgitanud, et erandina võib esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et

haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba

haldusakti andmise ajal. Riigikohtu hinnangul võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada

haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et

haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Seejuures on tõendamiskoormus

küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati,

haldusorganil.

Vastustaja ei ole antud juhul veenvalt põhjendanud ega tõendanud, et lähtus vaidlusaluse otsuse

tegemisel pooltevahelise lepingu lõppemise asjaolust. Kui vastustaja oleks sellekohasest

asjaolust lähtunud, ei oleks ta teinud sedavõrd pikka ja põhjalikku analüüsi kolmanda isiku

tegevuse õiguspärasuse hindamisel. Otsuses puuduvad viited selle kohta, et see oleks tehtud

vaid praktika kujundamise eesmärgil, mitte pooltevahelise vaidluse lahendamiseks ja rikkumise

asjaolude kontrollimiseks. Sedavõrd põhjaliku analüüsi läbiviimine ja kokkukirjutamine ilma

vaidluse lahendamiseta tähendanuks haldusorgani ressursside asjatut raiskamist. Samuti oleks

vastustaja lõpetanud sellisel juhul menetluse oluliselt varem (kaebajad ütlesid lepingu üles juba

29.01.2015; EE teavitas sellest vastustajat 09.02.2015 kirjaga (II kd tl 29-35). Vastustaja on

vaidlusaluses teates selgelt välja toonud, et lõpetab menetluse KonkS § 634 lg 1 p 1 alusel, s.o

kuna ettevõtja tegevuses puuduvad KonkS rikkumise tunnused. Kui vastustaja soovinuks

menetluse lõpetada pooltevahelise lepingu lõppemise tõttu, tulnuks menetluse lõpetamise

3-15-2945

23(32)

alusena viidata KonkS § 634 lg 1 p-le 9, s.o ettevõtja on lõpetanud menetluse esemeks oleva

tegevuse ning puudub vajadus ettekirjutuse tegemiseks.

14. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 19.10.2015 teade on haldusakt ja selle

peale saab iseenesest esitada tühistamiskaebuse.

Kaebeõigus

15. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt välja toonud, et isikul puudub subjektiivne õigus

nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku

suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik

(isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et

järelevalveorgan

otsustaks

järelevalvemenetluse

algatamise

või

järelevalvemeetme

rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema

õigushüve (nt 23.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, 22.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-

3-1-42-14, 23.10.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-29-13, 13.10.2010 otsus haldusasjas nr 3-

3-1-44-10).

16. Kaebajad väidavad, et kolmas isik rikkus põlevkivi müügilepingus kehtestatud hindadega

KonkS §-s 16 sätestatud nõudeid ning sellega kaebajate õigust õiglasele põlevkivi hinnale ja

ausatele konkurentsitingimustele. Järelikult on vaidluse all kaebajate ettevõtlusvabadus ja

varaliste õiguste riive. Ei saa olla vaidlust selle üle, et KonkS §-s 16 toodud regulatsioon on

mõeldud kaitsma ka turuosalistest konkurente turgu valitseva seisundi kuritarvituste eest (vt ka

KonkS § 1 lg-s 1 toodud seaduse eesmärke). Seega ei vii KA riiklikku järelevalvemenetlust läbi

vaid avalikes huvides. Kuna kolmanda isiku väidetav õigusrikkumine puudutas kaebajaid

vahetult, on neil niisuguses olukorras õigus järelevalvemenetluses tehtud otsuse kohtulikule

kontrollile. Järelevalvemenetluse jätkamise üle otsustab Konkurentsiamet kaalutlusõiguse

alusel, seetõttu piirdub kohtulik kontroll kaalutlusreeglitest kinnipidamise hindamisega (HKMS

§ 158 lg 3).

17. VKG Oili kaebeõigust ei saa välistada vaid põhjusel, et tema ei osalenud

järelevalvemenetluses. Kuna põlevkivi müügilepingu kolmanda isikuga sõlmisid mõlemad

kaebajad, puudutab lepingu kohta antud järelevalveline hinnang mõlemat kaebajat. Kaebajate

selgitustest nähtuvalt esindas VKG järelevalvemenetluses kontserni kui terviku huve.

Vastustaja ei ole järelevalvemenetluses VKG-d ja VKG Oili nende õigustest ja neile kaasnenud

riivest tulenevalt eristanud, vaid teinud otsuse mõlema õigusi arvestades. Kuna lepinguga

soetatud põlevkivi kasutab õli tootmiseks just VKG Oil, mitte VKG, siis puudutab praegune

vaidlus eelkõige just VKG Oili õigus ja huve.

18. Kaebeõigust KA otsuse vaidlustamiseks ei võta ka asjaolu, et kaebajate ja kolmanda isiku

vahel toimub samal ajal maakohtus tsiviilõiguslik vaidlus asjas nr 2-15-505. Pooleliolev

tsiviilkohtumenetlus ei takista vastustajal seadusest tulenevaid kohustusi täita ja

järelevalvemenetlust läbi viia, samuti ei takista see halduskohtul kontrollimast, kas

järelevalvemenetlus lõpetati õiguspäraselt või mitte.

19. Vastustaja hinnangul puudub kaebajatel kaebeõigus ka põhjusel, et kaebajate ja kolmanda

isiku vaheline leping, milles fikseeritud hinnad väidetavalt kaebajate õigusi rikkusid, on

lõppenud ning pärast lepingu lõppemist ei saa vastustaja enam kolmandale isikule ettekirjutust

teha. Samuti ei olnud vaidlusaluses haldusmenetluses uurimise all uue lepingu sõlmimisega

seotud läbirääkimised ja selle käigus kolmanda isiku poolt pakutavad põlevkivi hinnad.

3-15-2945

24(32)

20. Kohus nõustub vastustajaga, et lõppenud lepingu korral puudub vastustajal võimalus teha

kolmandale isikule ettekirjutust ka juhul, kui menetluse käigus oleks tuvastatud, et lepingus

fikseeritud hinnad olid õigusvastased. KorS § 28 lg-st 1 nähtuvalt saab korrakaitseorgan panna

avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise

kõrvaldamise kohustuse. Kuna kaebajate ja kolmanda isiku vahelise lepingu lõppemisega

väidetav korrarikkumine lõppes ja lepingus toodud hinnad kaebajatele enam mõju ei avalda,

polnud vastustajal enam võimalik kohustada kolmandat isikut korrarikkumist kõrvaldama.

Vastustajal puudub õigusaktidest tulenev õigus kohustada kolmandat isikut tagantjärele

õiglaseid hindu kohaldama ja kaebajatele väidetavalt tekitatud kahju hüvitama. Selleks tuleb

kaebajatel pöörduda hagiga maakohtusse. Asjaoludest nähtuvalt on kaebajad seda ka teinud ja

asunud juba tsiviilkohtumenetluses oma õigusi kaitsma. Pelgalt õigusrikkumist tuvastava otsuse

tegemise pädevust õigusnormid vastustajale ei anna (vt analoogiliselt Riigikohtu

halduskolleegiumi 19.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-43-12). Alates 05.06.2017 kehtiv

KonkS § 611 kohustab KA-d tooma tuvastatud rikkumise välja ettekirjutuse resolutiivosas, kuid

ei anna pädevust üksnes tuvastava otsuse tegemiseks. Ettekirjutus tehakse KorS § 28 lg-st 1

nähtuvalt kohustuse pealepanemiseks.

21. Eeltoodust tulenevalt tulnuks vastustajal pärast kaebajate ja kolmanda isiku vahelise

lepingu lõppemist järelevalvemenetlus lepingus toodud põlevkivi hindu puudutavas osas

lõpetada. Kuigi vastustaja vaatas kaebuse sisuliselt läbi ja tegi sisulise otsuse, ei kaitse

praegused tühistamis- ja kohustamisnõuded lepinguhindu puudutavas osas kaebajate õigusi.

Kohus ei saa kaebajate kohustamiskaebust rahuldada, sest vastustajal puudub võimalus

lepinguhindade osas enam järelevalvemenetlust läbi viia ja ettekirjutust teha. Ka

tühistamiskaebuse rahuldamine ei kaitseks enam kaebajate õigusi. Isegi kui kohus leiaks, et

vastustaja hinnang lepinguhindade õiguspärasuse osas ei olnud põhjendatud, puuduks

vastustajal võimalus uut menetlust läbi viia ja uut hinnangut anda ning menetlus tuleks igal

juhul lõpetada, sest väidetav korrarikkumine on lõppenud. Vastustaja lõppotsustus – lõpetada

lepinguhindade osas järelevalvemenetlus – on õiguspärane. Ainult põhjenduste osas kohus

haldusakti tühistada ei saa. See, et vastustaja ei tuvastanud praegusel juhul kolmanda isiku

tegevuses õigusvastasust, ei dikteeri järgmiste samasisuliste vaidluste tulemust. Uute vaidluste

lahendamisel tuleb lähtuda uutest konkreetsetest asjaoludest. Varasem otsus ei ole uue asja

lahendamisel siduv. Samuti ei ole vastustaja otsus siduv maakohtule kaebajate ja kolmanda

isiku vahelise vaidluse lahendamisel. Maakohtul tuleb endal asjaolusid, tõendeid, poolte

seisukohti ja õigusnorme arvestades teha asjas õige otsus.

22. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata osas, milles kaebajad taotlevad vastustaja 19.10.2015

teate tühistamist kaebajate ja kolmanda isiku vahelises lepingus kokku lepitud põlevkivi hindu

puudutavas osas ning järelevalvemenetluse jätkamist kolmanda isikute tegevuse üle nimetatud

osas.

23. Kaebajatel puudub selles osas õigus esitada ka tuvastamiskaebust. HKMS § 45 lg 2 järgi

võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid. Praegusel juhul kaitseb kaebajate õigusi tõhusamalt maakohtus toimuv

tsiviilõiguslik vaidlus, milles samuti hinnatakse kolmanda isiku poolt lepingus kehtestatud

hindade

õiguspärasust

ja

lahendatakse

pooltevahelisi

kahju

hüvitamise

nõudeid.

Halduskohtumenetluses vastustaja otsuse õiguspärasusele antav hinnang ei aitaks kaebajate

õiguste kaitsele täiendavalt kaasa. Maakohus peab tema menetluses oleva asja läbivaatamisel

ise tuvastama asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud, hindama kolmanda isiku käitumise

õiguspärasust ning kohaldama ja tõlgendama õigusnorme. Otsuse tegemiseks puudub vajadus

KA hinnangu järele. KA vaidlusalune otsus ja halduskohtu otsus ei ole maakohtule otsuse

tegemisel siduvad, vaid tegemist oleks ühtede tõenditega teiste hulgas. Seejuures ei ole KA ega

halduskohtu ülesandeks viia maakohtu menetluse tarvis läbi eelmenetlust ja koguda tõendeid

3-15-2945

25(32)

või anda eelhinnanguid. Keelatud teo toimepanemist tuvastava resolutsiooniga KA otsus on

tsiviilkohtule siduv alates KonkS § 611 jõustumisest 05.06.20171. Selle puudumine ei takista

maakohtul endal rikkumist tuvastada. Sisuliselt sama vaidluse lahendamine paralleelselt nii

haldus- kui maakohtus võiks viia lõpptulemusena vastuoluliste lahenditeni, mis ei oleks

ilmselgelt menetlusosaliste huvides.

Järelevalvemenetluse ese

24. Järgmiseks tuleb analüüsida, kas vaidlusaluse järelevalvemenetluse esemeks olid vaid

pooltevahelises lepingus kokku lepitud põlevkivi hinnad või ka pärast lepingu lõppemist poolte

vahel toimuvate läbirääkimiste käigus pakutud põlevkivi hinnad.

25. Vastustaja 19.10.2015 teate kohaselt alustas ta 28.03.2014 järelevalvemenetluse, mille

eesmärgiks oli kontrollida EEK poolt VKG-le rakendatava põlevkivi hinna (30.07.2013 EEK,

VKG Oili ja VKG vahel sõlmitud põlevkivi müügileping nr EEK12521) vastavust KonkS § 16

sätestatud nõuetele. Vastustaja 28.03.2014 teates (KA haldusmenetluse toimik lk 235-237)

endas menetluse eset nii täpselt ei piiritletud. Seal selgitati EE-le ja EEK-le, et

järelevalvemenetluse eesmärgiks on kontrollida EEK tegevuse vastavust KonkS §-le 16.

Vastustaja täpsustas menetluse eset 16.12.2014 EE-le saadetud teabe saamise taotluses (KA

haldusmenetluse toimik lk 573-579), kus märkis, et VKG esitatud järelevalvemenetluse

algatamise taotluse keskseks küsimuseks on VKG-le kehtiva lepingu alusel müüdava põlevkivi

kontsentraadi hind, mida peetakse põhjendamatult kõrgeks võrreldes põlevkivi hinnaga, mida

müüakse EE kontserni siseselt. Sel ajal pooltevaheline leping veel kehtis.

26. Kaebajad ütlesid lepingu üles 29.01.2015 (I kd tl 119-123p) ning EE teavitas sellest

vastustajat 09.02.2015 kirjaga (II kd tl 29-35). Vastustaja uuris 15.06.2015 taotluses (KA

haldusmenetluse toimik lk 1120-1121) VKG-lt, kas pärast lepingu lõppemist on pooled pidanud

uusi läbirääkimisi, ning 02.07.2015 taotluses (KA haldusmenetluse toimik lk 1137-1139),

millised on läbirääkimiste tulemused. EE-lt ega EEK-lt vastustaja läbirääkimiste käigus

pakutava hinna kohta selgitusi ei küsinud. Kaebajad teavitasid vastustajat EEK pakutud uuest

hinnas 26.06.2015 kirjaga (II kd tl 84-85). EE teavitas vastustajat uuest pakutud hinnast

28.01.2016 kirjas (II kd tl 44), s.o pärast järelevalvemenetluse lõpetamist.

27. Järelevalvemenetlust lõpetavas 19.10.2015 teates leidis vastustaja, et kolmanda isiku poolt

25.06.2015 kaebajatele tehtud pakkumine on loogilises seoses seniste elektrienergia hindadega

2015. a. Samuti on kaebajatele pakutud kontsentraadi hinna ja EEÕ-le müüdud energeetilise

põlevkivi hinna erinevus ligilähedane erinevusele tootmiskuludes. Vastustaja leidis, et EEK

poolt 25.06.2015 kaebajatele tehtud pakkumuses sisalduv põlevkivi kontsentraadi hind oli

konkurentsiõiguslikus mõttes õiglane ning EE kontserni tegevus ei olnud vastuolus KonkS § 16

p-s 1 sätestatud keeluga. Seejuures leiti, et elektri hinna edasisel muutumisel tuleb EEK-l

vastavalt sellele ka omapoolse pakkumise hinda korrigeerida ja töötada välja tingimused

pakkumishinna vastavaks muutmiseks (lk 39). Samuti leidis vastustaja, et kuna EEK poolt

25.06.2015 VKG kontsernile pakutud hinna erinevus NEJ-le ja EEÕ-le müüdava põlevkivi

hinnast on võrdlemisi lähedane erinevusele tootmiskuludes, ei ole EEK ja EE kontsern rikkunud

KonkS § 16 p 3, kehtestades VKG kontsernile ja EE kontsernisiseselt erinevaid hindu, sest

sõltumata antud sätte muude tingimuste täitmisest ei ole sellega kaasnenud VKG kontserni

ettevõtjate ebasoodsamasse konkurentsiolukorda asetamist. Seetõttu puudub ka otsene vajadus

detailsemalt hinnata, kas muud tingimused (kokkulepete võrdväärsus, tingimuste erinevus jne)

on täidetud (lk 42). Vastustaja lõppjäreldus menetluse lõpetamise põhjendamisel oli, et

1 Vt konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 386

SE seletuskirja lk 4. Kättesadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7355c673-7b94-

4538-a1f5-baf20e7bbbce.

3-15-2945

26(32)

olukorras, kus energiakandjate hinnad on oluliselt langenud, on EE pakkunud 25.06.2015

kaebajatele kontsentraati turuolukorda arvestades põhjendatud suurusega hinnaga ning uus

pakkumine ei olnud konkurentsiolukorda kahjustav. Vastustaja arvestades seejuures ka sellega,

et 17.07.2015 jõustunud MaaPS võib avardada VKG kontserni võimalusi enda tarbeks vajalikku

põlevkivi kaevandada, vähendades seeläbi EE kontserni läbirääkimisjõudu kaebajate suhtes.

Sellises olukorras ei ole menetluse jätkamine põhjendatud ja otstarbekas (lk 43).

28. Eeltoodust nähtuvalt analüüsis vastustaja vaidlusaluses teates ka pooltevaheliste

läbirääkimiste käigus pakutud põlevkivi hinna õiguspärasust ning lõpetas järelevalvemenetluse

mh põhjusel, et ka uus pakutud hind oli põhjendatud. Seega laiendas vastustaja

järelevalvemenetluse eset ning kontrollis lisaks pooltevahelises lepingus kokkulepitud

põlevkivi hinnale ka läbirääkimiste käigus pakutud hinna põhjendatust. Kaebajate kaebeõigust

vastustaja teate vaidlustamiseks selles osas ei saa välistada, sest sellisest hinnangust sõltub

kaebajate õiguste edasine realiseerimine. Olukorras, kus vastustaja on juba hinnanud uue

pakutud hinna põhjendatust, puudub alus nõuda, et kaebajad taotleksid selle hinna osas uue

järelevalvemenetluse läbiviimist.

29. Vastustaja seisukoht, et kaebajate soov kolmanda isikuga lepingut sõlmida ei ole tõsiselt

võetav, on vastuolus vastustaja enda teates tuvastatuga, et kaebajatel jääb ka kaevandamise

piirmäära suurenemise korral põlevkivi igal juhul puudu (lk 33). Seega on kaebajatel oma

seadmete täisvõimsusel töös hoidmiseks vaja põlevkivi juurde osta. Põlevkivi kaevandamise

mahte arvestades jääb põlevkivi müümiseks üle kõige tõenäolisemalt just EE kontsernil ja

kaebajatel ei pruugi olla muid alternatiivseid võimalusi. EEK esitas asjas tõendid, mis näitavad,

et TLA Invest OÜ omandas VKG Kaevandustelt 2017. a 10 000 t suuruse põlevkivi

kaevandamise aastamäära (II kd tl 160) ning VKG Kaevandused taotles 24.08.2017

Keskkonnaametilt luba kaevandada põlevkivi tagantjärele väiksemas mahus kui tal oleks

võimalik (II kd tl 161). Nimetatud tõendid näitavad iseenesest, et kaebajal endal on olemas

suuremad võimalused tehaste tööshoidmiseks vajaminevat põlevkivi kaevandada ning

vähendada seeläbi sõltuvust EE kontsernist ja talle väidetavalt tekitatavat kahju. Samas on

tegemist piisavalt väikeste mahtudega. Kaebaja vajaks põlevkivi täiendavalt juurde ka

eelnimetatust sõltumata.

30. Seetõttu tuleb järgmisena hinnata, kas vastustaja poolt vaidlusaluses teates antud hinnang

pooltevaheliste läbirääkimiste käigus pakutud põlevkivi kontsentraadi hinna õiguspärasuse

kohta on põhjendatud.

Põlevkivi hind

31. KonkS § 16 järgi on keelatud ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene

või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sh: 1) otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või

müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine või rakendamine;

3) võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine

erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

Samasuguse regulatsiooni näevad ette ka ELTL art 102 p-d a ja c.

32. Vastustaja tuvastas järelevalvemenetluse käigus, et EE kontsernil on põlevkivi

kaevandamisel ja tarnimisel turgu valitsev seisund. Selline tuvastus ei ole praeguses asjas enam

vaidluse all. Vaidluse all on, kas EE kontsern on oma seisundit kuritarvitanud, kehtestades

kaebajatele ebaõiglaseid põlevkivi müügihindu ning diskrimineerides kaebajaid võrreldes

kontsernisiseste põlevkivi ostjatega.

33. Vastustaja 19.10.2015 teatest nähtuvalt pidas vastustaja kolmanda isiku poolt 2015. a

läbirääkimistel pakutud põlevkivi hinda 23,9 eurot/t põhjendatuks, sest kaebajatele pakutud

3-15-2945

27(32)

kontsentraadi hinna ja EEÕ-le müüdud energeetilise põlevkivi hinna erinevus on ligilähedane

erinevusele kontsentraadi ja energeetilise põlevkivi tootmiskuludes. Samuti on vastustaja

hinnangul põhjendatud põlevkivi hinna sidumine elektrienergia turuhindadega. Põlevkivi

müümine erineva hinnaga kaebajatele ja kontsernisiseselt ei pannud kaebajaid ebavõrdsesse

olukorda, seega ei ole KonkS rikutud.

34. Kuna vastustaja ei ole 2015. a pakutud kontsentraadi hinna kontrollimisel lähtunud nn

viimase tootmisüksuse muutuvkasumi meetodist, siis ei kontrolli kohus selle meetodi

põhjendatust. Kaebajate esitatud KPMG analüüs (II kd tl 129-143) käsitleb peamiselt just

nimetatud meetodit, seetõttu tuleb analüüs jätta suuremas osas tähelepanuta.

35. Euroopa Kohtu valdava praktika kohaselt kontrollitakse hinna ebaõiglust, võrreldes seda

teenuse või kauba majandusliku väärtusega. Kuritarvitusega on tegemist juhul, kui turgu

valitsevat seisundit omav ettevõtja nõuab oma teenuse või kauba eest tasu, mis on osutatud

teenuse või müüdud kauba majandusliku väärtuse suhtes ebaproportsionaalne (vt nt Esimese

Astme Kohtu 24.05.2007 otsus asjas T-151/01: Der Grüne Punkt – Duales System Deutschland

GmbH vs komisjon, p 121). Kauba majanduslik väärtus koosneb reeglina selle tootmis- või

soetamiskuludest ja mõistlikust ärikasumist.

Euroopa Kohus on 11.12.2008 otsuses asjas C-52/07: Kanal 5 Ltd ja TV 4 AB vs Föreningen

Svenska Tonsättares Internationella Musikbyrå (STIM) upa analüüsinud eraõiguslikelt

telekanalitelt muusikateoste edastamise eest võetava autoritasu suuruse põhjendatus ja selle

sidumise õiguspärasust telekanali tuludega. Euroopa Kohus leidis, et tasu arvutamisel saab

lähtuda autoriõigusega kaitstud teose kasutamise väärtusest majanduselus ning tasu arvutamisel

telekanalite tulude pinnalt on mõistlik seos osutatud teenuse majandusliku väärtusega (p-d 36-

37).

Eeltoodust tulenevalt saab kauba või teenuse majandusliku väärtuse hulka arvata selle, millist

kasu see võib anda kauba või teenuse kasutajale. Seetõttu ei ole vastustaja viide

kullakaevandusele asjakohatu. Ka põlevkivi on piiratud maavara, mille müümine pelgalt

tootmiskulude eest ei ole põhjendatud. Seda ka juhul, kui müüjaks on turgu valitsevat seisundit

omav ettevõtja.

36. EE on põhjendanud 19.05.2014 kirjas energeetilise põlevkivi ja kontsentraadi tootmise

erisusi ja sellega seotud erinevaid kulusid (II kd tl 7-25, eriti tl 8-8p, 12-13, 14-14p; täistekst

KA haldustoimiku lk 257-293 – dokument asub juurdepääsupiiranguga toimikus). Täiendavalt

on tootmiskulude erinevust ja selle arvutamise aluseid selgitatud EE 09.02.2015 kirjas (II kd

tl 29-35, vt tl 33p; täistekst KA haldustoimiku lk 587-601 – dokument asub

juurdepääsupiiranguga toimikus). Tootmiskulude erinev hind arvutati välja täpsete arvutusega,

arvestades majandusaasta tegelikke näitajaid. Arvutuste õiguspärasust on kontrollinud AS

PricewaterhouseCoopers oma 30.04.2010 analüüsis (KA haldustoimiku lk 732-736 – dokument

asub juurdepääsupiiranguga toimikus). Vastustaja on leidnud, et tootmiskulude erinevus on

olemas ja kolmanda isiku näidatud suuruses. Ka kohtul puudub eeltoodud selgitusi arvestades

põhjus kahelda, et kontsentraadi tootmisega kaasnevad täiendavad kulud. Seejuures arvutati

erinevad tootmiskulud välja juba 2010. a, st enne seda, kui KA lõpetas 2013. a põlevkivi

hindade kooskõlastamise. Samadest kuludest on lähtutud ka kaebajatele uue hinna pakkumisel.

37. Nimetatud kuludega on majanduslikult põhjendatud arvestada põlevkivitoodete hinna

määramisel. Kuna kontsentraati vajab oma majandustegevuses VKG Oil, EE kontsern

kontsentraati ei kasuta, siis on kontsentraadi tootmisega seotud lisakulude EEK kanda jätmine

ebaõiglane vaatamata asjaolule, et EE kontserni võib pidada turgu valitsevaks ettevõtjaks ja tal

on olemas tehniline võimekus kontsentraadi tootmiseks. Vaatamata sellele, et tegemist on riigi

kontrolli all oleva ettevõtjaga, kelle eesmärgiks on mh teenida avalikke huve, ei kuulu selliste

3-15-2945

28(32)

avalike huvide hulka konkureerivatele ettevõtjatele turutingimustest soodsamate kaupade

tootmine.

38. Võtmata seisukohta selles, kas kontsernisisesed ja –välised kliendid on võrdväärsed

partnerid, kellele tuleb tagada samasugused tingimused, nähtub asja materjalidest, et kaebajaid

ei ole võrreldes kontsernisiseste klientidega pandud ebasoodsamasse olukorda. Vastustaja

19.10.2015 teate lk-l 39 (I kd tl 36-58; tervikteksti lk 40, KA haldusmenetluse toimiku lk 1175-

1216 – dokument asub juurdepääsupiiranguga toimikus) näidatud EEÕ poolt energeetilise

põlevkivi eest makstavast hinnast ja AS PricewaterhouseCoopers analüüsis toodud energeetilise

põlevkivi omahinnast nähtub, et ka EEÕ-le ei müüda energeetilist põlevkivi vaid tootmiskulude

eest. Ka EEÕ-le müüdava põlevkivi hinda on arvestatud kasum sisse. On tõsi, et kaebajatele

kontsentraadi eest pakutud hind erineb kontsentraadi tootmiskuludest veidi enam kui EEÕ poolt

energeetilise põlevkivi eest makstav hind energeetilise põlevkivi tootmiskuludest. Kuid kui

muuta EEÕ poolt energeetilise põlevkivi eest makstav hind kaebajatele pakutud kontsentraadi

hinnaga võrreldavaks (st korrutada EEÕ poolt energeetilise põlevkivi eest makstav hind läbi

näitajaga, mille võrra erinevad kontsentraadi ja energeetilise põlevkivi tootmiskulud), siis

selgub, et kaebajatele pakutud hind on EEÕ võrreldavast hinnast umbes 8% kõrgem. Kohtu

hinnangul ei ole eluliselt usutav, et sellise hinnaerinevusega seatakse kaebajad ebasoodsasse

konkurentsiolukorda, mis võiks tuua neile kaasa rasked majanduslikud tagajärjed ja tõrjuks neid

turult välja.

39. Arvestades seejuures vaidluse all mitte oleva asjaoluga, et kontsentraadi kütteväärtus

(keskmiselt 11,35 MJ/kg) on energeetilise põlevkivi kütteväärtusest (keskmiselt 7,0-8,4 MJ/kg,

kohus arvestab aritmeetilise keskmisega 7,7 MJ/kg) 47,4% kõrgem ja seetõttu on kontsentraat

väärtuslikum põlevkivitoode (suurem majanduslik väärtus), ei saa sellele kõrgema hinna

seadmist pidada põhjendamatuks. Kaebajad on ka ise leidnud, et kontsentraadi ja energeetilise

põlevkivi müügihinda tuleks eristada nende erinevast kütteväärtusest lähtuvalt. Sel põhjusel ei

ole põhjust pidada kaebajatele pakutud hinda ebaõiglaseks.

40. KPMG analüüsi lk-l 10 tuuakse välja, et kontsernisiseste ja –väliste põlevkivi hindade

erinevust ei saa põhjendada erinevate tootmiskuludega, sest pärast seda, kui kolmas isik lõpetas

kaebajatele kontsentraadi tarnimise, ei ole kolmanda isiku tootmiskulud sama võrra vähenenud.

Analüüsi lisas 4 (II kd tl 142p) on tehtud EEK tootmiskulude, toodetud põlevkivi koguste,

kaebajatele müüdud põlevkivi koguste ja põlevkivi rikastamiskulude pinnalt arvutused 2014. a

ja 2015. a kohta. Selgub, et kuigi kaebajale müüdud põlevkivi kogus vähenes 2015. aastal

2014. aastaga võrreldes 767 000 t, vähenesid EEK tootmiskulud samal perioodil vaid 3 miljonit

eurot. Kuna EEK selgituste kohaselt on põlevkivi rikastamiskuluks 9 eurot/t, pidanuks EEK

tootmiskulud analüüsi koostajate arvates vähenema hoopis 15 miljonit eurot.

Ilmselgelt ei ole KPMG saanud oma arvutuste tegemisel lähtuda kõigist asjakohastest

andmetest, mis on EEK ärisaladuseks, seega ei ole saadud tulemus väga täpne ega tõenda

kontsentraadi tegelikku tootmiskulu. Samas tekitavad viidatud andmed kahtlusi EEK näidatud

kontsentraadi tootmiskulude tegelikus suuruses. Kolmas isik ei ole seda erinevust oma

täiendavates seisukohtades kohtule põhjendanud. Kuna nimetatud analüüs on koostatud pärast

vastustaja vaidlusaluse otsuse tegemist, ei saanud vastustaja sellega otsuse tegemisel arvestada.

Seetõttu tuleb kohtul hinnata, kas KPMG analüüsis toodud arvutused võivad muuta vastustaja

lõppjäreldust.

41. Kuigi KPMG analüüs ei kinnita kolmanda isiku väidetud erinevate põlevkivitoodete

tootmiskulude erinevuse suurust, nähtub analüüsist, et kontsentraadi tootmisega kaasnevad

siiski täiendavad kulud, mille võrra EEK tootmiskulud vähenesid pärast kaebajatega sõlmitud

lepingu lõpetamist. Kui lähtuda pelgalt analüüsis toodud arvandmetest, et tootmiskulud

3-15-2945

29(32)

vähenesid 3 miljoni euro võrra ja kontrantraadi müük kaebajatele 767 000 t võrra, saab

kontsentraadi täiendavaks tootmiskuluks (rikastamiskuluks) pidada 3,9 eurot/t. Arvestades

kaebajate seisukohaga, et põlevkivitoodete hinnastamisel tuleb lähtuda nende erinevast

kütteväärtusest (st korrutades EEÕ poolt energeetilise põlevkivi eest makstava hinna läbi

kütteväärtuste erinevusega 1,474), ning arvestades täiendavalt KPMG analüüsist nähtuva

kontsentraadi rikastuskuluga, erineb kaebajatele pakutud hind EEÕ poolt makstavast

võrreldavast hinnast alla 4%. Järelikult pole ka KPMG analüüsist lähtudes põhjust pidada

kaebajaid ebavõrdselt kohelduks ja vastustaja lõppjäreldus on õige.

42. Kaebajad esitasid 20.03.2017 kohtule oma 01.09.2015 e-kirja KA-le, mille lisaks on EEK

põlevkivi varusid kajastav dokument 01.01.2013 seisuga. Lisast nähtuvad Estonia kaevanduse

energeetilise põlevkivi laovaru jääk omahinnaga, Viru kaevanduse energeetilise põlevkivi ja

kontsentraadi laovaru jääk omahinnaga ning Narva karjääri energeetilise põlevkivi laovaru jääk

omahinnaga. Kuna nimetatud lisa ei kajasta Estonia kaevanduses toodetava kontsentraadi

omahinda, siis puudub sellel dokumendil praeguses asjas tähtsus. See, et Viru kaevanduses oli

võimalik toota energeetilist põlevkivi ja kontsentraati sarnase hinnaga, ei tõenda, et seda on

võimalik teha ka Estonia kaevanduses.

43. Kolmas isik on eraõiguslik juriidiline isik, kes tegutseb vabal turul ja tema hinnad ei ole

riiklikult reguleeritud, seega on ta oma hinnakujunduses põhimõtteliselt vaba nagu iga teinegi

ettevõtja ning tal on õigus teenida oma toodangult mõistlikku kasumit. Kaebajatele pakutud

hinnas sisalduvat kasumit ei saa pidada ilmselgelt ebamõistlikuks.

44. Arvestades eelviidatud Euroopa Kohtu lahendit asjas C-52/07, ei saa põlevkivi hinna

sidumist elektrienergia hindadega pidada iseenesest meelevaldseks või asjakohatuks. Kuna

põlevkivi kasutatakse mh elektrienergia tootmiseks, siis põlevkivi tootja huvi teenida

elektrienergia hindade tõusust tulenevalt suuremat kasumit ei saa pidada õigustamatuks. Sellise

kasumi ainuüksi elektrienergia tootjale jätmine tooks kaasa põlevkivitootjate ebavõrdse

kohtlemise. Praeguses asjas ei oma aga elektrienergia hinnad ja nendest lähtumine põlevkivi

hinnastamisel tähtsust, sest kaebajatele pakutud põlevkivi hind oli ka vaid tootmiskulusid ja

kütteväärtusi arvestades õiglane.

45. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja ei ole kaebajatele pakutud hinna

põhjendatust kontrollides teinud olulisi menetlusvigu või arvestanud asjakohatute

kaalutlustega. Vastustaja lõppjäreldus järelevalvemenetluse lõpetamise kohta on õiguspärane.

Seetõttu puudub alus kaebust rahuldada, KA 19.10.2015 teadet tühistada ning kohustada

vastustajat järelevalvemenetlust jätkama.

Juurdepääsupiirang

46. Kohus jääb oma varasemates määrustes toodud seisukoha juurde, et kaebajatele

juurdepääsu võimaldamine EE kontserni ärisaladust sisaldavatele dokumentidele ei ole

praeguses asjas põhjendatud.

47. Kuna kaebus jääb sisuliselt läbi vaatamata osas, milles kaebajad vaidlustavad KA

hinnangut lepingujärgsele põlevkivi hinnale, siis puudub kaebajatel ka vajadus saada

juurdepääsu sellise hinnangu andmise aluseks olnud EE ärisaladust sisaldavatele andmetele

(tootmismahud, hinnakujunduse andmed, muutuvkasumid ja –kulud, teiste äripartneritega

sõlmitud lepingute järgsed põlevkivi hinnad jms).

Praeguses asjas omavad tähtsust vaid 2015. a läbirääkimiste käigus pakutud põlevkivi hinna

arvutamise aluseks olevad andmed (kontsentraadi ja energeetilise põlevkivi tootmisprotsessi

kulud, EEÕ poolt energeetilise põlevkivi eest makstav hind).

3-15-2945

30(32)

48. KonkS § 63 lg 1 loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille

avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet

puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja

-protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate,

turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Sama paragrahvi lg 2

järgi määrab ettevõtja kindlaks ja märgib ära teabe, mida ta põhjendatult loeb oma

ärisaladuseks. Konkurentsiameti nõudmisel peab ettevõtja ärisaladuseks peetava teabe ära

märkima ja põhjendama teabe määramist ärisaladuseks.

Seega on äriühingu enda ülesanne määratleda, millist teavet ta loeb oma ärisaladuseks. Ainult

ettevõtja ise teab oma äriplaani ja selle elluviimise strateegiaid, oma turueeliseid ja seda, mis

tagavad tema tegevuse kasumlikkuse. Kahtluse korral saab KA küsida ettevõtjalt täiendavalt

põhjendusi. KA on hinnanud järelevalvemenetluses kolmanda isiku esitatud teabe KonkS-st

tulenevalt kaitsmist väärivaks ja on ärisaladust sisaldavad dokumendid vastavalt märgistanud.

Kohtu hinnangul ei ole vastustaja siinkohal eksinud. Eelpool viidatud teave mahub ärisaladuse

mõiste alla. Ilmselgelt saab teave tootmisprotsessi kulude ning teiste klientidega sõlmitud

lepingute hindade kohta anda konkureerivale ettevõtjale eelise, mida hiljem enda tootmise või

hinnapakkumise osas ära kasutada, et konkurendist edukam olla. Kuna EE kontsernil puudub

samasugune info kaebajate kohta, saavad kaebajad EE kontserni ärisaladuse teadasaamisel

selgelt ebavõrdse konkurentsieelise.

49. Kuigi HKMS § 2 lg 7 järgi on halduskohtumenetlus reeglina avalik, võimaldab HKMS § 77

lg 1 koos tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 6 kohtumenetluse ärisaladuse

saladuses hoidmiseks kinniseks kuulutada ning HKMS § 79 lg 1 p 5 näeb ette menetlusosalise

eemaldamise menetlustoimingult ärisaladuse saladuses hoidmise eesmärgil. Seega tuleb

ärisaladust kaitsta ka kohtumenetluses, v.a kui menetlusosalise õigus olla menetlustoimingu

juures on ilmselgelt kaalukam (HKMS § 79 lg 2). See, et kaebajad on algatanud KA teate

vaidlustamiseks kohtumenetluse, ei muuda EE kontserni ärisaladust automaatselt

avalikustamisele kuuluvaks ega võta selle kaitsmise vajadust. Ärisaladus jääb ärisaladuseks

olenemata

sellest,

kas

tegemist

on

haldusmenetluse,

halduskohtumenetluse

või

tsiviilkohtumenetlusega. Haldus- või kohtumenetluse algatamine ei tohi kahjustada konkurendi

majanduslikke õigusi ega talle kahju tekitada. Ei tohi soodustada olukorda, kus pahatahtlikud

kaebajad hakkavad konkurendi ärisaladuse teadasaamise eesmärgil oma kaebeõigust

kuritarvitama, et konkurentsieelist saada.

50. Kaebajate soovi tutvuda oma konkurendi ärisaladusega ei saa pidada kaalukamaks

kolmanda isiku soovist oma ärisaladusi kaitsta. Kaebajad kaitsevad praeguse kaebusega oma

majanduslikke huve. Asjaolu, et kaebajad on esitanud kohtule kaebuse, ei muuda nende

majanduslikke huve kaalukamaks kolmanda isiku majanduslikest huvidest. Kaebeõigus ei ole

kaalukam õigus ettevõtlusvabadusest. Ärisaladuse avaldamine kahjustab kolmanda isiku

majanduslikke huve. Ärisaladuse avaldamisest tekkivat kahju ei ole pärast saladuse avaldamist

võimalik enam kõrvaldada. Kahju suurus on ettenägematu.

51. Ärisaladusele juurdepääsu mitte võimaldamine ei ole takistanud kaebajatel kaebust,

vastuväiteid või tõendeid esitamast. Vastustaja on menetluse lõpetamise teates põhjalikult

selgitanud, mida ta on kontrollinud, miks leidnud, et kaebajate õigusi ei ole rikutud, ja mis

põhjendustel menetluse lõpetanud. Kolmas isik esitas ärisaladusi sisaldavatest dokumentidest

versioonid, kust on ärisaladused välja jäetud. Seega on kaebajad saanud tutvuda nende

dokumentidega ulatuslikus osas. Kaebajate õigused ei ole jäänud kaitseta. Samas ärisaladuse

avaldamisega jäävad kolmanda isiku õigused kaitseta.

3-15-2945

31(32)

52. Kaebajate ja kolmanda isiku huvide tasakaalu on hoidnud nii vastustaja kui ka kohus, kes

on kaebajate asemel tutvunud asjas esitatud andmetega. Vastustaja on põhjalikult kontrollinud

kolmanda isiku majandustegevust ja hinnakujunduse õiguspärasust. Kohus ei tuvastanud

vastustaja tegevuses vigu ega tuvastanud kaebajate õiguste rikkumist või neile ebaõiglaste

hindade kehtestamist.

53. Sarnaselt on ka kaebajad ise soovinud, et kohus ei avaldaks nende ärisaladusi sisaldavaid

dokumente kolmandale isikule. Seejuures ei ole ka kaebajad ise mitte kuidagi põhjendanud,

miks on nende esitatud dokumentides sisalduv teave nende ärisaladuseks ja miks tuleb seda

hoida kolmanda isiku eest saladuses, piirates tema menetluslikke õigusi.

54. Ainuüksi asjaolu, et maakohus on pooltevahelises kohtumenetluses avaldanud kaebajatele

kolmanda isiku ärisaladust sisaldavaid dokumente, ei anna alust teha seda ka praeguses

kohtuasjas. Igas kohtuasjas tuleb eraldi otsustada ja hinnata, kas ärisaladuse avaldamine on

selles asjas kaalul olevaid hüvesid ja vaidluse all olevaid küsimusi arvestades põhjendatud või

mitte.

55. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebajate viited AvTS § 5 lg 3 p-le 1 ja

§ 28 lg 1 p-le 26 ei ole asjakohased. AvTS § 5 lg 3 p 1 järgi võrdsustatakse teabevaldajaga

ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku

monopoli, - teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende

muudatusi. AvTS § 28 lg 1 järgi on teabevaldaja kohustatud avalikustama järgmise tema

ülesannetega seotud olemasoleva teabe: 26) andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate,

eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta.

Nimetatud sätteid ei saa kohaldada isoleeritult teiste AvTS sätete ja seaduse mõttega. AvTS

§-st 1 nähtuvalt on selle seaduse eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele

avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning

avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete

täitmise üle. AvTS § 3 lg 1 järgi on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale

jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud

õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Neist sätetest nähtuvalt ei ole avalikuks

teabeks mitte igasugune turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja majandustegevust puudutav

teave, vaid avalike ülesannete täitmisega seotud teave, mille vastu on avalikkusel põhjendatud

huvi. Põlevkivi kaevandamine ja müümine ei ole avalik ülesanne, seetõttu ei kohaldu sellega

seotud teabe avalikustamisele AvTS regulatsioon. Avalikuks ülesandeks saab pidada

energiavarustuse tagamist. Põlevkivitoodete tootmiskulude ja müügihindade vastu puudub

avalik huvi. Seda huvi tunnevad vaid EEK konkurendid. Konkurendi huvi ei saa võrdsustada

avaliku huviga. Ka KonkS ei näe ette, et turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja ärisaladus

oleks üldiseks kasutamiseks mõeldud avalik teave.

56. KKT ärisaladusele puudub kaebajatel igasugune juurdepääsu vajadus ja kaebajad ei ole

seda vajadust kuidagi põhjendanud. KKT ei olnud järelevalvemenetluse ega kohtumenetluse

osaline. Vaidluse all ei olnud tema tegevuse õiguspärasus. Samuti ei ole tema esitatud andmed

või selgitused olnud asjas määrava tähtsusega. Vastustaja küsis temalt teavet vaid

taustinformatsiooni saamiseks. Kaebajad ei ole teinud KKT-le ühtegi etteheidet. Seetõttu on

tema ärisaladusi sisaldavate dokumentide avaldamine igal juhul põhjendamatu.

57. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata kaebajate taotluse kaebajatele seatud

juurdepääsupiirangu

kõrvaldamiseks

kolmandate

isikute

ärisaladusi

sisaldavatelt

dokumentidelt.

Menetluskulude jaotus

3-15-2945

32(32)

58. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebajate kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, seetõttu jäävad tema

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

59. Kolmas isik taotleb kaebajalt õigusabikulude 853,10 eurot väljamõistmist. Kulude

kandmine on tõendatud EE 16.08.2017 arvega nr 57834627 summas 853,10 eurot (ei sisalda

käibemaksu) ja Enefit Kaevandused AS 18.08.2017 maksekorraldusega nr 58065. Kulud on

asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Kuna kolmas isik osales

menetluses vastustaja poole, tuleb tema menetluskulud mõista välja kaebajalt (HKMS § 108

lg 8).

60. Lisaks taotleb kolmas isik, et kohus kohustaks kaebajat tasuma menetluskuludelt viivist

menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus selgitab, et HKMS ei näe ette menetluskulude

tasumisega viivitamise puhuks viivise tasumise kohustuse panemist (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 03.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-16, p 26), seetõttu tuleb kolmanda

isiku taotlus selles osas jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik