2-16-127832/39 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-127832

Tsiviilasi

xxxx OÜ hagi xxxxx OÜ vastu võlgnevuse ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 1188,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

XXXXOÜ (registrikood xxxx), lepinguline

esindaja Kerli Teesalu

Kostja XXXXOÜ (registrikood xxxx)

Iseseisva

nõudeta

kolmas

isik

kostja

poolel

Xxxx(isikukood xxx)

Kostja ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku lepinguline

esindaja advokaat Kristiina Urb-Semjonov

Kohtuistungi toimumise aeg

19. oktoober 2017. a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja Xxxx, lepinguline esindaja

Kerli Teesalu

Kostja seaduslik esindaja ja iseseisva nõudeta kolmas isik

kostja poolel Xxxx, lepinguline esindaja advokaat

Kristiina Urb-Semjonov

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXXOÜ hagi osaliselt.

2. Välja mõista XXXXOÜ-lt XXXXOÜ kasuks põhivõlgnevus 890,40 eurot, viivis

262,62 eurot ja alates 27.10.2017 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt

(890,40 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Menetluskulud jätta XXXXOÜ kanda.

4. Määrata kindlaks XXXXOÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ja mõista XXXXOÜ-lt XXXXOÜ kasuks välja menetluskulud 920 eurot.

5. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb XXXXOÜ-l

XXXXOÜ-le tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (920 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (27.10.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. XXXXOÜ on 28.11.2016 esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

XXXXOÜ vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule.

09.01.2017 määrusega saatis Pärnu Maakohus tsiviilasja Harju Maakohtule. XXXXOÜ

(hageja) esitas 27.01.2017 maakohtule hagi XXXXOÜ (kostja) vastu võlgnevuse 890,40 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 226,80 euro ja sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.12.2013 suulise töövõtulepingu, mille

kohaselt kohustus hageja teostama aadressil XxxxTallinn akende ümberehitus- ja paigaldustööd

ning kostja kohustus maksma selle eest tasu kokku 890,40 eurot (koos käibemaksuga). Hageja

teostas kõik kokkulepitud tööd: transportis akna objektilt oma tööruumidesse, teostas kostja

tellitud ümberehitustööd, viis akna objektile tagasi ning paigaldas hoonele. Lisaks palus kostja

esindaja Xxxx paigaldada objektil olevad aknad/rõduukse. Hageja paigaldas kostja tellimusel

objektile aknaid kokku 13,67m2 ulatuses. Vastavalt kokkuleppele kohustus kostja tasuma

hagejale teostatud akna ümberehitustööde eest 492 eurot ning akende paigaldamise eest

vastavalt paigaldatud akende mahule 18,28 eurot/m2. Hageja teavitas kostjat telefoni teel tööde

valmimisest. Kostja esindaja Xxxx teatas, et ei saa akti allkirjastamiseks kohale tulla. Hageja

väljastas kostja esindaja Xxxx e-posti aadressile 02.12.2013 arve nr 13043 summas 890,40

eurot. Kostja on arve kätte saanud, pole seda vaidlustanud ning lubanud korduvalt arve tasuda.

Seejuures ei ole kostja ega kolmas isik hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest

teavitanud ega hageja nõuet välistavaid õiguskaitsevahendeid kasutanud.

Hageja märgib, et kostja majandustegevuseks on kinnisvaraarendus ja ehituse peatöövõtt.

Hageja on teinud kostjaga ka varasemalt koostööd kinnisvaraarenduse objektidel, kus hageja

teostas akende paigaldamist. Varasema koostöö käigus oli objektidel kostja kontaktisikuks ja

esindajaks Xxxx. Kostja nimel tellis Xxxx hagejalt akende ümberehitustööd Xxxx Tallinn

objektil. Ka poolte kirjavahetusest on selgelt näha, et kolmas isik, omades vastavat

esindusõigust, väljendas üheselt, et tegutseb kostja nimel. Hageja märgib, et kostja ei ole

lepingu sõlmimisel ega selle järgselt hagejat teavitanud, kes on kinnistu Xxxx, Tallinn omanik

ning millised on ehituse peatöövõtu ja kostja ning kinnistu omaniku vahelised lepingulised

suhted. Hageja leiab, et juhatuse liige on õigustatud tegema juriidilise isiku nimel kõiki

tehinguid ning sisesuhtest tulenevate kohustuse rikkumine ei mõjuta rikkumise tulemusena

välises suhtes tehtud tehingu kehtivust kui tehing tehti esindatava nimel ja esindusõiguse piires.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostjal ei ole sõlmitud hagejaga lepingut arvel nr 13043 nimetatud tööde tegemiseks. Aadressil

Mõttuse 16b Tallinn asuva kinnistuga ei ole kostjal seost ja kostja ei ole tellinud sellel kinnistul

tööde teostamist. See, et hageja on teinud omal algatusel arve kostja nimele, ei tõenda hageja

ja kostja vahelise kokkuleppe olemasolu. Hageja ei ole tõendanud kostja ja hageja vahelise

kokkuleppe olemasolu, tööde nõuetekohast tegemist ega tööde vastuvõtmist. Hageja väide, et

2013. a novembris helistas kostja nimel kostja seaduslik esindaja Xxxxhageja juhatuse liikmele

Xxxx’ule, on tõendamata ja ebaõige. Kostja märgib, et töö maht ja tasu suurus viitab, et

tegemist oli füüsilise isiku tellitud tööga.

Kolmanda isiku vastuväited hagile

3. Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel vaidleb hagile vastu. Kolmas isik nõustub kostja

esitatud seisukohtadega ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole hagejaga sõlminud suulisi

ega kirjalikke kokkuleppeid arvel nr 13043 nimetatud tööde tegemiseks. Aadressil Xxxx asub

kolmanda isiku elukoht ning kolmas isik on Xxxx poole pöördunud seoses Xxxx kui eraisik.

Kolmas isik ei ole kunagi pöördunud hageja poole kui kostja juhatuse liige, vaid üksnes selgelt

kui eraisik ning seonduvalt endale kuuluva eramuga.

Kolmas isik märgib, et esitatud arve ei tõenda tööde tegemist ja kokkuleppe sisu. Samuti ei

tõenda arve tegemine tööde vastuvõtmist. Kolmas isik märgib, et palus hagejal arve teha enda

nimele. Lisaks ei ole kolmas isik lubanud nimetatud arve eest korduvalt tasuda nagu hageja

väidab. Kolmas isik selgitab, et hageja ei ole Xxxx objektil ühtegi tööd valmis teinud, mida

oleks saanud vastu võtta või mida saaks lugeda vastuvõetuks. Kolmas isik leiab, et antud juhul

ei ole tegemist valmis tööga, mille eest saaks hageja tasu nõuda. Kolmas isik on teavitanud

hagejat, et tööd ei saa lugeda valminuks ning ei võta seda vastu. Lõpptulemusena pidi kolmas

isik tellima uued aknad ja laskma need paigaldada teisel töövõtjal.

Maakohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi tuleb põhinõude osas rahuldada, kuid muuta tuleb viivise perioodi algust.

5. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt lepingu täitmist ja viivise tasumist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 101 lg 1 p-de 1, 6 ja § 108 lg 1 alusel. Hageja väidab, et tal on kostjaga 02.12.2013

sõlmitud töövõtuleping, mille alusel on tal õigus nõuda tasu. VÕS § 635 lg 1 järgi

töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest

tasu. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmist. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub

sissenõutavaks töö valmimisest.

6. Kostja vaidleb nõudele vastu väitega, et tema pole lepingu pool. Kohtu hinnangul saab lugeda

tõendatuks, et 02.12.2013 töövõtuleping, mille sisuks oli Xxxx kinnistul asuva maja akende

ümberehitus ja paigaldustööd, on sõlmitud kostjaga.

Esmalt märgib kohus, et käesolevas asjas tuleb tugineda mõistlikkuse põhimõttele ning

arvestada eluliste asjaoludega. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras

heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (VÕS § 7 lg 1). Mõistlikkuse

hindamisel tuleb VÕS § 7 lg 2 alusel arvestada võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava

tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.

Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Lihtmenetluses võib kohus kõrvale kalduda tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina menetlusosalise

seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5).

Puudub vaidlus, et kolmas isik oli tehingu tegemise ajal kostja juhatuse liige. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 1 järgi esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel,

samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest.

Tahe tegutseda tehingu tegemisel teise isiku nimel ei pea olema väljendatud otsese

tahteavaldusega, see võib tuleneda ka tehingu tegemisega seotud asjaoludest ja olla väljendatud

kaudse tahteavaldusega. Majandus- või kutsetegevuses tegutsevate isikute puhul saab tehingu

tegemise asjaoludest järeldada, et tehingupooleks saab majandus- või kutsetegevuses tegutsev

isik.

Kohtu hinnangul on tõendatud, et poolte vahel on töövõtulepinguline suhe. See tuleneb hageja

seadusliku esindaja seletusest, et töö tellis kostja (tl 126). Hageja seaduslik esindaja on

selgitanud, et hagejal oli eelnevalt koostöö kostjaga mitmel objektil, kus kostjat esindas kolmas

isik. Seega ei saa eeldada, et kui kolmas isik pöördus hageja poole töö tellimiseks, pidi hageja

koheselt mõistma, et töö tellitakse kolmandalt isikult. Samuti ei saa eeldada, et hageja pidi

teadma, et töid teostatakse kolmandale isikule kuuluval kinnistul (tl 39-40). Hageja seadusliku

esindaja seletusest tulenevalt selgus see alles käesoleva menetluse käigus. Poolte

kirjavahetusest nähtub, et kolmas isik kasutas kostjale viitavat elektronposti aadressi ning

elektronkirja alla oli märgitud kostja kontaktid (tl 37-38). Kostjale saadeti arve tasu

maksmiseks (tl 10). Ühestki tõendist ei nähtu, et kostja oleks nimetatud arvet vaidlustanud.

Hageja saatis arve uuesti 15.10.2014 ning ka sellele ei esitatud vastuväiteid (tl 38). Kohtu

hinnangul saab lugeda mõistlikuks, et äriühing, kes saab arve tööde eest, mida ei ole tellitud,

teavitab sellest arve saatjat. Puudub vaidlus, et kostja sai arve kätte. Kõiki neid asjaolusid

kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et hageja ja kostja vahel on võlasuhe töövõtulepingu

näol.

7. Kostjal oli töö vastuvõtmise kohustus (VÕS § 638). Puudub vaidlus, et hageja teostas Xxxx

objektil arvel märgitud tööd: akna ümberehitus ja akende paigaldus (poolte seletus ja tunnistaja

Xxxxkirjalikud ütlused, tl 118). Kostja teine vastuväide on, et töö on puudustega ja töö on vastu

võtmata. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil seletanud, et ühe akna alumiiniumraami

alaliistu silikoon ei pidanud kinni ja see tuli uuesti silikoonida (tl 126). Selleks võttis hageja

seaduslik esindaja kostja seadusliku esindajaga ühendust, kuid puudust kõrvaldatud ei saanud.

Kostja seadusliku esindaja ja kolmanda isiku põhjendus, miks ei saanud hageja seaduslik

esindaja temaga ühendust, on ebamäärased (tl 126). Kui tegemist oli mõne muu puudusega, kui

on hageja seadusliku esindaja poolt kirjeldatud puudus, siis oli kostjal kohustus hagejat töö

lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul teavitada ning mittevastavust sellest

teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada (VÕS § 644 lg 1, 2). Kuna kostja seda teinud ei ole, siis

ei või ta töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Lisaks sellele ei

ole kostja kasutanud hageja suhtes ühtegi õiguskaitsevahendit, mis välistaks hageja nõude

maksmapaneku kostja suhtes.

8. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Tellija on

VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli

kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause

järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle

selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. 28.02.2014 on hageja kostjat teavitanud, et töö

on valmis ning ta soovib parandada paigaldamisel ilmnenud puuduse, kuid ei saa objektile

juurdepääsu (tl 37 pöördel). Kostja seaduslik esindaja ja kolmas isik on seletanud, et pärast

04.03.2014 elektronkirja saatmist lõppes suhtlus poolte vahel ära (tl 126). Puuduvad ka tõendid,

et pärast seda oleks kostja esitanud hagejale lepingu täitmise nõude või kasutanud

õiguskaitsevahendeid tasunõude välistamiseks.

Hea usu põhimõttega on vastuolus, kui tellija saaks keelduda töö vastuvõtmisest ainuüksi

ebaoluliste puuduste tõttu (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 21). Kokkulepitud tasu

maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju

hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses,

milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui

ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise

võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust

taganedes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 22).

9. Kostja ei ole vaidlustanud arves märgitud tööde maksumust 890,40 eurot. Nimetatud nõue

kuulub rahuldamisele.

10. Hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, TsMS § 367

alusel. Hageja arvestab viivist alates 06.12.2013 (tl 11). Arvestades asjaolu, et kostja vaidleb

kogu nõudele vastu, siis tuleb kohtul tuvastada, millal on muutunud nõue sissenõutavaks. Kohtu

hinnangul on nõue muutunud sissenõutavaks pärast 28.02.2014. Viivitatud päevi on 1336 ja

sissenõutavaks muutunud viivis on 262,62 eurot.

Menetluskulud

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas

kohaldada TsMS § 162 lg 1 sätet, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kohus muutis viivisenõude perioodi algust, kuid tegemist on nii väheolulise

muudatusega, mis ei oma mõju hagi rahuldamise ulatusele.

Tulenevalt TsMS § 167 lg-st 2 jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

12. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus hageja menetluskulusid. Hageja

menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1368 eurot 11,4 tunni eest

(kohus märgib, et nimetatud nimekirjas on arvutusviga, tl 122). Tegemist on menetluskuludega

TsMS § 138 lg 1 mõttes.

13. Kohus analüüsib hageja lepingulise esindaja kulusid (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1

kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.

Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -

maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1-

145-13).

Hageja esindaja tunnihinnaks on 120 eurot käibemaksuta. Kohus nõustub tunnitasu suurusega.

Kohtupraktika kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete

puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Avalduses taotletava

hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja

väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul

hagihind. Kohus loeb põhjendatuks lepingulise esindaja kuluks kuus tundi, s.o 720 eurot.

Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS §

177 lg 4).

14. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik