3-17-1987/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i K o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-1987

Määruse kuupäev

25. oktoober 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Jaak Reinomägi esialgse õiguskaitse taotlus (lühiajalise

kokkusaamise kestus Ida prefektuuri arestikambrites)

Menetlusosalised

Taotleja Jaak Reinomägi

Politsei- ja Piirivalveamet

Resolutsioon

1. Vabastada taotleja riigilõivu tasumise kohustusest

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

2. Peatada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo arestimaja Rakvere arestikambri

päevakava kehtivus osas, milles see kehtestab lühiajalise

kokkusaamise kestuseks 15 minutit.

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

3. Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu

kaudu. Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebus

tuleb esitada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

4. Määrus toimetatakse kätte Jaak Reinomägile, Politsei- ja

Piirivalveametile ning Rahandusministeeriumile.

Asjaolud

1. Jaak Reinomägi esitas 02.10.2017.a Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja

vahistati 08.09.2017.a kohtumäärusega. Taotleja soovis Rakvere arestimajas viibides lühiajalist

kokkusaamist elukaaslasega, mille kestus oleks vähemalt 1 tund. Taotlejale võimaldati

kokkusaamine 11.09.2017.a kestusega 15 minutit. 13.09.2017 viidi taotleja üle Jõhvi arestimajja.

Taotleja on esitanud Jõhvi arestimajale uue taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks 11. oktoobril.

Taotleja esitas 12.09.2017.a vaide 11.09.2017.a toimingule ja sellele, et Ida Prefektuur on

kehtestanud kokkusaamise kestuseks 15 minutit.

Taotleja hinnangul ei ole 15 minutit piisav selleks, et taotleja saaks elukaaslasega arutada kõiki

küsimusi seoses taotleja vahistamisega. Arestimaja sisekorraeeskiri näeb ette, et kokkusaamise

kestus on kuni 3 tundi. Taotleja palus teha Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri arestimajadele

ettekirjutus võimaldada taotlejale edaspidi lühiajaline kokkusaamine sisekorraeeskirjaga ette nähtud

aja ulatuses ehk kuni 3 tundi.

Taotleja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest. Taotleja majanduslik seisund ei võimalda tal

riigilõivu tasuda. Arestimajas viibides ei ole riigilõivu tasumine võimalik.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) selgitas kohtule järgmist (tl 6, 10).

2.1. Taotleja on alates vahistamisest viibinud nii Jõhvi kui ka Rakvere arestimajades. Seisuga

13.10.2017 viibis taotleja Rakvere arestimajas ja tema ümberpaigutamine ei olnud kavas.

2.2. Rakvere arestimaja päevakava alusel on lühiajalise kokkusaamise kestus reeglina 15 minutit.

Arestimaja vanema loal võib seda aega mõjuval põhjusel pikendada. Ka Jõhvi arestimaja

päevakavaga on lühiajalise kokkusaamise kestuseks määratud 15 minutit. PPA hinnangul on sellega

täidetud arestimaja sisekorraeeskirja § 54 lg 2 nõue.

2.3. Taotleja esitas 12.09.2017.a vaide seoses 11.09.2017.a Rakvere arestimajas toimunud

kokkusaamise kestusega. PPA leidis, et tegemist on märgukirjaga, ja esitas taotlejale vastuse.

2.4. Taotleja viimane kokkusaamine toimus 05.10.2017 Rakvere arestimajas ja selle kestus oli 15

minutit. Taotleja ei taotlenud pikemat kokkusaamist. Taotleja ei esitanud kaebust või vaiet selle

kokkusaamise kohta. Taotlejal on õigus uuele kokkusaamisele alates 06.11.2017.

3. Kohtule on esitatud taotleja 12.09.2017.a vaie (tl 11-12). Taotleja palub selles kehtetuks

tunnistada Rakvere arestimaja päevakava osas, mis sätestab kokkusaamise ajaks 15 minutit. Taotleja

soovib ka tema taotluse uut läbivaatamist nii, et talle võimaldatakse septembrikuus kasutada

lühiajalist kokkusaamist 2 tunni 45 minuti ulatuses.

4. Kohtule on esitatud PPA 04.10.2017.a vastuskiri nr 2.1-3/5886 (tl 14). Selles on öeldud, et PPA

tõlgendab punktis 3 nimetatud vaiet märgukirjana ning arvestab taotleja ettepanekuid uue

töökorralduse tegemisel. Täiendava kokkusaamise võimaldamine septembrikuus ei ole võimalik,

kuna üks kokkusaamine on perioodi jooksul juba olnud. PPA soovitas taotlejal järgmisel perioodil

esitada taotlus aegsasti, taotluse piisav põhjendamine tagab pikema kokkusaamise.

Kohtu seisukoht

5. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 alusel on riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 15 eurot.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui

menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab

neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses

osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui

menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut,

mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ja millest

on tehtud lubatud mahaarvamised.

Kohtupraktika põhjal tuleb kinnipeetavate puhul sissetulekuna käsitleda laekumisi vanglasisesele

isikukontole, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole ning sissetulekust tuleb maha

arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, elektriseadmete

kasutamise kulud ja muud vältimatud igakuised kulutused, mille suuruseks võib eeldada ca 5%

töötasu alammäärast.

6. Taotleja on vahistatu, kes viibib arestimajas. Kohtule on teada, et arestimajas olevatel

vahistatutel puudub isikukonto. Seega ei ole taotlejal võimalust teha makseid ja tasuda riigilõivu.

Taotleja muud vara (näiteks pangaarvetel olevaid rahasummasid) ei saa kohtu hinnangul praeguses

asjas arvestada. Esialgse õiguskaitse taotlus on oma olemuselt kiireloomuline ja isegi kui taotlejal

on piisvalt raha selleks, et riigilõiv tasuda, ei ole tal praeguse kohtuasja asjaoludel ilmselgelt

võimalik riigilõivu tasumist mõistliku aja jooksul korraldada. Seetõttu tuleb taotleja esialgse

õiguskaitse menetluses lugeda isikuks, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda riigilõivu

tasuda. Kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumisest.

7. HKMS § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel

juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi

ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

HKMS § 249 reguleerib esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal järgmiselt:

- esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (lg 2);

- esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide

esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist (lg 5);

- vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni vaide esemeks olevas

nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei

esitata, või kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kui kaebus tähtaegselt esitatakse (lg

4).

Õiguskirjanduse põhjal oli esialgse õiguskaitse laiendamisel vaidemenetlusele eesmärgiks

suurendada vaidemenetluse osakaalu haldusmenetluses, andes isikutele võimaluse kaitsta oma

õigusi esialgse õiguskaitse korras juba vaidemenetluse ajal (Halduskohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 685).

Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav ka olukorras, kus

haldusorgan on vaide lahendanud, kuid kohtule kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud.

Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on kindlustada vaidluse ajaks vaieldavad õiguspositsioonid ja

tagada õigusrahu (eespool viidatud HKMS kommenteeritud väljaanne, lk 684). Kui esialgse

õiguskaitse võimalust on juba laiendatud vaidemenetlusele, siis puudub põhjus, miks peaks

eeltoodud eesmärk olema saavutatav kuni vaideotsuse tegemiseni ja alates kaebuse esitamist, kuid

mitte vahepealsel ajal, mil isik kaalub kaebuse esitamist ja valmistab seda ette. HKMS § 249 lg 5

sõnastuse järgi saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast vaide esitamist ja selle tähtaja

lõpuna saab käsitleda kaebuse esitamist või kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kohus leiab, et

taotluse esitamine vaidemenetluse ajal hõlmab ka taotluse esitamist kaebetähtaja jooksul.

8. Taotleja palus kohtul teha PPA-le kohustava ettekirjutuse. HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel võib

esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma või

toimingut tegema. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti

andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või

kaebuse halduskohtule.

Eeltoodust tuleneb, et esialgse õiguskaitse taotluse kohustada PPA-d võimaldama taotlejale

lühiajaline kokkusaamine taotleja soovitud kestusega saab taotleja esitada ainult juhul, kui on

täidetud järgmised tingimused:

- taotleja on esitanud PPA-le taotluse võimaldada talle lühiajaline kokkusaamine (kas kindlal

kuupäeval või kindlaksmääratud kalendrikuus) ja märkinud selles, millise kestusega

kokkusaamist ta soovib,

- PPA on jätnud selle taotluse rahuldamata või tähtaegselt ehk viie tööpäeva jooksul

(sisekorraeeskirja § 56 lg 2) läbi vaatamata,

- taotleja on esitanud PPA-le vaide või kohtule kaebuse PPA otsuse tühistamise ja taotluse uueks

läbivaatamiseks kohustamise nõudes.

9. Praeguses asjas ei ole need tingimused täidetud. Taotleja ei ole esitanud PPA-le vaiet või kohtule

kaebust, mille nõudeks on tulevikus toimuva kokkusaamise kestuse kohta tehtud otsuse tühistamine

ja asja uueks läbivaatamiseks kohustamine.

Määruse punktis 3 nimetatud vaides on küll esitatud taotluse uue läbivaatamise nõue, kuid see

käsitleb septembrikuud, mitte tulevikus toimuvaid kokkusaamisi. Kohtu hinnangul on see nõue

sisuliselt käsitletav kahju hüvitamise taotlusena - taotleja soovib saada hüvitist selle eest, et tema

septembrikuus toimunud kokkusaamise kestus oli liiga lühike, ning soovib kahju hüvitamist

toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise teel (RVastS § 11 lg 1).

Eeltoodud põhjustel ei ole kohtule esitatud taotlus esitatud kujul lubatav.

10. Kohus ei ole esialgse õiguskaitse abinõu valikul seotud taotlusega. See tuleneb HKMS § 249 lg

1, mis lubab kohtul kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel.

Taotlusest on arusaadav taotleja eesmärk saavutada seda, et tema tulevikus toimuvad lühiajalised

kokkusaamised oleksid pikemad kui 15 minutit.

11. Siseministri määruse „Arestimaja sisekorraeeskiri“ (lühidalt sisekorraeeskiri) § 54 lg 2 kohaselt

on vahistatul õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus, kestusega kuni kolm tundi. Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Rakvere arestikambri päevakava, mis on kinnitatud prefekti

poolt (tl 13, lühidalt päevakava), näeb ette, et lühiajalise kokkusaamise kestus on 15 minutit.

Kohtu hinnangul on päevakava oma olemuselt üldkorraldus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51

lg 2 tähenduses ehk tegemist on haldusaktiga. Erinevalt PPA selgitusest sätestab see haldusakt

kategooriliselt lühiajalise kokkusaamise kestuseks 15 minutit ja ei võimalda mingit kaalutlusõigust.

See tähendab, et kuni päevakava ei ole selles osas kehtetuks tunnistatud või tühistatud, ei ole PPA-l

võimalik rahuldada taotlusi pikemate kokkusaamiste lubamiseks.

Kohtul on võimalik peatada esialgse õiguskaitse korras päevakava kehtivus (HKMS § 251 lg 1 p 1).

Selline esialgse õiguskaitse abinõu on lubatav, kuna taotleja on esitanud vaide päevakava kehtetuks

tunnistamise nõudes. Taotluse lubatavust ei väära see, et PPA on ekslikult tõlgendanud vaiet

märgukirjana. Kohtule kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Kuna vahistatule on

lühiajaline kokkusaamine lubatud üks kord kuus, siis on võimalik lühiajalise kokkusaamise

toimumine enne kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Sisekorraeeskirja § 54 lg 2 ei saa mõista nii,

et kahe kokkusaamise vahele peab jääma üks kuu. Ka PPA praktikas toimusid taotleja

kokkusaamised 11. septembril ja 5. oktoobril ehk ühel korral kalendrikuu jooksul.

12. Kohtu hinnangul on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Menetluse ajal toimunud lühiajalisi

kokkusaamisi ei saa kohtuotsusega tagantjärele pikemaks muuta. Taotleja eduväljavaated kaebuse

esitamise korral on head, kuna päevakava on ilmselgelt vastuolus sisekorraeeskirja § 54 lõikega 2.

Kohtu hinnangul ei saa päevakava vaidlusaluse osa kehtivuse peatamine riivata avalikku huvi või

kolmandate isikute õigusi. Eeltoodud põhjustel peatab kohus päevakava kehtivuse osas, milles see

näeb ette, et lühiajalise kokkusaamise kestus on 15 minutit.

13. Kohus selgitab, et kui õigustloov akt (määrus) näeb ette lühiajalise kokkusaamise maksimaalse

kestuse, siis see tähendab, et ajalise piirangu seadmine kuni kolme tunni ulatuses on PPA

kaalutlusotsus. Kaalutlusõigust tuleb teostada iga taotluse asjaoludest lähtuvalt eraldi, järgides HMS

§ 4 lg 2 sätestatud kaalutlusreegleid. Kui PPA jätab taotluse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt,

sh annab loa soovitust lühemaks kokkusaamiseks, siis tuleb seda põhjendada (HKMS § 56, § 108).

Õiguslikult on vaieldav, kas loa andmine lühiajaliseks kokkusaamiseks taotletust lühemaks ajaks on

haldusakt või toiming. Kuna sisekorraeeskirja § 56 lg 1 näeb ette, et taotlus kokkusaamiseks tuleb

esitada kirjalikult, siis on taotlejal soovitav taotlusele kohe märkida, et ta soovib kirjalikke

põhjendusi ka juhul, kui taotlus rahuldatakse osaliselt.

14. Kohus selgitab taotlejale, et tal tuleb tähtaegselt esitada kohtule kaebus päevakava tühistamise

nõudes. Kaebetähtaeg on 30 päeva sellest, kui taotleja sai kätte määruse punktis 4 nimetatud PPA

vastuskirja vaidele (HKMS § 47 lg 2).

HKMS § 249 lg 4 alusel kehtib vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kuni:

1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja

jooksul kaebust ei esitata;

2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja

menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse

tähtaegselt halduskohtule kaebus.

See tähendab, et kui taotleja kaebust tähtaegselt ei esita, siis lõpeb kaebetähtaja möödumisel ka

praeguse määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivus.

15. HKMS § 252 lg 3 alusel jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle teatavakstegemisel, kui

määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti.

Seega jõustub käesoleva määruse resolutsiooni punkt 2 määruse kättetoimetamisel

menetlusosalisele ning menetlusosalisel tuleb täita seda kohe ka juhul, kui ta määruse vaidlustab.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

Kohtunik