3-16-860/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-860

Haldusasi

Neopol Invest OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

06.04.2016

maksuotsuse

nr

12.2-3/025784-76

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Neopol Invest OÜ, volitatud esindaja adv

Daniil Savitski

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Andreas Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.01.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Neopol Invest OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Neopol Invest OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

06.01.2017 otsus muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-16-860

2(8)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 06.04.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/025784-76 kohustati

Neopol Invest OÜ-d tasuma maksusumma 2 395 364,87 eurot.

Maksuhaldur kontrollis Neopol Invest OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsust perioodil 01.04.–31.07.2014. Neopol Invest OÜ kajastas juuni ja juuli 2014

käibedeklaratsioonidel (KMD) sisendkäibemaksu hulgas Liimet Invest OÜ nimel kaupade

(286 500 mälukaarti) müügi kohta väljastatud arvetele lisatud käibemaksu 2 368 383,86 eurot.

Koos käibemaksuga oli tehingute hinnaks kokku 14 210 307,08 eurot. MTA tuvastas, et Neopol

Invest OÜ ja Liimet Invest OÜ vahel ei ole tehinguid toimunud – kaupa ei eksisteerinud ning

tehingute kohta on vormistatud dokumendid eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu. Liimet

Invest OÜ-l puudus kaup, mida Neopol Invest OÜ-le edasi müüa. Sellele viitavad järgmised

maksumenetluses tuvastatud asjaolud: Liimet Invest OÜ juhatuse liige MR ei olnud 02.06.2014

seisuga teadlik 03.06.2014 sõlmitavast elektroonikaseadmete ostu-müügi lepingust; MR ei tea,

kellelt kaup on soetatud ning Liimet Invest OÜ raamatupidamises puuduvad ostutehingu(te)

toimumist tõendavad dokumendid; mälukaartide pakkujad Eestis pole Liimet Invest OÜ-le

kaupa müünud; MR ei kinnita kauba ühendusesisest soetamist ning tema selgitused ei tõenda

kauba olemasolu; Liimet Invest OÜ arved, kauba saatedokumendid ning kauba üleandmise-

vastuvõtmise aktid koostas Neopol Invest OÜ juhatuse liige JL, kusjuures arved ja

saatedokumendid on koostatud tagantjärele; OÜ-d Neopol Invest ja Liimet Invest on

digikaupade turul tundmatud: äriregistri järgi on Liimet Invest OÜ tegevusalaks puidu ja

ehitusmaterjalide vahendamine, Neopol Invest OÜ aga tegeleb vedelkütuse hulgimüügiga;

Liimet Invest OÜ-lt väidetavalt soetatud kaubal puudus garantii ja pretensioonide esitamise

võimalus; Neopol Invest OÜ lepingul Liimet Invest OÜ-ga puudub majanduslik sisu ja

tehingute toimumise ajaline järjekord ei ole usutav; Neopol Invest OÜ on jätnud Liimet Invest

OÜ arved olulisel määral tasumata; Liimet Invest OÜ juhatuse liikmel puudub kontroll

äriühingu pangakontol toimuva üle; JL ja MR vaheline tutvus lihtsustas maksupettuse

toimepanemist; Liimet Invest OÜ KMD parandusdeklaratsioonide esitamisega viidi andmed

vastavusse Neopol Invest OÜ-le väljastatud arvetel kajastatud mälukaartide müügiandmetega;

Liimet Invest OÜ-l puudub reaalne majandustegevus. Kuna Liimet Invest OÜ nimel väljastatud

arved ei kajasta reaalselt toimunud majandustehinguid ega vasta seega KMS §-s 37 sätestatud

nõuetele, ei ole Neopol Invest OÜ-l õigust nende alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

Neopol Invest OÜ tegi vahemikus 09.07.–30.07.2014 Liimet Invest OÜ-le väljamakseid

summas 101 500 eurot. Kuna kaupa üldse ei soetatud, on tegemist ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetega, mis tuleb maksustada tulumaksuga summas 26 981,01 eurot.

Neopol Invest OÜ kajastas juulis 2014 KMD-l ühendusesisest müüki Läti äriühingule Faber

Auto SIA summas 3 706 097,50 eurot. Kauba müük ei leidnud maksumenetluses tõendamist.

Sellele, et tehinguid ei toimunud, viitavad järgmised asjaolud: Faber Auto SIA

raamatupidamises kajastatud tehingu algdokumendid erinevad Neopol Invest OÜ

raamatupidamises kajastatud dokumentidest; poolte selgitused kauba ladustamise ja lähetamise

kohta on vastuolulised ning kaupade saabumine sihtkohta on tõendamata; Neopol Invest OÜ

on koostanud saatelehed, et jätta muljet kauba transportimisest; kauba vedu jäeti kindlustamata,

mis kõrge väärtusega kauba veo puhul ei ole äris tavapärane; Faber Auto SIA on jätnud kauba

eest olulisel määral tasumata; Neopol Invest OÜ ja Faber Auto SIA vahel sõlmitud lepingul

puudub majanduslik sisu; Läti ja Tšehhi maksuhalduritelt saadud teave viitab võimalikule

3-16-860

3(8)

maksupettusele. Kuna arvetel kajastatud tehinguid tegelikkuses ei toimunud, ei vasta arved

KMS §-s 37 sätestatud nõuetele ning Neopol Invest OÜ-l ei ole õigust kajastada oma KMD-l

0% määraga maksustatavat ühendusesisest käivet summas 3 706 097,50 eurot.

2. Neopol Invest OÜ esitas 04.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 06.04.2016

maksuotsuse tühistamiseks.

1)

Kaup oli olemas, see soetati, müüdi ja seda transporditi. Maksuotsuse seisukohad

tehingute mittetoimumise kohta on valed, tõendamata ja meelevaldsed ning vastuolus

menetluses kogutud tõenditega. MR kinnitas, et tegeles kauba ladustamise ja tehingu kohta

dokumentide vormistamisega. JL ei ole väitnud, et ta koostas Liimet Invest OÜ arved ja muud

tehinguga seotud dokumendid. Ainuüksi asjaolust, et JL ja MR on tuttavad, ei saa järeldada

maksupettuse toimepanemist.

2)

Vastustaja ei ole tuvastanud asjaolusid, millest nähtuks, et kauba tarnet ja tehingut Faber

Auto SIA-ga ei toimunud. Nii kaebaja esitatud kui ka maksuhalduri enda poolt kogutud tõendid

kinnitavad tehingu toimumist. OÜ Reval Kuller autojuhi ütlused ja sõiduki GPS näitajad

tõendavad, et kaup viidi sihtkohta. Faber Auto SIA esitas maksuhaldurile võltsitud

dokumendid.

3)

Vastustaja ei ole maksuotsuses kummutanud ühtegi kaebaja eriarvamuses esitatud

vastuväidet. Kaebaja on tehingud korrektselt dokumenteerinud ja deklareerinud. Kaebaja on

täitnud oma hoolsuskohustuse ning kaebajal ei olnud mõistlikult käitudes põhjust arvata, et

Liimet Invest OÜ ei ole kauba tegelik müüja. Maksuhaldur ei suutnud tuvastada, kes on Jorma-

nimeline isik, kes MR ütluste järgi kauba tarnis. Maksuhaldur ei ole välja selgitanud, miks ja

kelle nimel käsutas NG Liimet Invest OÜ pangakontot ning kas temalt ei võinud pärineda kaup,

mille kaebaja heauskselt omandas. Maksumenetluses kogutud tõendid viitavad sellele, et

Liimet Invest OÜ ja/või Faber Auto SIA on kaebaja heausksust ära kasutades pannud toime

maksupettuse. MTA tegi 26.03.2015 Liimet Invest OÜ suhtes maksuotsuse, kuid arusaamatul

põhjusel tunnistas selle hiljem kehtetuks.

4)

Tehingupoolte esindajad on kinnitanud, et kaup oli olemas ja tehingud toimusid. Pole

eluliselt usutav, et toimumata tehingu kohta annaksid pooled sarnaseid ütlusi. Ütlustes esinevad

väheolulised erinevused kinnitavad, et tegemist ei ole konspiratiivse tegevusega, vaid inimestel

on erinev mälu ja taju. Lahknevused erinevatel aegadel antud ütlustes on seletatavad sellega, et

mida rohkem aega on tehingutest möödunud, seda vähem asjaosalised neist mäletavad.

Kaebajal on alust arvata, et keegi on MR-le avaldanud psühholoogilist survet, mille tulemusel

muutis ta hiljem oma ütlusi. Seetõttu saab arvestada üksnes MR algseid ütlusi, milles kinnitati

tehingu toimumist.

5)

Väär on vastustaja seisukoht, et kaubal puudus garantii. Tehinguosalised ja ka teised turul

tegutsevad ettevõtjad selgitasid maksuhaldurile, et kõnealustele toodetele rakendub tootja

garantii, mistõttu pole täiendav edasimüüja garantii vajalik. Kaebaja pidas praegusel juhul

kauba võimaliku kahjustumise riisikot väikeseks, mistõttu polnud vajalik vedamise jaoks

kindlustust osta.

6)

Selles, et ühele tehinguosalistest on jäänud tehingu eest osaliselt tasumata, pole midagi

tavapäratut.

3. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Maksuotsuse läbiv seisukoht on, et tehingutes puudus kaup. Sellises olukorras ei saa

rääkida kaebaja heausksusest, sest kaebaja pidi kauba puudumisest teadma. Maksuhaldur on

kõiki tehinguid puudutavaid asjaolusid kogumis arvestades toonud välja põhjendatud kahtluse,

et kaebaja osales maksupettuses. Seega peab kaebaja tõendama, et see nii ei olnud.

3-16-860

4(8)

Paljasõnalistest väidetest maksuhalduri seisukohtade kummutamiseks ei piisa. Kaebaja pole

esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tehingute tegelikku toimumist. Majanduslikult ja eluliselt on

usutavam maksuhalduri seisukoht, et tehinguid ei toimunud, kui see, et need toimusid nagu

raamatupidamisdokumentides

kajastatud.

Kaebaja

tugineb

kontrollaktile

esitatud

eriarvamusele, mille kohta on maksuhaldur maksuotsuses oma seisukohad esitanud.

2) Kaebaja ja Liimet Invest OÜ vaheline leping on väga üldsõnaline – selles pole konkreetselt

märgitud, milliseid elektroonikaseadmeid Liimet Invest OÜ Neopol Invest OÜ-le müüb ning

millistele nõuetele need peavad vastama. Pole eluliselt usutav, et pooled teevad miljonite eurode

väärtuses tehingu, kuid jätavad kauba spetsiifilisi omadusi arvestavad elementaarsed

tingimused lepingus kokku leppimata. Seejuures ei osanud ka lepingu allkirjastanud Liimet

Invest OÜ seaduslik esindaja MR kirjeldada Neopol Invest OÜ-le väidetavalt müüdud

elektroonikaseadmeid. MR on variisik, kellega suheldes peaks mõistlik ettevõtja aru saama, et

tal puuduvad teadmised tehingu nüanssidest. Kaebaja jaoks oli tegemist esimese tehinguga

mälukaartide turul, kuid lepingu sõlmis kaebaja nimel isik, kes sel ajal ei olnud Neopol Invest

OÜ juhatuse liige.

3) Seda, et kaupa reaalselt ei olnud, kinnitab muu hulgas ka kauba kogus (286 500

mälukaarti), mille realiseerimine Balti turul on ebausutav. Samuti ei ole eluliselt usutav, et

kaebaja tegi Faber Auto SIA-ga neli järjestikust tehingut kokku ca 23 miljoni euro väärtuses,

ilma et viimane oleks kaebajale esimese tehingu eest tasunud. Seega ei saa kaebaja näol olla

tegemist heauskse ostjaga.

4. Tallinna Halduskohus jättis 06.01.2017 otsusega Neopol Invest OÜ kaebuse rahuldamata

ning menetluskulud poolte endi kanda.

1)

MR poolt maksumenetluses ja kohtumenetluses antud ütlused on vastuolulised ning

ebausaldusväärsed ega lükka ümber vastustaja seisukohti. Pole eluliselt usutav, et MR andis

kõik Liimet Invest OÜ pangakaardid ja pin-kalkulaatori üle isikule, kelle nime ta ei tea, jäädes

lootma paljasõnalisele lubadusele maksta vahendustasu, mis pidi jääma Liimet Invest OÜ

pangaarvele. MR ütlustest järeldub, et teda ei huvitanud, kas ja kui suurtes summades raha

Liimet Invest OÜ pangaarvele laekub ning mis sellest rahast edasi saab. MR käitumine

(tegevusetus) on omane variisikule. Asjakohatu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur pole

tuvastanud Jorma-nimelist soomlast, keda MR maksuhaldurile antud ütlustes mainis. Kohtule

väitis MR, et ei mäleta enam selle isiku nime, kellelt mälukaardid pärinesid. MR ütlused ei

veena kohut sellise isiku olemasolus. Neopol Invest OÜ ja Liimet Invest OÜ vahel sõlmitud

leping on üldsõnaline. Arvestades, et tehingu maksumus on miljonites eurodes, kuid pooled on

jätnud kokku leppimata muu hulgas kauba kvaliteeti puudutavates tingimustes, pole usutav, et

leping on sõlmitud tegelike tehingute sooritamiseks. Maksuhalduri kahtlus, et Liimet Invest OÜ

ja Neopol Invest OÜ vahel tehinguid ei toimunud, on eeltoodut arvestades põhjendatud.

2)

Kuna tehingutes puudus kaup, ei saanud kaebaja olla heauskne ostja. Seega on

maksuhaldur põhjendatult keelanud kaebajal Liimet Invest OÜ nimel väljastatud arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Neopol Invest OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1)

Kohus on kergekäeliselt nõustunud vastustaja seisukohtadega ega ole sisuliselt hinnanud

asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Kohus on ekslikult leidnud, et Liimet

Invest OÜ nimel väljastatud dokumendid koostas Neopol Invest OÜ juhatuse liige. Ühestki

3-16-860

5(8)

tõendist ei saa sellist järeldust teha. Vastustaja ega kohus ei ole väitnud, et tehinguid puudutav

dokumentatsioon oleks ebakorrektne.

2)

Nii kaebaja, Liimet Invest OÜ kui ka Faber Auto SIA on kinnitanud kauba olemasolu.

Samuti tõendavad seda tunnistaja MR kohtumenetluses antud ütlused. Asjaolu, et tunnistaja ei

mäleta kaks aastat pärast tehingu toimumist kauba mahtu või muid üksikuid detaile, on

mõistetav. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-81-12 leidnud, et ainuüksi sellest, et müüjal ei saanud

kaupa õiguspäraselt olla, ei saa järeldada, et kaupa polnudki.

3)

MR puudutavad kohtu järeldused on vasturääkivad. Kohus ei saa samaaegselt asuda

seisukohale, et MR on variisik ja teisalt kahelda MR väidetud soomlase olemasolus, millest

järeldub, et MR ei ole variisik. Maksuhaldur jõudis seisukohale, et MR on variisik, põhjaliku

maksumenetluse tulemusel. Kaebajal ei olnud tehingu tegemisel selliseid teadmisi. Ükski

mõistlik ettevõtja ei kontrolli oma tehingupartnereid nii põhjalikult nagu maksuhaldur. Kaebaja

ei teadnud, et MR võib olla variisik, ning olles teadlik MR varasemast tegevusest

hulgikaubanduses, polnud kaebajal selliseks kahtluseks ka alust.

4)

Kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, palub kaebaja vähendada tähtpäevaks tasumata

kohustuste osas kohaldatavat intressi, arvestades maksuintressi puudutavat Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tehtavat otsust.

6. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

See, et tehingute pooled on maksu- ja kohtumenetluses väitnud kauba olemasolu, ei

kummuta maksuhalduri järeldusi. Vastustaja on ümber lükanud kaebaja väited kauba transpordi

kohta, olles jõudnud järeldusele, et kaup ei saanud liikuda kaebaja väidetud viisil, marsruudil

ja aegadel. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et

mälukaartide tehingud toimusid kaebaja raamatupidamises kajastatud viisil. Kaebaja heausksus

ei ole tõendatud. Ostu-müügi leping on üldsõnaline ning selles puudub info, milliseid

elektroonikaseadmeid kohustub Liimet Invest OÜ Neopol Invest OÜ-le müüma. Kaebaja ei

huvitunud kauba spetsifikatsioonidest. Tehingud ei ole eluliselt usutavad. Muu hulgas on

ebausutav, et äriühing teeb järjest neli tehingut kogumaksumusega ca 23 miljonit eurot, kui

esimese tehingu eest ei ole veel tasu kätte saadud. Faber Auto SIA ei tasunud kauba eest

kaebajale ning kaebaja omakorda ei tasunud Liimet Invest OÜ-le. Samas tehti mõned kuud

hiljem samasisulisi tehinguid.

2)

Maksustamise aluseks on tegelikud majanduslikud sooritused, mitte üksnes selliste kohta

formaalselt vormistatud dokumendid. Kui tehingut tegelikult toimunud ei ole, ei saa selle kohta

vormistatud dokumentidel olla ka mingisuguseid maksuõiguslikke järelmeid.

3)

Üksnes asjaolu, et tehingute kohta kogutud tõendid on peamiselt kaudsed, ei anna alust

pidada neid asjakohatuteks. Kõnealused tõendid ilmestavad maksupettuse skeemi, kinnitades

kaebaja osalemist selles. Maksuhaldur on maksuotsuses oma seisukohti piisavalt põhjendanud,

mistõttu on tõendamiskoormus läinud maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 alusel üle

kaebajale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohus on õigesti kaebuse rahuldamata jätnud.

8. Maksuotsuse kohaselt ei toimunud kaebaja ning Liimet Invest OÜ ja Faber Auto SIA vahel

reaalseid mälukaartide ostu-müügi tehinguid ning kaebaja kajastas teadlikult oma

maksuarvestuses võltsarveid eesmärgiga vähendada oma käibemaksukohustust. Seega on

3-16-860

6(8)

maksuotsuse faktiliseks aluseks asjaolu, et kaebaja osales maksupettuses (vt Riigikohtu

lahendeid nr 3-3-1-73-10 (p 14), nr 3-3-1-18-10 (p 10) ja nr 3-3-1-27-14 (p 15)).

Maksumenetlusega ja maksuotsusega ei pea tuvastama, et maksukohustuslane osales

maksupettuses, vaid piisab, kui maksuotsuses on näidatud, miks on maksuhalduril selline

põhjendatud kahtlus (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-34-07 (p 11) ja nr 3-3-1-15-13 (p 10)).

Praegusel juhul on maksuhaldur maksupettuse kahtlust ringkonnakohtu hinnangul piisavalt

põhjendanud. Seda kahtlust kinnitavad muu hulgas järgmised asjaolud.

9. Pole tuvastatud, kellelt ostis Liimet Invest OÜ miljonite eurode väärtuses mälukaarte,

seejuures omamata selleks rahalisi vahendeid. Kauba müüja kohta on üksnes MR väited:

maksumenetluses antud ütluste järgi pärinesid mälukaardid Jorma-nimeliselt soomlaselt, kelle

perenime ega kontakte MR ei teadnud. Sellest hoolimata usaldas MR enda väitel nimetatud

isikule Liimet Invest OÜ pangakaardid ja pin-kalkulaatori; Jorma kontrollis Liimet Invest OÜ

pangakontol toimuvat, esitas maksudeklaratsioone ning tema käes olid äriühingu dokumendid.

MR roll tehingutes piirdus peaasjalikult dokumentide allkirjastamise ja kastide hoiustamisega

oma elukohas ning üleandmises Neopol Invest OÜ tellitud vedajale. MR ei osanud nimetada

mälukaartide tootjaid, kelle kaupa ta väidetavalt edasi müüs. MR ütlustest nähtub, et tal puudus

Liimet Invest OÜ tegevuse üle kontroll – tegemist oli variisikuga, kes juhatas äriühingut vaid

formaalselt, võimaldades muudel isikutel kasutada Liimet Invest OÜ pangakontot ja vormistada

äriühingu nimel võltsarveid. Selle järeldusega ei ole vastuolus halduskohtu seisukoht, et MR

kirjeldatud soomlast tegelikkuses ei eksisteerinud – selle isiku on MR välja mõelnud, et varjata

maksupettust ja selle organiseerijaid. Seega ei saa usaldusväärseks pidada MR ütlusi

„soomlase“ kui kauba tarnija kohta.

10. Neopol Invest OÜ ja Liimet Invest OÜ vaheline ostu-müügileping nr 0306-1/2014 (I kd, tl

81) sõlmiti 03.06.2014. Kaebaja nimel on lepingule alla kirjutanud JL, keda dokumendis

nimetatakse juhatuse liikmeks, ehkki äriregistri andmetel sai JL-st Neopol Invest OÜ juhatuse

liige alles 07.07.2014. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kõnealune ostu-

müügileping on väga üldsõnaline: lepingu esemeks on „elektroonikaseadmed ja muud kaubad

vastavalt saatelehele, üleandmise-vastuvõtmise aktile ja arvele“ ning pole täpsustatud, milliseid

seadmeid millise hinnaga müüakse, millistele kvaliteedinõuetele need vastama peavad ning

kuidas toimivad pooled defektse või rikutud kauba puhul. Liimet Invest OÜ nimel väljastatud

arvete kohaselt müüdi Neopol Invest OÜ-le 286 500 erinevate tootjate mälukaarti

kogumaksumusega 11 841 922,56 eurot, millele lisandus käibemaks summas 2 368 384,52

eurot. Arvestades müüdavate esemete spetsiifikat ja tehingu suurt mahtu, ei saa sellist lepingut

pidada äripraktikas tavapäraseks, mis annab põhjust kahelda selles, et leping on sõlmitud

reaalse majandustehingu tegemiseks. Lisaks tuleb märkida, et sedavõrd suure koguse

mälukaartide realiseerimine oleks Balti turu väiksust arvestades ebarealistlik ka

elektroonikaseadmete turul tegutsevate suurte tuntud ettevõtjate jaoks (vt nt Klick Eesti AS

17.10.2014 vastuskiri – MTA 21.06.2016 vastuse lisa 55), rääkimata sellest, et hiigeltehingu

teevad digikaupade turul täiesti tundmatud isikud, kusjuures kauba suurele kogusele vaatamata

pole võimalik tuvastada selle päritolu.

11. Ka tehinguni jõudmist puudutavad asjaosaliste seletused on vastuolulised ja ebaveenvad.

Liimet Invest OÜ 02.06.2014 kirjalikus seletuses maksuhaldurile (MTA 21.06.2016 vastuse

lisa 9) märgitakse, et äriühing üritab tegeleda vahenduskaubandusega ning peetakse

läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks kaubanduskettidega (ETK, Selver, Maxima, Rimi), kuid ei

mainita midagi elektroonikaseadmete vahendamise kohta, ehkki JL ja AP 22.09.2014 ütluste

järgi algasid läbirääkimised elektroonikaseadmete ostuks juba 2014. aasta mai teises pooles.

Kaebaja pole esitanud tõendeid, millest nähtuks läbirääkimiste pidamine nimetatud perioodil.

Neopol Invest OÜ juhatuse liikmete väited ei ole ka kooskõlas Neopol Invest OÜ tollase

ainuosaniku ML 18.06.2014 seletustega, mille kohaselt oli äriühingul sel ajal alles kavas

3-16-860

7(8)

alustada tegevust infotehnoloogia valdkonnas (I kd, tl 80-80p). MR väitel toimusid tehingud

Neopol Invest OÜ-ga tema initsiatiivil, s.o tema leidis ostja (MR 24.09.2014 suuliste seletuste

protokoll – MTA 21.06.2016 vastuse lisa 48); JL ja AP aga väitsid 22.09.2014 maksuhaldurile,

et tehingud Liimet Invest OÜ ja Faber Auto SIA-ga toimusid JL initsiatiivil.

12. MR väitel hoidis ta korraga 30–40 kasti pakendatud kaupa oma kodus. MR, JL ja AP

maksumenetluses esitatud väited kauba hoiustamise aja kohta (umbes pool päeva) ei ole

kooskõlas saatelehtede, kauba üleandmise-vastuvõtmise aktide ja kaebaja volitatud esindaja DS

26.09.2014 selgitustega, et kaup võeti nimetatud dokumentidel kajastatud kuupäeval vastu ning

see jäi Liimet Invest OÜ valdusse (10–45 päevaks) hoiule (kontrollakti 1.2.2.1 alapunkt f).

Poolte väidete kohaselt tuli kaubale MR koju järele Neopol Invest OÜ üüritud väikebuss

Peugeot Boxer, mida juhtis JL isa AL. Hoolimata kauba suurest väärtusest vedu ei kindlustatud.

JL on kinnitanud, et tema viibis esimese partii pealelaadimise juures (JL ja AP 22.09.2014

suuliste seletuste protokoll – MTA 21.06.2016 vastuse lisa 5). Seega oli JL teadlik, kuhu

Peugeot Boxer tegelikult sõitis, kus peatus ja mida sellega veeti – kui üldse midagi veeti.

Väikebussi välja üürinud Reval Kuller OÜ-lt saadud sõitude raport (MTA 21.06.2016 vastuse

lisa 116) ei kinnita JL väidet, et kaup laaditi 09.07.2014 maha Riias aadressil Aleksandra Čaka

iela 33. Ühtlasi järeldub sellest, et veo kohta vormistatud CMR (I kd, tl 87p), millele on sihtkoha

aadressiks märgitud Aleksandra Čaka 33, ei kajasta tegelikke andmeid. Nagu maksuhaldur on

tuvastanud, siis ka 13.08.2014 ja 20.08.2014 sõiduraportid ei kinnita kaebaja versiooni

(kontrollakti p 1.2.2.1 alapunktid cb ja cc).

13. Asja materjalidest nähtub, et Neopol Invest OÜ tasus Liimet Invest OÜ arvelduskontole

kokku 211 500 eurot (sellest kontrollitaval perioodil 101 500 eurot). Faber Auto SIA tasus

Neopol Invest OÜ-le kokku vaid 21 219,87 eurot. Seega tasuti üksnes marginaalne osa tehingu

maksumusest. Ettemaksu tehingutes ei nõutud ega tasutud. Kaebaja pöördus aprillis 2015 Faber

Auto SIA-lt võlgnevuse sissenõudmiseks inkassofirma poole, kes hindas nõude lootusetuks

(MTA 21.06.2016 vastuse lisad 122 ja 129). Sarnaselt vastustajale ei pea ringkonnakohus

usutavaks, et mõistlikult tegutsev äriühing tarnib ostjale miljonite eurode väärtuses kaupa ilma

ettemaksu saamata ning ilma igasuguse garantiita, et kauba eest tasutakse, kusjuures järgmised

partiid tarnitakse juba enne seda, kui esimese partii eest on tasutud.

14. Maksumenetluses tuvastati, et Neopol Invest OÜ poolt Liimet Invest OÜ kontole laekunud

raha võeti sularahas välja. Selline raha liikumine on maksupettuse skeemides tüüpiline ning

viitab soovile varjata raha edasist liikumist, kuna maksuhalduril on praktiliselt võimatu

tõsikindlalt tuvastada, mis rahast edasi sai. Asjade sellist käiku arvestades saab pidada

võimalikuks, et raha jõudis vähemalt osaliselt kaebaja või temaga seotud isikute kätte tagasi (vt

ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-924, p 17).

Maksumenetluses kogutud tõenditest nähtub, et Liimet Invest OÜ pangakontolt võttis sularaha

välja NG (Liimet Invest OÜ pangakonto väljavõtted ja sularaahaatomaatide valvekaamerate

salvestised – kontrollakti lisa 2; MTA 21.06.2016 vastuse lisad 83, 91 ja 92). Viimane küll eitas

seda, väites, et võttis raha oma isiklikult kontolt (NGi 02.10.2014 suuliste seletuste protokoll –

MTA 21.06.2016 vastuse lisa 94), kuid see väide on ebausutav, arvestades, et NG kinnitas

ühtlasi, et tema konto on juba alates 2002. aastast miinuses olnud (NGi 13.11.2014 suuliste

seletuste protokoll – MTA 21.06.2016 vastuse lisa 96) ning AS-lt SEB Pank saadud teabe järgi

oli NGil internetipangas Liimet Invest OÜ pangakonto kasutamise õigus (MTA 21.06.2016

vastuse lisa 90). Lisaks sisaldub maksumenetluse toimikus tõend, mis seob NGi ka Neopol

Invest OÜ-ga – NGile väljastatud volikiri Neopol Invest OÜ nimel Kroodi Terminal AS-ga

tehingute tegemiseks (NGi 13.11.2014 suuliste seletuste protokolli lisa 5 – MTA 21.06.2016

vastuse lisa 96). Nii NG kui ka Neopol Invest OÜ esindajad eitasid volikirja koostamist, kuid

need väited on ebaveenvad, kuna puudub mõistlik põhjus, miks oleks keegi kolmas isik pidanud

sellise volikirja koostama. Eelnimetatud asjaolud ja tõendid viitavad, et tõenäoliselt oli NG üks

3-16-860

8(8)

maksupettuse organiseerijatest, kelle seotust endaga üritavad pettuse osalised valeütlusi andes

varjata.

15. Eeltoodud asjaoludest ja tõenditest kogumis järeldub, et Liimet Invest OÜ ei müünud

arvetel näidatud kaupa Neopol Invest OÜ-le ja viimane ei müünud seda edasi Faber Auto SIA-

le. On äärmiselt väheusutav, et kaup oli siiski olemas, kuid pärines mõnelt tundmatult isikult.

Kaebaja tsiteeritud halduskohtu otsusest pärinevast lausest, milles on kokkuvõtlikult esitatud

MR ütluste sisu, ei saa välja lugeda, et halduskohus on mälukaartide olemasolu jaatanud. Kuna

kaupa ei ostetud, on kaebaja teinud Liimet Invest OÜ-le alusetult väljamakseid, mis tuleb

lugeda ettevõtlusest välja viidud rahaks ja maksustada tulumaksuga.

16. Arvestades, et maksuhaldur on maksupettuse kahtlust piisavalt põhjendanud, on

tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi läinud üle kaebajale (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-3-

1-65-14, p 9). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tehingute toimumist arvetel

näidatud isikutega ja kummutaksid maksuhalduri seisukohad. Olukorras, kus kauba puudumine

on veenvalt tuvastatud, ei saa tehingute kohta vormistatud dokumente pidada usaldusväärseteks

tõenditeks. Asjas kogutud materjalide põhjal nähtub, et tehinguid puudutavad dokumendid on

koostatud tagantjärele seoses algatatud maksu- ja väärteomenetlustega. Liimet Invest OÜ

deklareeris tehinguid Neopol Invest OÜ-ga alles parandusdeklaratsioonides, kusjuures

tasumisele kuuluv käibemaks oli parandusdeklaratsiooni järgi sama suur kui algselt esitatud

deklaratsioonis. Järelikult pole sellel, kas Liimet Invest OÜ arved, kauba saatedokumendid ja

üleandmise-vastuvõtmise aktid koostas JL või muu isik, määravat tähtsust. MR ütlused on

ebausaldusväärsed ega kinnita kauba olemasolu. Kuna JL oli ilmselgelt teadlik kauba

puudumisest ja dokumentide võltsitusest, ei saa rääkida Neopol Invest OÜ heausksusest.

Toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul

tahtlik tegu (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-32-09, p 12). Asjakohatu on apellatsioonkaebuse väide,

et kaebajalt poleks mõistlikult saanud eeldada teiste tehinguosaliste niivõrd põhjalikku

kontrollimist nagu seda on teinud maksuhaldur – kaebajal puudus selleks vajadus, kuna ta

osales juhatuse liikme tutvusi kasutades teadlikult maksupettuses.

17. Apellatsioonkaebuses palub kaebaja vähendada tähtpäevaks tasumata kohustustelt

tasumisele kuuluva intressi määra, arvestades selles küsimuses tehtavat Riigikohtu otsust.

Ringkonnakohus märgib, et vaidlusaluses maksuotsuses ei ole kindlaks määratud tasumisele

kuuluvat intressi. Ehkki MKS § 115 lg 1 paneb maksukohustuslasele kohustuse arvestada ja

tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi, ei saa kohus maksuotsuse vaidlustamisel

anda etteulatuvalt hinnangut, kas intress, mida maksukohustuslane tasuma peaks, oleks kõiki

asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur ning kas on alust seda vähendada. See väljuks

praeguse vaidluse raamidest. Arvestades, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium asus 29.03.2017 otsuses nr 3-4-1-15-16 seisukohale, et MKS § 117 lg-s 1 sätestatud

maksuintressi määr 0,06% päevas on põhiseadusega kooskõlas, poleks intressimäära

vähendamiseks alust isegi juhul, kui maksuotsus sisaldaks intressinõuet.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

Neopol Invest OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning MTA pole ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)