3-17-1479/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2017, Tallinn

Haldusasja number 3-17-1479

Haldusasi

P. S., M. R., K. K. ja S. R.

kaebus

Raasiku

Vallavalitsuse

viivituse õigusvastasuse

tuvastamiseks ning Raasiku Vallavalitsuse kohustamiseks

jätkata Kalesi küla Harukadaka ja Hõbekuuse

kinnistutel

16.02.2016 korraldusega

nr 32

algatatud detailplaneeringu menetlust

Menetlusosalised

Kaebajad – P. S., M. R., K. K. ja

S. R., volitatud esindaja Siim Vahtrus;

Vastustaja – Raasiku vald, volitatud esindaja adv Hannes

Olli.

Asja läbivaatamine

Avalikul kohtuistungil 25.09.2017

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P. S., M. R., K. K. ja S. R. kaebus.

2. Teha kindlaks Raasiku Vallavalitsuse viivituse õigusvastasus Raasiku Vallavalitsuse

16.02.2016 korraldusega nr 32 algatatud detailplaneeringumenetluses ning kohustada

Raasiku valda jätkama Raasiku Vallavalitsuse 16.02.2016 korraldusega nr 32

algatatud detailplaneeringumenetlust.

3. Mõista Raasiku vallalt P. S., M. R., K. K. ja S. R. kasuks välja menetluskulu summas

1632 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 24.11.2017 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

3-17-1479

2(10)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. K. ja S. R. on Raasiku vallas, Kalesi külas asuva Harukadaka kinnistu (katastritunnus

65101:001:0154) omanikud. P. S. ja M. R. on Raasiku vallas, Kalesi külas asuva Hõbekuuse

kinnistu (katastritunnus 65101:001:0155) omanikud.

2. K. K. allkirjastas 15.12.2015 digitaalselt taotluse detailplaneeringu algatamiseks

Raasiku vallas Kalesi külas Hõbekuuse ja Harukadaka kinnistutel (tl-d 6-7).

Projekteerimisbüroo Dialoog edastas 18.12.2015 kinnistute omanike (P. S., M. R., K. K. ja S.

R.) nimel detailplaneeringu algatamise taotluse Raasiku Vallavalitsusele.

3. Raasiku Vallavalitsuse 16.02.2016 korraldusega nr 32 algatati detailplaneering Kalesi

külas Harukadaka ja Hõbekuuse kinnistutel ning lähialal ulatuses, mis on vajalik planeeringuga

ettenähtud tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamiseks (tl 8). Korralduse kohaselt on

planeeringu eesmärk muuta kahe maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu sihtotstarve

elamumaaks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja

tehnovõrkudega varustamine ning haljastus vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule.

4. M. R. saatis 04.05.2016 Raasiku Vallavalitsusele päringu, milles palus infot algatatud

detailplaneeringu menetluse kohta (tl 48). Raasiku vallavanem vastas päringule 05.05.2016 e-

kirjaga, milles selgitas, et 07.01.2016 küsis projekteerimisbüroo Dialoog, kas planeeringu

materjalid jõudsid valda; samal päeval vastas arhitekt, et paberkaustad jõudsid, kuid on vaja

digitaalselt materjali; 18.01.2016 küsis arhitekt ka korrektset digitaalselt allkirjastatud avaldust

detailplaneeringu algatamiseks, mille K. K. esitas samal päeval; kuivõrd projekteerimisbüroo

Dialoog poolt esitatud materjalid olid puudulikud, siis suunati need neile parandamiseks tagasi

(tl 49).

5. Raasiku Vallavalitsuse 30.05.2016 korraldusega nr 141 muudeti Raasiku Vallavalitsuse

16.02.2016 korralduse nr 32 punkti 4 selliselt, et korraldust detailplaneeringu algatamise kohta

Harju maavanemale ei edastata, vaid teade detailplaneeringu algatamise kohta edastatakse

isikutele, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada (tl 50).

6. Raasiku Vallavalitsus saatis juunis 2016 kinnistu omanikele Kalesi külas, Harukadaka

ja Hõbekuuse kinnistutel detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise lepingu projekti nr 1

(tld 55-56). Lepingu projekti punkt 2.2.1. oli sõnastatud järgmiselt: „Huvitatud isik kohustub

seoses avaliku ruumiga omal kulul tagama Kadarpiku tee renoveerimise Aruküla-Kalesi tee lõik

2 alates kuni Harukadaka ja Uus-Kuuse katastriüksuse piirini (pikkus 130 m, laius ca 3,5 m,

arvestades olemasoleva tee mõõtmeid) ning planeeritavate mahasõitude rajamise rasketehnikat

taluva ja tolmuvaba kattega nii, et tee vastaks seisunditasemele 2.“ Lepingu projekti punkt 2.2.2.

oli sõnastatud järgmiselt: „Huvitatud isik kohustub seoses avaliku ruumiga tasuma kõik kulud,

3-17-1479

3(10)

mis on seotud Lepingu punktis 2.2.1. sätestatud tee renoveerimise ja mahasõitude rajamise

ehituslubade taotlemise ning omanikujärelevalve teostamisega.“

7. Kinnistute omanikud saatsid 10.09.2016 Raasiku Vallavalitsusele lepingu projekti koos

omapoolsete kommentaaridega (tl-d 57-58). Seoses lepingu projekti punktiga 2.2.1. soovisid

omanikud täpset kirjeldust seisunditaseme 2 nõuete kohta. Raasiku Vallavalitsus saatis

22.09.2016 kinnistute omanikele paranduste ja kommentaaridega lepingu projekti nr 2.

Vastuseks kinnistute omanike küsimusele seisunditaseme 2 nõuete kohta märkis vald, et tee

seisundinõuded on määruses kirjeldatud ja lisas lingi majandus- ja taristuministri 14.07.2015

määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“ (tl-d 59-60).

8. Raasiku

Vallavalitsus

saatis

06.10.2016

paranduste

ja

kommentaaridega

detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise lepingu projekti nr 3 (tl-d 9-10). Lepingu

projektis nr 3 oli punkti 2.2.1 muudetud selliselt, et renoveeritavale tee osale tuleb tagada tee

katte laius minimaalselt 4 m, vajadusel tuleb tee servadest eemaldada kasvupinnas ning see

asendada purustatud kruusaga ning tee katteks tuleb paigaldada freesasfalt minimaalselt 10 cm

paksuselt (tl 9 p).

9. Lepingu sõlmimise osas toimus 27.10.2016 kinnistute omanike ja Raasiku valla

esindajate vahel koosolek, kus arutati ka tee renoveerimise küsimust (tl-d 62-63). M. R. avaldas

koosolekul, et kinnistute omanikud on nõus lepingu projektis käsitletud Kadarpiku tee lõigu

taastama, kui nad selle ehituse käigus ära lõhuvad, aga teed laiemaks nad ehitama ei hakka ning

lepingut ei allkirjasta. Ka K. K. avaldas koosolekul, et tee ehitus kui selline jääb ära.

10. Kinnistute omanikud saatsid 16.11.2016 Raasiku vallale täiendavad küsimused

detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise lepingu projekti kohta (tl 64 p). Muuhulgas

palusid nad vallal esitada Harukadaka ja Hõbekuuse detailplaneeringu menetluse edasise

konkreetse tegevuskava.

11. Raasiku vald märkis 16.12.2016 vastuses nr 7-1/3-9, et edasine seadustele vastav

tegevuskava näeb ette kaks võimalikku alternatiivi (tl 66). Esimene alternatiiv on, et huvitatud

isik ja planeeringu korraldaja sõlmivad halduslepingu, Harukadaka ja Hõbekuuse

detailplaneeringu menetlusega minnakse edasi ja planeering kehtestatakse. Teine alternatiiv on,

et huvitatud isikul ei ole soovi lepingut sõlmida ja planeeringu realiseerumisega tekkivaid

kohustusi täita. Kuivõrd Raasiku valla arengudokumentides ei ole ette nähtud tegevusi ja nende

tegevuste rahastamist Kadarpiku teelõigu renoveerimiseks, siis selle põhjendusega Harukadaka

ja Hõbekuuse detailplaneeringu menetlemine lõpetatakse. Planeeringu menetluse juurde saab

teise alternatiivi kohaselt naasta siis, kui valla teehoiukavas ja eelarvestrateegias on planeeritud

tee renoveerimine ja valla eelarves on eraldatud vahendid selle töö tegemiseks.

12. Kinnistute omanikud esitasid 26.01.2017 Raasiku Vallavalitsusele kirja, milles andsid

teada, et nad pole jätkuvalt nõus allkirjastama detailplaneeringu koostamise lepingut (tl-d

6869). Raasiku vallavalitsus ei saa seada lepingu sõlmimist planeeringumenetluse jätkamise

eelduseks, mistõttu nõuavad kinnistute omanikud Raasiku Vallavalitsuselt põhjendamatu

viivituse kohest lõpetamist ja detailplaneeringu menetlusega jätkamist. Viivituse lõpetamises

veendumiseks nõudsid omanikud vallalt edasist menetluskäiku kirjeldava ajakava koostamist

ning esitamist.

13. Kinnistute omanikud esitasid 11.05.2017 Raasiku Vallavalitsusele kirja, milles andsid

teada, et keelduvad detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise lepingu sõlmimisest seni,

kuni vald nõuab selle osana Kadarpiku tee renoveerimist (tl 12). Kinnistute omanikud on

3-17-1479

4(10)

jätkuvalt

huvitatud

planeeringumenetluse

läbiviimisest

ning

taotlusele

vastava

detailplaneeringu kehtestamisest. Samas leiavad nad, et juhul, kui Raasiku vald jääb jätkuvalt

arvamusele, et planeeringu koostamisest huvitatud isikud peaksid tagama Kadarpiku tee

renoveerimise, oleks õigusselguse põhimõttest lähtuvalt kohane mitte jätkata planeeringu

koostamise põhjendamatu viivitamisega, vaid planeeringu koostamine lõpetada.

14. P. S., M. R., K. K. ja S. R. esitasid 14.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Raasiku

Vallavalitsuse viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks ning

Raasiku Vallavalitsuse

kohustamiseks

jätkama

Kalesi

küla

Harukadaka

ja

Hõbekuuse kinnistutel 16.02.2016 korraldusega nr 32 algatatud detailplaneeringu menetlust,

täpsemalt kohustada valda tegema hiljemalt kahe kuu jooksul otsus detailplaneeringu

vastuvõtmise kohta.

KAEBAJATE SEISUKOHAD

15. Raasiku Vallavalitsus on õigusvastaselt viivitanud detailplaneeringu menetluse

läbiviimisega. Vastustaja on detailplaneeringumenetluse algatanud juba veebruaris 2016, kuid

sisuliselt on menetlus peatunud juba 2016 keskpaigast alates. Seda põhjusel, et vald ja kaebajad

ei ole jõudnud kokkuleppele detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise lepingu osas.

Valla nõudel rekonstrueerida vallale kuuluva Kadarpiku tee planeeringualaga külgnev lõik

kaebajate kulul, puudub õiguslik alus.

16. Kadarpiku tee ei ole detailplaneeringukohaseks rajatiseks planeerimisseaduse (PlanS) §

131 tähenduses. Kõnealune säte kohaldub eelkõige uusarenduste ja uute elamurajoonide tarbeks

rajatavatele teedele, mis ühendaksid maju väljaspool planeeringuala asuvate avalike teede jm

infrastruktuuriga. Kadarpiku tee ei asu detailplaneeringualal, kuivõrd see asub väljaspool

Hõbekuuse ja Harukadaka kinnistuid. Kadarpiku tee on olemasolev, vallale kuuluv tee, mitte

uus avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee, mida alles detailplaneeringu kohaselt välja ehitama

hakatakse. Kohalik omavalitsus vastutab olemasolevate kohalikule omavalitsusele kuuluvate

teede korrashoiu ja renoveerimise eest (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 6

lg 1). Raasiku vallal on olukorras, kus planeeringuala piirneb avaliku teega, kohustus

võimaldada planeeringualalt ligipääs avalikule teele (PlanS § 131 lg 3).

17. Raasiku vallal puudub õiguslik alus planeeringumenetluses otsuse tegemisega

viivitamiseks. Kehtiv PlanS ei kehtesta konkreetseid tähtaegu kohaliku omavalitsuse algatatud

detailplaneeringu menetluse erinevatele etappidele. PlanS § 139 lg 2 kohaselt tehakse

detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta

möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Sellest olenemata on vallal kohustus viia

planeerimismenetluse toimingud läbi võimalikult kiirelt ja ilma viivituseta (haldusmenetluse

seadus (HMS) § 5 lg-d 2 ja 4). Selge õigusliku aluseta planeeringumenetluses otsuse tegemisega

viivitamine ei ole õigustatud (vt Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-23-16). Vald on sisuliselt

detailplaneeringumenetluse peatanud ja otsuse tegemisega viivitanud, kuivõrd vallal puuduvad

vahendid Kadarpiku tee renoveerimiseks valla poolt soovitud kujul. Kaebajate hinnangul oleks

Raasiku vald pidanud juba detailplaneeringu menetluse algatamisel kontrollima, kas vallal on

piisavalt ressursse, et vajadusel kõnesolev tee rekonstrueerida (PlanS § 128 lg 2 p 2; vt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-66-08, p 14). Peale detailplaneeringu menetluse algatamist selle

peatamine põhjusel, et vallal puuduvad rahalised vahendid, ei ole õigustatud (vt Riigikohtu

lahendid nr 3-3-1-26-10, p 14; nr 3-3-1-96-13, p 16). Kui planeeringu algatamise ajaks ei lepita

kokku rajatiste väljaehitamises, siis ei ole detailplaneeringu taotleja menetluse jätkamiseks

3-17-1479

5(10)

kohustatud nõustuma kohaliku omavalitsuse nõudmistega rajatiste väljaehitamise osas (vt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-26-10, p 14). Kaebajate ja vastustaja vaheliseks kokkuleppeks

rajatiste väljaehitamise osas ei saa lugeda detailplaneeringu avalduse vormil, sektsioonis

„Märkused“ toodud punkte.

18. Samuti on ebaselge, miks tee rekonstrueerimine nimetatud kujul vajalik on. Tee on

kasutusel mitme majapidamise poolt. Planeeringualale kahe üksikelamu juurde ehitamine ei

põhjusta niivõrd olulist kasutuskoormuse kasvu, et teed oleks tingimata vaja rekonstrueerida ja

eriti just nõutud ulatuses.

19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 2 ja § 37 lg 2 p 2 järgi võib kaebusega

vaidlustada mh haldusorgani tegevusetust või viivitust ning nõuda haldusorgani kohustamist

haldusakti kehtestamiseks või toimingu tegemiseks. Viivituse vaidlustamiseks ei pea viivitus

olema lõppenud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-23-16, p 27). Kaebajad on järjepidevalt nõudnud

vallalt, et see teeks mingigi otsuse, kuid tänase päevani ei ole Raasiku vald mingisugust otsust

detailplaneeringu osas teinud. Seega on kaebajatel õigus esitada oma õiguste kaitseks

kohustamiskaebus, mille osana hinnataks ka viivituse õigusvastasust. Menetluse käigus on

piisavalt kogutud andmeid ja tõendeid, et vald saaks teha planeeringu vastuvõtmise otsuse

(PlanS § 134). Seega on kohane kohustada valda tegema sellesisuline otsus hiljemalt 2 kuu

jooksul käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest arvates.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

20. Raasiku vald palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda.

21. Kaebajatel puuduvad tuvastamiskaebuse esitamiseks õiguslikud eeldused (HKMS § 38 lgd

1 ja 4 ning § 45 lg 2). Kaebajad ei ole selgitanud põhjendatud huvi väidetava viivituse

õigusvastasuse tuvastamiseks. Riigikohus on selgitanud, et preventiivsel eesmärgil

tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes

edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-61-13). Käesoleval juhul on

koos

tuvastamisnõudega

esitatud

kohustamisnõue,

mistõttu

kohustamiskaebuse

rahuldamisel ei saa kaebaja tugineda edasise õigusvastase käitumise reaalsele ohule.

22. Raasiku vald ei ole vaidlusaluse detailplaneeringu menetlusega ega detailplaneeringu

vastuvõtmise otsusega venitanud (PlanS § 139 lg 2). Detailplaneeringu algatamine ei

tähenda huvitatud isikute jaoks seda, et detailplaneering igal juhul vastu võetakse ja

kehtestatakse (PlanS § 126 lg 3 ja § 134; vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-37-10). Huvitatud

isikud ei keeldunud vajalike tehnorajatiste ehitamise kohustuste täitmiseks vajalike kulude

kandmisest, mistõttu detailplaneering ka algatati (PlanS § 128 lg 2 p 2). Detailplaneeringu

algatamise taotluse p-s 4 kinnitasid kaebajad, et võtavad käesoleva taotluse esitamisega

teadmiseks, et vastavalt planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 10 lg 6 tuleb neil sõlmida

kohaliku omavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise kohta, kui detailplaneeringut

taotletakse erahuvides. Kaebajad on oma vastuväited esitanud alles pärast detailplaneeringu

algatamist. Vaidlust ei ole, et taotletav

detailplaneering on erahuvides. Pooled on pidanud lepingu tingimuste üle läbirääkimisi ja

teinud

vastastikku

lepingu

punktidesse

muudatusettepanekuid.

Seega

on

detailplaneeringumenetluse menetlusjärguks detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise

lepingu tingimustes kokkuleppimine.

3-17-1479

6(10)

23. Juhul, kui vald oleks detailplaneeringu kehtestanud, oleks vald teadlikult võtnud endale

kohustusi, mida ta täita ei suuda. Sellega oleks vald teadlikult tekitanud enda

maksejõuetuse, millega oleks seadnud ohtu oma avalike kohustuste korrapärase täitmise.

24. Kaebusest ei selgu, millal kaebajate meelest pidanuks vastustaja vääramatult

detailplaneeringu vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustama.

KOHTU PÕHJENDUSED

25. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

26. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustajal on õigus nõuda

kaebajatelt vallale kuuluva Kadarpiku tee planeeringualaga külgneva lõigu rekonstrueerimist

kaebajate kulul ning kas kaebajate mittenõustumisel sellega on vald õiguspäraselt viivitanud

detailplaneeringumenetluses edasiste toimingute tegemisega.

27. PlanS § 131 lg 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul

välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega

seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise

korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. PlanS eelnõu

seletuskirja kohaselt (571 SE) pärineb kõnesolev säte [eelnõus paragrahv 124 lg 1] kehtiva

ehitusseaduse [kehtetu alates 01.07.2015; EhS v.r] §-st 13, kus detailplaneeringukohase

avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni

väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik

omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud

teisiti; sätte asukohta õigusaktides on muudetud ja see on toodud PlanS, sest avalikult

kasutatava tee jms väljaehitamise võimalikkus peab olema selge juba planeerimismenetluses;

tegu on võimalusega planeeringu koostamise korraldajale sõlmida enda ülesannete

üleandmiseks haldusleping (PlanS eelnõu 571 SE seletuskiri, lk 168). Seega on kaebaja õigesti

märkinud, et PlanS § 131 lg 1 rakendamisel on asjakohane Riigikohtu praktika seoses EhS v.r

§-ga 13.

28. Riigikohus on selgitanud, et EhS v.r §-st 13 tulenev kohustus tagada

detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja

vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni kujutab endast

olemuslikult kohaliku omavalitsuse omapädevusse kuuluvat ülesannet KOKS § 6 lg 3 p 1

mõttes (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16.01.2007 otsus nr 3-4-1-9-06,

p 20). Kuna tegemist on olemuslikult kohaliku omavalitsuse omapädevusse kuuluva

ülesandega, siis on kolleegium seisukohal, et EhS v.r § 13 eeldab, et juba detailplaneeringu

algatamise staadiumis lahendab kohalik omavalitsus koos detailplaneeringu taotlejaga

küsimuse, kes teostab nimetatud teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise ning kes

kannab vastavad kulud; kohalikul omavalitsusel tuleb detailplaneeringu läbivaatamise l

kaaluda, millised kulutused võivad kaasneda detailplaneeringu täitmisega ja läbi rääkida

detailplaneeringu tellijaga kulutuste katmise tingimused; kui detailplaneeringu algatamise

taotlemise staadiumis ei ole kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu taotleja jõudnud

kokkuleppele ning vastavate kulutuste kandmist taotleja poolt ei ole kohalik omavalitsus

märkinud oma kirjalikus seisukohas, mis on taotlejale edastatud, tuleb eeldada, et EhS v.r §-s

13 märgitud tagamiskohustuse alusel on vastavate tööde tegemine ja selle eest tasumine

3-17-1479

7(10)

kohaliku omavalitsuse ülesanne (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.2010 otsus nr 3-3-1-2610,

p 14).

29. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on 16.02.2016 korraldusega nr 32 algatanud

detailplaneeringu Kalesi külas Harukadaka ja Hõbekuuse kinnistutel ning lähialal. Samuti

puudub vaidlus selles, et enne detailplaneeringu algatamist ei ole kaebajad ja Raasiku vald

sõlminud halduslepingut PlanS § 131 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuste täitmise ja kulude

kandmise osas. Seejuures on ekslik vastustaja seisukoht, et sellesisuline kokkulepe on

kaebajatega sõlmitud, kuivõrd K. K. poolt allkirjastatud detailplaneeringu algatamise taotluse

p-s 4 kinnitasid kaebajad, et võtavad käesoleva taotluse esitamisega teadmiseks, et vastavalt

PlanS v.r § 10 lg 6 tuleb neil sõlmida kohaliku omavalitsusega leping detailplaneeringu

koostamise kohta, kui detailplaneeringut taotletakse erahuvides.

30. Asja materjalist nähtuvalt on detailplaneeringu algatamise taotluse p-s 4 pealkirjaga

„Märkused“ sätestatud järgmist: „Käesoleva taotluse esitamisega võtab taotleja teadmiseks: 4.1

Vastavalt Planeerimisseaduse § 10 lg 6 tuleb taotlejal sõlmida kohaliku omavalitsusega leping

detailplaneeringu koostamise kohta, kui detailplaneeringu algatamist taotletakse erahuvides;

1.1 Vastavalt Ehitusseaduse § 13 tuleb taotlejal vajadusel sõlmida kohaliku omavalitsusega

leping teede ning tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohta. 1.2 Taotleja vastutab esitatud

andmete ja dokumentide õigsuse eest.“ Eelnevast nähtub, et taotluse allkirjastamise seisuga

(15.12.2015) ei kehtinud enam taotluse p-s 4 viidatud PlanS v.r § 10 lg 6, mis reguleeris

halduslepingu sõlmimist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga (kehtetu alates

01.07.2015). Samuti kaotas 01.07.2015 kehtivuse EhS v.r § 13, mis reguleeris teede ning

tehnovõrkude ja –rajatiste ehitamist ning selles osas detailplaneeringu koostamise taotlejaga

kokkuleppe sõlmimist. Kohtuistungil on K. K. selgitanud, et kuivõrd tegemist oli kehtetute

õigusaktidega, siis ta neile punktidele tähelepanu ei pööranud (25.09.2017 kohtuistungi

helisalvestis 13:11:44). Sellest saab järeldada, et taotleja ei pidanud mõistma detailplaneeringu

algatamise taotluse allkirjastamisele, kas ja millised finantsilised kohustused võivad talle

kaasneda. Seda enam, et haldusmenetluses toimub haldusvälisele isikule kohustuste panemine

haldusaktiga (HMS § 51 lg 1). Ka haldusleping on haldusakt halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 6 lg 1 tähenduses. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus kaebajatega, et enne

detailplaneeringu algatamist ei olnud Raasiku vald sõlminud detailplaneeringu algatamisest

huvitatud isikutega kokkulepet osas, kes kannab Kadarpiku tee rekonstrueerimise kulud.

31. Kaebajate hinnangul ei ole Kadarpiku tee detailplaneeringualasse kuuluv tee, mistõttu

puudus vallal õiguslik alus nõuda kaebajatelt selle tee rekonstrueerimist. Kohus märgib, et

nähtuvalt Raasiku Vallavalitsuse 16.02.2016 korraldusest nr 32 on detailplaneering algatatud

mh ka kõnesolevate kinnistute lähialal. Samuti on detailplaneeringu põhijoonisele kantud

Kadarpiku tee, mis külgneb Hõbekuuse ja Harukadaka kinnistutega (tl 13). Riigikohtu lahendist

nr 3-3-1-26-10 nähtub, et arendajale pandud kohustustele vastavad objektid võivad asuda mõnel

juhul ka väljaspool planeeringuala ning välistatud pole ka nende objektide ümberehitamise

vajadus (vt Riigikohtu halduskolleegium 19.05.2010 otsus nr 3-3-1-26-10, p 15). Seega

ainuüksi asjaolu, et tegemist on olemasoleva kohaliku omavalitsuse omandisse kuuluva teega,

mis külgneb kõnesolevate kinnistutega, ei välista PlanS § 131 lg-s 1 sätestatud kokkuleppe

sõlmimist nimetatud tee rekonstrueerimiseks. Samas ei saa vald esitada põhjendamatult ja

meelevaldselt nõudeid detailplaneeringust huvitatud isikutele, vaid peab suutma selgitada, miks

just sellisel tasemel tee rekonstrueerimine on vajalik, arvestades seejuures konkreetseid

üksikjuhtumile omaseid asjaolusid (nt et senisele tee kasutuskoormusele lisandub juurde üksnes

kaks eramajapidamist; milline on tee seisund hetkel ning kas sellega on valla tagamiskohustus

juba täidetud või on tee parandamine hädavajalik jne). Käesoleva vaidluse lahendamiseks

3-17-1479

8(10)

puudub kohtul vajadus analüüsida, kas valla nõue oli kooskõlas kaalutlusõiguse reeglitega (sh

proportsionaalsuse põhimõttega), kuivõrd menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust osas, et enne

detailplaneeringu

menetluse

algatamist

pooled

halduslepingut

detailplaneeringu

finantseerimiseks ei sõlminud.

32. Riigikohus on märkinud ka, et kokkuleppe EhS v.r §-s 13 sätestatud tööde teostamiseks

ja rahastamiseks võib kohalik omavalitsus sõlmida detailplaneeringu taotlejaga ka hiljem; kui

aga detailplaneeringu taotleja ei ole siis nõus kokkuleppe tingimustega, peab kohalik

omavalitsus ikkagi vastavad tööd tegema ja nende eest tasuma või arvestama planeeringu

kehtestamata jätmisel võimalusega, et tal tuleb hüvitada planeeringu taotleja detailplaneeringu

koostamisel kantud kulud (Riigikohtu halduskolleegium 19.05.2010 otsus nr 3-3-1-26-10, p

14).

33. Käesoleval juhul on vastustaja soovinud kaebajatega sõlmida PlanS § 131 lg-s 1

sätestatud kohustuste kandmiseks kokkuleppe peale detailplaneeringu algatamist. Nimelt

nähtub asja materjalist, et Raasiku vald esitas kaebajatele esmase lepingu projekti juunis 2016

(tl 55). Seejuures on kaebajad korduvalt teatanud vastustajale, et nad ei ole nõus võtma enda

kanda Kadarpiku tee rekonstrueerimisega seotud kulutusi (tl-d 12 p; 62 p; 68). Järelikult puudus

vallal õigus nõuda kaebajatelt halduslepingu allkirjastamist peale detailplaneeringu algatamist.

34. Kaebajate hinnangul on vald õigusvastaselt viivitanud detailplaneeringumenetluse

läbiviimisega. Kaebajad on oma 11.05.2017 kirjas Raasiku vallale märkinud, et kui vald jääb

ka pärast 12.06.2017 jätkuvalt tegevusetuks, vaidlustavad kinnistute omanikud valla

õigusvastase viivituse planeeringu menetlemisel (tl 12 p). Sellest järeldub, et kaebajate

hinnangul oli vastustaja õigusvastases viivituses detailplaneeringumenetluse jätkamisega

hiljemalt alates 11.05.2016. Seda järeldust toetab ka kohtuistungil kaebajate poolt vastustajale

esitatud küsimus, et kas hiljemalt mai 2017 pidi vallale selgeks saama, et 16.12.2016 kirjas

toodud kahest võimalikust alternatiivist esimene ei realiseeru (25.09.2017 kohtuistungi

helisalvestis 13:45:18).

35. Viivitus on halduse õigusvastane tegevusetus (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2008

otsus nr 3-3-1-56-08, p 17). Kohus nõustub kaebajatega, et vastustaja on rikkunud kohustust

viia detailplaneeringumenetlus läbi mõistliku aja jooksul ning on olnud viivituses hiljemalt

alates 11.05.2017, s.o enne kaebuse esitamist.

36. Planeeringust huvitatud isikul on õigus nõuda, et kohalik omavalitsusüksus viiks

planeerimismenetluse lõpule mõistliku aja jooksul ning teeks läbikaalutud ja põhjendatud

otsuse (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 18). HMS § 5 lg 2

kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt

ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingud viiakse

läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul (HMS §

5 lg 4). Ekslik on vastustaja seisukoht, et kuivõrd PlanS § 139 lg-s 2 sätestatud kolmeaastast

tähtaega ületatud ei ole, siis õigusvastast viivitust ei esine. PlanS § 139 lg 2 ei sätesta

menetlustoimingu sooritamise tähtaega, mistõttu ei välista õigusvastast viivitust asjaolu, et

detailplaneeringumenetluse algatamistest pole möödunud 3 aastat.

37. Samuti on ekslik vastustaja seisukoht, et poolte vahel on käimas lepingulised

läbirääkimised, kuivõrd pooled on korduvalt vahetanud lepinguprojekti muutmisettepanekuid.

Asja materjalist nähtub, et kaebajad on korduvalt teatanud vastustajale, et esitatud viisil nad

lepinguprojekti ei allkirjasta ega ole nõus võtma enda kanda kohustust rekonstrueerida

3-17-1479

9(10)

Kadarpiku tee enda kulul lepinguprojektis nõutud tasemel (vt 27.10.2016 toiminud koosoleku

protokoll, lk 2 (tl 62 p); kaebajate 26.01.2017 kiri Raasiku vallale, lk 1 (tl 68) ning kaebajate

11.05.2017 kiri Raasiku vallale, lk 2 (tl 12)). Seega ei olnud kaebuse esitamise seisuga

(14.07.2017) vallal objektiivseid takistusi detailplaneeringumenetlusega jätkamiseks, mistõttu

on vald õigusvastaselt viivitanud detailplaneeringumenetlusega.

38. Asjakohatud on vastustaja väited, et kui vald oleks detailplaneeringu kehtestanud, oleks

vald teadlikult võtnud endale kohustusi, mida ta täita ei suuda ning sellega oleks vald teadlikult

tekitanud enda maksejõuetuse, millega oleks seadnud ohtu oma avalike kohustuste korrapärase

täitmise. Käesoleval juhul ei ole vastustaja teinud detailplaneeringu lõpetamise ega

kehtestamise otsust, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas valla eelarves on vajalikud

rahalised vahendid olemas või mitte. Sellekohased põhjendused ja asjaolud kuuluksid

hindamisele alles detailplaneeringu kehtestamata jätmise otsuse õiguspärasuse kohtulikul

kontrollil. Käesoleval juhul ei ole detailplaneeringumenetlus sellesse etappi jõudnud, mistõttu

ei saanud kaebajad ka sellesisulist otsust käesoleva haldusasja raames vaidlustada. Seetõttu

jätab kohus vastustaja sellesisulised väited tähelepanuta.

39. Kaebajad on esitanud kohustamiskaebuse taotlusega kohustada Raasiku valda tegema

detailplaneeringu vastuvõtmise otsus (PlanS § 134). Kaebajate hinnangul on menetluse käigus

kogutud piisavalt andmeid ja tõendeid. Kohus selgitab, et planeerimismenetluses on

haldusorganil ulatuslik diskretsioon, mistõttu ei saa kohus käesoleval juhul teha definitiivse

sisuga ettekirjutust vastustajale. Kohus saab kohustada valda detailplaneeringumenetlusega

jätkama. Kohus nõustub kaebajatega, et planeerimismenetluse lõpule viimist takistavaid

asjaolusid ei eksisteeri ning vastustaja oli juba kaebuse esitamise hetkeks ületanud mõistliku

menetlusaja. Sellest kohustamiskaebuse rahuldamiseks piisab. Küll aga selgitab kohus, et juhul

kui kohalik omavalitsus ei pea võimalikuks täita PlanS § 131 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, siis

võib kõne alla tulla taotletud detailplaneeringu kehtestamata jätmine (või planeerimismenetlust

lõpetav otsus), nagu on Raasiku vald selgitanud kaebajatele ka oma 16.12.2016 kirjas nr 7-1/39

(tl 66 p). Kohus aga rõhutab, et Riigikohtu praktikast nähtuvalt tuleb sellisel juhul kohalikul

omavalitsusel hüvitada detailplaneeringu taotlejatele mh detailplaneeringumenetluses kantud,

kuid kasutuks muutunud kulutused, kui taotlejad esitavad kohalikule omavalitsusel nende

kulutuste tõendamiseks vajalikud dokumendid ja arvutused (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-126-

10 ja nr 3-3-1-96-13). Samuti tuleb vastustajal arvestada, et Riigikohtu praktikast lähtuvalt saab

detailplaneeringu kehtestamata jätmine olla põhjendatud ja õiguspärane ennekõike siis, kui

pärast planeerimismenetluse algatamist ilmnevad ootamatud ja ettenägematud asjaolud (vt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-26-10, p 14). Käesoleval juhul ei ole vastustaja selliseid ootamatuid

ja ettenägematuid asjaolusid välja toonud.

40. Kaebajad

on

esitanud

ka

tuvastamisnõude

Raasiku

valla

poolt

detailplaneeringumenetlusega viivitamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Vastustaja

hinnangul ei ole tuvastamisnõue lubatav, kuivõrd kaebajatel puudub viivituse õigusvastasuse

tuvastamiseks põhjendatud huvi.

41. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et tuvastamiskaebus

on esitatud koos kohustamiskaebusega. Viivituse õigusvastasuse kindlakstegemist kohtuotsuse

resolutsioonis see ei välista. Sellest tulenevalt ei ole HKMS § 45 lg 2 eeldused täidetud, mistõttu

peab kohus viivituse õigusvastasuse tuvastamiskaebust lubatavaks. Asjassepuutumatu on

vastustaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-61-13, kuivõrd käesoleval juhul ei ole kaebajad

viidanud põhjendatud huvina preventiivsele huvile. Kohus on eelnevalt tuvastanud Raasiku

3-17-1479

10(10)

valla õigusvastase viivituse detailplaneeringumenetluses (p-d 35-38), mistõttu kuulub ka

tuvastamiskaebus rahuldamisele.

42. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse tervikuna. Kohus teeb kindlaks Raasiku

Vallavalitsuse viivituse õigusvastasuse Raasiku Vallavalitsuse 16.02.2016 korraldusega nr 32

algatatud detailplaneeringumenetluses ning kohustab Raasiku valda jätkama Raasiku

Vallavalitsuse 16.02.2016 korraldusega nr 32 algatatud detailplaneeringumenetlust. 43. HKMS

§ 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on

otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebajad on esitanud kohtule menetluskulude

nimekirja koos menetluskulu kandmist tõendavate dokumentidega tähtaegselt. Kaebajad

paluvad välja mõista riigilõivu summas 60 eurot ja õigusabikulud 1059 eurot SA

Keskkonnaõiguse Keskuse arve nr 52/2017 alusel, 270 eurot arve nr 60/2017 alusel ja 243 eurot

arve nr 61/2017 alusel. Kokku taotlevad kaebajad vastustajalt nende kasuks menetluskulude

väljamõistmist summas 1632 eurot. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul ei ole kaebajate menetluskulud

ülemäärased ega põhjendamatud. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja

menetluskulu 1632 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu

Maria

Brenner

kohtunik