2-16-5214/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-5214

Tsiviilasi

Indrek Pertelsoni hagi AS Ekspress Meedia vastu

au teotavate ja tegelikkusele mittevastavate

andmete ümberlükkamiseks ning au teotamisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04. mai 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Indrek Pertelsoni apellatsioonkaebus

AS Ekspress Meedia vastuapellatsioonkaebus

Kaebuste hinnad

Apellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Indrek Pertelson (isikukood 37104210244),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga

Kostja: AS Ekspress Meedia (registrikood

10586863), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Karmen Turk ja vandeadvokaadi abi Maarja Pild

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata AS Ekspress Meedia taotlus Indrek Pertelsoni

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

2. Jätta Harju Maakohtu 04. mai 2017 otsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Indrek Pertelson esitas 03.04.2016 Harju Maakohtule hagi AS Ekspress Meedia vastu au

teotavate ja tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamiseks ning mittevaralise

kahju hüvitamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagi 13.04.2016 täpsustuse kohaselt palus hageja kohustada kostjat ümber lükkama

25.03.2016 ja 26.03.2016 artiklites „Indrek Pertelson osales aukülalisena Krimmis Suure

Isamaasõja 70. aastapäevale pühendatud judoüritusel“ ja „Indrek Pertelsoni

kojujõudmine“ esitatud väited ja avaldama selleks omal kulu järgmise avalduse: „Oleme

avaldanud 25.03.2016 ja 25.03.2016 ajalehes EP (Eesti Päevaleht), Eesti Päevaleht

digiversioonis ja internetiportaalis delfi.ee Indrek Pertelsoni kohta väite tema osalemise

kohta aukülalisena Krimmis Suure Isamaasõja 70. aastapäevale pühendatud judoüritusel.

See väide ei vasta tõele. Samuti avaldasime Indrek Pertelsoni kohta väite, et 2015. aasta

maikuust on teada Indrek Pertelsoni osalemine aukülalise ja hoolekandenõukogu liikmena

vaevu aasta Vene võimu all olnud Simferopolis laste judoturniiril, mis oli pühendatud

Suure Isamaasõja 70. aastapäevale. See väide ei vasta tõele. Samuti avaldasime Indrek

Pertelsoni kohta väite, et Indrek Pertelson laenas 1995. a Euroopa meistrilt, Austria

judokalt Patrick Reiterilt 2012.-2013. aastal mõnisada tuhat eurot, mida pole seniajani

tagasi maksnud. Ka see väide ei vasta tõele.“. Ümberlükkav avaldus tuleb avaldada

kohtulahendi jõustumisele järgneval päeval ajalehe LP (Eesti Päevaleht) elektroonilises

versioonis aadressidel epl.delfi.ee ja http://epl.delfi.ee/lp/ esilehel uudiste veerus mitte

vähem kui 36 tunni jooksul järjest ning ajalehes LP (Eesti Päevaleht) sama suures

ajaleheruumis nagu see ilmus 26.03.2016 (üle kahe lehekülje).

3. Samuti palus hageja kohustada kostjat omal kulul viivitamatult, kuid mitte hiljem kui

kohtulahendi jõustumisele järgneval päeval eemaldama ajalehe LP (Eesti Päevaleht)

elektroonilisest versioonist aadressidel epl.delfi.ee ja http://epl.delfi.ee/lp artikkel, mis

ilmus pealkirjade „Indrek Pertelson osales aukülalisena Krimmis Suure Isamaasõja 70.

aastapäevale pühendatud judoüritusel“ ja „Indrek Pertelsoni kojujõudmine“ all.

4. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot.

5. Kuna kostja avaldas 22.04.2016 Eesti Päevalehe internetiportaalis nõutud sõnastuses

paranduse, loobus kostja 21.11.2016 nõudest avaldada ümberlükkav avaldus Eesti

Päevalehe elektroonilises versioonis. Samuti loobus hageja artiklite ja lausete

eemaldamise nõuetest. Hageja jäi mittevaralise kahju hüvitamise ja ajalehe

paberversioonis tema soovitud kujul paranduse avaldamise nõude juurde.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Vastuse kohaselt ei avaldanud kostja ebaõigeid faktiväited, sest avaldamise hetkel olid

need kogu olemasoleva informatsiooni valguses tõesed. Igal juhul oli tegemist hoolikalt

kontrollitud informatsiooniga, mille avaldamine ei ole õigusvastane.

8. Kostja avaldas 22.04.2016 järgmise sisuga ümberlükkamise teate ja vabanduse: „Oleme

väitnud 25. ja 26. märtsil 2016 ajalehes LP ja internetiportaalis delfi.ee Indrek Pertelsoni

kohta väite, et ta osales aukülalisena Krimmis Suure Isamaasõja 70. aastapäevale

pühendatud judoüritusel. See väide ei vasta tõele. Samuti avaldasime Indrek Pertelsoni

kohta väite, et 2015. aasta maikuust on teada Indrek Pertelsoni osalemine aukülalise ja

hoolekandenõukogu liikmena vaevu aasta Vene võimu all olnud Simferopolis laste

judoturniiril, mis oli pühendatud Suure Isamaasõja 70. aastapäevale. See väide ei vasta

tõele. Samuti avaldasime Indrek Pertelsoni kohta väite, et Indrek Pertelson laenas 1995. a

Euroopa meistrilt, Austria judokalt Patrick Reiterilt 2012.-2013. aastal mõnisada tuhat

eurot, mida pole seniajani tagasi maksnud. Ka see väide ei vasta tõele. Palume vabandust!

Kaur Maran.“

9. Hageja nõuded ei ole kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu ega Eesti õiguspraktikaga.

Esimese astme kohtu otsus

10. Maakohus võttis vastu hageja loobumise nõudest kohustada kostjat avaldama ebaõigete

faktiväidete kohta ümberlükkav parandus ajalehe „Eesti Päevaleht“ digitaalses versioonis

ja Interneti portaalis www.delfi.ee. Samuti võttis kohus vastu hageja loobumise nõudest

kohustada kostjat eemaldama omal kulu ajalehe „LP“ elektroonilisest versioonist

vaidlusalune artikkel või alternatiivselt eemaldama ajalehe „LP“ elektroonilises versioonis

ja Interneti portaalis www.delfi.ee ilmunud artiklitest kolm hageja osundatud lauset.

Kohus lõpetas loobutud nõuete osas asja menetluse.

11. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat avaldama omal kulul kümne

päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest ajalehe „Eesti Päevaleht“ paberversiooni

lisa „LP“ leheküljel 18 parandus hageja soovitud teksti ja kirja suurusega ning hageja

nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

12. Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja on ajalehe „Eesti Päevaleht“ ja

Interneti portaali www.delfi.ee väljaandja ja ta avaldas 25.03.2016 ajalehe „Eesti

Päevaleht“ elektroonilise väljaande uudiste osas artikli pealkirjaga „Indrek Pertelson

osales aukülalisena Krimmis Suure Isamaasõja 70. aastapäevale pühendatud judoüritusel“;

sama artikkel ilmus Interneti portaali www.delfi.ee esilehel uudiste osas; 26.03.2016

avaldas kostja ajalehe „Eesti Päevaleht“ paberväljaande „LP“ lehekülgedel 18-19 eelmise

artikliga sisult identse artikli teise pealkirja all: „Indrek Pertelsoni kojujõudmine“; artiklis

oli avaldatud lause: „2015. aasta maikuust on teada aukülalise ja hoolekandenõukogu

liikmena osalemine vaevu aasta Vene võimu all olnud Simferopolis laste judoturniiril, mis

oli pühendatud Suure Isamaasõja 70. aastapäevale“; artiklis oli ka avaldatud lause: „Ühe

Pertelsoni Eesti võlausaldaja sõnul laenas ta 1995. a Euroopa meistrilt, Austria judokalt

Patrick Reiterilt 2012.-2013. aastal mõnisada tuhat eurot, mida pole seniajani tagasi

maksnud“; hageja saatis 26.03.2016 kostjale e-kirja, milles ta leidis, et tema kohta on

avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ning palus ebaõiged väited eemaldada ja avaldada

vabadus; kostja avaldas ajalehe „Eesti Päevaleht“ digitaalses versioonis 22.04.2016

ümberlükkava avalduse ja vabanduse hagis nõutud sõnastuses; kostja avaldas 23.04.2016

ajalehe „Eesti Päevaleht“ paberversiooni lisas „LP“ samas sõnastuses ümberlükkava

avalduse ja vabanduse. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb avaldada teistkordselt

ajalehe „Eesti Päevaleht“ paberversiooni väljaandes „LP“ ebaõigete faktiväidete parandus

sellises vormis, nagu seda soovib hageja ja kas kostja peab hagejale tasuma mittevaralise

kahju hüvitise.

13. Kuna kostja ei tõendanud, et tema avaldatud faktiväited vastaksid tõele, avaldas ta hageja

kohta ebaõigeid faktiväiteid. Ebaõigete faktiväidete avaldamist ei õigusta see, et hageja on

väidetavalt avaliku elu tegelane, kes peab taluma suuremat kriitikat. Kostja ei põhistanud,

miks tema arvates on tegemist avaliku elu tegelasega. Avaldatud väited olid hagejat

halvustavad ja seetõttu tema au teotavad. Siiski puudub alus hageja nõuete rahuldamiseks.

14. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt teistkordse ümberlükkava avalduse avaldamist hageja

soovitud trükifondi formaadis ja hageja soovitud ajalehe lehekülgedel, kuna kostja juba

avaldas ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkava avalduse koos vabandusega nii internetis

(22.04.2016) kui ka ajalehe paberversioonis (23.04.2016). Paranduse sõnastus vastab

sisuliselt hagiavalduses soovitud paranduse sisule. Õige ei ole hageja väide, et lehes

avaldatud parandus ei ole nähtav. Parandus on piisavalt silmatorkav ja kooskõlas

avaldatud ebaõigete faktiväidete mahuga. Seadusest ei tulene õigust nõuda paranduse

avaldamist hageja soovitud trükifondi suurusega hageja soovitud ajalehe lehel. Kuna

kostja avaldas ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkava avalduse ja vabanduse, puudub hageja

mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alus.

15. Hageja loobus esialgselt esitatud kolmest nõudest, kusjuures ühest nõudest loobus hageja

seoses selle sisulise rahuldamisega pärast hagi esitamist. Hageja muud nõuded jäävad

rahuldamata, kuna kostja avaldas pärast hagi esitamist nii parandused kui ka vabandused.

Kostja teatas paberversioonis vabanduse ja paranduse 23.04.2016 avaldamisest kohtule ja

hagejale alles 08.03.2017. Kuni selle ajani vaidles kostja hagile sisuliselt ja igakülgselt

vastu. Hageja aga ei loobunud vaatamata kohtu selgitustele paranduse paberversioonis

avaldamise nõudest, kuigi kostja oli nõude pärast hagi esitamist sisuliselt rahuldanud.

16. Menetluskulude ühe või teise poole kanda jätmine ei ole, arvestades nõuetest loobumist ja

hagi rahuldamata jätmist, põhjendatud ega mõistlik. Kostjal oli võimalik aegsasti vältida

menetluse venimist ja hagejale täiendavate menetluskulude tekkimist. Hagejal oli

omakorda võimalik pärast tema nõuete osalist rahuldamist kostja poolt kaaluda

menetlusse alles jäänud nõuete edasist perspektiivikust. Menetluskulud tuleb erandlike

asjaolude tõttu jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

17. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte

endi kanda ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks

saatmata uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonimenetluse

kulud palub hageja samuti jätta kostja kanda.

18. Kaebuse kohaselt esitas hageja hagi 03.04.2016. Selleks ajaks ei olnud kostja ebaõigeid

faktiväiteid ümberlükkavat teksti avaldanud, kuigi hageja saatis 26.03.2016 kostjale e-

kirja, milles lükkas kostja avaldatud ebaõiged faktiväited ümber ja palus avaldada

ümberlükkava teksti. Kostja avaldas 22.04.2016, s.o pärast hagi menetlusse võtmist

internetiväljaandes www.delfi.ee ümberlükkava teksti vastavalt hagiavalduses esitatud

nõudele. Kostja teatas sellest 09.05.2016 hagile esitatud vastuses. Seega rahuldas kostja

hageja nõude osaliselt pärast hagi esitamist. Samas vaidles kostja hagile sisuliselt vastu,

esitades sellekohaseid tõendeid ja taotlusi. Menetluskulud tuli TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel

jätta kostja kanda. Viidatud sätted on imperatiivsed. Kohus ei selgitanud, miks ta neid ei

kohalda.

19. Teisel eelistungil, s.o 08.03.2017 väitis kostja, et ta oli juba 23.04.2016 avaldanud ka Eesti

Päevalehes paberkandjal lk 18 ümberlükkava teksti vastavalt hagiavalduses esitatud

nõudele. Kuna kostja ei esitanud hagiavalduse vastuses väidet ümberlükkava teksti

avaldamise kohta, on ta TsMS § 169 lg 1 kohaselt kohustatud kandma menetluse

venimisest tingitud täiendavad menetluskulud. Ka see säte on imperatiivne. Kohus ei

selgitanud, miks ta seda ei kohalda. Kui kostja oleks esitanud õigeaegselt väited ka

paberkandjal ümberlükkava teksti avaldamise kohta, oleks maakohtus olnud välditavad

enamus menetluskuludest, mis tehti pärast 09.05.2016. Kostja venitas menetlust ja viis

kohtu olulise teabe avaldamata jätmisega eksitusse. Kohus kinnitas ka ise 08.03.2017

eelistungil, et arvestab hilinenult esitatud väiteid menetluskulude jagamisel, kuid jättis

selle sisuliselt tegemata.

20. Kohus leidis ebaõigesti, et menetluskulude jätmine tervikuna ühe poole kanda ei ole

põhjendatud ega mõistlik. Kohus jättis seejuures viitamata, millisele õigusnormile ta

tugines, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-t 8.

Vastus apellatsioonkaebusele

21. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle läbi vaatamata või

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Vastuapellatsioonkaebus

22. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi

kanda ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda.

23. Kaebuse kohaselt esitas hageja kaks nõuet. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue

moodustas 50% hageja nõudest. Selles osas tuleb menetluskulud nõude rahuldamata

jätmise tõttu jätta hageja kanda.

24. Ümberlükkamise nõue moodustas 50% hageja nõudest, sh ümberlükkamine

paberväljaandes 12,5%, ümberlükkamine veebis 12,5% ja väidetavate ebaõigete väidete

eemaldamise nõue 25%.

25. Ajalehe paberväljaandes ümberlükkamise avaldamise nõude osas tuleb menetluskulud

seoses nõude rahuldamata jätmisega jätta hageja kanda.

26. Ajalehe veebiväljaandes ümberlükkamise avaldamise nõude osas tuleb menetluskulud

TsMS § 162 lg 4 alusel jätta hageja kanda. Tõele ei vasta hageja väide, et ta loobus suures

osas oma nõuetest põhjusel, et kostja rahuldas nõuded pärast hagi esitamist. Hageja loobus

nõude rahuldamise tõttu ainult veebis ümberlükkamise nõudest. Kostja ei avaldanud

ümberlükkamist veebis mitte seoses hagiga, vaid seoses hageja 26.03.2016 kirjaga

kostjale. Kulude kostja kanda jätmine on ebaõiglane, kuna hageja ei andnud kostjale

reageerimiseks aega, vaid esitas sisuliselt kohe hagi kohtusse.

27. Ebaõigete väidete eemaldamise nõude osas tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4

alusel hageja kanda. Hageja ei loobunud nõudest põhjusel, et kostja selle pärast hagi

esitamist rahuldas. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole artikleid ja lauseid eemaldanud.

Vastus vastuapellatsioonkaebusele

28. Hageja ei pea vastuapellatsioonkaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

29. Ringkonnakohus märgib esmalt, et rahuldamisele ei kuulu kostja taotlus jätta hageja

apellatsioonkaebus läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei ole tasunud kaebuse esitamisel

riigilõivu 50 eurot.

Hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu ja esitas

ringkonnakohtule selle kohta maksekorralduse 16.06.2017 (t lk 170).

30. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled enam asja sisu üle. Maakohtu otsus on jõustunud

osas, milles kohus võttis vastu hageja nõuetest loobumised ja lõpetas vastavate nõuete

osas menetluse, samuti osas, milles kohus jättis hageja nõuded rahuldamata.

31. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o

osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p

1 alusel muutmata ning apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

33. Maakohtu TsMS § 162 lg 4 alusel tehtud diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme

kohus sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsioonipiire ületanud. Maakohus põhjendas

piisavas ulatuses, milliste erandlike asjaolude alusel ta jättis menetluskulud poolte endi

kanda. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.

34. Vastuseks apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

35. TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg-d 4 ja 5 sätestavad menetluskulude jaotuse

eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja

menetluskulud. Samas TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik. Kohus peab menetluskulude jaotuse otsustamisel lähtuma õigluse

põhimõttest ja tal on seejuures lai kaalutlusõigus.

36. Seega kuigi TsMS § 162 lg 1 ning § 168 lg-d 4 ja 5 sätestavad menetluskulude jaotuse

eriregulatsioonid mh juhuks, kui hagi jääb rahuldamata ja kui kohus lõpetab menetluse

hagist loobumise tõttu, võis maakohus praegusel juhul kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4.

TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus jätab hagi rahuldamata või lõpetab asja

menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1 - vt ka Riigikohtu

lahendeid tsiviilasjades nr-d 3-2-1-142-10 p 10, 3-2-1-63-11 p 13, 3-2-1-28-12 p 15).

TsMS § 169 lg 1 ei välista samuti TsMS § 162 lg 4 kohaldamist.

37. Maakohus arvestas menetluskulude jaotamisel asjaoludega, et kostja täitis osaliselt hageja

nõuded pärast hagi esitamist, osaliselt hageja loobus oma nõuetest ilma kostjapoolse

täitmiseta ja kaks nõuet jäi rahuldamata põhjusel, et kostja oli rikkumised heastanud, st

avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkavad teated ja vabandused. Samas arvestas

maakohus õigesti asjaoluga, et kostja varjas hageja ja kohtu eest ligi aasta aega asjaolu, et

ta oli pärast hagi esitamist juba 22.04.2016 ja 23.04.2016 avaldanud parandused ja

vabandused. Kuni 08.03.2017 vaidles kostja hageja nõuetele täies ulatuses vastu, kuigi tal

oli võimalik vältida menetluse venimist ja hagejale täiendavate menetluskulude tekkimist.

Seega ei vasta tõele hageja väide, et maakohus eeltoodud asjaoludega ei arvestanud.

Samuti ei ole õige hageja väide, et maakohus ei viidanud õigusnormile, mille alusel ta

jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel

TsMS § 162 lg-t 4, millele ta otsuses ka viitas.

38. Asja materjaliga ei ole kooskõlas kostja vastuapellatsioonkaebuse väide, nagu ta oleks

avaldanud teate ebaõigete väidete ümberlükkamise kohta ja vabandused seoses hageja

poolt kostjale 26.03.2016 saadetud kirjaga. Ka ei nõustu ringkonnakohus kostja väitega, et

hageja ei andnud kostjale reageerimiseks aega, vaid esitas kohe hagi kohtusse. Asja

materjali kohaselt avaldas kostja teated ebaõigete väidete ümberlükkamise kohta ja

vabandused 22.04.2016 ja 23.04.2016, seega ligi kuu aega hageja kirja kättesaamisest

hiljem ja alles pärast seda, kui ta oli saanud 20.04.2016 kätte hagiavalduse. Kostja ei ole

esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks teha järelduse, et selliseks viivituseks olid

mõjuvad põhjused.

39. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja väitega, et kohus oleks pidanud arvestama nõuete

protsentuaalse osakaaluga. Nagu juba eespool märgitud, arvestas maakohus

menetluskulude jaotamisel käesoleva vaidluse erandlikke asjaolusid. Käesolevas asjas

oleks teistsugune menetluskulude jaotus olnud mõlema poole suhtes äärmiselt ebaõiglane

ja ebamõistlik.

40. Apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel poolte kui kaebuste esitajate endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Reet Allikvere

Indrek Parrest

Ande Tänav