2-17-15022/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-15022

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2017, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-15022 Tsiviilasi Palamuse Vallavalitsuse avaldus kohtult seisukoha saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Palamuse Vallavalitsus (registrikood: 75003140; asukoht: Kooli 4, Palamuse, 49226 Jõgevamaa; e-post: vald@palamuse.ee) Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast Palamuse Vallavalitsuse avaldust kohtult seisukoha saamiseks ja tagastada see avaldajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

Asjaolud Palamuse Vallavalitsus (avaldaja) esitas kohtule avalduse, mille kohaselt palub kohtult abi kontsessioonihanke korras sõlmitud üürilepingu tõlgendamisel. Avaldaja palus kohtu seisukohta küsimuses, kas avaldaja ja KRC Ehitus OÜ vahel sõlmitud notariaalne leping on katkestatav kuni 11 kuulise etteteatamisega nagu sätestavad finantsjuhtimise regulatsioonid.

Kohus leidis Kohus, vaadanud läbi kohtule esitatud avalduse, leiab, et see tuleb jätta menetlusse võtmata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitsud õiguse või huvi kaitseks TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus leiab, et avaldus ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

Esmalt märgib kohus, et esitatud avaldus ei liigitu hagita menetluse asjaks lähtuvalt TsMS § 475 lg 1: nimetatud loetelus ega ka muus seaduses ei ole sätestatud võimalust esitada kohtule taotlus kahe poole vahelise lepingu tõlgendamise osas selgituse saamiseks. Kuna tegemist on lepingut puudutava avaldusega, saaks seega tegemist olla hagilise asjaga, mis TsMS § 363 lg kohaselt eeldab aga hageja nõuet kellegi vastu ja nimetatud vastaspoolekostja isiku ära näitamist. Avalduses ei ole märgitud, kellelt hageja mida nõuda soovib. Seega puudub vastaspool ning sisuline nõue, mida kohus seadusest tulenevalt lahendada saaks. Samuti ei nähtu avaldusest, et avaldaja seadusega kaitstud õigusi või huve oleks käesoleval hetkel kuidagi kahjustatud. Avalduse sisust lähtuvalt on avalduse esitamise eesmärk saada kohtu seisukohta notariaallepingu tõlgendamise osas. Riik ei ole andnud ega peaks andma eraldiseisvalt õiguskaitset lihtsalt lepingu tõlgendamisele. Kohus tõlgendab lepinguid või nende sätteid konkreetsenõude lahendamise raames, kui pooltel on vaidlus lepingust tulenevate asjaolude osas ning tsiviilasja õigeks lahendamiseks on tõlgendamine vajalik. Eraldi avalduse alusel kohus ühtegi lepingut ei tõlgenda ning taolist kohustust ega võimalust ei sätesta ka ükski seadus. Kohus selgitab, et kohtud on õigusemõistmise organid ning ei tegele õigusnõustamisega. Õigusnõustamine, st seisukoha andmine, on aga kohtu hinnangul esitatud avalduse tegelik eesmärk ning mida kohus käesolevalt menetleda ei saa.

Kohus on seisukohal, et TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel tuleb avaldaja avaldus jätta menetlusse võtmata, kuivõrd avaldus ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

Kohus selgitab täiendavalt avaldajale, et õigusnõustamiseks, sh igasuguse seisukoha, lepingute ja nende sätete tõlgenduste saamiseks tuleb avaldajal pöörduda juristi, advokaadi vm õigusteadmisi omava isiku poole.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets Kohtunik