3-17-1158/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse avalikult

teatavakstegemine

27. oktoober 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1158

Haldusasi

AS

Ragn-Sells

kaebus

Tallinna

linna

tegevuse

(Kesklinna piirkonnas nr 9 jäätmeveo teenuse

osutamise korraldamine) õigusvastasuse tuvastamise,

tegevuste keelamise ja riigihanke läbi viimiseks

kohustamise nõuetes.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i Ragn-Sells kaebus ning

1.1. tuvastada, et Tallinna linna tegevus, mis seisnes Tallinna Jäätmekeskuse ja

Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonna nr 9 jäätmevaldajate vahel sõlmitud

lepingute üle andmises AS-ile Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ning Tallinna

Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 jäätmeseaduse §-s 67 nimetatud

kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korraldamisega viivitamises, oli

õigusvastane;

1.2. kohustada Tallinna linna alustama Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9

korraldatud

jäätmeveoteenuse

osutaja

leidmiseks

kontsessioonilepingu

sõlmimise menetlust ühe kuu jooksul;

1.3. keelata Tallinna linnal korraldatud jäätmeveo raames Tallinna linna (sh Tallinna

Jäätmekeskuse) ja jäätmevaldajate vahel sõlmitud lepingutest tulenevate

kohustuste üle andmine jäätmete kogumise ja vedamisega vabaturul

tegutsevale

mistahes

ettevõtjale,

sh

AS-ile

Tallinna

Jäätmete

Taaskasutuskeskus, samuti keelata jäätmevaldajate teavitamine korraldatud

jäätmeveo lõppemisest selliselt, et vastavas teates on nimetatud ainult üks või

mitu ettevõtjat, kellega on jäätmevaldajal õigus jäätmeveoleping sõlmida, ent

pole nimetatud kõiki selliseid ettevõtjaid.

2. Mõista Tallinna linnalt AS-i Ragn-Sells kasuks välja menetluskulu 3200 (kolm tuhat

kakssada) eurot.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 27. novembril 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise

menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS §

116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse

(HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Tallinna linnaga 6. juulil 2015 sõlmitud hankelepingu alusel tegeles Tallinna Kesklinna

jäätmeveopiirkonnas nr 9 jäätmete kogumise ja veoga AS Ragn-Sells koos OÜ-ga Linna

Jäätmekäitlus. Tegu oli jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 66 lg 11 alusel toimunud korraldatud

jäätmeveoga, kus jäätmevedaja ainsaks kliendiks ja tasu maksjaks oli Tallinna linn, ja

jäätmevaldajate üle pidas arvestust ning nendega arveldas Tallinna Jäätmekeskus, mis on

Tallinna Keskkonnaameti hallatav asutus. Tallinna Jäätmekeskus oli sõlminud jäätmevaldajatega

omakorda lepingud, mis reguleerisid jäätmete kogumise ja vedamise korraldust. AS Ragn-Sells

ja OÜ Linna Jäätmekäitlus teatasid 10. märtsil 2017 eelnimetatud hankelepingu üles ütlemisest

alates 25. maist 2017. Sellest kuupäevast lõppes kõnealuses jäätmeveopiirkonnas korraldatud

jäätmevedu.

2. 28. aprilli 2017 väljaandes "Kesklinna Sõnumid" (tl. 23) ja 4. mail 2017 väljaandes „Pealinn“

(tl. 24) avaldatud artiklites kajastati vastavalt Kesklinna vanema Taavi Pukki ja abilinnapea Arvo

Sarapuu öeldut, et seoses korraldatud jäätmeveo lõppemisega annab Tallinna Jäätmekeskus

jäätmevaldajatega sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused üle AS-ile Tallinna

Jäätmete Taaskasutuskeskus. Viimase näol on tegemist äriühinguga, mille aktsiad kuuluvad

Tallinna linnale. 18. mail 2017 saadeti Kesklinna jäätmeveopiirkonna nr 9 jäätmevaldajatele

Tallinna Jäätmekeskuse ja AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus nimel teade (tl. 29), mis

sisaldas muuhulgas järgmist teksti:

„[…]

Teavitame Teid, et alates 25. maist 2017 lõpeb Tallinna kesklinna piirkonnas korraldatud

jäätmevedu. Siiski on jäätmeveoteenust võimalik ka edaspidi tellida samadel tingimustel.

Alates 25. maist 2017 annab endine teenuse osutaja Tallinna Jäätmekeskus Tallinna linnale

kuuluvale Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ASle (TJT) üle Kesklinna piirkonnas sõlmitud

jäätmeveolepingud.

See tähendab, et alates 25. maist 2017 võtab Teie ja Tallinna Jäätmekeskuse vahel sõlmitud

jäätmeveolepingust jäätmevedajale tulenevad kohustused ja õigused üle Tallinna Jäätmete

Taaskasutuskeskus AS.

Teenuse jätkumiseks samadel tingimustel palume Teil kindlasti TJT-le tellimust kinnitada.

Selleks piisab käesolevale e-kirjale vastamisest [...] Tellimust on võimalik esitada ka telefoni

teel. […]"

KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. AS Ragn-Sells esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis on menetlusse võetud taotlustega

tuvastada Tallinna linna tegevuse õigusvastasus Tallinna kesklinna piirkonnas nr 9 jäätmeveo

teenuse osutamise korraldamisel, keelata Tallinna linnal jäätmevaldajate mõjutamine,

suunamine või kallutamine mõne kindla jäätmeveoteenuse osutaja kasuks ning kohustada

Tallinna linna läbi viima riigihange Tallinna kesklinna piirkonnas nr 9 korraldatud jäätmeveo

teenuse osutaja leidmiseks.

4. Kaebaja hinnangul andis Tallinna linn oma tegevusega konkurentsiõiguse norme ja riigiabi

eeskirju rikkudes AS-ile Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (edaspidi AS TJT) lubamatu

konkurentsieelise tegutsemiseks vabaturu tingimustes Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9.

Kaebaja heidab Tallinna linnale ette varasema korraldatud jäätmeveo raames Tallinna

Jäätmekeskuse ja jäätmevaldajate vahel sõlmitud lepingute üle andmist AS-ile TJT ning leiab, et

sellise tegevuse tulemusena sai AS TJT ligi 90% Kesklinna piirkonna klientidest, tegemata selleks

selliseid pingutusi ja kulutusi, nagu oleks pidanud tegema mistahes muu jäätmeveoturul

tegutsema hakkav uus ettevõtja. Kaebaja hinnangul mõjutas Tallinna linn Kesklinna piirkonna

jäätmevaldajaid eelistama peale korraldatud jäätmeveo lõppemist AS-i TJT.

5. Kaebaja leiab samuti, et Tallinna linna tegevus, mis seisnes Tallinna Jäätmekeskusele teada

olnud jäätmevaldajate lepinguliste andmete edastamises AS-ile TJT, on vastuolus isikuandmete

kaitse nõuetega. Kaebaja toob välja ka selle, et kuigi vastustaja on väitnud, et kõik

jäätmevaldajad, kellega sõlmitud lepingud Tallinna Jäätmekeskus AS-ile TJT üle andis, on selleks

andnud oma nõustumuse, ei ole vastustaja seda väidet mitte millegagi tõendanud. Kaebaja

hinnangul on vastustaja sisuliselt andnud vastavas piirkonnas jäätmeveoteenuse osutamise AS-

ile TJT ilma JäätS § 67 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavat riigihanget korraldamata.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Tallinna linn taotleb AS-i Ragn-Sells kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja hinnangul ei

mõjutanud kaebaja ja linna vahel 2015. aastal sõlmitud lepingu lõppemine linna ja

jäätmevedajate vahel sõlmitud lepingute kehtivust. Vastustaja leiab, et peale kaebaja poolt

linnaga sõlmitud lepingu lõppemist on linna ja jäätmevedajate vahelised lepingud käsitatavad

tavaliste jäätmeveolepingutena, mille üle andmine oli võlaõigusseaduse § 179 kohaselt lubatav.

Vastustaja rõhutab, et linna ja jäätmevaldajate vahelised lepingud ei ole kunagi olnud avalik-

õigusliku iseloomuga, vaid puhtalt eraõiguslikud lepingud, need ei kuulu riigihangete seaduse

kohaldamisalasse ning linn ei ole nende lepingute kohaselt midagi tellinud ega soetanud.

Vastustaja toob välja, et ka neis olukordades, kus korraldatud jäätmeveo raames oli leping

sõlmitud jäätmevaldaja ja vedaja vahel, ei pidanud jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveo

lõppemisel sõlmima vedajaga uusi lepinguid, vaid vedaja jätkas teenuse osutamist. Vastustaja

on seisukohal, et lepingute üle andmine AS-ile TJT ei kahjusta konkurentsi, kuna tegemist on

100% Tallinna linnale kuuluva äriühinguga.

7. Vastustaja peab asjakohatuks kaebaja viidet Euroopa Liidu konkurentsiõiguse normidele ning

selgitab, et linn pole andnud AS-ile TJT mingisugust ainuõigust ja viimane konkureerib turul

ausalt teiste ettevõtjatega. Mis puudutab kliendibaasi, siis selgitab vastustaja, et kõnealuses

piirkonnas osutas enne 1.11.2015 korraldatud jäätmevedu kaebaja, mistõttu oli tal tegelikult

klientide andmebaas olemas. Vastustaja hinnangul ei saa jäätmevaldajatega sõlmitud lepingute

üle andmist käsitada ka riigiabi andmisena, sest ASi TJT ja jäätmevaldaja vaheliste suhete

tekkimine sõltus jäätmevaldajatest, kes pidid teenuse tellimise kinnitama. Vastustaja hinnangul

on kaebaja seisukoht, et AS TJT poleks ilma lepingute üle andmiseta kliente saanud, oletuslik.

Vastustaja hinnangul pole sellel, et TJT-l on 90% klientidest, seotud sellega, et selle osanik on

Tallinna linn, vaid vedaja vahetamata jätmine korraldatud jäätmeveo lõppemisel on tavapärane

praktika, mis on tingitud jäätmevaldajate mugavusharjumustest.

8. Vastustaja hinnangul ei saa 18. mai 2017 teavitust käsitada jäätmevaldajate mõjutamisena,

vaid tegemist oli jäätmevaldajate informeerimisega korraldatud jäätmeveo lõppemisest.

Vastustaja toob välja, et samasisulise teavituse ja omapoolse pakkumise saatis

jäätmevaldajatele ka kaebaja. Vastustaja hinnangul ei saa vastustaja tugineda isikuandmete

kaitse sätete rikkumisele, sest esiteks ei ole vastustaja töödelnud kaebaja isikuandmeid ja

teiseks oli tal jäätmevaldajate nõusolek isikuandmete töötlemiseks olemas.

9. Seoses kaebuses esitatud kohustamisnõudega selgitab vastustaja, et JäätS § 67 ei sea

tähtaega, millal tuleb riigihange läbi viia, ent sõltumata kaebaja nõudest kavatseb vastustaja

selle korraldada lähiajal.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et AS-i Ragn-

Sells kaebus on kokkuvõttes põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tallinna linna tegevus, mis seisnes

Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 varasema korraldatud jäätmeveo raames Tallinna

Jäätmekeskuse ja jäätmevaldajate vahel sõlmitud lepingute üle andmises AS-ile TJT koosmõjus

JäätS §-s 67 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse

korraldamisega viivitamises, on õigusvastane. Kuivõrd Tallinna linna kõnealuse õigusvastase

tegevuse pinnalt on piisavalt põhjust arvata, et linn võib asuda sarnasel õigusvastasel moel

käituma ka teistes jäätmeveopiirkondades korraldatud jäätmeveo lõppemisel ning vastavate

toimingute hilisem vaidlustamine ei ole kaebaja huvide seisukohast tõhus, tuleb rahuldada ka

kaebuses esitatud keelamisnõue ja keelata linnal sarnasel moel lepingute üle andmine ja

jäätmevaldajatele mittetäieliku ja ühe ettevõtja eelistamisele suunatud teabe andmine.

Põhjendatud on ka kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korraldamiseks kohustamise

nõude rahuldamine, sest kuigi seadus ei sätesta kindlat tähtaega sellise menetluse

korraldamiseks, tuleb seda teha mõistliku aja jooksul, mille Tallinna linn antud juhul on ületanud

ning jätkuvat õigustust sellega viivitamiseks ei ole. Linnale tuleb siiski anda vajalik aeg selle

menetluse ette valmistamiseks, milleks pean piisavaks ühte kuud.

11. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et Tallinna Kesklinna

jäätmeveopiirkonnas nr 9 lõppes korraldatud jäätmevedu 25. mail 2017. See tähendab, et

pärast nimetatud kuupäeva oli igal jäätmevaldajal õigus sõlmida vabaturu tingimustes jäätmete

kogumise ja äraveo leping ükskõik millise selleks tegevusluba omava ettevõtjaga. Vaidlust ei ole

ka selles, et varasem korraldatud jäätmevedu kõnealuses piirkonnas toimus selliselt, et

riigihanke tulemusena Tallinna linnaga sõlmitud lepingu alusel tegeles jäätmete kogumise ja

veoga kaebaja koos teise ühispakkujaga ning Tallinna Jäätmekeskus, mis on Tallinna linna

asutus, oli sõlminud jäätmete kogumise ja veo korraldust reguleerivad lepingud

jäätmevaldajatega. Vaidlust pole ka selles, et pärast korraldatud jäätmeveo lõppemist

teenindab umbes 90% vastava piirkonna jäätmevaldajates AS TJT. Vaidlus taandub küsimusele,

kas munitsipaalasutuse Tallinna Jäätmekeskus ja jäätmevaldajate vahel sõlmitud lepingute üle

andmine AS-ile TJT andis viimasele lubamatu konkurentsieelise vabaturu tingimustes

tegutsemiseks ning kas Tallinna Jäätmekeskus võis sel moel need lepingud üle anda.

12. Leian, et Tallinna Jäätmekeskuse tegevus, mis seisnes jäätmevaldajatega sõlmitud lepingute

üle andmises AS-ile TJT, oli lubamatu ning kujutas endast avaliku võimu kandja õigusvastast

sekkumist konkurentsi vabaturul. Antud juhul kasutas Tallinna linn andmeid, mille ta oli saanud

jäätmeveo korraldajana ja JäätS § 66 lõikes 11 kohalikule omavalitsusele pandud arvestuse

pidamise ja arveldamise kohustuse kandjana, selleks, et anda korraldatud jäätmeveo lõppemisel

ilmne konkurentsieelis ühele ettevõtjale, kelleks oli AS TJT. See, et AS-i TJT aktsiad kuuluvad

Tallinna linnale, ei ole oluline, sest vabaturu tingimustes pidanuks see äriühing konkureerima

turul täpselt samadel tingimustel, nagu mistahes teised tegevusloaga ettevõtjad, näiteks

kaebaja. Kuivõrd AS-i TJT näol oli tegemist varem turul mitte tegutsenud ettevõtjaga, oleksid

tema konkurentsitingimused pidanud olema samasugused nagu mistahes muul 2017. aasta mai

lõpus turule tuleval ettevõtjal. Vastustaja ei saa oma tegevust kuidagi õigustada sellega, et

soovis luua AS-ile TJT samaväärset positsiooni nagu oli oma varasema tegevuse käigus saanud

kaebaja. Erinevus seisneb siinkohal selles, et kaebaja oli oma loomulikud turueelised (näiteks

potentsiaalsete klientide andmed) saanud ausalt turul tegutsedes. Isegi kui ta sai need seoses

sellega, et tegeles varasemalt korraldatud jäätmeveoga vastavas piirkonnas, siis sellise tegevuse

õiguse oli ta saanud riigihankemenetluses ausalt konkureerides. Vastustaja, see tähendab

konkreetsemalt Tallinna Jäätmekeskus, oli need andmed saanud tulenevalt oma avaliku võimu

positsioonist: valiku kasutada selle piirkonna korraldatud jäätmeveo puhul JäätS § 66 lõikes 11

sätestatud skeemi tegi kohalik omavalitsus võimupositsioonilt ning pani seeläbi tegelikult

jäätmevaldajad sundolukorda Tallinna Jäätmekeskusega nende lepingute sõlmimiseks. See

tähendab seda, et kui AS Ragn-Sells pidi omal ajal klientide andmete saamiseks võitma

riigihanke, siis Tallinna linn (mille asutuseks Tallinna Jäätmekeskus on) sai need andmed

seetõttu, et ta ise nii otsustas.

13. Käesoleva vaidluse seisukohast ei ole tegelikult oluline, kuidas Tallinna Jäätmekeskuse ja

jäätmevaldajate vahelisi lepingulisi suhteid kvalifitseerida. Isegi kui möönda, et tegemist oli

eraõiguslike lepingutega, ei olnud jäätmevaldajatel nende sõlmimisel mistahes lepinguvabadust

ning nende lepingute teine pool, see tähendab Tallinna linn Tallinna Jäätmekeskuse kaudu, ei

olnud selliste lepingute sõlmimise õigust saanud mingil moel konkurentsi tingimustes. Sellest

lähtudes tuleb hinnata ka seda, kas või mida Tallinna linn nende lepingute ja nendes sisalduva

teabega edasi teha võis. Leian, et JäätS § 66 lg 11 mõistes said Tallinna Jäätmekeskuse ja

jäätmevaldajate vahelised lepingud puudutada üksnes korraldatud jäätmeveo raames

jäätmevaldajate üle arvestuse pidamist ja nendega arveldamist. Linn võis võtta nende

lepingutega kohustuse korraldada vastavate jäätmevaldajate jäätmete kogumine ja vedu

vastavalt korraldatud jäätmevedu reguleerivate normidele, ent need lepingud ei saa reguleerida

teenuse osutamist vabaturul pärast korraldatud jäätmeveo lõppemist. Vastustaja seisukoht, et

korraldatud jäätmeveo lõppemisel muutusid need lepingud automaatselt tavalisteks

jäätmeveolepinguteks, ei ole õige. Isegi kui vastustaja oleks kohtumenetluses tõendanud, et

kõik jäätmevaldajad, kellega sõlmitud lepingud Tallinna Jäätmekeskus AS-ile TJT üle andis,

andsid selleks oma nõusoleku, ei saaks linna asutuse poolt lepingute üle andmist AS-ile TJT

pidada õiguspäraseks, sest selliselt toimides asetas linn AS-i TJT igal juhul turul paremasse

olukorda kui oli mistahes teine ettevõtja, sh. kaebaja.

14. Vastustaja leiab ekslikult, et puudub norm, mis lepingute sellist üle andmist keelaks. Vabal

turul ühele ettevõtjale teiste ees konkurentsieelise andmine, näiteks seeläbi, et kohaliku

omavalitsuse asutus annab üksnes sellele ettevõtjale teabe, mille ta sai avalikke ülesandeid

täites või propageerib oma autoriteedile tuginedes valima isikuid konkreetse ettevõtja kasuks,

on vastuolus kohalikule omavalitsusele põhiseaduse (edaspidi PS) §-dest 12, 14 ja 31 tulenevate

kohustustega. PS § 31 ja § 9 lõike 2 koosmõjust tuleneb igaühele õigus tegeleda ettevõtlusega.

See õigus hõlmab õigust tegutseda ausas konkurentsis ilma avaliku võimu poolsete

põhjendamatute piirangute või avaliku võimu poolsete vaba konkurentsi moonutava

tegevuseta. PS §-st 14 tuleneb kohalikule omavalitsusele õiguste ja vabaduste tagamise

kohustus. PS §-st 12 tuleneb igaühe õigus sellele, et avalik võim, sealhulgas kohalik omavalitsus,

kohtleks teda võrdselt temaga võrdses olukorras olevate teiste isikutega. Eeltoodud

põhiseaduse normidest tuleneb kohalikule omavalitsusele kui avaliku võimu kandajale keeld

teha toiminguid, mille mõjuks on seadusega kehtestatud piirangutest vabal turul teatud

ettevõtjale konkurentsieeliste loomine.

15. Käesoleval juhul on ilmne, et AS TJT sai Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 vabaturu

tingimustes tegutsemiseks konkurentsieelise tulenevalt sellest, et Tallinna Jäätmekeskus andis

üle varasema korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajatega sõlmitud lepingud. Poolte vahel

ei ole vaidlust selles, et AS TJT turuosa suurus selles piirkonnas on umbes 90%. On usutav, et

mistahes muul turule siseneval uuel ettevõtjal ei oleks olnud võimalik sedavõrd kiiresti sellist

turuosa endale saada. Kaebaja ja vastustaja on mõlemad selgitanud, et korraldatud jäätmeveo

lõppemisel on tavapärane, et kliendid jätkavad teenuse tellimist samalt isikult, kes vedas

jäätmeid korraldatud jäätmeveo raames. Antud juhul tuleb aga tähele panna, et AS-il TJT ei

olnud korraldatud jäätmeveos üldse mingit rolli ning tegelikult tegeles teenuse osutamisega

kaebaja koos teise ühispakkujaga, mitte kohalik omavalitsus ise. Selles kontekstis ei saa AS-i TJT

ligi 90%-list turuosa selgitada tavapärase praktikaga korraldatud jäätmeveo lõppemisel. Seega

on usutav, et AS TJT sai oma turupositsiooni tulenevalt sellest, et Tallinna linn andis talle

võimaluse astuda lepingulistesse suhetesse klientidega selliselt, et AS TJT ei pidanud ise ennast

reklaamima, kliente otsima ja selleks kulutusi tegema.

16. Tallinna linna tegevus korraldatud jäätmeveo lõppemisest teavitamisel, mis väljendub

näiteks linnajuhtide sõnu kajastavates ajaleheartiklites (tl. 23, 24), ent ka jäätmevaldajatele otse

saadetud teates (tl. 29), oli üheselt suunatud sellele, et anda jäätmevaldajatele mõista, et nende

jaoks kõige mugavamaks lahenduseks on see, kui edaspidi tegeleb jäätmete veoga AS TJT. Tõsi,

eelnimetatud ajaleheartiklites oli küll kajastatud võimalust sõlmida leping mistahes pakkujaga,

ent selles, milline lahendus oleks linna poolt vaadates eelistatuim ning kliendile kõige mugavam,

ei saanud artiklite pinnalt tekkida mingisugust kahtlust. 18. mai 2017 teates ei viidata aga

muude jäätmevedajatega lepingu sõlmimise võimalusele sootuks ning sisuliselt teavitatakse

jäätmevaldajaid sellest, et edaspidi osutab teenuseid AS TJT. Eeltoodut tuleb minu hinnangul

käsitada ühemõtteliselt kohaliku omavalitsuse poolt enda autoriteedile ja teatud avaliku võimu

usaldusväärsusele tuginedes ühe turuosalise teenuste propageerimisena. Selline tegevus on

vastuolus ülalnimetatud põhiseaduse sätetest tuleneva kohaliku omavalitsuse kohustusega

kaitsta ettevõtlusvabadust ja vaba konkurentsi.

17. Asjakohatud on vastustaja selgitused, et samasuguseid meetmeid kasutas endale vabaturu

olukorras klientide saamiseks ka kaebaja või et kaebajal olid samuti varasemast ajast olemas

potentsiaalsete klientide andmed. Esiteks ei ole kaebajal seadusest tulenevalt kohustust kaitsta

teiste ettevõtjate huve või keeldu oma tegevusega luua endale konkurentsieeliseid teiste ees.

Selline kohustus ja keeld on aga PS §-dest 12 ja 14 tulenevalt kohalikul omavalitsusel. Teiseks ei

ole vabaturul tasu eest jäätmevaldajatele jäätmeveoteenuse osutamine kohaliku omavalitsuse

ülesanne ning liiati ei olnud linna tegevus suunatud mitte iseendale klientide hankimisele, vaid

nende hankimisele AS-i TJT jaoks. See, et AS TJT kuulub Tallinna linnale, ei tohi talle

põhimõtteliselt anda mistahes konkurentsieeliseid. Antud juhul ei oleks ilmselt mingisugust

probleemi, kui klientide hankimisega samaväärselt nagu sellega tegeles kaebaja, oleks

tegelenud AS TJT ise ja ilma linnaasutuse toe ja abita. AS TJT-l oleks olnud võimalik hankida

potentsiaalsete klientide andmed samamoodi nagu seda oleks saanud teha mistahes muu

Tallinna linnaga mitte seotud äriühing. Tal oleks olnud võimalik potentsiaalseid kliente teavitada

oma turule tulekust, teha hinnapakkumisi ja ettepanekuid lepingu sõlmimiseks. Käesoleval juhul

on aga probleemiks just see, et selmet AS TJT ise nii toiminud oleks, teavitas Tallinna

Jäätmekeskus oma avalike ülesannete täitmise raames saadud teabele tuginedes

jäätmevaldajaid sellest, et teenuseid hakkab osutama AS TJT, ilma et viimane oma klientide

saamiseks üldse midagi tegema oleks pidanud. Eelviidatud 18. mai 2017 e-kirjas viidatud

kontaktandmed (e-posti aaress info@prugi.ee ja tel. 616 4000) on samuti Tallinna

Jäätmekeskuse omad. Seega sisuliselt on linna asutus palunud kolmanda isikuga (AS TJT) lepingu

sõlmimist kinnitada iseendale. Vaadeldava teatega jäetakse jäätmevaldajatele üheselt mulje, et

jäätmeveoteenuse sisu jääb samaks, nagu seni korraldatud jäätmeveo ajal. Selline info on

ilmselgelt eksitav, kuna AS-il TJT polnud korraldatud jäätmeveos mingit rolli. Teade on aga

suunatud just sellele, et jäätmevaldajad astuksid lepingulistesse suhetesse AS-iga TJT. Linna

lubamatu ja õigusvastane tegevus tuleneb juba pelgalt sellest, et linna asutus pakkus AS-ile TJT

sellist abi ja tuge, mida ta ei pakkunud näiteks kaebajale. Tallinna Jäätmekeskus kohtles

vabaturu tingimustes erinevaid turuosalisi ebavõrdselt, luues AS-ile TJT seeläbi teiste ees eelise

ehk aitas AS-il TJT saada kliente moel, millisel teistel neid saada võimalik ei olnud.

18. Vastustaja leiab ekslikult, nagu tohtinuks linn AS-i TJT aidata põhjusel, et näiteks kaebajal oli

varasemast korraldatud jäätmeveo raames toimuvast tegevusest tulenevalt klientide

andmebaas olemas. Ettevõtjate võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi kaitse ei tähenda seda,

et kohalik omavalitsus võiks turule tulevat uut ettevõtjat aidata selleks, et tal oleks varem

tegutsenud ettevõtjatega lihtsam konkureerida. Kaebajal ei ole mistahes seadusest tulenevat

keeldu kasutada vabaturu olukorras andmeid, mille ta ise sai korraldatud jäätmeveo raames

sõlmitud hankelepingut täites. Selles mõttes pidigi kaebaja olema paremas positsioonis kui turul

varem mitte tegutsenud AS TJT. Selle kaebaja potentsiaalse paremuse nullimine vastustaja

tegevusega on avaliku võimu poolt vaba konkurentsi kahjustava iseloomuga.

19. Vastustaja ei saa kaebaja poolt ette heidetavat tegevust õigustada kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lõikest 1 tuleneva kohaliku omavalitsuse ülesandega.

Kohalikul omavalitsusel on küll kohustus korraldada oma territooriumil heakorda ja

jäätmehooldust, ent see ei õigusta vabaturu olukorras ühe jäätmeveoettevõtja eelistamist

teiste ees. KOKS § 6 lõikes 1 sätestatud ülesannet peab kohalik omavalitsus täitma läbi JäätS

alusel toimuva korraldatud jäätmeveo, mitte aga vabaturu olukorras oma osalusega äriühingule

teistega võrreldes konkurentsieeliste andmise teel.

20. Leian, et kuivõrd eeltoodud põhjustel on Tallinna linna tegevus õigusvastane, ei ole vaja

eraldi analüüsida selle tegevuse kokkusobivust Euroopa Liidu ühisturuga või selle võimalikku

vastuolu Euroopa Liidu konkurentsieeskirjade ja riigiabi sätetega. Märgin siiski, et kaebaja poolt

viidatud ELTL art 106 ja 102 ning 107 kaitsevad liikmesriikide vahelist kaubandust, mille

kahjustamisele kaebaja antud juhul tugineda ei saa, kuivõrd kaebaja näol ei ole tegemist teise

liikmesriigi ettevõtjaga ning kaebajale AS-iga TJT võrreldes halvemate konkurentsitingimuste

loomine ei kujuta endast liikmesriikide vahelise kaubavahetuse takistamist. ELTL eeltoodud

sätete rikkumisele saaksid tugineda teiste liikmesriikide ettevõtjad, kes leiavad, et Tallinna linna

meetmed takistavad neil oma teenuste osutamist võrreldes mõne või mitme Eesti ettevõtjaga.

21. Koosmõjus Tallinna Jäätmekeskuse ja jäätmevaldajavate vaheliste lepingute AS-ile TJT üle

andmisega on õigusvastane ka Tallinna linna viivitus JäätS § 67 lg 1 kohaselt

kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega viivitamisel. Sellise menetluse korraldamise

kohustus tuleneb kohalikule omavalitsusele JäätS § 66 lõikest 2 ja § 67 lõikest 1. On tõsi, et

seadus ei täpsusta, kui kiiresti tuleb varasema korraldatud jäätmeveo lõppemisel uue

kontsessioonilepingu sõlmimiseks menetlus korraldada. See ei tähenda aga seda, et kohalik

omavalitsus võiks sellega põhjendamatult viivitada. Seaduses vastava tähtaja sätestamata

jätmisel on kohalikul omavalitsusel kohustus teha seda mõistliku aja jooksul, see tähendab

põhjendamatult viivitamata. Viivitamist ei saa õigustada kohaliku omavalitsuse teiste

ülesannete täitmisega. Samuti pole kontsessioonilepingu sõlmimisega viivitamise seisukohast

mingisugust tähtsust sellel, et Tallinna linn asus vahepeal jäätmeveoteenuse tellimiseks läbi

viima väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Selle hankemenetluse tunnistas

vastustaja ise kehtetuks. Seega on kohalikul omavalitsusel kohustus menetlus korraldada ja

kaebajal kui selles menetluses osalemisest huvitatud isikul on õigus menetluse korraldamist

nõuda, sest seeläbi võib tal (parima pakkumise tegemise korral) tekkida õigus asuda osutama

vastavas piirkonnas jäätmete kogumise ja äraveo teenuseid, mis on kabeaja tegevusalaks.

Käesolevaks ajaks on vastustaja põhjendamatu viivitus ilmselge – varasema hankelepingu

ülesütlemisest teatamisest on möödunud enam kui seitse kuud ja ülesütlemisega kaasnenud

korraldatud jäätmeveo lõppemisest 5 kuud. Korraldatud jäätmeveo raames vedaja leidmise

kogemus peab Tallinna linnal varasemast olemas olema, tegemist ei ole ka tehniliselt või

õiguslikult sedavõrd keeruka hankemenetlusega, mille ette valmistamine oleks eriti

aeganõudev. On usutav, et riigihangete seaduse kohaselt menetluse alustamine kuu aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest on võimalik ning on ebausutav, et linn vajab objektiivselt sellest

pikemat aega.

22. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 45 lg 1 kohaselt on keelamiskaebuse

rahuldamise eelduseks piisav põhjus arvata, et vastustaja annab õigusvastase ja kaebaja õigusi

rikkuva haldusakti või teeb õigusvastase toimingu ning kaebaja ei saa oma õigusi tõhusalt kaitsta

haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Leian, et Tallinna linna tegevus korraldatud

jäätmeveo lõppemisel Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 annab alust arvata, et linn

võib olla põhimõtteliselt huvitatud sellest, et vabaturu tekkimisel ka muudes piirkondades

saavutaks AS TJT parema turupositsiooni. Seega ei ole välistatud, et linn kordab sama tegevust

ka muudes piirkondades. Nõustun, et sellise tegevuse kordamisel on kaebaja võimalused oma

huve linna tegevuse hilisema vaidlustamisega kaitsta pigem vähesed. On usutav, et kliendid,

kellele üks teenuse osutaja (näiteks AS TJT) on vabaturu olukorras juba asunud teenuseid

osutama, ei ole eriti motiveeritud teenuse osutajat muutma, kui sellega ei kaasne mingisugust

ilmset eelist. Seega on usutav, et vaidlustades linna tegevust, mis seisneb ühele turuosalisele

lubamatu konkurentsieelise andmises, ei ole kaebajal võimalik tulevikus saavutada tegelikult

sellist olukorda, milles ta oleks olnud, kui vastavat õigusvastast tegevust poleks aset leidnud.

Ainsaks võimaluseks oma huvide kaitsel jääb ilmselt kahju hüvitamise nõude esitamine. Samas

on ilmne, et kahju suuruse tõendamine sellisel puhul osutuks väga keerukaks kuna juba seda,

kui palju kliente oleks kaebaja linna õigusvastase tegevuse puudumisel endale saanud, on

keeruline tõendada. Seetõttu on keelamisnõue antud juhul asjakohane. Kohtuotsuse

resolutsioonis sisalduv keeld ei saa aga olla sedavõrd üldsõnaline nagu kaebaja kaebusega

taotlenud on. Keeld peab olema selline, et sellest kinni pidamist on võimalik üheselt kontrollida.

Võimatu oleks kohtuotsuse täitmise kontrolli menetluses hinnata üheselt seda, kas mingisugune

tegevus on käsitatav klientide mõjutamise, kallutamise vms-na. Seetõttu pean võimalikuks

keelata Tallinna linnal ja tema asutustel korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajatega

sõlmitud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üle andmine mistahes vabaturul

tegutsevale kolmandale isikule, samuti jäätmevaldajate teavitamise korraldatud jäätmeveo

lõppemisest selliselt, et vastavas teates on nimetatud üks või mitu ettevõtjat, kellega

jäätmevaldajal on võimalik leping sõlmida, ent pole nimetatud kõiki vastavat vastavas

jäätmeveopiirkonnas jäätmete kogumise ja veo teenuse osutamiseks vajalikke lubasid omavate

ettevõtjate nimesid. Seega 18. mai 2017 teatele sarnanevates teadetes võib linn jätta

võimalikud vedajad üldse nimetamata või nimetada need kõik, ent ei tohi seda teha valikuliselt.

23. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 109

lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja on taotlenud

vastustajalt kokku 13 727,42 + 520 = 14 247,42 euro suuruse menetluskulu välja mõistmist.

Taotluse kohaselt koosnevad kulud 75 euro suurusest riigilõivust, 2 euro suurusest kulust

registripäringutele ning õigusabikulust, mis esitatud arvete spetsifikatsioonide kohaselt vastab

kokku 109 advokaadi töötunnile. Põhjendatud riigilõivukulu on 15 eurot, sest ülejäänud riigilõiv

seondub esialgse õiguskaitse taotluse ja määruskaebustega, mis jäeti rahuldamata.

Õigusteenuse arvete (tl. 124, 125, 132) spetsifikatsioonide kohaselt on õigusabikulu umbes 61

tunni ulatuses seotud samuti puhtalt esialgse õiguskaitse küsimuses vastustaja seisukoha

läbitöötamise või määruskaebusmenetlustega. Kuivõrd kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks jäi rahuldamata, samuti jäid rahuldamata määruskaebused, ei saa sellega seotud

menetluskulu pidada põhjendatuks. Samuti tuleb tähele panna, et algne kaebus, mille

koostamisele kulus kokku 34 advokaadi töötundi, hõlmas ka rahuldamata jäänud esialgse

õiguskaitse taotluse koostamist ning kaebuse koostamist nende nõuete osas, mis kuulusid

tagastamisele. Ka eelnimetatud toimingutega seotud kulusid ei saa põhjendatuks lugeda.

Kaebuse mahtu ning menetlusse võetud ja tagastatud nõuete vahekorda arvestades saab

kaebuse koostamisega seotud kulu lugeda põhjendatuks umbes pooles ulatuses. Lisaks kaebuse

koostamisele ja määruskaebusmenetlustega seotud kuludele koosnevad kaebaja kulud edasise

menetlusliku positsiooni analüüsimisest, kohtuistungi ette valmistamisest ja kohtuistungil

osalemisest kokku 13 tunni ulatuses, seejuures kohtuistungil osalemine ja sellele järgnev kliendi

teavitamine 4 tunni ulatuses. Leian, et kohtuistungiga seoses on põhjendatud istungi kestusele

vastava ajakulu (1,5 tundi) ulatuses kulude väljamõistmine. Kahe advokaadist esindaja

osalemine istungil ei kergita põhjendatud kulude suurust. Kaebuse mahtu ja keerukust silmas

pidades on põhjendamatult suur ka kohtuistungiks ette valmistamine 6 tunni ulatuses, mida

pean otstarbekaks umbes poole võrra vähendada. Seega tuleb kokku vastusajalt kaebaja kasuks

välja mõista 3200 eurot, mis vastab umbes 24,5 tunnile advokaadi tööle ja hõlmab 15 euro

suurust põhjendatud riigilõivukulu.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

Kohtunik