2-16-7702/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. oktoober 2017. a

Tsiviilasja number

2-16-7702

Tsiviilasi

Nadežda Krankalsi hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

875 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. juuli 2017. a vaheotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nadežda Krankalsi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja) Nadežda Krankals (isikukood: xxx)

Vastustaja (kostja) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) (registrikood: 70000349), esindaja Inna Golovina

RESOLUTSIOON

1. Jätta Nadežda Krankalsi apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 3. juuli 2017. a vaheotsus

muutmata.

3. Menetluskulude

jaotuse

määrab

maakohus

lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Nadežda Krankals (hageja) esitas 16. mail 2016 Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi

(Maksu- ja Tolliameti kaudu, kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on kostja 11. oktoobri 2002 avalduse nr 5-07/8370 ja 12. juuni 2002

ettekirjutuse alusel alustatud täitemenetlus nr 169/2002/2794. Hageja hinnangul aegus

12. juuni 2002 ettekirjutuse sundtäitmine 1. jaanuaril 2008. Täitedokumendi täitmiseks

esitamisest on möödunud umbes 14 aastat. Kostja 19. juuli 2010 korraldust ei ole täitmiseks

kohtutäiturile edastatud ning selle haldusakti sundtäitmine aegus 1. jaanuaril 2016.

2. Kostja hagiga ei nõustunud ja leidis, et kostja nõuded ei ole aegunud.

Hageja suhtes on alustatud täitemenetlus nr 169/2002/2794 kostja 11. oktoobri 2002 avalduse

nr 5-07/8370 ja 12. juuni 2002 ettekirjutuse alusel. Kostja 19. juuli 2010 korralduse alusel

sissenõudmist ei toimu nõuete aegumise tõttu. Hageja poolt kuuluvad täitmisele: 1) 12. mai

2002 ettekirjutus summas 171 627 krooni, s.o 10 968 eurot 96 senti (aegumine katkes

11. oktoobril 2002 sundtäitmise avalduse esitamisel); 2) 13. mai 2015 intressinõue nr 13-

3/77924 summas 10 598 eurot 45 senti (tasumata). Nõuete alusel on 1. juunil 2015 arestitud

hageja arved. Kostja hinnangul tuleb olukorras, kus kõik sissenõudmise menetluse etapid

võlgniku suhtes on läbitud, jätta sundtäitmise aegumise kohaldamise taotlus rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus tegi 3. juulil 2017 vaheotsuse, millega jättis hageja taotluse aegumise

kohaldamiseks rahuldamata ja määras tsiviilasjas menetluse edasise arutamise kirjalikus

menetluses.

Maakohus tuvastas, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlus nr 169/2002/2794 kostja

11. oktoobri 2002 avalduse nr 5-07/8370 ja 12. juuni 2002 ettekirjutuse alusel. Hagejal on

26. mai 2017 seisuga võlgnevus 21 235 eurot 53 senti, sh tasumata intresse 10 598 eurot 45

senti. Hageja kontod on arestitud. Vaidlus puudub, et nõuet ei ole täitemenetluse käigus

rahuldatud.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1684 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 2014. aasta 1. jaanuari

tekkinud nõuetele alates 2014. aasta 1. jaanuarist kehtivat sundtäitmise aegumistähtaega. Enne

2014. aasta 1. jaanuari määratud intressinõuetele ja muudele maksuhalduri poolt

sissenõutavatele rahalistele kohustustele kohaldatakse kuni 2014. aasta 1. jaanuarini kehtinud

aegumistähtaja regulatsiooni.

MKS § 132 lg 2 kohaselt maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma

sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat. MKS § 132 lg 3 järgi intressinõude sundtäitmise

aegumistähtaeg on viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist alates.

Aegumistähtaeg algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta

1. jaanuaril. Riigikohtu halduskolleegium (3-3-1-11-06) tõlgendab MKS § 132 lg-t 2 selliselt,

et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes sundtäitmist alustada. Vastupidisel juhul peab ka siis,

kui maksuhalduri alustatud täitemenetlust jätkatakse kohtutäituri poolt, selline 2-etapiline

menetlus lõppema aegumistähtaja jooksul. Maakohus asus seisukohale, et hageja suhtes

täitmisel olevad rahalised kohustused ei ole aegunud.

Maakohus nõustus kostjaga, et MKS § 132 lg 3, mille kohaselt intressinõude sundtäitmise

aegumistähtaeg on viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist alates, on

üldsäte, mis reguleerib intressinõude sundtäitmise aegumist olukorras, kus kohustus põhivõla

osas on täidetud, kuid intressinõuet ei ole varem võlgnikule esitatud või nõue esitati, kuid ei

edastatud täitmisele täiturile viie aasta jooksul. Maksu- ja Tolliameti 12. juunil 2002 jõustunud

ettekirjutus sisaldas intressi arvestamise hoiatust ja on edastatud täiturile 11. oktoobri 2002

avaldusega, mistõttu hageja kohtutäituri juures oleva nõude puhul rakendub MKS § 132 lg 5 p

1,

mille

kohaselt

sundtäitmise

aegumistähtaeg

katkeb

kohtutäiturile

maksuvõla

sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel.

MKS § 119 lg 1 p 5 kohaselt intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle

arvestamise aluseks oleva maksunõude. Intressivõla suurust arvestatakse tulenevalt igalt

maksunõude osalt eraldi, mitte kogu põhimaksu võla suuruselt. Antud juhul on intressinõudes

näidatud intress arvestatud 12. juuni 2002 ettekirjutusega määratud maksusummadelt. MKS

§ 1682 kohaselt ei kohaldata MKS § 119 lg 1 p 5 kuni 2011. aasta 1. jaanuarini arvestatud

maksunõuet ületava intressisumma osas, kuid intressi arvestamist ei jätkata. Seega ei oma antud

säte tagasiulatuvalt mõju. Hageja puhul lõppes intressi arvestamine 31. detsembril 2010 hagejal

kõige varem tekkinud põhikohustuste osas MKS § 119 lg 1 alusel. Hageja suhtes sundtäitmisel

olev intressikohustus ei ole aegunud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega tunnistada sundtäitmine lubamatuks seoses nõude aegumisega.

Apellatsioonkaebuse kohaselt viitab maakohus otsuses Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-11-06, kus

vaadati läbi küsimus intresside aegumise kohta. Riigikohtu arvamuse kohaselt peab

maksuhaldur aegumistähtaja jooksul, pärast vajalike toimingute läbiviimist, esitama nõude

kohtutäiturile täitmiseks. MKS § 132 lg 4 p-s 4 nimetatud aegumistähtaeg katkeb täitemenetluse

alustamisega. Kui täitemenetlus on alustatud (st täitmisavaldus on registreeritud ja täitekutse

on võlgnikule kätte toimetatud), siis hakkab aegumistähtaeg uuesti kulgema. Seadusandja ei

räägi aegumistähtaja peatamisest alates täitemenetluse alustamisest. Täitemenetlust alustati

aastal 2002. Täitemenetluse käigus ei ole nõuet rahuldatud.

Täitemenetluse alustamisest on möödas 15 aastat ja seetõttu on nõue aegunud.

5. Kostja on seisukohal, et hageja apellatsioonkaebuses toodud seisukohad ei anna alust

maakohtu vaheotsuse tühistamiseks ega muutmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

vaheotsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu vaheotsuse

TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulude

jaotuse määrab kindlaks maakohus lõppotsuses.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtu vaheotsusega, millega maakohus

leidis, et täitemenetluse alustamisega katkes maksuhalduri poolt hagejale tehtud ettekirjutuste

aegumine ja esitatud nõuded ei ole aegunud. Hageja on seisukohal, et täitemenetluse

alustamisega aastal 2002 aegumine katkes, mitte ei peatunud ja sundtäidetav nõue on aegunud.

Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlus

nr 169/2002/2794 kostja 11. oktoobri 2002 avalduse nr 5-07/8370 ja 12. juuni 2002

ettekirjutuse alusel. Hagejal on 26. mai 2017 seisuga võlgnevus 21 235 eurot 53 senti, sh

tasumata intresse 10 598 eurot 45 senti. Hageja kontod on arestitud ja kostja nõuet ei ole

täitemenetluse käigus rahuldatud.

Hagiavaldusega koos esitatud 19. juuni 2010 korraldus maksuvõla tasumiseks nr 13-11/25902

(I kd, tl 11) on kostja väitel aegunud ja sundtäitmist selles osas ei toimu (I kd, tl 47).

7. Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt maakohtu otsust vaidlustatud osas, s.o kas kostja nõue

hageja vastu on aegunud või mitte.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-st 12 tulenevalt on täitedokumendiks maksuhalduri

haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. TMS § 221 lg 1

kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 132 lg 2 kohaselt on maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel

sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat. MKS § 132 lg 3 järgi

intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta

1. jaanuarist alates. Aegumistähtaeg algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise

aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. MKS § 1684 lg 1 kohaselt enne 2014. aasta 1. jaanuari

tekkinud nõuetele kohaldatakse alates 2014. aasta 1. jaanuarist kehtivat sundtäitmise

aegumistähtaega. Enne 2014. aasta 1. jaanuari määratud intressinõuetele ja muudele

maksuhalduri poolt sissenõutavatele rahalistele kohustustele kohaldatakse kuni 2014. aasta

1. jaanuarini kehtinud aegumistähtaja regulatsiooni.

8. Sundtäitmise alustamise ajal 2002. aastal kehtinud MKS § 132 regulatsiooni sundtäitmise

aegumistähtaegade kohta ei ole hilisemate redaktsioonidega muudetud muus osas, kui et alates

1. jaanuarist 2014 on sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat varasema seitsme aasta asemel.

Riigikohus tõlgendas 18. mai 2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-06 p-s 11 MKS § 132 lg-t 2

selliselt, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Teistsugune seisukoht

tähendaks, et ka siis, kui maksuhalduri alustatud täitemenetlust jätkatakse kohtutäituri poolt

(vt MKS § 130 lg 2), peab selline 2-etapiline menetlus lõppema aegumistähtaja jooksul, mis

oleks halduskolleegiumi arvates maksuhaldurile ja kohtutäituritele liialt koormav, mõnel juhul

aga ka praktiliselt võimatu. MKS § 132 lg 4 p 4 (kehtivas redaktsioonis MKS § 132 lg 5 p 1)

alusel katkeb aegumine maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral.

MKS § 132 lg 5 (kehtivas redaktsioonis MKS § 132 lg 6) järgi tuleb uut aegumistähtaega hakata

arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

Aegumise katkemise aluse äralangemine tähendab MKS § 132 lg-s 4 (kehtivas redaktsioonis

MKS § 132 lg 5) nimetatud aluse äralangemist, näiteks täitemenetluse lõpetamist.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et MKS § 132 lg 5 p 1 kohaselt katkes sundtäitmise

aegumistähtaeg kohtutäiturile 11. oktoobril 2002 maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse

esitamisel. Asja materjalide kohaselt ei ole käesoleva ajani täitemenetlust lõpetatud ja hageja ei

ole nõuet rahuldanud.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et täitemenetluse alustamisel katkes nõude aegumine,

mitte ei peatunud, mistõttu on kostja nõue aegunud.

Riigikohus selgitas 12. juuni 2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-14 p-s 19, et avalik-

õiguslikus suhtes võivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse normid olla kohaldatavad siis, kui

neile on õigusaktides otse viidatud, või analoogia korras juhul, kui avalik-õiguslikke suhteid

reguleerivates õigusaktides puuduvad asjakohased sätted. Kui TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkeb

aegumine ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega, siis lähtudes Riigikohtu

haldusasja nr 3-3-1-25-14 otsuse p-st 19 ei kohaldu maksukorralduse seaduse alusel

sundtäidetavate nõuetele tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevad regulatsioonid.

Käesoleval juhul kohaldub MKS § 132 lg 6, mille kohaselt uue sundtäitmise aegumistähtaja

kulgemist hakatakse arvestama tähtaja katkemise alusel äralangemise aastale järgneva aasta

1. jaanuarist. Hageja ei ole esile toonud TMS § 221 lg-s 1 esinevaid täitemenetluse lõpetamise

aluseid, s.o nõude rahuldamine, ajatamine või tasaarvestamine. Kuna täitemenetlus ei ole

lõppenud, siis ei ole katkemise alus ära langenud ja sundtäitmiseks esitatud nõue ei ole aegunud.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ka maksunõude intresside tasumise kohustus ei

ole aegunud. Lähtudes Riigikohtu seisukohast 18. mai 2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-06

p-s 11, tuleb aegumise tähtaja jooksul vaid alustada nõude sundtäitmist. Antud juhul on

intressinõudes näidatud intress arvestatud 12. juuni 2002 ettekirjutusega määratud

maksusummadelt ja 13. mail 2015 on kostja koostanud hagejale intressinõude nr 13-3/77924

summas 10 598 eurot 45 senti, mis on tasumata ning mille suhtes toimub alates 1. juunist 2015

sundtäitmine. Hageja ei ole tõendanud, et intresside tasumise kohustuse kohta ei ole esitatud

hagejale maksuhalduri poolt nõuet ning maksuhaldur ei ole intressinõude osas alustanud

sundtäitmist. Aegumise vastuväite kontrollimisel ei kontrolli ringkonnakohus hageja väidet, et

intressinõue ületab põhinõuet. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, et 26. mai 2017

seisuga on hageja võlgnevus 21 235 eurot 53 senti, s.o tasumata põhinõue 10 637 eurot 8 senti

ja tasumata intresse 10 598 eurot 45 senti. Seega ei ületa intressinõue põhinõuet. Hageja puhul

lõppes intressi arvestamine 31. detsembril 2010 hagejal kõige varasemalt tekkinud

põhikohustuste osas MKS § 119 lg 1 p 5 alusel ja intressinõude sundtäitmisega alustati 1. juunil

2015, s.o sundtäitmise alustamiseks MKS § 132 lg 2 ettenähtud aja jooksul ja seetõttu ei ole

intressinõude sundtäitmine aegunud.

11. Ringkonnakohus ei märgi tuginedes TsMS § 173 lg-le 5 menetluskulude jaotust, kuna kohus

jätkab asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke