1-17-4343/18 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1174343

Määruse kuupäev

27. oktoober 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Paavo Randma ja Peeter Roosma

Kohtuasi

Kahtlustatav V OÜ vara arestimine avalik-õigusliku

nõudeavalduse tagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kahtlustatav V OÜ kaitsja vandeadvokaat Rene Varul,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur (esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Allar Nisu)

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

27. september 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2017. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10. oktoobril 2016 alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) § 3891 lgte 2 ja 3

tunnustel selles, et V OÜ esitas oma juhatuse liikme M. V-i tegevuse kaudu ja A. K., A. A. ning

N. Š. kaasaaitamisel tahtlikult raamatupidaja vahendusel elektrooniliselt maksustamisperioodi

jaanuar 2016 kuni märts 2017 kohta V OÜ käibedeklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse

vähendamise eesmärgil, mille tõttu jäi riigile laekumata käibemaksu summas 459 484,98 eurot.

2. 26. aprillil 2017 esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 37 lg 1, § 38 lg 1 p 2 ja § 381 lg 2 ja § 1542 alusel avalik-õigusliku nõudeavalduse V OÜ-

lt, M. V-ilt, A. K-lt, A. A-lt ja N. Š-lt nõutava avalik-õigusliku kohustuse kindlaksmääramiseks.

3. Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas 2. mail 2017 taotluse V OÜ vara arestimiseks avalik-

õigusliku nõudeavalduse tagamiseks.

4. Tartu Maakohtu 8. mai 2017. a määrusega arestiti V OÜ-le kuuluvad (sh tulevikus tekkivad)

õigused, mis tulenevad sõiduki Audi A8 3.0 liisingulepingust SL AS-iga, täpsemalt omandiõiguse

üleandmise nõudeõigus ja liisingulepingust või selle lõppemisest tulenevad mistahes rahalised

nõuded SL AS-i vastu. Samuti arestiti maakohtu määrusega V OÜ S ASi ja B ASi arvelduskontodel

olevad rahalised vahendid summas 186 441,89 eurot. Maakohtu põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised.

1-17-4343

4.1. V OÜ-d ja M. V-i on alus kahtlustada maksukuriteo toimepanemises vastavalt KarS § 3891 lg 3

ja KarS § 3891 lg 2 alusel ning riigile on maksudena jäänud laekumata 459 484,98 eurot. Maksu- ja

Tolliameti nõudeavalduse avalik-õigusliku kohustuse aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad

olulises osas kriminaalasjas menetletava kuriteo tehioludega. Maksu- ja Tolliamet oleks õigustatud

osutatud maksukohustuse kindlaks määrama ka maksumenetluses.

4.2. On alust arvata, et V OÜ tegevus on olnud seotud maksupettuse toimepanemisega ja muud

sissetulekut ettevõttel ei ole. Seega võib tagamismeetmete kohaldamata jätmisel hilisem

maksukohustuse täitmine olla raskendatud või võimatu. V OÜ liisingulepingust tulenevate õiguste ja

pangakontol olevate vahendite arestimine on proportsionaalne.

5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V OÜ kaitsja, kes taotles maakohtu määruse tühistamist.

6. Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2017. a määrusega jäeti kaitsja kaebus rahuldamata ja maakohtu

määrus muutmata. Ringkonnakohtu seisukohad on lühidalt järgmised.

6.1. Määrust ei vaidlustatud põhjendatud kuriteokahtluse osas ega selles, et kannatanu nõude

tagamata jätmine võib kohtulahendi hilisemat täitmist raskendada. Avalik-õigusliku nõudeavalduse

tagamise menetlusõiguslik alus tuleneb KrMS §st 1414, mis lubab kohtul avalik-õigusliku

nõudeavalduse tagamiseks arestida vara KrMS §s 142 sätestatud korras või kohaldada muid

TsMS §s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid. Kuigi KrMS § 381 lgst 3 tuleneb, et avalik-õiguslik

nõudeavaldus esitatakse uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu KrMS § 225 lgs 1 või § 240 ps 4

sätestatud tähtaja jooksul, ei tähenda see, et avalik-õiguslikku nõudeavaldust ei tohi esitada varem.

Muidu oleks ohus vara arestimisega taotletav eesmärk.

6.2. Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu oli õigus avalik-õiguslik nõudeavaldus esitada.

Menetluslikult saab isik kannatanuks menetleja otsustuse tulemina. Praeguses asjas on koostatud ka

vastav määrus.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse V OÜ kaitsja vandeadvokaat Rene Varul, kes

taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ja palub V OÜ vara aresti alt vabastada. Kaitsja

motiivid on järgmised.

7.1. Avalik-õiguslik nõudeavaldus esitatakse KrMS § 381 lg 2 alusel, mille kohaselt võib

avalikõigusliku nõudeavalduse esitada vaid süüdistatava vastu. KrMS § 381 lg 3 kohaselt esitatakse

avalik-õiguslik nõudeavaldus uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu sama seaduse § 225 lgs 1 või

§ 240 ps 4 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 225 lg 1 sätestab õiguse esitada prokuratuurile taotlusi

kümne päeva jooksul alates kriminaaltoimiku tutvustamisest. Sellest järeldub, et antud asjas on Eesti

Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitanud avalik-õigusliku nõudeavalduse liiga vara. Seadus

võimaldab seda teha alles kohtueelse menetluse lõpus (kriminaaltoimiku tutvustamisel). V OÜ ei ole

veel süüdistatava rollis, esitatud on vaid kahtlustus. Paralleeli tõmbamine tsiviilhagiga ei ole

kohane, kuna KrMS § 381 lg 1 võimaldab esitada tsiviilhagi ka kahtlustatava vastu. Kuna kannatanu

ei saanud selles menetlusetapis avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitada, ei saanud kohus seda ka

tagada.

7.2. Puuduvad andmed, et Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu oleks kriminaalmenetluses

kannatanu. KrMS § 37 lg 4 kohaselt kaasatakse isik kannatanuna menetlusse menetlustoimingule

allutamisega või menetleja määrusega.

2(5)

1-17-4343

7.3. Arusaamatu on ringkonnakohtu määruse vaidlustamisviide, mille kohaselt tuleb määruskaebus

esitada 15 päeva jooksul Riigikohtule. KrMS § 387 lg 2 näeb ette kümnepäevase kaebetähtaja.

Analoogsetes ringkonnakohtu määrustes on edasikaebekorda kirjeldatud erinevalt.

8. Määruskaebusele esitas vastuse ringkonnaprokurör Allar Nisu, kes palub jätta maakohtu määrus

muutmata ja märgib järgmist.

8.1. Kannatanul on õigus esitada avalik-õiguslik nõudeavaldus juba hetkel, kui ilmneb, et kohustuse

tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega.

Vastasel juhul võib avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamine olla vara puudumise tõttu võimatu.

Avalik-õigusliku nõudeavalduse puhul on kriminaalmenetluses tegemist tsiviilhagiga sarnase

instituudiga. Kohtupraktikas on aktsepteeritud kannatanu õigust esitada tsiviilhagi enne kohtueelse

menetluse lõppu. KrMS § 225 lgs 1 ja § 240 ps 4 on sätestatud tähtajad, mis hetkeks peab

avalikõiguslik nõudeavaldus olema esitatud.

8.2. Eesti Vabariik on Maksu- ja Tolliameti kaudu kriminaalmenetluses kannatanu. Teda teavitati

õigusest esitada avalik-õiguslik nõudeavaldus ning seda õigust on kasutatud. Koostatud on ka

kannatanu menetlusse kaasamise määrus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegiumi hinnangul jäävad määruskaebuse väited tagajärjetuks. Vastuseks seal esitatud

argumentidele ja kohtupraktika ühtlustamiseks märgib kolleegium järgmist.

10. Alates 1. jaanuarist 2017 on avaliku võimu kandjal võimalik kriminaalmenetluses kannatanuna

esitada avalik-õiguslik nõudeavaldus süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse

kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad

olulises osas menetletava kuriteo tehioludega (KrMS § 381 lg 2).

11. Kaitsja väidab, et Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on esitanud avalik-õigusliku

nõudeavalduse menetluslikult lubatust varem, mistõttu on lubamatu meetmete kohaldamine selle

tagamiseks. Kaitsja hinnangul tuleb avalik-õiguslik nõudeavaldus kriminaalmenetluses esitada

pärast kohtueelse menetluse läbiviimist. Seda tuletab kaitsja esiteks KrMS § 381 lgst 2, mis sätestab,

et avaliku võimu kandja võib esitada kannatanuna avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt

nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks. Teiseks nähtub see kaitsja

hinnangul KrMS § 38 lg 1 pst 2 ja § 381 lgst 3, mille kohaselt esitatakse tsiviilhagi või avalik-

õiguslik nõudeavaldus uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu sama seaduse § 225 lgs 1 või

§ 240 ps 4 sätestatud tähtaja jooksul, s.o kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva või

kokkuleppemenetluses selleks määratud tähtaja jooksul. Kolleegium, lähtudes asjasse puutuvate

sätete süstemaatilisest ja teleoloogilisest tõlgendusest, kaitsja seisukohaga ei nõustu.

12. Enne 1. jaanuari 2017. a kehtinud KrMS § 38 lg 1 p 2 redaktsioon sätestas, et kannatanul on

õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt sama seaduse § 225 lgs 1

sätestatud tähtajaks, s.o hiljemalt kümne päeva möödumisel alates kriminaaltoimiku tutvustamisest.

Sellega anti kahtlustatavale (süüdistatavale) ja tsiviilkostjale aega vastuväidete ja tõendite

esitamiseks ning kohtule võimalus tsiviilhagi arutamine ette valmistada, sh kontrollida

eelmenetluses, et tsiviilhagi vastab nõuetele, ja määrata vajadusel kannatanule tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks (seletuskiri kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (599 SE, Riigikogu XI koosseis) teise lugemise teksti juurde,

lk 4). Riigikohus on aga selgitanud, et tsiviilhagi on võimalik esitada juba kriminaalmenetluse

alustamisest alates või isegi enne seda, nt koos kuriteoteatega, kui pärast tsiviilhagi esitamist

3(5)

1-17-4343

alustatakse selle aluseks olevas menetluses kriminaalmenetlust ja tsiviilhagi esitaja kaasatakse

kannatanuna menetlusse (vt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus kriminaalasjas

nr 31110612, p 44). Kuigi alates 1. jaanuarist 2017 kehtiva KrMS § 38 lg 1 p 2 sõnastus on

mõnevõrra muutunud – tsiviilhagi ja avalik-õiguslik nõudeavaldus tuleb esitada KrMS § 225 lgs 1 ja

§ 240 ps 4 sätestatud tähtaja jooksul – on kolleegiumi hinnangul eeltoodud arusaamad jätkuvalt

kohaldatavad.

13. Nii ei nähtu eelnõu seletuskirjast, et seadusandja eesmärgiks KrMS § 38 lg 1 p 2 sõnastuse

muutmisega oleks olnud piirata tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamise aega

kohtueelses menetluses (seletuskiri kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (80 SE, Riigikogu XIII koosseis)). Kolleegiumi

hinnangul puuduvad ka sisulised põhjused, miks peaks eitama kannatanu õigust esitada avalik-

õiguslik nõudeavaldus kogu kriminaalasja kohtueelse menetluse vältel, s.o enne KrMS § 225 lgs 1

sätestatud tähtaja kulgemise algust. Kohtupraktikas on selgitatud, et hagiavalduse esitamist ei saa

iseenesest käsitada süüdistatava (kahtlustatava) õiguste rikkumisena (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a määrus kriminaalasjas nr 3113514, p 16). Analoogselt ei riku

süüdistatava (kahtlustatava) õiguseid pelgalt avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamine kohtueelses

menetluses. Nimelt ei mõjuta see süüdistatava võimalusi vaidlustada kohtumenetluses nõude

olemasolu ja suurust. Samuti võiks avaliku võimu kandja esitada avalik-õigusliku nõudeavalduse

sisuks oleva nõude kriminaalasja asemel haldusmenetluses (vt eelviidatud eelnõu seletuskiri 80 SE,

Riigikogu XIII koosseis, lk 18), milles oleks samuti võimalik selle täitmist tagavate abinõude

kohaldamine.

14. Avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamise keeldu enne KrMS § 225 lgs 1 sätestatud tähtaja

kulgemise algust ei ole võimalik tuletada ka KrMS § 381 lg 2 sõnastusest, mis nimetab

avalikõigusliku nõudeavalduse adressaadina tõepoolest vaid süüdistatavat. Kaitsja toob

võrdluseks KrMS § 381 lgs 1 sätestatu, et tsiviilhagi võib seevastu esitada nii kahtlustatava,

süüdistatava kui ka tsiviilkostja vastu. Samas sätestab KrMS § 35 lg 1, et süüdistatav on isik, kelle

kohta on prokuratuur koostanud süüdistusakti KrMS § 226 kohaselt või kellega on sõlmitud

kokkulepe. Süüdistusakt koostatakse aga alles pärast KrMS § 225 lgs 1 sätestatud taotluste esitamise

tähtaja möödumist, seega KrMS § 381 lg 3 kohaselt pärast avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamise

tähtaega. Määruskaebuses esitatud argumentatsioonist lähtudes saaks süüdistatava vastu esitada

avalik-õiguslikku nõudeavaldust alles pärast süüdistusakti koostamist (ehk sisuliselt

kohtumenetluses), mis oleks omakorda vastuolus KrMS § 381 lgst 3 tuleneva nõudega esitada

avalikõiguslik nõudeavaldus uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu. Selgusetuks jääks seegi, kuidas

oleks pärast KrMS § 225 lgs 1 sätestatud tähtaja kulgemise algust võimalik avalik-õigusliku

nõudeavalduse esitamine uurimisasutuse kaudu.

15. Väär on kaitsja seisukoht, et kriminaalasja kohtueelses menetluses ei saa avalik-õigusliku

nõudeavalduse tagamiseks kohaldada vastavaid abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude

tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. Alused selleks

tulenevad KrMS §st 1414 ja § 142 lgst 1.

16. Vastuseks kaitsja etteheidetele on nii ringkonnakohus kui ka prokurör selgitanud, et Eesti

Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on kannatanuna kriminaalmenetlusse määrusega kaasatud.

Sisulisi väiteid, et Eesti Vabariigil ei oleks avaliku võimu kandjana õigust kriminaalasjas avalik-

õiguslikku nõudeavaldust esitada, määruskaebemenetluses avaldatud ei ole.

17. Kaitsja hinnangul on eksitav ringkonnakohtu määruse vaidlustamisviide. Riigikohus käsitles

sellega seonduvat kriminaalasjas nr 3119916 tehtud 1. detsembri 2016. a määruse punktis 10 jj.

Selles selgitati, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu KrMS § 387 lgs 2 sätestatud määruse

4(5)

1-17-4343

(nt vahistamismäärus, aga ka praegu asjasse puutuv vara arestimise määrus) muutmata, on

ringkonnakohtu määruse peale võimalik kaebust esitada KrMS § 387 lgs 1 sätestatud viieteist päeva

jooksul vaidlustatava määruse teinud kohtule. Seega tuleb määruskaebus esitada ringkonnakohtule,

kes on jätnud maakohtu määruse muutmata, millele järgneb kaebuse läbivaatamine kohtumääruse

koostanud kohtus KrMS § 389 järgi nn enesekontrollimenetluses. KrMS § 389 lgs 4 on sätestatud, et

kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta

vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivitamata kõrgema astme kohtule vastavalt

kohtualluvusele. Seega on vaidlustatud ringkonnakohtu määruses õigesti märgitud kaebetähtajaks

viisteist päeva, kuid ekslik on viide, et määruskaebus tuleb esitada otse Riigikohtule.

18. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lgst 1 ja § 361 lg 1 pst 1, jätab Riigikohus Tartu

Ringkonnakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)